Tookeskkonnaohutuse alused (0)

Bioloogilised ohutegurid

• Bioloogilised ohutegurid on:
  bakterid
  
• viirused
  
• seened
  
• rakukultuurid
  
• inimese endoparasiidid
  
• muud bioloogilised aktiivsed ained
  

• Põhjustatud haigused:
  difteeria
  
• salmenolloos
  
• toksoplasmoos
  
• siberi katk
  
• tuberkuloos
  
• hepatiit
  
• herpes
  
• marutõbi
  
• rõuged
  
• mürigstused
  
• allergia
  

• Kokkupuutumise võimalused:
  toateenindajad
  
• puugihammustus
  
• kalatööstus – punataud
  
• meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)
  
• lammutustööde tegijad – hallitusseened
  
• tavalised inimesed – leegionääri haigus
  
• põllumajandus – kokkupuude loomadega
  

• Ohuklassid
  Määramise aluseks on:
  

• oht inimese tervisele
  
• nakkusohu tõenäosus elanikkonnale
  
• tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu
  

• Ohurühmad
  1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist
  
• 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid .
  
• 3. ohurühm – inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid.
  
• 4. ohurühm – inimeste raske haigestumine ( Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad.
  

• Riskianalüüs
  Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu
  

• laadi
  
• suuruse
  
• kestuse
  

• Hindamisel arvestatakse
  
• töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi
  
• seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks
  
• haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal
  

Tööandja kohustused

• vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist
  
• hoiatusmärgid “Bioloogiline oht”
  
• tagada tööhügieen
  
• arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle
  
• piisav väljaõpe
  
• töötajate teavitamine
  
• perioodiline tervisekontroll
  
• tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.)
  

Elektriohutus
Elektrivoolu toime inimesele

• Soojuslik toime -
  

avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises.

• Elektrolüütiline toime -
  

avaldub vere ja koevedelike lagundamises

• Bioloogiline toime –
  

elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile
Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki:

• Kohalik – elektritraumad
  
• Üldine – elektrilöök
  

Elektritraumad

• põletused
  
• naha metaliseerumine
  
• elektrimärgid
  
• silmade kahjustused
  
• mehaanilised kahjustused
  

Elektrilöök
4 astet

• I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta
  
• II aste - sama koos teadvuse kaotusega
  
• III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon
  
• IV aste - kliiniline surm.
  

Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom:

• inimese keha läbiv voolutugevus ,
  
• mõju aeg,
  
• voolu liik,
  
• sagedus,
  
• organismi läbinud voolutee,
  
• inimkeha takistus,
  
• inimese individuaalsed iseärasused.
  

Voolutugevus
Voolu liik

• vahelduvvool
  
• alalisvool
  

Sagedus

• Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz
  

Inimkeha elektriline takistus

• takistus esineb piirides 600...100 000 oomi
  
• arvutustes - 1000 oomi
  

Elektriohutuse tagamine

• organisatsioonilised abinõud
  

eeskirjad
juhendamine
teadmiste kontroll

• kaitsemaandamine
  
• kaitsenullimine
  
• kaitsekatkestid
  
• varjestamine
  
• isikukaitsevahendite kasutamine
  

põhikaitsevahendid
abikaitsevahendid
Põhi
Abi
 1000 V
isoleerivad mõõtevardad
pingenäitajad
isoleerivad ja mõõtetangid
isoleerivad remondiseadeldised
Dielektrilised kindad ,
saapad ,
matid,
Restid

• Ohusildid ja plakatid
  

• ajutised
  
• alalised
  

• Kaitsepiirded
  

• ajutised
  
• alalised
  

Elektriseadmete ohutusklassid

• 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed
  
• I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga
  
• II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega
  
• III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed.
  

ELEKTRIÕNNETUSED
Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine.
Tunnused:

• Lihasevalu ;
  
• Juhtmetesse kinnijäämine;
  
• Põletus;
  
• Teadvusekadu;
  
• Südameseiskus, hingamise lakkamine .
  

Ohutusnõuded abistajale

• Ohver on pinge all niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga.
  
• Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest.
  

Tuleb meeles pidada, et:

• niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit,
  
• kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid ,
  
• kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.
  

Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.
Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne.
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral

• Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega.
  
• Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.
  
• Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas.
  

ESMAABI
Kontrolli hingamist ja pulssi , nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist.
Ergonoomika
Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima , tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega
Ergonoomika liigid

• süsteemiergonoomika
  
• hambaravi ergonoomika
  
• arvutitöö ergonoomika
  
• rakendus ergonoomika
  
• füüsikaline ergonoomika
  
• töökoha ergonoomika
  
• nägmise ergonoomika
  
• keskkonna ergonoomika
  
• tarbekaupade ergonoomika
  
• tööstus ergonoomika
  
• kõrgkooli ergonoomika
  
• kognitiivne ergonoomika
  
• osalusergonoomika
  
• makroergonoomika
  
• mikroergonoomika
  
• koduse töö ergonoomika
  

Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted
Ruumikujundus

• töölauad
  
• mööbli valik
  
• peeglid ja peegelpinnad
  
• skulptuurid või kivid
  

Töövahendite paigutamine

• töövahendid, töölaud ja -tool
  
• kuvari paiknemiskoht
  
• laevalgustite asukoht
  

Materjalide valik

• vastremonditud ruumid
  
• kontoritolm
  
• plastik või naturaalsed pinnad
  
• (ei klaas-, metall- või kiviplaadiga lauale)
  

Ruumijaotus

• Ettevõttesisene ruumijaotus sõltub töötajate ülesannetest
  
• suur või väike ruum
  
• kabinet - sobiv suurus on 10-12 m².
  
