TÖÖOHUTUS (0)

TÖÖOHUTUS
Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on:
Bakterid; viirused ; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained.
Põhjustatud haigused:
 difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia
Kokkupuutumise võimalused:
toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega
Ohuklassid
Määramise aluseks on:

• oht inimese tervisele
  
• nakkusohu tõenäosus elanikkonnale
  
• tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu
  

Ohurühmad
1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist
2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid.
3. ohurühm – inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid.
4. ohurühm – inimeste raske haigestumine (Ebola viirus ). Ravivahendid puuduvad.
Riskianalüüs
Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu: laadi ; suuruse; kestuse
Hindamisel arvestatakse:

• töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi;
  
• seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks;
  
• haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal
  

Tööandja kohustused
vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist
hoiatusmärgid “Bioloogiline oht”

• tagada tööhügieen
  
• arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle
  
• piisav väljaõpe
  
• töötajate teavitamine
  
• perioodiline tervisekontroll
  
• tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.)
  

Elektriohutus
Elektrivoolu toime inimesele

• Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises.
  
• Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises
  
• Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile
  

Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki:

• Kohalik – elektritraumad
  
• Üldine – elektrilöök
  

Elektritraumad

• põletused
  
• naha metaliseerumine
  
• elektrimärgid
  
• silmade kahjustused
  
• mehaanilised kahjustused
  

Elektrilöök 4 astet

• I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta
  
• II aste - sama koos teadvuse kaotusega
  
• III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon
  
• IV aste - kliiniline surm.
  

Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom:

• inimese keha läbiv voolutugevus,
  
• mõju aeg,
  
• voolu liik,
  
• sagedus,
  
• organismi läbinud voolutee,
  
• inimkeha takistus,
  
• inimese individuaalsed iseärasused.
  

Voolutugevus
Voolu liik

• vahelduvvool
  
• alalisvool
  

Sagedus

• Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz
  

Inimkeha elektriline takistus

• takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi
  

Elektriohutuse tagamine

• organisatsioonilised abinõud
  
• eeskirjad
  
• juhendamine
  
• teadmiste kontroll
  

Elektriohutuse tagamine

• kaitsekatkestid
  
• varjestamine
  
• isikukaitsevahendite kasutamine
  
• põhikaitsevahendid
  
• abikaitsevahendid
  

Põhi
Abi
 1000 V
isoleerivad mõõtevardad
pingenäitajad
isoleerivad ja mõõtetangid
isoleerivad remondiseadeldised
Dielektrilised kindad ,
saapad ,
matid,
Restid
Elektriohutuse tagamine

• Ohusildid ja plakatid
  

ajutised
alalised

• Kaitsepiirded
  

ajutised
alalised
Elektriseadmete ohutusklassid

• 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed
  
• I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga
  
• II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega
  
• III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed.
  

Elektriõnnetused
Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine.
Tunnused

• Lihasevalu ;
  
• Juhtmetesse kinnijäämine;
  
• Põletus;
  
• Teadvusekadu;
  
• Südameseiskus, hingamise lakkamine.
  

Ohutusnõuded abistajale

• Ohver on pinge all niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga.
  
• Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest.
  

Tuleb meeles pidada, et:

• niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit,
  
• kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid ,
  
• kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.
  

Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.
Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne.
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral

• Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega.
  
• Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber
  

25 meetri raadiuses.

• Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas.
  

Esmaabi
Kontrolli hingamist ja pulssi , nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist.
Ergonoomika ( slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms)
Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra , mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega.
Ergonoomika liigid

• süsteemiergonoomika
  
• hambaravi ergonoomika
  
• arvutitöö ergonoomika
  
• rakendus ergonoomika
  
• füüsikaline ergonoomika
  
• töökoha ergonoomika
  
• nägemise ergonoomika
  
• keskkonna ergonoomika
  
• tarbekaupade ergonoomika
  
• tööstus ergonoomika
  
• kõrgkooli ergonoomika
  
• kognitiivne ergonoomika
  
• osalusergonoomika
  
• makroergonoomika
  
• mikroergonoomika
  
• koduse töö ergonoomika
  

Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted
Ruumikujundus

• töölauad
  
• mööbli valik
  
• peeglid ja peegelpinnad
  
• skulptuurid või kivid
  

Töövahendite paigutamine

• töövahendid, töölaud ja - tool
  
• kuvari paiknemiskoht
  
• laevalgustite asukoht
  

Materjalide valik

• vastremonditud ruumid
  
• kontoritolm
  
• plastik või naturaalsed pinnad
  
• (ei klaas-, metall - või kiviplaadiga lauale)
  

Ruumijaotus

• Ettevõttesisene ruumijaotus sõltub töötajate ülesannetest
  
• suur või väike ruum
  
• kabinet - sobiv suurus on 10-12 m².
  
