süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. uurida olemasolevat infot kogu süsteemi kohta ja viia läbi küsitlusi, et välja selgitada faktilist olukorda viia läbi uuringuid osalusergonoomika printsiibil koostöös uurimistöö tarbijatega pöörata tähelepanu suhtlemisele eri erialade spetsialistide vahel ning meeskonnatööle Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Uuringud uutes tööstusmaades Kognitiivne ergonoomika Vanamine ja ergonoomika Terviseergonoomika Tootergonoomika Pangaduse ergonoomika Ergonoomika suurõnnestuste vältimisel Ergonomika standardid Ergonoomika uurimismeetodid Osalusergonoomika
1. Tööergonoomika. Õppeaine eesmärk: Aine läbinud üliõpilane: 1. tunneb terviseriske töös füüsilist abi vajavate patsientidega 2. oskab kasutada ergonoomilisi võtteid riskide vähendamiseks, väsimuse ennetamiseks ja töövõime taastamiseks Hindamine: Kursus lõpeb hindelise arvestusega. Etteantud situatsioonülesande lahendamisel tuleb demonstreerida oma oskusi tööasendite ja võtete kasutamisel ning töö organiseerimisel. 1.1. Terviseriskid töös füüsilist abi vajava patsiendiga. Põhimõisted: Füüsilist abi vajav patsient Terviseriskid Füüsiline ülekoormus Ülekoormushaigused Patsiendile füüsilise abi osutamine kujutab endast rasket füüsilist tööd, mille terviseriskiks füüsiline ülekoormus. Füüsiline ülekoormus soodustab vigastuste ja ülekoormushaiguste teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormus...
Kordamisküsimused 1. Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju...
töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. Kogu süsteemi optimeerimiseks on vaja arvestada alasüsteemide tihedaid vastastikuseid seoseid, neid modelleerida, · uurides olemasolevat infot kogu süsteemi kohta ja viies läbi küsitlusi, et välja selgitada faktilist olukorda · viies läbi uuringuid osalusergonoomika printsiibil koostöös uurimistöö tarbijatega · pöörates tähelepanu suhtlemisele eri erialade spetsialistide vahel ning meeskonnatööle Makroergonoomilisi uuringuid teostatakse ettevõtte, linna, tööstusharu ja laiemas ulatuses. Eesmärk on harmooniline süsteem makro- ja mikrotasandil, milleks sageli täiustatakse infosüsteeme või püütakse vähendada haigusi ja õnnetusjuhtumeid. Tihedalt on teineteisega seotud terviklik kvaliteedijuhtimine ja makroergonoomika.
tega on hoopis sügavam. Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics, ka cognitive engineering), mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala. Käesolevaks ajaks on tekkinud arvukalt firmasid, mille toodang on probleemide lahendused. Suhteliselt uus on ka osalusergonoomika (participatory ergonomics), kus uuringute tulemuste tarbija, näiteks uuritaval tööl töötaja, osaleb ise uuringuis, aidates leida lahendusi. Makroergonoomikat (macroergonomics) loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstus- harus või kogu riigis
informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid Töövahendite paigutamine töövahendid, töölaud ja -tool kuvari paiknemiskoht laevalgustite asukoht Materjalide valik vastremonditud ruumid kontoritolm
informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid Töövahendite paigutamine töövahendid, töölaud ja -tool kuvari paiknemiskoht laevalgustite asukoht Materjalide valik vastremonditud ruumid kontoritolm plastik või naturaalsed pinnad (ei klaas-, metall- või kiviplaadiga lauale) Ruumijaotus