• mitme inimese korral - 8 m² iga inimese kohta.
  

Ideaalbüroos peaks olema kõik nii, nagu paistab.
Värvid

• Punane
  
• - hoiatusvärvusena ja tähelepanu hõivamiseks
  
• Sinine
  
• - füüsilist pinget lõõgastav, reguleerib hingamist ja südame rütmi
  
• Roheline
  
• - rahustab närvisüsteemi, kiirendab tajumist ja teravdab nägemist.
  
• Kollane
  
• - kaunistab ja küllastab, aitab vabaneda muredest ja soodustab head töömeeleolu
  
• Valge
  
• - peegeldab endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse
  
• Must, pruun ja hall
  
• - tekitavad loidust, apaatiat, ängistust ja väsimust ning loovad ümbritseva suhtes negatiivse hoiaku
  
• Töövõimet halvavat pruuni nimetatakse ka taandarengu värviks.
  

Värvusteraapia tunnistab vaid vikerkaarevärve

• lilla
  
• sinine
  
• roheline
  
• kollane
  
• oranž
  
• punane
  
• Kolmele esimesele omistavad uuringud rahustava
  
• kolmele viimasele stimuleeriva, erutava toime.
  
• Tööruumidesse sobivad kõige paremini sinised toonid, mis alandavad vererõhku ning soodustavad ratsionaalset mõtlemist
  
• Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget.
  
• Kontori interjöör – seinad, lagi ja mööbel – võiksid olla matid
  

Taimed

• Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt
  
• taimed mõjuvad hästi meie tervisele
  
• looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu
  
• Taimede peal on hea silmi puhata
  

Miinused

• Taimedele kogunenud tolm
  
• Ei soovitata kontorisse:
  
• - diifenbahhia erinevaid sorte
  
• Kaktuse-, agaavi - ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada
  

Valgustus

• Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut
  
• Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni
  
• silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu.
  
• Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut
  
• Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni
  
• silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu.
  

Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul:

• Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päevavalgust.
  
• Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust . 
  
• Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel.
  
• Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine
  
• Teravad varjud töötasapinnal on töö halva kvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks.
  
• eemaldada pimestav valgus
  
• Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest
  

Kokkuvõtteks:

• soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust
  
• töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus
  
• See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks
  

Esmaabi järg
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES

• Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama.
  
• Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm .
  
• Ta haarab käega kõrist kinni.
  
• Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks.
  
• Kannatanu kaotab peagi teadvuse.
  

TEGUTSEMINE VÕÕRKEHA KORRAL:

• Juhul kui kannatanu on veel teadvusel , sunni teda köhima.
  
• Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet.
  
• Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena.
  
• Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal
  
• Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu.
  
• Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest.
  
• Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 2–3 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda.
  
• Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda.
  

KÜLMUMINE
Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad.
KÜLMUMINE

• Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
  
• Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana.
  
• Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob.
  
• Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.
  

TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL:

• Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
  
• Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu ), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C.
  
• Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus.
  
• Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
  
• Ära hõõru külmunud piirkonda – see võib põhjustada vigastusi.
  
• Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.
  

SÜGAV KÜLMUMINE
Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed , nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks
TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL:

• Kaitse külmunud kehaosa külma eest.
  
• Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia.
  
• Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.
  
• Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.
  

PÕLETUSED
TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL:

• Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga.
  
• Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu.
  
• Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega.
  
• Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides.
  
• Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam.
  
• Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu.
  
• Tee põletushaavale puhas side.
  
• Ära kasuta salve, ära ava ville .
  
• Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel).
  
• Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse.
  
• Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse.
  
• Kutsu kiirabi .
  

KUUMAKAHJUSTUSED
KUUMAKRAMBID
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse ( higistamise ) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.
TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL:

• Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
  
• Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse.
  

Kuumarabandus
TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL:

• Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse.
  
• Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega.
  
• Jälgi kannatanu seisundit.
  
• Kutsu kiirabi
  

MÜRGITUSED
TEGUTSEMINE MÜRGITUSE KORRAL:

• Selgita välja, mis on juhtunud.
  
• Juhul kui hingamine lakkab või oluliselt nõrgeneb, alusta kunstliiku hingamist. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine väga harva ohtlik. Ohtlik on see näiteks tsüaanvesiniku ehk sinihappemürgituse korral.
  
• Aseta teadvuseta kannatanu püsivasse külili asendisse.
  
• Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse või on tal krambid, kutsu kiirabi.
  

Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt mürgituse liigist:

• Sööbemürki neelanule anna juua klaasitäis vett.
  
• Vii mürki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse.
  
• Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul.
  
• Nahale sattunud mürk pese ära vee ja seebiga
  

Oksendamise esilekutsumine on keelatud

• Oksendamise esilekutsumine on ohtlik seetõttu, et oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse
  
• Sellega kaasneb lämbumis- või ohtliku kopsukahjustuse oht.
  