• mitme inimese korral - 8 m² iga inimese kohta
  

Ideaalbüroos peaks olema kõik nii, nagu paistab.
Värvid

• Punane
  
  • hoiatusvärvusena ja tähelepanu hõivamiseks
    
• Sinine
  
  • füüsilist pinget lõõgastav, reguleerib hingamist ja südame rütmi
    
• Roheline
  
  • rahustab närvisüsteemi, kiirendab tajumist ja teravdab nägemist.
    
  • 
    
• Kollane
  

- kaunistab ja küllastab, aitab vabaneda muredest ja soodustab head töömeeleolu

• Valge
  

- peegeldab endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse

• Must, pruun ja hall
  

- tekitavad loidust, apaatiat, ängistust ja väsimust ning loovad ümbritseva suhtes negatiivse hoiaku

• Töövõimet halvavat pruuni nimetatakse ka taandarengu värviks.
  
• 
  

Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget.
Kontori interjöör – seinad, lagi ja mööbel – võiksid olla matid
Taimed

• Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt
  
• taimed mõjuvad hästi meie tervisele
  
• looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu
  
• Taimede peal on hea silmi puhata
  

Miinused

• Taimedele kogunenud tolm
  
• Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte . Kaktuse-, agaavi - ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada
  
• 
  

Valgustus

• Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südameveresoonte jt haiguste teket ja arengut
  
• Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni
  
• Silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu.
  
• Puudulikud valgustingimused ja halvasti paigutatud kuvar võivad esile kutsuda nägemisvaevusi, mis omakorda võivad olla väsimuse ja peavalu põhjuseks
  
• Kuvar ei tohi asetseda akna juures
  
• Akna pilt ei tohi samuti peegelduda kuvari ekraanilt – kaudne pimestamine.
  
• 
  

Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul:

• Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päevavalgust.
  
• Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust .
  
• Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel.
  
• Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine
  
• Teravad varjud töötasapinnal on töö halvakvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks.
  
• Eemaldada pimestav valgus
  
• Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest
  

Kokkuvõtteks:

• soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust
  
• töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus
  
• See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks
  

Kehaasend
Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise.
Kehaasendeid võib jagada:

• püstiasend
  
• isteasend
  
• lamamisasend
  

Püstiasendi puudused:

• Püstiasendiga kaasneb lihastele , liigestele ebasoodne staatiline koormus
  
• Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem
  
• Liikumatult seismine – koormab närvisüsteem
  

Tööolukorras - põhiline isteasend.

• Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada
  
• Istme kõrgus? optimaalne istme kõrgus -40-45 cm
  
• Parim – madal iste ( istumine maas)
  
• Jalapingi kasutamine
  
• Istme kuju sõltub vajadustest
  

Optimaalne füüsiline koormus

• Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea .
  
• Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust.
  
• Igale inimese lihasele , liigesele jne on olemas optimaalne mehhaaniline koormus.
  
• Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse
  
• Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed.
  
• On soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas.
  

Füüsiline koormus mõjub soodsalt.
Töökeskkond peaks soodustama töötaja teatud parameetritega füüsilist aktiivsust
(eri jäsemete liigutuste arv ajaühikus, liigutuste ulatus, trajektoorid, kasutatavad jõud jne)
Üks töövõime tõstmise moodus on kehaliste harjutuste läbiviimine tööl.
Libisemise ja kukkumise vältimine
Kukkumine põhjustab sageli raske kehalise trauma

• Inimene kukub kergesti asjaolu tõttu, et ta raskuskese on suhteliselt kõrgel
  
• Tasakaalu kaotus libisemisel ja seejärel kukkumine on inimesel üks olulisemaid traumade põhjuseid
  
• Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav.
  
• Oluline on ka jalatsitalla reljeef.
  
• Ohtlikud kohad või kalded märgistada. Sobiv tähistus on kollased ja mustad triibud .
  

Trepid

• Trepil kukkumine lõpeb sageli raskete vigastustega
  
• Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius
  
• Kõrgus, sõltudes jala mõõtmetest
  
• Optimaalne aste
  

-kõrgus 15-20
-laius 25-33 cm.

