PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga! Põletused • II astme põletus • Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. • ESMAABI
.................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.................................................................................................... 5 2.ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL..................................................................................... 6 2.1. Elektripõletused.................................................................................................... 6 2.2. Termilised põletused............................................................................................. 6 2.3. Keemilised põletused............................................................................................ 7 3.PÕLETUSTE SÜMPTOMID.............................................................................................. 8 3.1.Nahakahjustused................................................................................................... 8 3.2.Hingamishäired...............
PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator
.............................................lk7 2 SELGITUS Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. ÜLEVAADE Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku.
kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinnale püsima. 68° C vesi tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid.
ESMAABI Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata) keemiline põletus - pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/plet us.html
käitumine, meeltesegadus · Nahk on kuum, higine või kuiv · Pulss on kiire · Pärasoole temperatuur on 39,5 Tegutsemine · Eesmärgiks on alandada temperatuur umbes tunni jooksul, · Aseta kannatanu varjulisse kohta külili asendisse · Jahedad mähised · Jahe vann koos intensiivse naha hõõrumisega · Vii kannatanu haiglasse, jätkates ka teel jahutamist Põletused: · Termilised põletused · Elektripõletused · Keemilised põletused · Kiirguspõletused 1. Tulised vedelikud(vesi, kohv, supp, aur, inhalatsioonivedelikud) 2. Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus) 3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi
Osaliselt 1.7 km 4.7 km 17 km 47 km hävinud 3.2 Soojuskiirgus Soojusjiirgus neelab 30-40% tuumarelva energiast. Kehasse imendunud soojuskiirgus tõstab kehatemperatuuri ning tekitab põletushaavu. 20 Mt tuumarelv tekitab surmavaid põletushaavu 30 km radiuses. Kahju/Võimsus 1 Kt 20 Kt 1 Mt 20 Mt Tapvad 0.5 km 2.0 km 10 km 30 km põletused 3.astme 0.6 km 2.5 km 12 km 38 km põletused 2.astme 0.8 km 3.2 km 15 km 44 km põletused 1.astme 1.1 km 4.2 km 19 km 53 km põletused 3.3 Radiatsioon Radiatsioon neelab u. 5% tuumarelva energiast. Hüpotsentrist kaugemal väheneb radiatsioon märgatavalt. Enam kui 50 kt relvade puhul ei mängi radiatsioon enam mingit
...................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................10 2 Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal
Joonis 11.1 Kannatanu vabastamine kuni 1000 V pinge korral PINGED üle 1000 V (joonis 11.2) Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Joonis 11.2 Kannatanu vabastamine üle 1000 V pinge korral Elektritraumad. Elektrilipõletuste puhul eristatakse nelja astet: 1) naha punetus 2) villide moodustumine 3) naha söestumine 4) nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga. Sel juhul läheb vool kehast läbi; põletused võivad tekkida ka kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral. Põletused on enamuses pinnapõletused (70-80%), sest nahal on suur takistus. Suure voolusageduse korral võivad esineda sügavamad põletused, ilma et naha pinnal oleks märkimisväärseid kahjustusi. Suurel sagedusel toimub läbilöök nahast. Sügavamad põletused esinevad ka pingetel üle 1000 V. Elektrimärgid ehk voolumärgid tekivad voolu sisenemis- ja väljumiskohtades väga hea kontakti korral elektrivooluga (näit
a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa
a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa
Kemikaaliohutus Silver Tõgen EV107 Näiteid ohtlikest ainetest · Bensiin · Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral
OHUTEGURID Kavandatud tegevused Seljavigastused raskete asjade tõstmistest Küsida kedagi tugevamat appi. Lärmist tulenev peavalu Köögis tuleks säilitada rahu ja distsipliin. Pikaajaline töötamine(üksi) Keegi tuleks appi paluda. Libastumine/kukkumine töökohal Põranda peab peale pesemist ära korralikult kuivatama.Köögis ei tohi joosta. Teravate nugadega sisse lõikamine Tuleb olla ettevaatlik nugade kasutamisel. Nuga tuleb õigesti kasutada Põletus haavade saamine kuumade Kuumade kööginõudega tegelemisel kööginõuudega tegelemisel kasutan kuuma kindlaid kindaid. Põletused(kaasõpilastest olenev) Tuleb olla ettevaatlik ja jälgida kaasõpilaste tegevusi. Iseenda viga...
Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Kui elektrivool on välja lülitatud alusta vajduse korral elustamist. Välgulöögikahjustused - Meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Vajaduse korral alusta elustamist, vii kannatanu haiglasse. Elektritraumad - Elektripõletuse puhul eristatakse nelja astet: naha punetus, villide moodustumine, naha söestumine, nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga, kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral. On enamuses naha suure takistuse tõttu pinnapõletused. Suurel sagedusel toimub läbilöök nahast. Sügavamad põletused esinevad ka pingetel üle 1000v. Elektrimärgid tekivad voolu sisenemis- ja väljumiskohtades hea kontakti korral elektrivooluga. Naha metalliseerumine toimub voolu keemilisel ja mehaanilisel koosmõjul. Metalliosakesed tungivad naha alla kontakti kohas. Nahk saab metalli värvuse
muskaadi jm õlidega. Kasutamine: Toimib aktiivselt kõigi kolme tüüpi haigustekitajate vastu: viirused, bakterid, seened. Teepuuõli on ka tugev immuunsüsteemi stimulant. Soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seentevastane, antiseptiline, desinfitseeriv, desodoreeriv. Teepuuõli kasutatakse järgmiste tervisehädade puhul: Vistrikud (paised), haavad, kriimustused, mädased haavandid, jalaseen, kerged põletused, tuulerõuged, külmavillid, kõõm, seennakkused (lubiraig, suuvalge), ohatised, putukate hammustused, lihasevalud, suuõõne hügieen, igememädanik, nahapõletikud, soolatüükad, hambavalu. Inhalatsiooniks tilgutada mõned tilgad õli kuuma veega täidetud kruusi. Hea vahend tuulerõugete vesivillide määrimiseks (vajadusel õli lahjendada). Teepuuõli on eriti sobiv nahavigastuste (kriimustused, lõikehaavad),
Elektriohutus. Kaitsmete tööpõhimõte Autor: Mario Kallaste Elektriohtu saab vältida: mitte lähenedes maha langenud elektriliinile; mitte süüdates lõket elektriliini postide läheduses; äikesetormi ajal mitte seistes elektripostide ja puude all Elektrivoolu toime inimesele Kahjustused elektrivoolu toimel: elektrilöök, elektritraumad, põletused Elektriohud Halvad, mittekvaliteetsed elektrijuhtmed Isetehtud pikendusjuhtmed Elektriohu tunnused lüliti või pistikupesa lähedal on märgata suitsu; on kuulda sädelusele iseloomulikku praksuvat heli; tunda on kõrbeva kummi või plasti lõhna; elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes
Kutseharidusega seotud tööõnnetused Heli Tammerand TE1 Tervishoiu Kõrgkool 2014 Sissejuhatus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetuse liigid Kerged Rasked Surmaga lõppevad Statistika Tööõnnetuste arv Eestis 100 000 inimese kohta 1995 aastal registreeriti 300 2000 aastal 425 2005 aastal 565 2008 aastal 620 2009 aastal 490 tööõnnetust Kergemad vigastused Raskemad vigastused Luumurrud Käe, jala ja sõrmede Sisselõiked kaotus Põletused Kukkumised, mille Naha marrastused tagajärjed ilmnevad hiljem KERGEMAD VIGASTUSED RASKEMAD VIGASTUSED Kokkuvõte Kõiki tööõnnetusi on võima...
..................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ... Haavade jaoks: sidemed; marli; plaastrid (veekindlad, mepore haavaplaastird, konnasilma, Comfort Aid sõrmeotstele ja nukkidele, valutava esimese varba liigese kaitseplaaster); Braunovidon salv (nahakahjustuste (pindmised haavad, põletused, lamatised, säärehaavandid, infitseerunud dermatoosid) ravi); vesinikperoksiidi lahus (naha puhastamiseks ja desinfitseerimiseks; Asept (naha puhastamiseks ja desinfitseerimiseks). ............................................................................................................................................... .......................................................................................................
.................................................................................................................................3 1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES................4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused.....................................................................................................5 1.5. Müra..........................................................................................................................................6 1.6. Ohtlikud ained.......................................................
Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3. Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine. Võib tekkitada allergiat, kõhulahtisust, mõjub ärritavalt silmadele,nahale, hingamisteedele. 5. Etanool: tuleohtlik, süttiv aine. Allaneelamisel mürgine. 6. Väävelhape: toksiline, söövitav, keskkonnaohtlik, tuleohtlik, plahvatusohtlik aine. Sissehingamisel: söövitav, pingutav hingamine, pinnapealne hingamine. Naha sattumisel: söövitav, punetus, valu, naha põletused. Silmade sattumisel: punetus, valu,
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi
sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps. Poistel ja tüdrukul on erinevad riitused. Initsatsioonilaagrisse saadetakse ja seal nad on ja värki ja võidakse neile jahti pidada ja siis kui kui tagasi tullakse siis tehakse pidustused või riitused ja seal siis selleks et täiskasvanuks saada tehakse teatud katsetusi: põletused, armistused, sälgutamised. Ürgilmutuse teooria Võrreldi loomismüüte ja leiti, et need on sarnased. Maailm ja kõik elav on loodud ühe Jumala poolt, eetika ja surelikkus Algul elati harmoonias, kuid inimese eksimuse tõttu tasakaal purunes inimene ja jumal elavad eraldi ja jumalaga ei saa otse suhelda. Inimkonnale ilmutati pilt kunagisest reaalsest jumalakogemusest. Maagiline mõtlemine Maagia- tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused.
Põletused ja nende ravi Jaanika Priimägi PK12PE Mis on põletus? · Põletus on seisund, mis tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust Põletuse liigid · Termiline põletus · Keemiline põletus · Kiirguspõletus · Elektriline põletus Termiline põletus · Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Keemiline põletus · Keemilist põletust põhjustavad igasugused söövitava toimega kemikaalid Esmaabi keemilise põletuse korr...
tselluloosi- ja klaasitööstuses, jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. LISA Nii aine kui tema vesilahus on sööbivad. Naatriumhüdroksiid tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev hiljem peale kokkupuudet ainega. Allaneelamisel tekib suu ja neelu põletus, mis põhjustab kudede raske kahjustuse ning võib lõppeda surmaga. Nahaga kokkupuutel võivad tekkida põletused, nahaärritused ja surevad mõningad naharakud. Silmadel tekib tugev ärritus, mis võib lõppeda nägemise kaotuseni. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi, sest naatriumhüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi.
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele kü...
Tüüpilised vead esmaabis Sissejuhatus • Pahatihti tuleb ette olukordi, kus isegi esmaabi õppinud inimesed teevad esmaabi andes vigu. • Üks asi on teooria, teine aga praktika kriisiolukorras. • Selle ärahoidmiseks tuleks oma teadmisi aeg-ajalt üle korrata ja samas ka neid juurde omandada. Vead südamemassaaži teostamisel • Pehme alus • Hiline alustamine • Põhjuseta katkestamine • Puudulik südamemassaaži tehnika Vead suust-suhu hingamise tegemisel • Võõra inimese puhul ei kasutata abivahendit. • Pea vale asend. • Suhu puhudes unustatakse sulgeda nina. • Puhutakse liiga tugevasti. • Elustatava suud ei haarata hermeetiliselt. • Hingatakse sisse sama- aegselt südamemassaažiga. • Hingatakse sisse mitmeid Krambid • Inimest hakatakse kinni hoidma. • Epilepsia korral ei fikseerita kellaaega, mil hakkasid ja lõppesid krambid. • Kannatanud pea kaitsmiseks ei asetata tema pea alla midagi pehmet. Haavadege vale ümberkä...
Jaan Olt Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik,
M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest · primaarne · tubulopaatia · põletused hüperaldosteronism · osmodiurees (glükoos, · Cushingi sündroom uurea, mannitool) O · uppumine merevees U Na+ > 20 mmol/l U Na+ < 10 U Na+ varieeruv U Na+ varieeruv U Na+ > 20 mmol/l
KUSTUTUS-PÄÄSTETÖÖDE KAITSERIIETUS PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • Kaitseriietus peab koosnema erinevatest kokkusobivatest rõivastest • Igal rõival või selle kihil on oma ülesanne • Täieliku kaitse tagab kaitseriietus, mis on õigesti hooldatud • Et tagada vajalikku kaitset, tuleb kaitseriietus korralikult selga panna PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • ALUSPESU • VAHERIIETUS • KUSTUTUSRIIETUS • KIIVRISUKK • TULETÕRJEKIIVER • TULETÕRJEKINDAD • TULETÕRJESAAPAD • TULETÕRJEVÖÖ PÄÄSTJA KAITSERIIETUS ALUSPESU • PUUVILLANE MATERJAL ON KEHALE KÕIGE MUGAVAM • LASEB KEHAL “HINGATA” • EI HAKKA KÕRGETEL TEMPERATUURIDEL SULAMA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS VAHERIIETUS • MUGAV • ERISTAVAD SOOJUSKIIRGUSE JA KÜLMA • IMEVAD ALUSPESUST TULEVA NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR ...
kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. · Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused.
o Pneumonia o Klamüüdia alla 8-eluaastat. Kasutamin o Läkaköha e: o Akne Kasutamine: o Sulfadiasiin: o Helicobacter o Mükoplasmad põletused ja Pyloris o Klamüüdia infektsiooniga lamatised o Süüfilis o Sulfasalasiin: seotud peptilise o akne põletikulised haavandi
kokkupuudet ainega . Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm. Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. Naatriumhüdroksiid lagundab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Kahjustused ei pea koheselt ilmnema, vaid mõni aeg hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega. Kokkupuutel veega lahustub aine soojuse tugeva eraldumisega. Aine reageerib mitmete metallidega (nt. Al, Mg, ..
ELEKTRILÖÖK Anastasia Mozgovaja Õ1-4 Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. VÕIMALIKUD VIGASTUSED ELEKTRITRAUMAST · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON ELUPÄÄSTVAS ESMAABIS SIIS PÕLETUSELE EI TEHTA MIDAGI · KÕIK PÕLETUS HAAVADEGA KANNATANUD VAJAVAD JÄRELRAVI
voolu tugevusest. Elektriohutuse tagamine 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Mis on elektripõletus? Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise mistõttu inimene kaotab palju vedeliku. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevait osi kehapinnal. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. Elektri töid tehes tuleks pigem pöörduda profesionaali poole vältimaks kehavigastusi ja võib-olla ka surma. Kindlasti tuleks majapidamises kus on väiksed lapsed panna spetsid pistikud ja ei tohiks elektrijuhtmeid nähtaval kohal hoida st. lapsed mängivad ja mänguhoos võib nii mõndagi juhtuda
Esmaabi Referaat Koostaja: SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED .............................................................................................................
ületab 0,15A ning vahelduv- ja alalispinge üle 36V. Elektrilöögi toime tagajärjed võivad olla väga erinevad: elektrilöök võib põhjustada südame-, vereringe, hingamiseseiskumist, teadvusekaotust. Peaaegu alati elektrivigastusega kaasneb naha, limaskestade ja luude kahjustus elektrilahenduse sissepääsu ja väljapääsu kohatadel, põhjustades häireid närvisüsteemil.[2] On olemas kohalikud ja üldised elektrivigastused. Põletused elektrimärgid, naha metalliseerumine, naha läbilöök. Üldiseid vigastusi iseloomustatakse kahjusega erinevatele lihasgruppidele ja ilmnevad nad hingamise ja südaseiskusega ja krampidega.[2] Elektrivigastuse põhjused [2] Elektrivigastuse põhjused enamikul juhtudel (80-90 protsenti) on otseses kokkupuutes elektriseadmete pingestatud osadega, töös nendega ilma pinge eelleevendamiseta. Peamised elektrivigastuse põhjused on hooletus ja hoolimatus
(3) Kui ka sellest ei aita võib teha suultsuhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda. Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada. VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST! Elektritrauma Elektrilöögi tunnused: Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadvuse kadu Südameseiskus, hingamise lakkamine Elektrilöök Kindlusta oma ohutus! Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral
kõht, käsi, selg tagumik, jalg (2*9%) - kõigi pindala on 9% kogu täiskasvanud inimese kehapinnast.9% kehapinnast, tekib täiskasvanul sokk. 3 . Põletusastmed I järgu põletus kui põletus on olnud võrdlemisi kerge ja tekitanud ainult nahapunetuse. II järgu põletus kui põlenud kohale on tekkinud villid III järgu põletus kui on kahjustunud sügavamad nahakihid ja on tekkinud kudede kärbumine IV järgu põletus kui koed on väga tugevasti kahjustatud 4. Arstiabi vajavad põletused Arstiabi vajavad kämblast suurema pinnaga II-III järgu põletused, kõik näo ja käte sügavad põletused ning hingamisteede põletused. 5. Tegutsemisjuhised Põlevad rõivad kustutatakse teki või vaibaga. Põlenud nahka jahutatakse kohe külma veejoaga või kannatanud kehaosa (käe, jala) vette asetamisega. Lühikesegi viivituse korral võib pindmine põletus muutuda sügavaks. Rõivad saab eemaldada pärastpoole. Väikesi põletusi
Seinaronimine Referaat Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasu...
Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. · Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. · Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega . · Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm. · Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. · Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. · NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Füüsikalised ja keemilised omadused: · Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline. · Lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC. · suhteline tihedus : 2,13 g/cm3. · lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20oC juures.
ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS JA TÖÖL Raili Paasma MK12-TE ELEKTER Madalpinge on kuni 1000V Kõrgepinge on üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas, ilma kaitsevahenditeta, põletused ja elektrilöök. MIS ON ELEKTRIOHUTUS? Elektriohutus laiemas mõttes tähendab meetmete kogumit, mis tagab elektripaigaldiste ja -seadmete ning nendega kokkupuutuvate inimeste ohutuse. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMISE ÜLDNÕUDED Elektriohutusnõuded on rangelt sätestatud elektriohutusseaduses ja selle rakendusmäärustes ning elektripaigaldiste ehitust ja käitu käsitlevates standardites. Elektriohutusseaduse järgi peab elektripaigaldise omanik tagama, et elektripaigaldist
sinetava nahavärvina, hingelduse, rahutuse ningärevusena. q Kopsuturse arenedes kaasnevad muutused südame ja neerude töös, samuti võib häiruda teadvusseisund. SAGEDASEMAD KOPSUTURSE PÕHJUSED q äge südamepuudulikkus q mitraalklapi puudulikkus q aordiklapi puudulikkus q südamelihase infarkt q kardiomüopaatia HARULDASEMAD KOPSUTURSE PÕHJUSED q kopsupõletik q põletused q vedeliku ülekoormus q kõrgmäestiku sündroom q neeruhaigused q kopsutrauma q uppumine q Hodgkini lümfoom MILLAL PÖÖRDUDA ARSTI POOLE? q hingamis-või tunne lämmatava (düspnoe) q kihisev, vilistav hingamine q roosa, vahutav röga kui te köhite q hingamisraskus koos tugeva higistamisega q sinine või hall toon nahal q raske vererõhu langus toob kaasa peapöörituse, pearingluse, nõrkus ja higistamine. KOPSUTURSE RAVI HAIGLA
§ 4. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral; § 6. Nõuded kaubale ja teenusele (1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale nin...
probleemide muutumist aktuaalseteks probleemideks. Probleemid jagunevad kolmeks: sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutused muutused isikliku puhtuse ja riietumise viisides keskkonna ja rutiini muutumine. piiratud liikumisvõime jäsemete puudumine tahtele allumatud liigutused meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid näol ja kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, liigne higistamine, piimanäärmetealune haudumus haigus Sunnitud loobumine pesemisest Muutused selles kuidas pesta ( kips, haavad) Nakatumine parasiitidega (peatäid, riidetäid, sügelised) Riietuse kohandamine ( jalanõud, riietumisstiil) Proteeside kasutamine ( hambaproteesid, kunstjäse, kunstsilm, rinnaprotees, parukas ) Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast)
(trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool
5. UV – kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Eelneb spektri violetsele värvusele. UV kiirgust kiirgavad enamus väga kõrge temp. kehad. Nt. tähed (Päike), kaarleek, mõningad gaaslahendus lambid (kvartslamp) UV-kiirgusel on tugev fotokeeniline ja bioloogiline mõju. Väikestes kogustes on inimestele kasulik (noortel arenevad luud paremini, D 2 vitamiini tekkimine). Suurtes kogustes inimestele ohtlik (Päikese põletused, nahavähk, silma haigused) Kasutamine: Bakterite hävitamine – haiglates, lasteaedades jne. Haiguste raviks – nahahaigus ekseem Õhk neelab tugevalt UV kiirgust. 6. Röntgen kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Tekib, kui kiired elektronid pidurduvad järsult aines. Röntgen kiirgus on elektromagneetiline lainetus. Lainete skaalal ääb ta UV
inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms); 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms); Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lasped) või töötraumana (elektrikud). 5 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