SÖÖBEAINED

• Juhul kui kannatanu on neelanud sööbeainet, näiteks kanget hapet või leelist, anna talle juua vett sööbeaine lahjendamiseks – täiskasvanule klaasitäis (200 ml).
  
• Ära ürita sööbeainet keemiliselt neutraliseerida.
  
• Juhul kui sööbe- või ärritavat ainet on sattunud silma, loputa see kiiresti välja rohke veega umbes 15 minuti jooksul.
  
• Nahale sattunud sööbeaine uhutakse ära leige veega.
  

ORGAANILISED LAHUSTID

• Juhul kui kannatanu on alla neelanud orgaanilist lahustit , näiteks tärpentini, bensiini või petrooleumi, anna talle rõõska koort või sulatatud jäätist.
  
• Oksendamisel võib orgaaniline lahusti sattuda kopsu ning põhjustada eluohtliku kopsuturse.
  

MÜRGI SISSEHINGAMINE

• Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase , tuleb ta viia ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse.
  
• Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus.
  

KRAMBID
TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL:

• Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest.
  
• Krampides inimesele ei panda midagi suhu .
  
• Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse.
  
• Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, viia ta haiglasse.
  

LÜLISAMBA KAELAOSA MURD
TEGUTSEMINE LÜLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL:

• Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik.
  
• Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta.
  
• Oota kiirabi saabumist.
  
• Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada..
  
• Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel.
  

TEGUTSEMINE LÜLISAMBAMURDUDE KORRAL:

• Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik.
  
• Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale.
  
• Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse.
  
• Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha.
  
• Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda
  

Narkootikume tarvitavat inimest iseloomustavad asjaolud :

• ootamatud meeleolumuutused
  
• halb tuju ja agressiivsus
  
• isutus
  
• loobumine sõpradest, hobidest
  
• valetamine
  
• unisus
  
• Tavaliselt kutsutakse narkomaanile kiirabi siis, kui ta on kaotanud teadvuse või ei hinga.
  
• Asetage kannatanu külili asendisse, et oksendamise korral ei satuks oksemassid hingamisteedesse.
  
• Hingamisseiskuse korral võib narkomaani päästa ainult suult – suule hingamine
  
• NB! Kiirabi süstib narkomaanile narkanti. Narkant on narkootikumi vastane antidoot, mis ka suure üledoosi korral taastab hingamise ja teeb kannatanu täiesti selgeks.
  

Toksikomaani tunnused:

• keemiliste ainete lõhn riietel ja hingeõhus
  
• plekid nina- ja suuümbruses
  
• isutus
  
• liigutuste koordineerimatus
  
• sagedased tugevad peavalud , kurguvalu või tilkuv nina
  
• tujude äärmuslik vaheldumine ja ebastabiilne käitumine.
  

Käitumine hädaolukorras

• rahusta
  
• toimeta inimene värske õhu kätte
  
• pööra ta külili
  
• helista kohe arstile või kutsu kiirabi.
  

Esmaabi
ESMAABI EESMÄRK

• päästa kannatanu elu õnnetuskohal,
  
• vältida tema seisundi halvenemist
  
• hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest.
  

Kuidas käituda kiirabi saabumiseni?

• ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT
  

HÄDAABI TELEFONID :

• KIIRABI 112
  
• POLITSEI 110
  
• TULETÕRJE 112
  

Telefoni teel

• räägi RAHULIKULT JA SELGELT,
  
• vasta kõikidele küsimustele – nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi.
  

ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT:

• MIS JUHTUS
  
• KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
  
• KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv)
  
• OOTA VASTUKÜSIMUSI
  
• ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETŠER ON SELLEKS LOA ANDNUD
  

TEGUTSEMISE PÕHIMÕTTED TÖÖÕNNETUSE KORRAL

• Tööõnnetuse korral tuleb hakata tegutsema enne kui elukutselised abistajad kohale jõuavad.
  
• Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal.
  

KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:

• KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB SIND VÕI KANNATANUID (süttimise või varingu oht jne.)
  
• MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA
  
• VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega)
  

KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL

• Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab.
  
• Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele – teadvuseta inimene küsimustele ei vasta
  
• RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE
  
• MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST
  

TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST

• Kõrvaga sa kuuled hingamist
  
• Põsega sa tunned õhu liikumist
  
• Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis
  

TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE

• Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna.
  

ŠOKK
Šokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini , arteriaalse vererõhu langemine alla 60mmHg ning kudede hapnikuga varustuse ja hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist
Šokki põhjustab:

• Südametegevuse puudulikkus
  
• Perifeerste veresoonte laienemine
  
• Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia
  

Šoki tundemärgid

• külm higi
  
• nõrk pulss
  
• kahvatu nahk
  
• sinakad huuled
  
• nõrkus, rahutus
  
• pindmine , kiire hingamine
  
• iiveldus , oksendamine, janu
  
• teadvusehäired, teadvusetus
  

Mida teha šoki ennetamiseks

Kindlustada elulised funktsioonid!

Sulge kõik välised verejooksud !

Võimalikult rohkem hapniku!

Kaitse termokahjustuste eest!

Ei anna süüa ega juua

Ära põhjusta valu!