• Ebaühtlased astmed – ohtlikud
  

Lamamisasendi ebasoodne mõju
Uuringud on näidanud, et haiguste põhjuste uurimisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka teguritele väljaspool tööaega
Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid

• Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks
  
• Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused
  

Ratsionaalset lahendust pole kerge leida.

• Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada
  
• Kasulik on lai voodi ja üksinda magamine .
  
• Pea all peaks olema suhteliselt kõrge padi
  
• Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi
  
• Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused.
  
• Õige keha asend ja liikumine - ergonoomilised soovitused.
  

Soovitav

• …on hoida liigesed neutraalses asendis.
  
• …on vältida painutusi ette
  
• …on hoida keha vabas asendis
  
• … on vältida äkilisi liigutusi
  
• …on vahetada sageli keha asendit
  
• … on vältida pikaajalist lihaspinget.
  
• … on teha sageli lühikesi puhkepause.
  
• … on vältida tööd painutatud randmeliigesega
  
• … on vältida tööd kätega, kui kätel puudub toetuspind.
  
• … on vältida tööd kätega, kui käsi peab hoidma ülalpool õlavöödet.
  
• … on vältida tööülesandeid, kus peab käsi hoidma selja taga
  
• …on vältida koormuste tõstmisega seotud tööülesandeid
  
• Tõmbamise ja tõukamise puhul on soovitav, et neid töid ei tehtaks üle 20 kg
  
• raskustega. Soovitav on kasutada kogu keha jõudu. Soovitav kasutada mehhanisme .
  
• Raskuste kandmine – soovitav alati raskuste kandmist vältida või kasutada abivahendeid.
  

Mikrokliima
Olulised tegurid

• õhutemperatuur
  
• õhuniiskus
  
• õhu liikumiskiirus
  
• soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.
  

Vähemolulised tegurid

• õhurõhk
  
• õhu hapnikusisaldus
  
• õhu ionisatsiooni olukord
  

Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad

• antud maakoha kliima,
  
• aastaaeg ,
  
• tehnoloogiline protsess,
  
• töö intensiivsus
  

Töö jaotatakse raskusastme järgi

• kerge füüsiline töö - Ia ja Ib
  
• keskmise raskusega füüsiline töö - IIa ja IIb
  
• raske füüsiline töö -III.
  

Töö kategooriast olenevalt on määratud tööruumi maksimaalne ja minimaalne temperatuur.
Inimese termoregulatsiooni mehhanism hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest.

• Inimese keha tuuma temperatuur on 37 C, kõikumine sellest 4 piires.
  
• Hüpertermia - ülekuumenemine, 6 võrra on see juba eluohtlik.
  
• Hüpotermia – keha allajahtumine (10 võrra allajahtumist talub organism mõnda aega kahjustusteta )
  
• Keha pinna temperatuur külmas ruumis võib olla:
  
• 31 - jäsemetel
  
• 34 - reitel
  
• 28 - sõrmedel
  
• 32- küünarnukkidel
  
• 36 - õlavarrel
  
• 37 - tuumas.
  

Sobiv temperatuur

• istuval tööl on 18 -24 C
  
• istuval tööl kerge käsitsitööga: 16- 22 C
  
• seisev asend kerge käsitsitööga: 15 - 21 C
  
• seisev asend raske käsitsitööga: 14- 20 C
  
• füüsiliselt raske töö: 13- 19 C
  

Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel:

• soojuskiirgusega
  
• soojusjuhtivusega
  
• higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt
  
• Kui teha 30C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu, 10-12 l/vahetuses.
  

Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40 -ni. Seejuures esinevad:
peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne , oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus

• Kuumarabandus võib lõppeda surmaga
  
• Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42C)
  

Seadmete pinna temperatuur töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 C.
Õhu liikumise kiirus: ei tohi olla suurem kui 0,3 m/s. Normaalne õhu niiskus on 30-70%
Õhu hapnikusisaldus

• Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2
  
• Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12%
  

Õhu ionisatsioon

• värske õhk” sisaldab palju kergeid ioone.
  
• Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi.
  

Kerged positiivsed ioonid

• omavad ainevahetust intensiivistavat toimet,
  
• nad vähendavad vaimset aktiivsust,
  
• tekitavad peavalu,
  
• ärritavad limanahku.
  
• Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid
  
• Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist
  

Ventilatsioon
Loomulik ventilatsioon saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu.
Aeratsioon on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik
Mehaaniline ventilatsioon jaguneb üld- ja kohtventilatsiooniks.
Üldventilatsioon jaotatakse
-sissepuhke- ja
-väljatõmbeventilatsiooniks

• Kohtventilatsiooni kasutatakse üksikute seadmete juures kas mürgiste gaaside paikseks eraldamiseks
  
• Avariiventilatsioon on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge mürgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid
  

Kohalik äratõmme tõmbekapi kujul võimaldab eraldada ruumist 65% soojusest
Õhkdušši võib kasutada, kui ei ole takistusi õhujoa levimiseks ja sellega ei suurene
saastatus töökohtadel. Õhkdušid võivad olla statsionaarsed või teisaldatavad.
Soovitused:

• Väldi väga niisket või kuiva õhku
  
• Väldi liiga suurt kuumust ja külmust
  
• Väldi tuuletõmbust
  
• Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
  
• Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes
  
• Kasuta sobivat riietust
  

Müra
KLASSIFIKATSIOON

• Spektri järgi
  

-laiaspektriline (üle 1 oktaavi )

-kitsaspektriline (tonaalne)
madalsageduslik (kuni 400 Hz)
kesksageduslik (400-1000 Hz)
kõrgsageduslik ( >1000 Hz)

• Kestvuse järgi
  

pikaajaline ( vahetuse kestus üle 4 h)

lühiajaline (kuni 4 h)

• Toime aja ja iseloomu järgi
  

pidev ühtlane – muutub ajas 5 dB

diskreetne

katkendlik – kestvusega > 1 sek.

impulssmüra – kestvusega

• Levimiskeskkonna järgi
  

õhu kaudu

konstruktsioonide kaudu
Helid

• Kuuldava heli sagedus on 20-20 000 Hz,
  
• kõnel 500-2000 Hz,
  
• muusikal 400- 8000 Hz.
  

Kuulmise nõrgenemine

• algab 20-aastaselt
  
• Nõrgenemine algab 10-aastase töötamise järel pideva müra tingimustes
  
• Kõigepealt tekkivad raskused s- ja h häälikuidsisaldavate sõnade kuulmisel
  

Müra mõju
Müra mõjub

• närvisüsteemile,
  
• tekitab väsimust,
  
• tekitab peavalusid,
  
• halvendab nägemist,
  
• tekitab nimmeristluuradikuliiti,
  
• pindmisi vereringehäireid,
  
• mõjub südamele,
  
• seedeorganitele,
  
• töötootlikkus langeb,
  
• alaneb tähelepanu,
  
• lihasepinge,
  
• stress ,
  
• unetus ,
  
• kontsentratsioonihäired,
  
• kõrgvererõhutõb
  
• 
  

• Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus võimatuks.
  

• 75 dB juures ei ole kuulda telefoni,
  
• 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu.
  
• Vaimse töö puhul on müratase üle 45 db(A) juba kahjulik !
  

• Riski rühma kuuluvad töötajad
  

• kes suitsetavad,
  
• kellel on kõrge vererõhk,
  
• kes töötavad orgaaniliste lahustitega
  
• kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil
  

• Müra rõhk
  

• Tuule sahin puulehtedes - 10 dB
  
• Kella tiksumine - 20 dB
  
• Sosin - 20-30 dB
  
• Tavaline kõne - 60-65 dB
  
• Keskmise tihedusega liiklus – 70 dB
  
• Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB
  
• Mootorsaag 100-120 dB
  
• Äike 120 dB
  
• Rockkontsert 120-130 dB
  
• Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB
  

• 
  
• 
  
• Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab
  

• 85 dB - 8 tundi
  
• 88 dB - 4 tundi
  
• 91 dB - 2 tundi
  
• 94 dB - 1 tund
  
• 97 dB - 30 minutit
  
• 100 dB - 15 minutit
  
• 103 dB - 7 minutit
  
• 106 dB- 3 minutit
  
• 109 dB - 1,5 minutit
  

• 
  
• Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes
  

• haiglad 30 - 35
  
• korterid 30 - 40
  
• auditooriumid 35 - 40
  
• kohvikud, restoranid 50
  
• kauplused, juuksurid 55
  

• Kaitsevahendid
  

• Individuaalsed
  
• Tropid
  
• Kõrvaklapid
  

• Tehnilised
  

• Vali vaikne töömeetod
  
• Kata mürarikkad masinad
  
• Eralda mürarikas töö vaiksest tööst
  
• Võimalda küllaldane kaugus müraallikast
  
• Kasuta lage seinu, põrandat müra absorbeerimiseks
  
• Organisatsioonilised abinõud
  

• Raskuste teisaldamine (vt.slaidid)
  
• Staatiline elekter
  
• Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele
  
• Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks.
  
• Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, tõlenguna.
  
• Tekkimiskohad:
  

• dielektriliste vedelike voolamisel
  
• dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub
  
• tolmu- ja õhusegude liikumisel
  
• materjalide töötlemisel (plastmass)
  
• sünteetiliste riidematerjalide töötluses
  
• ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel
  

• Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu:
  

• maandamine
  
• õhuniiskuse tõstmine (üle 70%)
  
• antistaatiliste segude kasutamine
  

• õhu ioniseerimine
  
• kaitsegaaside kasutamine
  
• elektriseeruvate pindade niisutamine
  
• gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest
  
• riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega).
  

• Tuleohutus
  
• Põlemine
  
• Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti, et selle tulemusel tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained .
  
• Leegiga põlemise saavutamiseks on tarvis samaaegselt nelja komponent: hapnik, põlev materjali, temperatuur, h.a.r
  
• Põlevainete all mõistetakse aineid, mis on võimelised süttima ja põlema
  
• Ained esinevad kolmes olekus: tahketena, vedelikena, gaasidena
  
• Põlemise juures tuleb mõista veel kolmandat olekut – pooltahket.
  
• Põlemine võib olla
  

• homogeenne
  
• mittehomogenne
  
• täielik
  
• mittetäielik
  

• Põlemise väliste tingimuste järgi jagatakse tulekahjud
  

• välis-
  
• sisetulekahjudeks
  
• lahtisteks
  
• kinnisteks
  

• Põlemist iseloomustavad parameetrid
  

• süttimistemperatuur
  
• põlemistemperatuur
  
• leekpunkt
  
• isesüttimistemperatuur
  
• Plahvatus
  

• Sisetulekahju arenemine
  

• Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa.
  
• Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb.
  
• Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja.
  

• 
  
• 
  
• Tuletõkked
  

• Tulemüür
  
• Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus.
  
• Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksikruum, millest tule levik väljaspoole on tuletõkketarindiga ettemääratud aja jooksul takistatud.
  
• Tarindid jaotatakse A ja B klassi tarinditeks
  
• Tuletõkkeuks
  

• Signalisatsiooni vahendid
  

• Telefoniside
  
• Andurid :
  

temperatuuriandurid

suitsuandurid

analoogandurid

leegiandurid

kombineeritud

• Tulekahjuteatenupud; Helisignalisatsioon; Valgussignalisatsioon
  
• Evakuatsiooniteed
  
• Tulekustutusvahendid
  

• esmased
  
• mehhaanilised
  
• statsionaarsed
  

• - tuletõrje vesivarustus
  

• automaatsed
  
• sprinklerseadmed
  

• -drentserseadmed
  
• -käsi
  
• Tulekustutite liigitus
  

• A-klassi tulekustuti . Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil , põlevad kiudained jms)
  
• B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid , vaigud, liimid , rasv, enamik plaste jms)
  
• C-klassi tulekustuti. Kustutab gaasidetulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan , vesinik jms)
  
• D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).
  
• E-klassi tulekustuti. Kustutab elektriseadmeid.
  
• F-klassi tulekustutid . Kustutab rasvu,
  

• Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid
  

• vesikustutid;
  
• vahtkustutid;
  
• pulberkustutid;
  
• süsihappegaaskustutid
  
• halogeenitud süsivesinikke (halogeene) sisaldavad tulekustutid
  

• Käitumine tulekahjukorral
  
• Kustuta; Päästa; Helista; Tõkesta; Juhata
  
• Keskkonna ergonoomika
  
• Valgustus
  

• Kunstlik
  
• -Üldvalgustus
  
• -Ühtlane
  
• lokaliseeritud
  
• 
  
• Kohtvalgustus
  
• - Statsionaarne
  
• -Teisaldatav
  
• Avariivalgustus
  
• Evakutsioonivalgustus
  
• Valvevalgustus
  

• Lambid
  

• Hõõglambid
  
• Päevavalguslambid
  
• Halogeenlambid
  
• LED valgustid
  

• 
  
• 
  
• 
  
• Hõõglamp
  
• Puudus
  

• väike kasutegur
  

• Eelis
  
• valguspekter loomuliku valguse lähedane
  
• Päevavalguslamp
  
• Eelis
  

• suur kasutegur
  

• Puudused
  

• spekter
  
• sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt)
  
• müra
  
• värv
  
• utiliseerimine
  

• Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul:
  

• Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik
  
• Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks.
  
• Valgustus on vajalik koridorides, treppidel , kaldteedel ja kõikides kohtades, kus võivad viibida inimesed Parem valgustatus treppidel ja koridorides aitab ära hoida õnnetusi
  
• Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Soovitav on vältida teravaid kontraste töökohal
  
• Töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus, et nad saaksid igal ajal suutlikult ning mugavalt töötada. Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja kõrgekvaliteetne valgustus
  
• Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi energiale
  
• Eemaldada pimestav valgus.
  
• Eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest
  
• Valida sobiv nägemistaust ülesannete täitmiseks
  
• Regulaarselt puhastada aknaid ja hooldada valgusallikaid
  

• Vibratsioon
  
• VIBRATSIOON PARAMEETRID
  

• võnkesagedus
  
• võnkeamplituud (m)
  
• võnkeperiood (s)
  
• kiirus (m/s)
  
• kiirendus (m/s2)
  

• KLASSIFIKATSIOON
  
• Sageduse järgi
  

• madalsageduslik kuni 35 Hz
  
• kesksageduslik 35-125 Hz
  
• kõrgsageduslik üle 125 Hz
  

• Töötajaga kontakti järgi
  

• kohalik
  
• üldine
  

• VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE
  
• KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON
  
• Madalad sagedused (kuni 35Hz). Kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a ;perifeerne närvisüsteem; veresooned; tugiaparaat
  
• Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. Jooksul; veresoonte seinte muutused; kalduvus spasmidele; Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes .
  
• ÜLDVIBRATSIOON
  
• Toime organismile:
  

• kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired
  
• südame- veresoonkonna häired
  
• ainevahetuse muutused
  
• vestibulaaraparaadi kahjustus
  

• VIBRATSIOONTÕBI I staadium
  

• paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen
  
• käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine
  
• peenkapillaaride ahenemine
  

• II staadium
  

• käte jahtumine , sinakus, higistamine
  
• valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes)
  
• KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud)
  
• südame-veresoonkonna häired
  
• vegetaatilise närvisüsteemi häired
  

• III staadium
  

• tugev valu kätes
  
• veresoonte spasm, lihaste krambid sõrmedel
  
• tugev asteeenilis-neurootiline sündroom
  
• südame-veresoonte kahjustus
  
• hormonaalse regulatsiooni häired (kilpnääre)
  
• ainevahetuse häired
  

• VIBRATSIOONITÕVE SOODUSTEGURID
  

• müra
  
• toksilised ühendid
  
• tööülekoormus
  
• vaimne, füüsiline
  
• kaasasündinud haigused
  
• närvisüsteemi kahjustused
  
• ainevahetuse häired
  
• neurohormonaalsed haigused
  
• nakkushaigused
  

• KAHJULIKU TOIME VÄLTIMINE
  

• Tehnilise protsessi parandamine
  
• Individuaalsed kaitsevahendid
  
• Meditsiinilised ennetavad abinõud
  
• Tervisliku eluviisi propageerimine
  
• Organisatsioonilised abinõud
  

• KASULIK TOIME ORGANISMILE
  

• erineva kõrgusega heli stimuleeriv toime erinevatele organitele - muusikateraapia
  
• heli sagedusega 500-8000 Hz 115 dB 30’ jooksul soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni
  
• madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku tarbimist, intensiivistab hingamist
  
• vibratsioon stimuleerib bakterite & pärmiseente kultuuri kasvu
  
• ultraheli 350 kHz 1-3’ tõstab kartuli saagikust
  
• vibroteraapia kui profülaktika
  
• vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator
  
• vibratsioon 70 Hz 30’tõstab valgusünteesi luuüdis
  
• vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust
  
• ibratsioon 100 Hz 30’ tõstab 3x lihaskoe fermentatiivset aktiivsust
  
• lokaalne vibratsioon soodustab haavade paranemist
  

• 
  
• TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
  
• Üldsätted
  

• Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
  
• Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
  
• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemaltkahe tööandja töötajad ja üks tööandjakorraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
  
• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
  
• Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele.
  
• Tööandja tagab, et teise ettevõtte tööandja, kelle töötajad osalevad tema ettevõtte töös, on teadlik ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning et need töötajad on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud.
  
• Tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda.
  
• Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
  
• Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid.
  

• Tööandja kohustused
  

• viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;
  
• vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
  
• viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele; Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat
  
• töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjalikutegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks
  
• viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
  
• teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
  
• teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
  
• korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud
  
• korraldama töötajate tervise kontrollimise, kelle tervist võib tööprotsessi käigu mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud;
  
• korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;
  
• määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
  
• tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
  
• viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
  
• oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
  
• tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
  
• korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
  
• koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
  
• kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja;
  
• teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
  
• tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule,
  

• töökeskkonnanõukogu liikmetele , töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;
  

• täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.
  

• Tööandjal on õigus
  

• kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse
  

• nõudeid.
  
• TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE
  
• Tööõnnetus
  

• Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
  
• Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks
  
• Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
  
• Arst teatab raskest , surmaga lõppenud ja töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamatult tööandjale ja Tööinspektsiooni.
  

• Kutsehaigus ja tööga seotud haigus
  

• Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister
  
• Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
  
• Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
  
• Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
  
• Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst
  
• Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale,
  
• Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile .
  
• Tööst põhjustatud haigestumisest teatabtöötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed:
  
• töötaja ees- ja perekonnanime , ameti
  
• haiguse diagnoosimise kuupäeva
  
• haiguse ja selle tekkepõhjused
  
• tööandja ja tema aadressi
  

• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine
  

• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik.
  
• Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele .
  
• Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
  
• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
  

• 
  
• Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed:
  
• töötaja ees- ja perekonnanimi ;
  
• töötaja ametinimetus ;
  
• tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
  
• tööõnnetuse toimumiskoht;
  
• tööõnnetuse lühikirjeldus;
  
• tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus) ja
  
• tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.
  
• Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetuse tagajärgedest pärast töövõimetuse määramist kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsiooni vormikohaselt
  
• …füüsilisest isikust ettevõtja korral tööinspektsiooni
  
• Juhul kui töötajal toimus nahka läbiv kokkupuude nakkuskahtlase inimese või loomaga , millele järgnes ennetav ravi, teatab arst sellest tööinspektsiooni
  
• Kui tööõnnetuse tagajärjeks on nähtav raske vigastus teatab tööandja Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetusest politseile telefoni teel ootamata arsti teatist
  
• Tööõnnetuse uurimine
  
• Tööõnnetuse uurimise eesmärk on
  
• välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused
  
• koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks
  
• kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.
  
• Tööõnnetuse uurimise üldnõuded
  

• sündmuskoha vaatlus, võetakse seletused pealtnägijatelt
  
• Väljavõtted ohutusjuhenditest, õigusaktidest
  
• Juhendamiste läbiviimisest
  
• Ekspertiistulemused
  
• Fotod, skeemid joonised jm
  
• Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt
  
• Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja koostab raporti 10 tööpäeva jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates.
  
• Raske tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate saamiseni
  
• Tööandja koostab uurimistulemuste alusel tööõnnetuse raporti kolmes eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul. Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja:
  
• töötajale või tema esindajale
  
• Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme tööpäeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates
  
• Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud tööõnnetuse raporti tööõnnetuse uurimistoimikuks
  
• Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks
  
• Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku osavõtul õnnetusjuhtumi kohta akti, milles näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise lõpetamise põhjuse.
  

• Kutsehaigestumise uurimine
  

• On analoogne tööõnnetuste uurimisega
  
• Koostatakse vastav raport
  
• Töö andjale juurdlemiseks ja raporti koostamiseks aega 20 tööpäeva.
  

• Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal
  
• Sissejuhatav juhendamine
  
• Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist.
  
• Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:
  

• ettevõtte töökorralduse , sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
  
• töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
  
• juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
  
• juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
  
• töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
  
• töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja jatööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
  

• Esmajuhendamine
  
• Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kui töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik.
  
• Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
  

• tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
  
• töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
  
• ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
  
• töötajale ettenähtud töökorraldust;
  
• tule- ja elektriohutusnõudeid;
  
• hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;
  
• töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
  

• Väljaõpe
  

• Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist.
  
• Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel.
  
• Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ametivõi kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
  
• Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.
  
• Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua.
  

• Täiendjuhendamine
  
• Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse:
  

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
  
• töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
  
• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
  
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
  
• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid , mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
  
• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
  
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
  
• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
  
• Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
  

• Juhendamise, väljaõppe ja iseseisval tööle lubamise registreerimine
  

• Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:
  
• juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
  
• juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
  
• struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
  
• täiendjuhendamise põhjus;
  
• töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
  
• iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
  
• Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
  

• Töötajate tervisekontrolli kord
  
• Tööandja ülesanded töötaja tervisekontrolli suunamisel
  
• Tööandja selgitab välja:
  

• töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul;
  
• andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub
  
• töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja.
  
• Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga, võimalusel töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega.
  
• Tööandja koostab tervisekontrolli suunatavate töötajate nimekirja vastavalt toodud vormile.
  

• Tööandja esitab tervisekontrolli tegijalejärgmised dokumendid :
  

• töötajate nimekirja
  
• töökeskkonna riskianalüüsi tulemused
  
• andmed ohutegurite parameetrite väärtuste kohta
  
• töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad
  

• Tervisekontrolli tegija
  
• Töötajate tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst
  
• Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst
  

• hindab töötaja terviseseisundit ;
  
• hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale;
  
• selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise.
  

• Tervisekontrolli läbiviimise kord
  

• Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul
  
• Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
  
• Tervisekontrolli käigus täidab töötaja toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
  
• Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
  
• Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
  
• Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
  
• Töötervishoiuarst väljastab tööandjale vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
  

• Tervisekontrolli andmete säilitamine
  

• Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates.
  
• Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.
  

• TÖÖKESKKONNAOHUTEGURID VÕI TÖÖLAAD,MIS ON ALUSEKS TÖÖTAJA SUUNAMISEL TERVISEKONTROLLI
  
• Füüsikalised ohutegurid:
  

• müra;
  
• vibratsioon;
  
• kõrge ja madal õhutemperatuur;
  
• ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad
  
• (mitteioniseeriv kiirgus);
  
• ioniseeriv kiirgus;
  
• kõrge õhurõhk.
  

• Keemilised ohutegurid:
  

• ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka
  
• anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti -, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm;
  
• orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm;
  
• biotsiidid;
  
• vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena;
  
• plii ja selle ühendid.
  

• Bioloogilised ohutegurid:
  

• 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144
  

• 
  
• Füsioloogilised ohutegurid:
  

• raskuste käsitsi teisaldamine
  
• sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja - liigutustega seotud tööd
  

• Psühholoogilised ohutegurid
  
• • Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt
  
• Töölaad:
  

• öötöö ;
  
• kuvariga töötamine
  

• Muu ohutegur või töölaad, mida ei ole eelpool nimetatud punktides , kuid mis võib põhjustada tööga seotud haigestumist.
  
• Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus
  
• Töökeskkonnaspetsialist:
  

• Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
  
• Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.
  
• Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
  
• Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
  
• Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud
  
• peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
  
• Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuarstiga.
  
• Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.
  
• Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonna ohuteguritest, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
  
• Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
  
• Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed .
  

• Töökeskkonnavolinik
  
• Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
  

• Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku.
  
• Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
  
• Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
  
• Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid
  
• Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
  

• Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
  

• jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
  
• osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel
  
• teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
  
• tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
  
• jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
  

• Töökeskkonnavolinikul on õigus:
  

• nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
  
• pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
  
• pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;
  
• peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
  
• Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
  
• Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal.
  
• Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv - ja töölepingus ettenähtud tagatised.
  
• Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus.
  
• Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
  

• § 92. Ülesütlemise piirangud
  

• ... töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
  
• Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel , kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel.
  

• § 94. Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus
  

• Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta.
  
• Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.
  

• Töökeskkonnanõukogu
  
• Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
  
• Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat.
  
• Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.
  
• Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
  
• Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
  
• Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul
  
• Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
  
• nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
  
• nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed , ametid;
  
• nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
  
• Töökeskkonnanõukogu:
  

• analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
  
• osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
  
• tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
  
• analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
  
• aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
  
• Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
  
• Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist.
  
• Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.
  
• Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
  
• Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest
  

• Vastutus
  
• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
  

• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 600 €.
  

• Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine
  

• Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 €.
  

• Distsiplinaarvastutus
  

• rahatrahv
  
• töölt kõrvaldamine
  
• töölepingu lõpetamine
  

• Kriminaalvastutus
  

• rahatrahv
  
• vabadusekaotus
  

• 
  
•