süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. uurida olemasolevat infot kogu süsteemi kohta ja viia läbi küsitlusi, et välja selgitada faktilist olukorda viia läbi uuringuid osalusergonoomika printsiibil koostöös uurimistöö tarbijatega pöörata tähelepanu suhtlemisele eri erialade spetsialistide vahel ning meeskonnatööle Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Uuringud uutes tööstusmaades Kognitiivne ergonoomika Vanamine ja ergonoomika Terviseergonoomika Tootergonoomika Pangaduse ergonoomika Ergonoomika suurõnnestuste vältimisel Ergonomika standardid Ergonoomika uurimismeetodid Osalusergonoomika
ja põhivõtteid, mida tuleb rakendada vastavalt olukorrale. Eesmärgiks on selle tööga kaasnevate terviseriskide vähendamine, tervise ja töö võime säilitamine. Ei ole iga olukorra jaoks valmis tegutsemisskeeme. Tuleb ise leida antud olukorra jaoks sobiv tegutsemisskeem, suhelda patsiendiga, hoida korras patsiendi riided, voodi ja abivahendid. 1.3. Tööergonoomika üldpõhimõtted: I Üldiste tööohutusnõuete täitmine 1. Ergonoomiline töökeskkond ja töövahendid (osalusergonoomika). 2. Sobiv riietus, jalanõud, välimus. II Ergononoomiliste tööasendite ja võtete kasutamine 1. Töötades hoida selg sirge. 2. Vältida kummardamist (põhjustab nimmepiirkonna ülekoormust). 3. Kasutada selga toestavad võtteid (väljaasted, keha toetamine vastu tööpinda, vaba käe tugi) . 4. Vältida tõstmisi ja kandmisi kätega. Selleks tuleb kasutada tõsteseadmeid! Käed on patsiendi hoidmiseks/haaramiseks! 5
o süsteemiergonoomika; o arvutitöö ergonoomika; o rakendusergonoomika; o füüsikaline ergonoomikaa o töökoha ergonoomika; o nägemise ergonoomika; o keskkonna ergonoomika; o käsitsitööergonoomika; o tarbekaupade ergonoomika; o tööstusergonoomika; o kõrgkooliergonoomika; o kognitiivne ergonoomika; o osalusergonoomika; o makroergonoomika; o mikroergonoomika; o koduse töö ergonoomika; o tervise ergonoomika; o haigla ergonoomika; o kirurgi ergonoomika; 26. Mis on keskkonnaergonoomika? Keskkonnateguritega tegelev ergonoomikaharu, sh füüsikalise keskkonna ergonoomika. Aktuaalsed on õnnetusjuhtumite vältimine tarbekaupade käsitlemisel. Suure osa
töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. Kogu süsteemi optimeerimiseks on vaja arvestada alasüsteemide tihedaid vastastikuseid seoseid, neid modelleerida, · uurides olemasolevat infot kogu süsteemi kohta ja viies läbi küsitlusi, et välja selgitada faktilist olukorda · viies läbi uuringuid osalusergonoomika printsiibil koostöös uurimistöö tarbijatega · pöörates tähelepanu suhtlemisele eri erialade spetsialistide vahel ning meeskonnatööle Makroergonoomilisi uuringuid teostatakse ettevõtte, linna, tööstusharu ja laiemas ulatuses. Eesmärk on harmooniline süsteem makro- ja mikrotasandil, milleks sageli täiustatakse infosüsteeme või püütakse vähendada haigusi ja õnnetusjuhtumeid. Tihedalt on teineteisega seotud terviklik kvaliteedijuhtimine ja makroergonoomika.
tega on hoopis sügavam. Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics, ka cognitive engineering), mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala. Käesolevaks ajaks on tekkinud arvukalt firmasid, mille toodang on probleemide lahendused. Suhteliselt uus on ka osalusergonoomika (participatory ergonomics), kus uuringute tulemuste tarbija, näiteks uuritaval tööl töötaja, osaleb ise uuringuis, aidates leida lahendusi. Makroergonoomikat (macroergonomics) loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstus- harus või kogu riigis
informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid Töövahendite paigutamine töövahendid, töölaud ja -tool kuvari paiknemiskoht laevalgustite asukoht Materjalide valik vastremonditud ruumid kontoritolm
informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid Töövahendite paigutamine töövahendid, töölaud ja -tool kuvari paiknemiskoht laevalgustite asukoht Materjalide valik vastremonditud ruumid kontoritolm plastik või naturaalsed pinnad (ei klaas-, metall- või kiviplaadiga lauale) Ruumijaotus