Ära vaigista valu!

Ära transpordi ise traumapatsienti!

Šokiasend!

Rahu ja vaikust!
ANAFÜLAKTILINE ŠOKK
JÄRSULT TEKKINUD ELUOHTLIK ALLERGILINE REAKTSIOON

• KIIRE KULG
  
• ÜLIRASKE SEISUND
  
• PUNETAVAD SÜGELEVAD LAIGUD
  
• RASKENDATUD HINGAMINE
  
• NÄO JA KAELA TURSE
  
• KÕRITURSE
  
• HINGAMISSEISKUS
  
• KAHVATAU / SINAKAS NAHK
  
• ŠOKI TUNDEMÄRGID
  
• RÜTMIHÄIRED
  

ANAFÜLAKTILINE ŠOKK
ESMAABI

• Kutsu ülikiirestI kiirabi!!!
  
• Kui kannatanu on teadvusel, siis oleks kõige kergem istuv asend
  
• Teadvuseta haigel taga avatud hingamisteed
  

OLULIST TRAUMADEST

• Ei tohi eemaldada võõrkeha
  
• Trauma korral minimaalne liigutamine
  

VÄGA OHTLIKUD

• KÕIK SUURE ENERGIAGA TRAUMAD
  
• KÜLMRELVA TRAUMAD
  
• TULIRELVA TRAUMAD
  
• PLAHVATUS TRAUMAD jne…
  

KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAŽ
TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED
KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST!

• VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.)
  
• SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA.
  
• HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE.
  
• KONTROLLI PULSSI. KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS.
  

PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT.

• KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAŽIGA
  
• MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80–100 KORDA MINUTIS.
  

Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni!
VEREJOOKSUD
Verejooksud jagunevad kolmeks:

• Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv)
  
• Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev)
  
• Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest)
  

Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega – see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus .
Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt:

• suruge haav oma sõrmedega kinni
  
• pange kannatanu lamama
  
• tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale
  
• tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided )
  
• tehke haavale rõhkside
  

Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega.

• PANE KANNATANU LAMAMA
  
• SURU HAAV OMA SÕRMEDEGA KINNI
  
• TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale)
  
• TEE HAAVALE RÕHKSIDE
  

NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul – kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada
Ninaverejooks
Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik.
Ninaverejooksu põhjuseks võib olla:

• nuuskamine
  
• kõrge vererõhk
  
• ninatrauma
  

Ninaverejooksu korral

• pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud
  
• suruge sõrmedega kinni ninatiivad
  
• pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda
  
• paluge kannatanul hingata läbi suu
  

NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi .
Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva- kurgu arsti poole
LUUMURRU TUNNUSED

• haav, millest luuotsad paistavad
  
• turse, kiire paistetuse tekkimine
  
• funktsiooni puudumine, valu
  
• jäseme ebanormaalne asend
  
• nahaalused verevalumid
  
• luuotsad püsti naha all
  
• jäseme deformatsioon
  
• šoki tundemärgid
  
• teadvuse häired
  

TÄHELEPANU!

• ÄRA LAHASTA
  
• ÄRA LIIGUTA
  
• ÄRA LAHKU
  
• ÄRA ANNA JUUA
  
• ÄRA ANNA RAVIMEID
  
• SULGE VEREJOOKS
  
• KONTROLLI PULSSI
  
• PANE KÜLMA PEALE
  
• KATA SOOJALT
  
• KIIRESTI 112
  
• HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KÄTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI SAABUMISENI
  

Peavigastused

• Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval.
  
• Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda.
  

Kui ilmnevad järgmised nähud, viia kannatanu arsti juurde või kutsuda kiirabi

• Pearinglus , tasakaaluhäired
  
• Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab
  

Järgmistel juhtudel kutsu kindlasti kiirabi:

• Jutt on segane
  
• Tekivad teadvuse häired
  
• Silma pupillid on erineva suurusega
  
• Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku
  

NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse.
AJUVAPUSTUS
Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused:

• mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja,
  
• peavalu, iiveldus,
  
• nägemis- ja tasakaaluhäired.
  
• Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi.
  
• Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva.
  
• Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus
  

TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL:
Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks:

• Pane kannatanu lamama küliliasendisse.
  
• Kutsu kiirabi.
  

Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud:

• Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul.
  
• Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse.
  
• Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks.
  

AJUPÕRUTUS

• Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet.
  
• Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima.
  
• Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid.
  

TEGUTSEMINE AJUPÕRUTUSE KORRAL:

• Pane kannatanu püsivasse külili asendisse.
  
• Jälgi hingamist ja pulssi.
  
• Kontrolli teadvuse taset.
  
• Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes.
  
• Kutsu kiirabi.
  

SILMAVIGASTUSED
Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus
Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad.
Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama.
PURU SILMAS
ESMAABI:

• Silma ei tohi hõõruda.
  
• Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.
  
• Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru.
  
• Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.
  

SILMA PRITSINUD KEMIKAALl
Kõik silma sattunud kemikaalid ( happed , leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma.
Kehaasend
Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise.
Kehaasendeid võib jagada:

• püstiasend
  
• isteasend
  
• lamamisasend
  
• Koduses tegevuses - isteasend.
  
