II maailmasõda (0)

TEINE MAAILMASÕDA
Eelnevad sündmused
Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles’ süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire .
Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks.
1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
Hispaania kodusõda (1936-1939)
Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne . 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco . Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot. Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid , 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur.
Austria anšluss
1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria alistus. Teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Lääne suurriigid ei söendanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida.
Müncheni sobing
Austria anšluss tekitas demokraatlikes maades ärevust. Hakati mõistma Hitleri ohtlikkust, samas ei söendatud ta vastu välja astuda. Lääs polnud sõjaks valmis.
Hitler valmistus ründama Kesk-ja Ida-Euroopa ainsat demokraatlikku riiki- Tšehhoslovakkiat. Sept 1938 nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas nõudmise tagasi.
Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selle suunas Briti peaminister Chamberlain. 29. sept 1938 Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel Müncheni kokkulepe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkiale puutumatuse. Tšehhid ei söendanud suurriikidele vastu astuda.
Tšehhoslovakkia häving
Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Märtsis 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. Märts 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia.
Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL -ga. Hitler vajas kindlat seljatagust.
Molotovi-Ribbentropi pakt
1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga.
Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks.
23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola.
Teise maailmasõja algus 1939-1941
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud . Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940.
Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot’ ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel.
1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra-
10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit.
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud . 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne ’i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus.
Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu.
Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Churchill . Ta lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda jätkata. Juuli 1940 andis Hitler käsu SB õhujõud purustada. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski peale jääda. Hitler oli saanud II maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi.
Saksamaa vallutab Balkani poolsaare
Okt 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Liitlaste päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaa meelitas/sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria . Aprillis 1940 ründas Hitler Jugoslaaviat ja purustas selle. Aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud.
Sõjategevus teistel rinnetel
1940 sõjategevus ka Aafrikasse. Itaalia alustas sept 1940 Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Briti väed lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Inglased ründasid teisigi Aafrika kolooniaid ning vallutasid need.
Hitler saatis Aafrikasse eraldi Aafrika korpuse. Selle eesotsas Rommel . 1941 Rommeli juhtimisel suruti Briti väed tagasi. Briti peamine tugipunkt Aafrikas- Egiptus -sattus ohtlikku olukorda.
1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil üritades läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Lõpuks suutsid liitlasväed siiski peale jääda. Saksa allveelaevad hakkasid kandma suuri kaotusi. Allveesõda jätkus hooga sõja lõpuni, kuid ei suutnud liitlasi enam oluliselt ohustada.
1942-43 omandas järjest suuremat tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu. Pommitamine, hukkus palju tsiviilelanikke.
Balti riikide okupeerimine 1939-40
Baaside leping NSVL ja Eesti vahel
Poola vallutamise järel koondas NSVL oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti rõhutas maailmasõja algul oma erapooletust. Olukorra muutus keerukaks Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Alveelaev põgenes Tallinnast. NSVL kasutas vahejuhtumit viimiseks oma laevastik Blati merele . Molotov esitas 24. sept 1939 nõudmise sõlmida NSVL-ga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis nõudmised vastu. NSVL hakkas Eestit süüdistama Vene laeva põhjalaskmises. Kreml nõudis et rajatavatesse baasidesse paigutataks 35 000 punaväelast. Stalin oli lõpuks nõus vähendama 25 000 mehele ja saavutas Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 allkirjastati baasude leping. Pärast seda polnud Eesti tegelikult enam täiesti sõltumatu riik.
NSVL sõjaväebaasid rajati ka Lätti ja Leetu .
Soome talvesõda
NSVL avaldas survet samasuguse lepingu sõlmimiseks Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes et NSVL ei ründa. 30.nov 1939 ületas NSVL sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee läbi tungida nn Mannerheimi liinist (Karjala). Ilm läks väga külmaks, NSVL oli sunnitud pealetungi peatama ning toome juurde lisajõude, mille abil õnnestus Mannerheimi liin lõpuks läbi murda. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala kuid isesisvus jäi püsima.
