Romantiline luule (1)

ROMANTILINE LUULE. KT
Romantism

• Romantism vastandus valgustusaja seisukohtadele (ratsionalism, usk mõistuse jõusse).
  
• Romantismi tunnused (7). 1. Idealism , hingelise ja vaimse pidamine tähtsamaks materiaalsest, usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjandusžanrite ja stiilide segunemine.
  
• Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel.
  
• Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega ), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nähtusi, inimese suhet jumalaga ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme.
  
• Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis vabadusliikumisele või nagu nt Eestis võimsa rahvusliku ärkamiseni, oma rahva, kultuuri, keele ja ajaloo väärustamiseni.
  
• Eelromantikud on kirjanikud /luuletajad, kes juba valgustusajal kirjutasid tundelüürikat romantilistel teemadel nagu öö, surm, üleloomulikud nähtused. Romantismile omase rahvaluule harrastusele pani aluse Herder oma mõtetega rahvapärimusest.
  
• Romantikute lemmikteemad on jumalikkus, loodus, inimene, inimhing , tunded, öö, unenäod, haigusnägemused, hallutsinatsioonid, rahvakäsitud, (õnnetu) armastus, igatsus .
  
• Romantikute meeliskujundid on luule, novellid ja värssromaanid.
  
• Romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas ? Mida saab nende põhjal luuletaja kohta öelda? - Luuletaja oli kui prohvet , kes rahvast oma värssidega suunas ning teadvustas??
  
• Luuletaja ülesandeks on inimesi suunata vabale mõtlemisele ning vabaduse ihkamisele.
  
• Kuidas sarnanes romantismiaegsete poeetide elu nende loodud kangelaste eluga. Too näiteid.
  

