Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Kirjutas neid palju. · "Haaremirööv" (1782)- oli esimene tuntuim singspiel. · ,,Figaro pulm" (1786) tähtsaim teos OB stiilis. Vaimukas lugu Sveilla habemeajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. · ,,Don Giovanni" (1787) selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks · ,,Cosi van tutte" (1790) oma olemuselt anekdootlik OB. Kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada. · ,,Võluflööt" (1791) 2 noore armastuse lugu. Vastandunud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused. Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate. Sümfooniaid on ta kirjutanud ligi 50
13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud, mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine. -Allegooria- mõistukõne; proosa- või värsslugu, milles on kaks tähendustasandit:
mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant- iialgi! Tema esimene näidend oli "Saaremaa onupoeg", mille ta kirjutas 1870. aastal ja mis etendus "Vanemuises." Sellega pani ta aluse rahvuslikule teatritegevusele, eesti teatri sünnile. Teine kuulsam näidend oli "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." See oli anekdootlik lugu tegelikkusest. Seda on mängitud veel tänapäevalgi. Sellest on tehtud telelavastus. 1880. aastal kirjutas ta näidendi "Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai." See pidi lavastuma III üldlaulupeol, aga laulupeo korraldustoimkonna tahtel see keelati. Näidendi esmalavastus tomus hoopiski "Endla" teatris 1953. aastal. KOKKUVÕTE Lydia Koidula on üks kuulsaim tegelane meie ajaloost. Eestlaste jaoks on ta praegugi väga tähtsal kohal
rahvuskirjandust, nagu tema aja Petfi-epigoonid: anekdoot: lihunik pakkis liha tema luulekogumiku lehtedesse Kálmán Mikszáth Szegedisse ajakirjanikuks, kus teda armastati ja hinnati · 1881-82: kirjanduslik läbilöök: novellikogude Tót atyafiak Slovaki kaimud ja A jó palócok (15 novelli) Head palootsid ilmumine: · 1881-1900: iroonilised, anekdootlikud lühiromaanid ja pikemad novellid · Realism romantism loomulik, otsene, kõnekeelne, anekdootlik stiil · teemad elu ilust ja sügavusest, samas ka oma ajastu probleemid, kuigi ta püüdis vältida kirjutamast traagilistest vastuoludest · realism: tõetruu kujutus maastikust, inimestest, hingevalud ja moraalsed dilemmad, iroonia ja huumor .romantism: ootamatud pöörded, veidrikud, ebausklikus, balaadide maailm, liialdused, idealiseeritud naistegelased Mõjutatud sellest, et kirjanik nägi ungari rahva tulevikku üha tumedamates värvides
Mõjutusi palju idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest. Rüütlikirjandusega võrreldes oli linnalüürika lustlikum ja rääkis lustlikumast elust. Oli demokraatlikum. 46. Svank ja fablioo, üldiseloomustus, peamised tegelaskujud, keelekasutus. Fragmendid lugudest. Svank-prantsuse fablioodega sarnane naljakas lühike värssjutustus, neid hakati hiljem kirjutama proosas. Svank üliõpilane paradiisis. Fablioo oli lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest. keelekasutus mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust. Piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi ohtralt idamaistest juttudest ja antiiksetest valmidest. Fablioo poolitatud tekist. 47. Fablioo poolitatud tekist Mees arvas, et vanaisa ülal pidamine on kulukas ja laseb pojal viia vanaisa õue ja anda