• Inimene istub tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas
  
• Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis
  
• Inimene seisab rohkem kui loom
  

Püstiasendi puudused:

• Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus
  
• Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem
  
• Liikumatult seismine - koormab närvisüsteemi
  

• Tööolukorras - põhiline isteasend.
  
• Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada
  
• Istme kõrgus?
  
• optimaalne istme kõrgus -40-45 cm
  
• Parim – madal iste (istumine maas)
  
• Jalapingi kasutamine
  
• Istme kuju sõltub vajadustest
  

Optimaalne füüsiline koormus
Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea.
Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust.
Igale inimese lihasele, liigesele jne on olemas optimaalne mehhaaniline koormus.
Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse
Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed.

• On soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas.
  

Füüsiline koormus mõjub soodsalt .
Töökeskkond peaks soodustama töötaja teatud parameetritega füüsilist aktiivsust (eri jäsemete liigutuste arv ajaühikus, liigutuste ulatus, trajektoorid, kasutatavad jõud jne)
Üks töövõime tõstmise moodus on kehaliste harjutuste läbiviimine tööl
Libisemise ja kukkumise vältimine
Kukkumine põhjustab sageli raske kehalise trauma
Inimene kukub kergesti asjaolu tõttu, et ta raskuskese on suhteliselt kõrgel
Tasakaalu kaotus libisemisel ja seejärel kukkumine on inimesel üks olulisemaid traumade põhjuseid
Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav.
Oluline on ka jalatsitalla reljeef.
Ohtlikud kohad või kalded märgistada.
Sobiv tähistus on kollased ja mustad triibud .
Trepid
Trepil kukkumine lõpeb sageli raskete vigastustega

• Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius
  
• Kõrgus, sõltudes jala mõõtmetest
  

Optimaalne aste
kõrgus 15-20
laius 25-33 cm.

• Ebaühtlased astmed - ohtlikud
  

Lamamisasendi ebasoodne mõju
Uuringud on näidanud, et haiguste põhjuste uurimisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka teguritele väljaspool tööaega
Vähe on käsitletud lamamise ja magamise ebasoodsat mõju.
Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid

• Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks
  
• Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused.
  

Ratsionaalset lahendust pole kerge leida.

• Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada
  
• Kasulik on lai voodi ja üksinda magamine .
  
• Pea all peaks olema suhteliselt kõrge padi
  
• Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi
  
• Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused.
  

Õige keha asend ja liikumine -ergonoomilised soovitused.

• Soovitav
  
• …on hoida liigesed neutraalses asendis.
  
• …on vältida painutusi ette
  
• …on hoida keha vabas asendis
  
• … on vältida äkilisi liigutusi
  
• …on vahetada sageli keha asendit
  
• … on vältida pikaajalist lihaspinget.
  
• … on teha sageli lühikesi puhkepause.
  
• … on vältida tööd painutatud randmeliigesega
  
• … on vältida tööd kätega, kui kätel puudub toetuspind.
  
• … on vältida tööd kätega, kui käsi peab hoidma ülalpool õlavöödet.
  
• … on vältida tööülesandeid, kus peab käsi hoidma selja taga
  
• …on vältida koormuste tõstmisega seotud tööülesandeid
  
• Tõmbamise ja tõukamise puhul on soovitav, et neid töid ei tehtaks üle 20 kg raskustega. Soovitav on kasutada kogu keha jõudu. Soovitav kasutada mehhanisme .
  
• Raskuste kandmine – soovitav alati raskuste kandmist vältida või kasutada abivahendeid.
  

Mikrokliima
Olulised tegurid

• õhutemperatuur
  
• õhuniiskus
  
• õhu liikumiskiirus
  
• soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.
  

Vähemolulised tegurid

• õhurõhk
  
• õhu hapnikusisaldus
  
• õhu ionisatsiooni olukord.
  

Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad

• antud maakoha kliima,
  
• aastaaeg,
  
• tehnoloogiline protsess,
  
• töö intensiivsus
  

Töö jaotatakse raskusastme järgi

• kerge füüsiline töö - Ia ja Ib
  
• keskmise raskusega füüsiline töö - IIa ja IIb
  
• raske füüsiline töö -III.
  
• Töö kategooriast olenevalt on määratud tööruumi maksimaalne ja minimaalne temperatuur.
  

• Inimese termoregulatsioonimehhanism hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest.
  
• Inimese keha tuuma temperatuur on 37 0C,
  

kõikumine sellest 4 0 piires.

• Hüpertermia - ülekuumenemine, 6 0võrra on see juba eluohtlik.
  
• Hüpotermia – keha allajahtumine (10 0võrra allajahtumist talub organism mõnda aega kahjustusteta )
  

Keha pinna temperatuur külmas ruumis võib olla:

• 310- jäsemetel
  
• 340- reitel
  
• 280- sõrmedel
  
• 320- küünarnukkidel
  
• 360- õlavarrel
  
• 370- tuumas.
  

Sobiv temperatuur

• istuval tööl on 180 -240 C
  
• istuval tööl kerge käsitsitööga: 160 - 220 C
  
• seisev asend kerge käsitsitööga: 150- 210 C
  
• seisev asend raske käsitsitööga: 140 - 200 C
  
• füüsiliselt  raske töö:   130 - 190 C 
  

Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel:

• soojuskiirgusega
  
• soojusjuhtivusega
  
• higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt
  
• Kui teha 300C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu
  

10-12 l/vahetuses.

• Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni.
  
• Seejuures esinevad
  

• peavalu,
  
• selja, jalgade valu,
  
• iiveldustunne ,
  
• oksendamine,
  
• raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus
  

• Kuumarabandus võib lõppeda surmaga
  

• Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...420C)
  

Seadmete pinna temperatuur töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 0C.

• Õhu liikumise kiirus:
  

ei tohi olla suurem kui 0,3 m/s

• Normaalne õhu niiskus on 30-70%
  

Õhu hapnikusisaldus

• Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2
  
• Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12%.
  

Õhu ionisatsioon

• värske õhk” sisaldab palju kergeid ioone.
  
• Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi.
  

Kerged positiivsed ioonid

• omavad ainevahetust intensiivistavat toimet,
  
• nad vähendavad vaimset aktiivsust,
  
• tekitavad peavalu,
  
• ärritavad limanahku.
  
• Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid
  

Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist
Ventilatsioon

• Loomulik ventilatsioon saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu.
  
• Aeratsioon on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik.
  

• Mehaaniline ventilatsioon jaguneb:
  

• üld- ja
  
• kohtventilatsiooniks.
  

• Üldventilatsioon jaotatakse
  

• sissepuhke- ja
  
• väljatõmbeventilatsiooniks
  

• Kohtventilatsiooni kasutatakse üksikute seadmete juures kas mürgiste gaaside paikseks eraldamiseks
  
• Avariiventilatsioon on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge mürgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid
  

Kohalik äratõmme tõmbekapi kujul võimaldab eraldada ruumist 65% soojusest

• Õhkdušši võib kasutada, kui ei ole takistusi õhujoa levimiseks ja sellega ei suurene saastatus töökohtadel
  
• Õhkdušid võivad olla statsionaarsed või teisaldatavad.
  
• Väldi väga niisket või kuiva õhku
  
• Väldi liiga suurt kuumust ja külmust
  
• Väldi tuuletõmbust
  
• Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
  
• Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes
  
• Kasuta sobivat riietust
  

Müra
KLASSIFIKATSIOON

•  Spektri järgi
  
• laiaspektriline (üle 1 oktaavi)
  
• kitsaspektriline (tonaalne)
  

madalsageduslik (kuni 400 Hz)
kesksageduslik (400-1000 Hz)
kõrgsageduslik ( >1000 Hz)
KLASSIFIKATSIOON

• Kestvuse järgi
  

• pikaajaline (vahetuse kestus üle 4 h)
  
• lühiajaline (kuni 4 h)
  

KLASSIFIKATSIOON

• Toime aja ja iseloomu järgi
  

• pidev ühtlane – muutub ajas 5 dB
  
• diskreetne
  
• # katkendlik – kestvusega > 1 sek.
  
• # impulssmüra – kestvusega
  

KLASSIFIKATSIOON

• Levimiskeskkonna järgi
  

• õhu kaudu
  
• konstruktsioonide kaudu
  

Helid

• Kuuldava heli sagedus on 20-20 000 Hz,
  
• kõnel 500-2000 Hz,
  
• muusikal 400- 8000 Hz.
  

Kuulmise nõrgenemine

• algab 20-aastaselt
  
• Nõrgenemine algab 10-aastase töötamise järel pideva müra tingimustes
  
• Kõigepealt tekkivad raskused s- ja h- häälikuid sisaldavate sõnade kuulmisel
  

Müra mõjub

• närvisüsteemile,
  
• tekitab väsimust,
  
• tekitab peavalusid,
  
• halvendab nägemist,
  
• tekitab nimmeristluuradikuliiti,
  
• pindmisi vereringehäireid,
  
• mõjub südamele,
  
• seedeorganitele,
  
• töötootlikkus langeb,
  
• alaneb tähelepanu,
  
• lihasepinge,
  
• stress,
  
• unetus ,
  
• kontsentratsioonihäired,
  
• kõrgvererõhutõbi
  
• Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus võimatuks.
  
• 75 dB juures ei ole kuulda telefoni,
  
• 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu.
  
• Vaimse töö puhul on müratase üle 45 db(A) juba kahjulik !
  

Riski rühma kuuluvad töötajad

• kes suitsetavad,
  
• kellel on kõrge vererõhk,
  
• kes töötavad orgaaniliste lahustitega
  
• kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil.
  

Müra rõhk

• Tuule sahin puulehtedes - 10 dB
  
• Kella tiksumine - 20 dB
  
• Sosin - 20-30 dB
  
• Tavaline kõne - 60-65 dB
  
• Keskmise tihedusega liiklus – 70 dB
  
• Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB
  
• Mootorsaag 100-120 dB
  
• Äike 120 dB
  
• Rockkontsert 120-130 dB
  
• Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB
  

Lubatud müra tase
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab

• 85 dB - 8 tundi
  
• 88 dB - 4 tundi
  
• 91 dB - 2 tundi
  
• 94 dB - 1 tund
  
• 97 dB - 30 minutit
  
• 100 dB - 15 minutit
  
• 103 dB - 7 minutit
  
• 106 dB- 3 minutit
  
• 109 dB - 1,5 minutit
  

Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes

• haiglad 30 - 35
  
• korterid 30 - 40
  
• auditooriumid 35 - 40
  
• kohvikud, restoranid 50
  
• kauplused, juuksurid 55
  

Kaitsevahendid

• Individuaalsed
  

• Tropid
  
• Kõrvaklapid
  

• Tehnilised
  

• Vali vaikne töömeetod
  
• Kata mürarikkad masinad
  
• Eralda mürarikas töö vaiksest tööst
  
• Võimalda küllaldane kaugus müraallikast
  
• Kasuta lage seinu, põrandat müra absorbeerimiseks
  
• Organisatsioonilised abinõud
  

Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid
Raskus võib põhjustada terviseriski