W. Blake
- William Blake oli inglise kirjanik, kes kaasajal ei leidnud tunnustust, aga hiljem kuulutati vararomantismi geeniuseks; andekas nii luuletaja kui ka kunstnikuna.
- Kirjutas filosoofilist luulet; loomingut iseloomustab mäss inimest alandavate normide ja tabude vastu.
- Tuntuim luuletus on „Tiiger“, luulekogust „Kogemuste laulud“.
Järvekoolkond ehk leikistid
- Järvepoeetideks kutsutakse inglise romantilise luule vanemat põlvkonda, kes rajasid inglise romantilise kirjanduse alused nii teoorias kui ka praktikas - Wordsworth , Coleridge , Southey - elasid lähestikku järverikkas piirkonnas.
- Järvepoeete mõjutas Prantsuse revolutsioon , kuid revolutsioonijärgne terror ja Napoleoni vallutuspoliitika tekitas pettumust.
- Inglise romantismi manifesti avaldasid Wordsworth ja Coleridge ühise kogumiku „Lüürilised ballaadid “ eessõnas. Nõudsid lihtsa elu kujutamist, ilu otsimist ka igapäevases, suundumist üleloomuliku ja irratsionaalse poole. Parim keskkond luuletajale on maa- ja külaelu, loodus. Pooldavad igapäevase keele, sh lihtinimeste kõne toomist luulesse. Luuleks sobib ka proosavorm.
F. Hölderlin
- Hölderlin on saksa kirjanik.
- Luuleloomingu eeskujuks oli antiikkreeka kirjandus.
- Hümnides kujutas kõrgeid ideaale: täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast omakasupüüdmatut armastust.
P. B. Shelley
- Sündis põlises aadlisoos. Oli juba varases nooruses mässu- ja revolutsioonimeelne. Alustas Oxfordi ülikoolis õpinguid, kuid heideti sealt välja pamfleti „ Ateismi vajalikkusest “ trükki andmise tõttu. 16-aastaselt põgenes 13-aastase Harriet Westbrookiga Šotimaale, kus nad abiellusid. Varajane abielu jooksis peagi aga karile. Hiljem tutvus Godwini tütrega, kellega põgenes ning viimase poolõde tuli nendega samuti kaasa, tekitades armukolmnurga. Mary ’lt sündis poeg, Harriet uputas end, lapsed võõrandati Shelley’st. Abiellus Mary’ga. Tütar ja poeg surid, Mary sai närvivapustuse, Shelley uppus jahisõidul lahes.
- Shelley poliitilised luuletused on teravad ning tema usk inimmõistusesse on tugevam kui teistel romantikutel. Lootis intellekti püsivale ja süvenevale liidule ilu ja armastusega.
- Shelley abikaasa Mary oli samuti kirjanik, tuntuim teos „ Frankenstein “.
- 2 pamfletti: „Ateismi vajalikkusest“ ja „Pöördumine iiri rahva poole“. 2 poeemi: „Kuninganna Mab“ ja „Alastor ehk üksinduse vaim“. 1 traktaat : „Luule kaitse“. 1 novell : „Palgamõrtsukad“. 3 draamat : „Vabastatud Prometheus “, „Hellas“ ja „Cenci“.
- Tema luule kohta on öeldud, et sel on tiivad, aga jalgu ja käsi ei ole. Luuletused on sageli pühendatud millelegi ebamateriaalsele.
J. Keats
- Keats tegutses kirurgi õpilasena, velskrina, seejärel haavaarstina.
- Luuletamise juures inspireeris antiikne klassika.
- 2 luulekogu : „Luuletusi“ ja „Lamia ja teisi luuletusi“.
- Luule põhiteema on loodus.
G. G. Byron
- Byron sündis Londonis. Lapsepõlv möödus Šotimaal, kuhu ema ta viis, kui isa oli perekonna hüljanud. Lõpetas Cambridge ’i ülikooli. 1809-1811 reisid Lõuna-Euroopas. Tulnud tagasi Inglismaale , osales aktiivselt poliitilistes diskussioonides, esinedes parlamendis kõnedega iiri rahva vabaduse ja sotsiaalse õigluse kaitseks. Üritas korda saada ka isiklikku elu - abiellus kõrgaadlisse kuuluva neiuga. Ent veidi varem oli poolõde sünnitanud tütre, kes kuulujuttude järgi olevat Byroni laps. See kõmu halvustas poeedi mainet. Abielu lahutati, Byron sõitis Genfi Shelley juurde. 1823 otsustas sekkuda Kreeka vabadusvõitlusesse.
- Luulekogud ja poeemid : „ Childe Haroldi palverännak“, „Ludiitide laul“, „Laps olla muretuna veel“, „ Dante ennustus“, „Kohtunägemus“, „Chilloni vang“, „Tasso murelaul“. Ida-poeemid: „Gjaur“, „Abydose mõrsja“, „ Korsaar “, „Lara“, „ Parisina “, „Korintose piiramine“. Kirjutatud 9-või 11-silbilistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Kandev on jutustuslik-süžeeline osa. Eksootiline teema, teistsuguse vastandamine.
- Autori luulelaad oli lüüriline ja humoorikas-satiiriline.
- Poeem „Childe Haroldi palverännak“ oli edukas, sest Byron oli esimene romantik, kes pöördus kaasaja ühiskondlik-poliitiliste sündmuste poole.
- Byron taaselustas Spenceri stroofi.
- Poeem „Korsaar“ kõneleb korsaarist Conrad , kes peab jätma hüvasti oma armsama Medoraga selleks, et minna sõjakäigule Seidi paša vastu. Seidi abikaasa kuninganna Gulnare armub korsaari ning selleks, et pääseda, tapab Seidi. Tagasi jõudes kodusadamasse avastab aga Conrad, et Medora on surnud.
- Byroni romantiline kangelane on võimsa tahte ja vaimuga uhke üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest.
- Draamad : „Manfred“ ja „Kainis“. „Manfred“ - tegevuspaigaks Alpid . Oma imetabaste võimete poolest vaime välja kutsuda ja nendega suhelda meenutab noor nimikangelane Fausti. Manfredi põhiküsimus on elu mõte. Olemise mõttetuse ängistus süveneb kangelases sedamööda, kuidas ta ei leia endale mingit vastust usus ega vagas kuulekas elus, mida elab enamik inimesi. Ta on uhke mässaja kõigi tavaarusaamade vastu. Et ta eitab jumalat, tuleb põrguvaim tema hinge endale nõudma. Ent Manfred ei allu talle. „Kainis“ - žanrimääratlus „müsteerium“ tuleb sellest, et käsitletakse Vana Testamendi ainest. Tegelasteks Aadam ja Eeva , nende pojad Kain ja Aabel, tütred Aada ja Silla. Byron teeb Aadast Kaini ja Sillast Aabeli naise. Tegevus algab sealt, kus Milton oma „ Kaotatud paradiisi “ lõpetas: meie esivanemad on pärispatustena paradiisist välja aetud . I vaatuses toovad tegelased ohvrit Jumalale. Samas sugenevad küsimused, miks Jumal ikka laskis maol paradiisi roomata. Ilmub Lutsifer , et Kaini kahtlusi veelgi süveneda. Kaini ängistuse peamine põhjus on see, et Jumal, lastes küll inimesel ilmale tulla, ei lase tal siinses ilmas igavesti elada. Lutsifer omakorda väidab, et Jumal on türann, kes ehitab vaid selleks, et purustada. Lutsifer kutsub Kaini vaatama surnute riiki ja surma müsteeriumi. II vaatuses Kaini ja Lutsiferi dialoog Hadeses. III vaatuses tegevuspaik taas maa peal. Aadam püüab Kainile tõestada elu suurust ja ilu, kõigist hädadest ja surmast hoolimata. Algab Kaini sõnelus Aabeliga. Kain tapab Aabeli kogemata. Eeva neab Kaini ära. Ilmub Issanda ingel, kes määrab Kaini igaveseks pagulaseks ja ekslejaks.
- Byronism - üksikisiku piiramatu vabaduse ülistamine ja kõikide sotsiaalsete normide põlgamine.
- Byroni värssromaani „Don Juan “ nimikangelane erineb varasemaist tõlgendustest selle poolest, et ta on pigem võrgutatav kui võrgutaja, looduslaps, kes satub oma naiivsuse tõttu täbaratesse olukordadesse.
Vene romantism
- Venemaal tekkis romantiline kirjandusvool 19. sajandi alguses.
- Vene romantismi võib jagada varasemaks romantismiks 1801-1815 (Žukovski, Batjulskov), periood 1816-1825 (Puškini luule ja periood pärast dekabristide ülestõusu) ja 1820.a teine pool-1830ndad (Baratõnski, Lermontov, Gogol).
A.Puškin
- Sündis Moskvas. Sattunud noore poisina Venemaale, sai temast Peeter I soosik. Hariduse sai Tsarskoje Selo lütseumis. Õpinguaastad langesid kokku 1812 . a sõjasündmustega, mis mõjutasid oluliselt noore Puškini vaateid. Peterburi-aastad (1817-1820) poliitilise ja kirjandusliku elu keerises. Pagendusaastad Lõunas (1820-1824) on romantismi õitseaeg Puškini loomingus. Byron saab Venemaa noore põlvkonna „mõtete valitsejaks“. Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824-1826) kujunesid loominguliselt pöördelisteks. Hüvastijätt romantismiga. Ajalooga seonduvad probleemid. „Boldino sügise“ nime all (1830) tuntud loominguperiood osutus eriti viljakaks. Proosa poole pöördumine, realismi areng. Elu lõpetas duell D’Anthesiga, kus ta püüdis end laimu ja õukonnaintriigide eest kaitsta.
- Puškini maailmavaate ja isiksuse kujunemist mõjutas Pjotr Tšaadajev, Venemaa tolle aja üks haritumaid inimesi, filosoofe ja silmapaistvaid isikuid, kel oli ka Peterburi seltskonnas hiilgav menu .
- Poeedi saatuseks on olla pagendatud. Puškin kujutab pagendust kui vabatahtlikku „poeetilist põgenemist“ pettumuste, kibedate mälestuste ja vastamata armastuse eest. Ühel pool on orjus, kui kindel suletud maailm, millest kangelane end lahti rebib, ja priiuse avatud maailm, millel puudub kindel kuju ja mis seostubki mitte niivõrd ruumi kui liikumisega, põgenemisega.
- Luuletuste lüüriline kangelane on kord filosoof-epikuurlane, kord voltaire ’lane, kord anakreontik, üksindusse tõmbunud unistav poeet või pettunud uitaja.
