Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Teine maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL
12K KLASS
Kaisa Tilga
TEINE MAAILMASÕDA
Referaat
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................3-4
Hispaania kodusõda ......................................................................................5
Austria anšluss , Müncheni Sobing ...............................................................6
Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7
Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8
Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9
Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10
Baaside lepingud , Soome talvesõda ......................................................11-15
Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17
Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21
Saksamaa purustamine...............................................................................21
Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22
Kokkuvõte..................................................................................................23
Kasutatud materjalid...................................................................................24
2
Sissejuhatus
Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles ´ süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga koguni kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist. Samal aastal otsustasSaarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga, 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti , kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased , sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms.
Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud , oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga protestidega, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus 1936. aastal Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire .
Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat (Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia .
Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon . Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria.
Esialgu näis , et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks .
1935. aastal sõlmiti vastastikuse abi leping NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel. Nüüd pidi nii Prantsusmaa ka NSV Liit abistama Tšehhoslovakkiat kolmanda suurriigi rünnaku puhul. Seega tunnistas Prantsuse valitsus, et Saksa agressiivsust on ilma NSV Liidu osavõtuta võimatu ohjeldada. Pärast 1933. aastat tunnustasid
NSV Liitu mitmed uued lääneriigid. 1934. aastal kehtestati diplomaatilised suhted Nõukogude Liidu ja USA vahel. Samal aastal sai NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Nõukogude valitsus tegi jõupingutusi selleks, et olla Lääne silmis respekteeritav riik. Hävitades opositsionääre, väitis Stalin , et just nimelt nemad olid soovinud maailmarevolutsiooni, tema ise aga vaid „sotsialismi ülesehitamist ühes riigis“.
3
1936. aastal vastu võetud Stalini konstitutsioon , milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja võrdset valimisõigust, pidi samuti looma Lääne üldsusele Nõukogude Liidust sündsa pildi.
Suurem osa lääneriikide elanikkonnast soovis väga omada nii tugevat liitlast, mistõttu justkui unustati miljonid kollektiviseerimise ohvrid, jäeti märkamata 1932.-1933. aastate näljahäda; ei pööratud tähelepanu sellele, et NSV Liidus puudusid igasugused kodanikuõiguste tagatised ning kaitse julgeolekuorganite omavoli eest. Tõelist usaldust Nõukogude juhtkonna suhtes Läänes muidugi ei olnud, kuid üha rohkem levis veendumus , et tahes- tahtmata tuleb valida Stalini ja Hitleri vahel.



4
Hispaania kodusõda
1936-1939
Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fašismi ja sotsialismi võitlus. Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi.
Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el- Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga.
Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati . Järgmisel aastal tuli kuningas Alfonso XIII vastu nõudmistele korraldada valimised. Võidu sai vabariiklik partei ja monarhia kukutati. Ülestõusud toimusid ka Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus.
Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid. Ühiselt püüti vastu seista katoliku kiriku mõjule Hispaania riigiasjade ajamisel. Armee ja fašistid toetasid aga kirikut.
FAŠISM SOTSIALISMI VASTU
17. juulil 1936. aastal alustasid kindralid Hispaania Marokos ülestõusu. Kindral Francisco Franco juhtimisel ja natsionalistide ehk falangistide partei toetusel tungisid mässulised Hispaaniasse. Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fašistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all.
IDEOLOOGIATE VÕITLUS
Vabariiklased , keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao , Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas.
Kodusõda oli tegelikult fašismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest.
Umbes 75000 inimest oli juba saanud surma, enne kui vabariiklaste jõud jaanuaris 1939. aastal Barcelonas ja märtsis Madridis natsionalistidele alistusid. Kindral Franco kuulutati „kuningriigi caudillo -ks ja riigipeaks“.
Franco keelas igasuguse opositsiooni falangistide parteile, taastas katoliku kiriku mõjuvõimu ja tema initsiatiivil astus Hispaania Rahvasteliidust välja. Ehkki Franco pooldas Hitlerit, säilitas ta Teise maailmasõja ajal Hispaania neutraliteedi. Franco valitses Hispaaniat kuni oma surmani 1975. aastal, mil monarhia ja demokraatia riigis taastati.
5
Austria Anšluss
1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid . 13. märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss (saksa keeles liitmine ). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus , mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne suurriigid ei söandanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida, ainsa riigina maailmas ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko .
Müncheni sobing
Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis.
Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga , mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Ettekäändena Tšehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tšehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel.
Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain . 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid.
Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Londonis juubeldavatele rahvamassidele esinedes teatas Neville Chamberlain, et ta tõi „rahu kogu meie põlvkonnale“. Rahul oldi lepinguga ka Ameerika Ühendriikides.
6
Tšehhoslovakkia häving
Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles rahustamispoliitikat teravalt kritiseerinud Briti konservatiiv Winston Churchill : „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja“
Möödus vaid paar kuud ning Churchilli ennustus hakkas täituma. Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märtsil 1939. aastal esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse (Memel). 14. märtsil 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit (Gdanskit). Oli selge, et järgmine ohver on Poola.
Tšehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ega eeldanud, et need söandavad talle vastu astuda. See oli viga. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja asusid valmistuma sõjaks.
Endalegi ootamatult oli Hitler sattunud keerulisse olukorda. Teda ähvardas sõda kahel rindel. Ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin.
Molotovi-Ribbentropi pakt
Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada.
1939. aasta suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Oma hinna üleskruvimiseks pidas Stalin kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin oli veendunud, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“.
23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia ( Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Teine maailmasõda #1 Teine maailmasõda #2 Teine maailmasõda #3 Teine maailmasõda #4 Teine maailmasõda #5 Teine maailmasõda #6 Teine maailmasõda #7 Teine maailmasõda #8 Teine maailmasõda #9 Teine maailmasõda #10 Teine maailmasõda #11 Teine maailmasõda #12 Teine maailmasõda #13 Teine maailmasõda #14 Teine maailmasõda #15 Teine maailmasõda #16 Teine maailmasõda #17 Teine maailmasõda #18 Teine maailmasõda #19 Teine maailmasõda #20 Teine maailmasõda #21 Teine maailmasõda #22 Teine maailmasõda #23 Teine maailmasõda #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisa tilga Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat teisest maailmasõjast alates tekkepõhjustest kuni lõpu ja tagajärgedeni. Referaadi eest sain hindeks 5.
teine maailmasõda , holokaust , hitler , armee , stalin , pealetung , tehhoslovakkia , moskva , nõukogude liit , okupatsioon , vastupanuliikumine , talvesõda

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
docx
Teine maailmasõda
15
odt
Teine maailmasõda
17
doc
Teine-maailmasõda
8
doc
KT II maailmasõda
7
odt
Teine Maailmasõda
8
doc
II Maailmasõda
12
doc
II MAAILMASÕDA-1939-1945
48
pptx
Teine maailmasõda





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun