Tööõigus (0)

Q: Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööõigus

Q: Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööõigus

Haldus - Töökeskkonna ohutus

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?
Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks.

Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;
Riigi tasandil
???
Ettevõtte tasandil

Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd;

Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus;

Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks;

Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid;

Vähenevad kulud töövõimetusega;

Vähenevad kulud seoses pensioniga.

Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
§ 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.)
Üldised ennetuspõhimõtted:

riskide tekkimise vältimine;

vältimatute riskide hindamine;

riskide kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni;

ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;

töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks ;

töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;

ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;

ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.

Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
Tööandja kohustused:

süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine - kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes

igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine;

töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; ( Muudatus jõustus 1.07.2009)

töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine töötajate terviseriski vältimiseks ning selleks vajalike vahendite eraldamine; (jõust. 1.03.2007)

uue töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
[jõust. 1.03.2007]

töötajaid teavitamine ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;

tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud.(Jõustus 1.07.2009)

ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; [jõust. 1.03.2007]

kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;

töötaja viimine tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle;

töötajale isikukaitsevahendite andmine oma kulul.

töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine ning nende täitmise kontrollimine;

töötajale enne tööle asumist töökohale vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe korraldamine;

koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;

kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;

teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;

tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
[jõust. 1.03.2007]
Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007]
5) tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; [jõust. 1.03.2007]
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; [jõust. 1.03.2007]
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.[jõust. 1.03.2007]
Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; [jõust. 1.03.2007]
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
Valimise kord: Tööandja korraldab üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
Kohustused:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
Õigused:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal; [jõust. 1.07.2009]
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine.

Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat.
Tegevus:

analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;

osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;

tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;

aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
Töökeskkonna riskianalüüsi põhjal tehtakse kindlaks töökeskkonna ohutegurid või töö laad, mis mõjutab või võib mõjutada töötajate tervist.
Riskianalüüsi eesmärgid:

Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine

Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes

Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks

Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine

Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et
- keda suunata tervisekontrollile;
- milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada.
Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll .

Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.
Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri.
Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil!)
Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist , määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest.

Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada.

Füüsikalised:
- müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
- õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
- masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised:
- Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.
Bioloogilised:
- bakterid , viirused, seened ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Füsioloogilised:
- füüsilise töö raskus
- sama tüüpi liigutuste kordumine
- üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös
Psühholoogilised:
- Monotoonne töö
- Töötaja võimetele mittevastav töö
- Halb töökorraldus
- Pikaajaline töötamine üksinda
- Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis

Psühho-sotsiaalsed tegurid:

Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära);

Müra: Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).
Vibratsioon: Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2.
Õhutemperatuur: Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C
Õhu relatiivne niiskus: Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)
Valgustus: Ruum peab olema ühtlaselt valgustatud, ei tohi olla varje.

Valgustatuse piirväärtused:

5000 lx - suuõõne uuringud
1500 lx - elektroonikatööd, tikkimine, kellasepatööd
2000 lx (3000 –1500 lx ):
- büroo ja ametiruumid
  - tööstus - ülipeen täppistöö;
  - haiglas visuaalsed uuringud,
  - kaubanduses kassapidaja
200 lx (300 – 150 lx):

Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?;
Töötaja sissejuhatav juhendamine: viib läbi töökeskkonnaspetsialist enne töötaja tööle asumist.
Töötaja esmajuhendamine: töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik.
Väljaõpe: ohutute töövõtete omandamiseks, pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. Kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
Täiendjuhendamine: sisu ja mahu määrab tööandja.

uute juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
töökorralduse muutmisel; tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Lõpeb iseseisvale tööle lubamisega. Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad.
Tööõnnetuste uurimise eesmärk:

välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.
lisaks statistiliste andmete kogumiseks, kõikidest tööõnnetustest järelduste tegemine ja teatud trendide väljatoomiseks.

Tööõnnetusest teatamise kord:
Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest:

tööandjale, kes teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata:
- tööinspektsiooni kohalikule asutusele
- ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile
tööinspektsiooni kohalikule asutusele.