- Peterburi-aastatel (1817-1820) ilmusid ood „Priiusele“, luuletus „Küla“, poeem „Ruslan ja Ludmilla “. Pagendusaastatel Lõunas (1820-1824) ilmusid luuletus „Vang“, „Lõuna-poeemid“: „ Kaukasuse vang“, „Bahtšisarai purskkaev“, „ Mustlased “ ja värssromaan „ Jevgeni Onegin“. Pagendusaastatel Mihhailovskojes (1824-1826) ilmusid tragöödia „ Boriss Godunov“, poeemid „Poltaava“, „ Vaskratsanik “, jutustus „ Kapteni tütar“.
- „Jevgeni Onegin“ on teadlikult üles ehitatud vastuolule, mida autor „ei tahtnud parandada”. Peatükid on üles ehitatud kui karakterite, peategelase ja fooni vastandused. Teoses puudub traditsiooniline süžee (sündmused, mida lugeja ootab, ei realiseeru), lõpetamatus ilmneb konfliktis ja tekstis eneses (kompositsiooniline lõpetatus on võõras elule kui sellisele –Puškini värssromaan ei lõpe ei tegelase surma ega pulmadega). „Jevgeni Oneginit” eristab Puškini romantilistest teostest seegi, et teose ülesehituses mängib olulist rolli täpne kronoloogia. Teos pani aluse vene romaani tüübile. võib pidada „vene elu entsüklopeediaks”.
- Poeem „Mustlased” - Aleko avaneb dramaatilistes situatsioonides, teiste tegelaste hinnangute kaudu, ta on samasugune kujutamise objekt kui nemad. Autor kujutab romantilise individualismi väljapääsmatut tragöödiat. Peategelane Aleko, kes on kodumaal elanud „kirgede võimuses”, pageb kibestumise eest, „umbsete linnade vangistusest”, mustlaste juurde steppi , võites siin kauni Zemfira armastuse.
- Poeemide tegevus leiab aset eksootilises tegevuspaigas ( idamaad ).
- Puškinit huvitavad Shakespeare , Boriss Godunov, Peeter I, Napoleon , dekabristide liikumine, Euroopa vallutamine Napoleoni poolt
- Nii „Jevgeni Oneginis“ kui ka „Valges vareses“
Kirjandusteose vaatepunkt
- Kirjandusteose vaatepunkti abil püütakse määratleda jutustamise kohta kas aegruumilises või ideoloogilises plaanis.
- N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja . 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad.
M. Lermontov
- Lermontovi kodumaad on Venemaa ja Kaukaasia . Vaimseks kodumaaks peab Šotimaad ja eelkõige Kaukaasiat.
- Poeemide süžeede aluseks on kaukaasia rahvapärimused, piiblilegendid, ajaloolised legendid .
- Poeemide kangelased on stiihilised mässajad, üksiktasujad, sündmused arenevad dramaatiliselt. Kättemaksumotiiv ongi neis üks tähtsamaid: kättemaks isikliku solvamise eest, armukadedusest, õilis kättemaks oma rahvalt võetud vabaduse eest. Kangelase poolt korda saadetud kurjus on motiveeritud üllast eesmärgist.
- Poeemide tegevus leiab aset eksootilistes paikades (Kaukaasia, Hisp , It)
- 2 poeemi: „ Deemon “, „mtsõri“. Draama : „Maskeraad“. Romaan „Vürstinna Ligovskaja“.
- „Meie aja kangelane“ romantismile iseloomulik - Petšorinis on rõhutatud jooni, mis on iseloomulikud romantilisele kangelasele: ta seisab lähedal autorile enesele, tema minevik on salapärane ja jääb lugeja jaoks varjatuks, karakter on staatiline ega arene süžee käigus. Teose tegevus toimub Kaukaasias (Idamaa), on loodusekirjeldusi, peategelasel on spliin .
- Romaani peategelane Petšorin on oma ajastust, ühiskondlikust psühholoogiast determineeritud,kuid samas realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn liigsetest inimestest. Petšorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk . Tal olid lokkis blondid juuksed, mustad kulmud ja vurrud, püstine nina, valged hambad ja pruunid silmad. Petšorin oli uudishimulik .
H. Heine
- Heine oli rahvuselt sakslane, juut .
- Heine kirjutas
- Luulekogud: „Laulude raamat“, „Ajalaulud“, „ Romanzero “
- Luuletaja lemmiksümbol on meri, lained, torm.
- Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale.
- Heine ballaad „Krahvinna Juta “ kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad „Mis peaks küll tähendama“ räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub.
A.Mickiewitz
- Mickiewitz oli Poola luuletaja.
- Loominguks sai ainet kodukandi peamiselt valgevene rahvapärimustest.
- „Ballaadid ja romansid“ panid aluse romantismile Poolas. (Kui seni oli poola luules valitsenud valgustuslik-klassitsistlik suund, siis antud luulekogus on autor varjamatult irooniline ratsionalismi ja kuiva teaduse suhtes, vastandades neile tunded ja armastuse.)
S. Petöfi
- Petöfi oli Ungari luuletaja.
- Mässas senise klassikalis-akadeemilise luulelaadi vastu.
- Tõi luulesse rahvaliku teema, mahlaka rahvalauliku kõnepruugi ja rütmi, kire ja avatuse.
- Igatses elada ja luua põledes.