ikkagi võimalik otsustada, kumb vastandlikest väidetest siis tegelikult tõeseks osutub. Sel juhul oleksid võrdvaliidsed argumendid vastandlike teeside kasuks käsitletavad ikkagi üksnes ülemineva faasina teadmise arengus üldkehtiva tõe poole. Kuid see pole alati nii. (vt. skeptikute teema) Ehk annab viite sellele, milline võiks siis ikkagi olla Protagorase eespool käsitletud teeside adekvaatne tõlgitsus, üks anekdootlik, ent sümbolitähendusega lugu Protagorase kohta, mille pärimus on talletanud: Protagoras kui sofist olevat ühe oma õpilasega teinud lepingu, et tollel ei ole vaja tasu õpetamise eest maksta mitte kohe, kui ta õppima asub, vaid alles peale seda, kui ta on stuudiumi läbinud ja tänu sellele võitnud oma esimese kohtuprotsessi. Õpilane saabki õpetuse kätte, ei võta aga paraku ette ühtegi kohtuprotsessi. See asi muidugi
Rooma Panteon on antiikaja suurim ja parimini säilinud kuppelehitis. Samas on Rooma Panteon rotund so. ümarehitis. Selle ees seisab imeline korintose stiilis monoliitsetest graniitsammastest moodustuv portikus e. sammaseeskoda. Kolmnurkset frontooni ehtisid veel neli sajandit tagasi kaunid pronksreljeefid, kuid need laskis Barberinide soost paavst Urbanus VIII maha võtta ja Vatikani Peetri kiriku baldahhiiniks ümber valada. Selle inetu vahejuhtumi kohta läks käibele anekdootlik käibefraas: Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid. Praeguse Panteoni kohal seisis ka varem sama otstarbega nelinurkne hoone, mida tabas 110. a. välk ja mis põlengus hävis. Eelmise hoone rajaja oli keiser Augustuse väimees Agrippa. Seda tõendab ka praeguse hoone frontoonil (ehisviilul) ilutsev kiri: M (arkus) AGRIPPA L(uciuse) P(oeg), KOLMANDAT (aega) KONSUL, PÜSTITAS (selle). NB! Suurenda pilte! Panteon tänapäeval ja u. 1900 aastat tagasi (makett)
sündmustik. Kui varasemates teostest oli fantastiline nii miljöökujutus kui ka sündmustik, siis hiljem esitas kirjanik eriskummalisi sündmusi realistliku olustikupildi taustal. Romantikuna valis ta teoste peategelasteks erandinimesi, kusjuures nende kummaliste ettevõtete psühholoogilisele põhjendamisele ei pööranud kirjanik tähelepanu. A. Gailiti teoste kujutuspildistik on värvikas ja üllatusterohke, kuid sageli pealiskaudne, följetonlikult kerge, anekdootlik või groteskne. Kuid samal ajal ei puudu tema teostel tõsine põhiheli ning A . Gailit on omamoodi sugestiivne ka süngete elupiltide ning inimeste kannatuste kujutamisel. Novell ja romaan on Gailiti peamised kirjandusliigid. Novellikogud ,, Vastu hommikut" ja ,, Ristisõitjad" märgistavad tema loomingus küpse perioodi algust. Viimne romantik, nagu A. Gailit ühe tema novelli pealkirja järgi nimetati, algatas eesti proosas uue liigi- romaani
Naised armuvad temasse murdu, sest ta oskab neid panna igatsema millegi teistsuguse ja parema järele. Tolleaegses eesti kirjanduspildis mõjus TN mänglevus väga värskelt ja vaheldust pakkuvalt. ISADE MAA (1935) Vabadussõjaaineline, kirjeidab sõda ühe kompanii tegevuse kaudu. Tegevusaeg 1919, koht põhiliselt LõunaEesti. Konkreetseid ajaloolisi kujusid õigete nimede all pole, küll aga olnud teose prototüüpideks. Kohati anekdootlik, kirjeldab lõbusaid sõjajuhtumisi, samas aga ka väga patriootiik. KARGE MERI (1938) Kirjeidab suletud külakogukonda maailmast eraldatud hülgepüüdjate saarel. Omad kindlad, kohati julmad ja ebaõiglased tavad. Tegelaste galerii mitmekesine: tugev ja iseseisev Epp Loona, kellel on palju lapsi, aga meest mitte, õrnahingeline mandritüdruk Katrina, kelle Matt Ruhve endale noorikuks toob, tujukas pastoritütar Kelli jne.
annaabi.ee 