Tähtajad:

Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist.
Uurimine lõpeb raporti koostamisega, kolmes eksemplaris (tööandjale, tööinspektsioonile, kannatanule), mille peab tööandja esitama 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Sisekontroll, milles seisneb?
Tööandja üks kohustustest. Seisneb ettevõttes töötervishoiu ning tööohutuse olukorra kavandamises, korraldamises ning jälgimises.

Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest – põhikriteeriumid:

Töö kui järjepidev protsess;
Töö tegija alluvus töö andja juhtimisele ja kontrollile ;

Tasu maksmine vähemalt 1 x kuus kindlal kokkulepitud ajal.

Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama talle kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ette nähtud töötingimused.
Töövõtuleping (=tööettevõtuleping) on aga võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt üks subjekt (töövõtja või ka täitja) kohustub omal riisikol tegema teise subjekti (tellija) ülesandel kindlaksmääratud töö kas omast või tellija materjalist; tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma . Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtuleping sõlmitakse sageli teatud teenuste osutamiseks (tõlke-, konsultatsiooni- vm teenus), eraldi kategooria moodustab ehitustöövõtt. Tänapäeval muutub töövõtuleping üha populaarsemaks , kuna võimalused töökoha ja -aja valikul on laienenud . Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega . Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist.

Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
Töölepingu seadus ei anna oluliste tingimuste loetelu. See jääb töötaja ja tööandja otsustada, mida nad oluliseks peavad ja töölepingusse lisavad.

töötasu
- kui palju töö eest tasu saab
- kokkulepe muude hüvede saamiseks (nt sõiduauto kasutamine)
- kuidas töötasu arvutatakse ja makstakse
- millal on palgapäev
tööaeg
töö tegemise koht
tööülesanded
puhkuse kestus
töökorralduse reeglid

Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks);
Tähtaeg: võimalik sõlmida kuni 5 aastaks. Lõpeb tähtaja saabumisega.
Millal võib sõlmida: Töö ajutine iseloom, eelkõige hooajaline töö, töö ajutine suurenemine, asendamine.
Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord.

Töö- ja puhkeaeg ;

Tööaja norm puudub, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg);
Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta);
Tagada igapäevane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti);
Tagada iganädalane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti);
Järgida alaealiste tööaja piiranguid.
Tööaja lühendamine (Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra);
Ületunnitöö:
- tööandja saab nõuda vaid ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks;
- hüvitamine vaba aja andmisega või rahas (1,5 x töötasu).

Töötasu, lisatasud;

Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord;
Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;
Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises;
Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt)
Brutosummana;
Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist;
Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist.

Puhkused ;

Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus -teadustöötaja;
Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega ;
Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul;
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;
Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma .
Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:

saladuse hoidmise kohustuse rikkumine ;
konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine;
tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine, töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada).

Materiaalne vastutus.
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:

see on sõlmitud kirjalikult;
see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest;
Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu;
Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu.
Koostas: Priit Siitan
Lektor

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 161 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

161 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hitman112 Õppematerjali autor

Absoluutselt kõik küsimused koos vastustega mis on vajalik antud aine läbimiseks.PS : Osad vastused on puudu

Tööõigus töötaja tööandja tööohutus tervisekontroll riskianalüüs puhkus tööinspektor tööleping töövõime töötasu töökorraldus töökeskkonnavolinik seadus töövõtuleping töökeskkonnanõukogu

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.)

Ametijuhend

docx

Tööõigus ja tööõhutus

1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vas

Tööõigus

docx

Hindelise arvestuse üldküsimused ja vastused

1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis

Tööõigus

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste

Tööõigus

doc

Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; RIIGIS: ETTEVÕTTES: 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Terv

Tööõigus

docx

Tööõigus, tööohutus kordamisküsimused

,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õiguse

Tööõigus

pdf

Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus

TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on,

Tööohutus ja töötervishoid

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövah

Tööohutus ja töötervishoid

Rohkem sarnaseid