• on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas
  
• on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga
  
• on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda
  
• oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada
  

Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui

• nõutav füüsiline pingutus on liiga suur
  
• seda saab teha ainult ülakeha pöörates
  
• sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine
  
• seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga
  

Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:

• teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi
  
• põrand on ebatasane või libe
  
• teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel
  
• jalgealune on ebapüsiv
  
• õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv
  

Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui:

• teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline
  
• teisaldustööd tehakse istudes
  
• puhke- või taastusaeg on liiga lühike
  
• raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses
  

Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui:

• raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha
  
• kui kandmise vahemaa on liiga pikk
  
• töötaja ei saa oma töötempot muuta
  
• töötaja kannab ebasobivat riietust
  

Töötaja isikust tulenevad

• puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe
  
• kehalised omadused ja võimed ebasobivad
  
• on varasemad seljavaevused
  

Abinõud raskuste teisaldamisest tuleneva terviseriski vähendamiseks
Tööandja peab

• varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega
  
• võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi
  
• sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse tagamine
  
• piisava vaba ruum nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel
  

Abinõud raskuste teisaldamisest tuleneva terviseriski vähendamiseks

• Lühendama raskuse kandmisteed
  
• lühendama teisaldustöö kestust
  
• andma töötajale isikukaitsevahendid
  
• vaheldus teise tööga
  

Õiged teisaldamisvõtted
Enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks valmistuda
Veenduge, kas

• raskuse teisaldamise sihtkoht on teada;
  
• sihtkohas ei ole takistusi;
  
• hoiate raskust kindlalt;
  
• käed, raskus ega käepidemed ei ole libedad;
  
• kellegi teisega koos raskust tõstes on teil mõlemal tööülesanne selge
  

Raskuse tõstmisel

• asetage jalad kahele poole raskust, nii et keha jääb raskuse kohale
  
• kasutage tõstmisel jalalihaseid,
  
• ajage selg sirgu,
  
• tõmmake raskus kehale võimalikult lähedale,
  
• tõstke raskus üles ja kandke seda sirgete allapoole suunatud kätega
  

Lükkamine ja tõmbamine

• eset lükataks ja tõmmataks keharaskusega
  
• põrandal oleks piisavalt pinda
  
• väldiksite keha pööramist ja kummardamist
  
• teisaldamisseadistel oleksid sangad/käepidemed
  
• teisaldamisseadised oleksid hästi hooldatud
  
• põrandad oleksid kõvad, siledad ja puhtad
  

Staatiline elekter
Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele

• Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks.
  
• Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna.
  

Tekkimiskohad:

• dielektriliste vedelike voolamisel
  
• dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub
  
• tolmu- ja õhusegude liikumisel
  
• materjalide töötlemisel (plastmass)
  
• sünteetiliste riidematerjalide töötluses
  
• ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel
  

Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu:

• maandamine
  
• õhuniiskuse tõstmine (üle 70%)
  
• antistaatiliste segude kasutamine
  
• õhu ioniseerimine
  
• kaitsegaaside kasutamine
  
• elektriseeruvate pindade niisutamine
  
• gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest
  
• riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega).
  

TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Tööandja
Üldsätted

• Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
  
• Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
  

• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
  
• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
  
• Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele.
  
• Tööandja tagab, et teise ettevõtte tööandja, kelle töötajad osalevad tema ettevõtte töös, on teadlik ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning et need töötajad on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud.
  
• Tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda.
  
• Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
  
• Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid.
  

Tööandja kohustused

• viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;
  
• vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
  
• viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele; Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat
  
• töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks
  
• viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
  
• teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
  
• teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
  

• korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud
  
• korraldama töötajate tervise kontrollimise, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud;
  
• korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;
  
• määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
  
• tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
  
• viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
  
• oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
  
• tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
  
• korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
  
• koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
  
• kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja;
  
• teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
  
• tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele , töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;
  
• täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.
  

Tööandjal on õigus

• kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
  

TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE
Tööõnnetus

• Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
  
• Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks
  
• Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
  
• Arst teatab raskest , surmaga lõppenud ja töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamatult tööandjale ja Tööinspektsiooni.
  
• Tööandja teatab raskest tööõnnetusest viivitamatult pärast arsti otsuse saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
  

Kutsehaigus ja tööga seotud haigus

• Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister
  
• Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
  
• Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
  

• Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
  
• Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst
  
• Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.
  

• Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed:
  

• töötaja ees- ja perekonnanime , ameti
  
• haiguse diagnoosimise kuupäeva
  
• haiguse ja selle tekkepõhjused
  
• tööandja ja tema aadressi
  

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine

• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik.
  
• Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele .
  

• Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
  
• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
  

Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed:

• töötaja ees- ja perekonnanimi ;
  
• töötaja ametinimetus ;
  
• tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg );
  
• tööõnnetuse toimumiskoht ;
  
• tööõnnetuse lühikirjeldus;
  
• tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus) ja
  
• tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.
  
• Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetuse tagajärgedest pärast töövõimetuse määramist kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat ja tööinspektsiooni vormikohaselt
  
• …füüsilisest isikust ettevõtja korral tööandjat, kes korraldab töid ja tööinspektsiooni
  
• Juhul kui töötajal toimus nahka läbiv kokkupuude nakkuskahtlase inimese või loomaga, millele järgnes ennetav ravi, teatab arst sellest tööandjale ja tööinspektsiooni
  

• Tööandja teatab töötajaga toimunud rsakest tööõnnetusest viivitamatult pärast arsti teatise saamist Tööinspektsiooni kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kannatanu andmed, toimumise koht, sündmuse lühikirjeldus, tööandja andmed, teate edastaja).
  
• Kui tööõnnetuse tagajärjeks on nähtav raske vigastus teatab tööandja Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetusest politseile telefoni teel ootamata arsti teatist.
  

Tööõnnetuse uurimine
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on

• välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused
  
• koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks
  
• kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.
  

Tööõnnetuse uurimise üldnõuded

• sündmuskoha vaatlus
  
• võetakse seletused pealtnägijatelt
  
• Väljavõtted ohutusjuhenditest, õigusaktidest
  
• Juhendamiste läbiviimisest
  
• Ekspertiistulemused
  
• Fotod, skeemid joonised jm
  

Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt

• Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja koostab raporti 10 tööpäeva jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates.
  
• Raske tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate saamiseni
  

• Tööandja koostab uurimistulemuste alusel tööõnnetuse raporti kolmes eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul. Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja:
  

• töötajale või tema esindajale
  
• Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
  

kolme tööpäeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates

• Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud tööõnnetuse raporti tööõnnetuse uurimistoimikuks
  
• Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks
  
• Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku osavõtul õnnetusjuhtumi kohta akti, milles näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise lõpetamise põhjuse.
  

Kutsehaigestumise uurimine

• On analoogne tööõnnetuste uurimisega
  
• Koostatakse vastav raport
  
• Töö andjale juurdlemiseks ja raporti koostamiseks aega 20 tööpäeva.
  

Töötaja kohustused ja õigused
Töötaja on kohustatud

• osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
  
• järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
  
• läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
  
• kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
  
• tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
  

• kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest ;
  
• täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
  
• Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
  

• kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
  
• hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
  

Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.
Töötajal on õigus:

• nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
  
• saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
  
• tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
  
• keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
  
• nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
  
• saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
  
• pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
  

Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal
Sissejuhatav juhendamine

• Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist.
  

Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:

• ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
  
• töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
  
• juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
  

• juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
  
• töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
  
• töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
  

Esmajuhendamine
Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik.
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:

• tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
  
• töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
  
• ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
  

• töötajale ettenähtud töökorraldust;
  
• tule- ja elektriohutusnõudeid;
  
• hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;
  
• töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
  

Väljaõpe

• Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist.
  
• Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel.
  
• Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
  

• Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.
  
• Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua.
  

Täiendjuhendamine
Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse:

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
  
• töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
  
• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
  
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
  

• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
  
• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
  
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
  
• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
  

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine
Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:

• juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
  
• juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
  
• struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
  
• täiendjuhendamise põhjus;
  
• töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
  
• iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
  
• Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
  

Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus
Töökeskkonnaspetsialist:

• Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
  
• Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.
  

• Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
  
• Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
  

• Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
  
• Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuarstiga.
  

• Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.
  
• Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonna ohuteguritest, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
  
• Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
  
• Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed .
  

Töökeskkonnavolinik

• Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
  
• Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku.
  
• Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
  

• Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
  
• Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
  

Töökeskkonnavoliniku kohustused on:

• jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
  
• osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel
  
• teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
  

• tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
  
• jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
  

Töökeskkonnavolinikul on õigus:

• nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
  
• pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
  
• pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;
  

• peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
  
• Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
  

• Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv - ja töölepingus ettenähtud tagatised. .
  

• Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
  

§ 92. Ülesütlemise piirangud

• ... töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
  
• Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel.
  

§ 94. Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus

• Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta.
  
• Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.
  

Töökeskkonnanõukogu

• Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
  
• Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat.
  

• Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.
  
• Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
  
• Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
  

• Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
  

• nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
  
• nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed , ametid;
  
• nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
  

Töökeskkonnanõukogu:

• analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
  
• osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
  
• tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
  
• analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
  
• aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
  
• Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
  
• Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist.
  
• Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.
  
• Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
  
• Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.
  

Vastutus
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 600 €.
  

Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine

• Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
  
• Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 €.
  

Distsiplinaarvastutus

• rahatrahv
  
• töölt kõrvaldamine
  
• töölepingu lõpetamine
  

Kriminaalvastutus

• rahatrahv
  
• vabadusekaotus