Balti riigid ja NSVL
1940 juunis esitas NSVL ulitmaatumi Leedule, Lätile ja Eestile nõudes luba Punaarmee täiendavate punaväelaste sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse loomist. Balt riigid nõustusid. Alates 17.juuni.1940 Balti riigid täielikult okupeeritud.
Sõjasündmused 1941-1944
Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine
1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa . Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe algul sisse piirama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks valmistus ka NSVL. NSVL sõjaplaan oli kui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult.
22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord (läbi Baltikumi, Leningradi ), Mitte (piirama Valgevenes olevad Punaarmee üksused) ja Süd (pidi vallutama Ukraina ). Koos Saksamaaga alustasid NSVL vastu sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soome jaoks nn Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. NSVL lennuvägi pommitati puruks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. aasta sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. Ta suunas Mitte Kiievit kaitsvaid Nõukogude vägesid hävitama, alles siis Moskvale . Saksa väed ei suutnud Leningradi vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese.
Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile jõudes dets alguseks mõnekümne km kaugusele Moskvast. Mõjutasid talvekülmad ning kurnatud Saksa üksused olid tulnud ilma talvevarustuseta, sest plaan oli, et sõda on talveks läbi. Samuti oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Õhutamaks patriootilisi tundeid kuulutas Stalin sõja Suureks Isamaasõjaks. Saanud luure käest teada, et Jaapan ei kavatse NSVL rünnata, tõi Stalin Siberist ära osa üksusi ning paigutas need Moskva alla. 6. dets 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.
Jaapani sõttaastumine
1941 avanes maailmas lisaks idarindele veel uus sõjarinne. 7.dets 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Siis teatasid ka Saksamaa ning Itaalia, et on USA-ga sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid , Tai, Singapuri .
Saksamaa pealetung idarindel 1942
Punaarmee üritas Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga.
Algul piirdus Hitleri plaan vaid Volga veetee läbilõikamisega, nüüd aga nõudis ka Stalingradi vallutamist. Punaarmee osutas vastupanu, kuid oli sunnitud samm- sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt.
Stalingradi lahing
1942 nov-ks enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist lõunas ja põhjas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. Lahingud lõppesid 2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Sakslased kaotasid palju mehi ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee sai suure hoobi.
Sakslaste lüüasaamine Aafrikas
Rommel oli 1942 aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali lähedusse. Sellega oli sakslaste jõud aga ammendatud . Briti vägede varustamine aga samal ajal paranes ning võimaldas koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning Surusid Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos USA väed ning võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid sunnitud alistuma. Lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.
Kurski kaar
5.07.1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda , kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja läks Punaarmee pealetungile ning tõrjus sakslased tagasi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.
Itaalia väljalangemine sõjast
Ameerika ja Briti väed korraldasid 3.sept Sitsiiliasse dessandi, seejärel saabusid Itaaliasse. Lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ning ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Seepeale sisenesid Saksa väed Itaaliasse vabastasid Mussolini. Kokkuvõttes olid liitlased siiski oma eesmärgi täitnud: Itaalia oli teisest maailmasõjast välja langenud.
Murrang Vaiksel ookeanil
1942 teisel poolel Midway merelahing . Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörasid jõudude vahekorra sellega enda kasuks. Jaapanlastele ei toonud ka oodatud edu kamikazede (lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid) rünnakud. 1944 sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist, purustades enne seda Leyte merelahingus Jaapani laevastiku.
Punaarmee suurpealetung idarindel 1944
Põhjas murti läbi Leningradi blokaad , kuid Narva all pandi Punaarmee edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. Punaarmee tungis Poolasse liikudes Varssavi poole. Stalinil õnnestus Poolas võimule panna endele sobiv valitsus.
1944 suvel ründasud Nõukogude väed Soomet, murdes läbi Mannerheimi liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944. septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ning väljus sõjast. 1944 sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, lõi sakslased välja ka Jugoslaaviast.
Normandia dessant
6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Saksa kaitse varises kokku. 25.08.1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. Niisama lihtsalt Saksamaale sisse tungida liitlasvägedel siiski ei õnnestunud.
Teise maailmasõja lõpp
Hitleri-vastane koalitsioon tugines ametlikult 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus .
1943 Teherani konverents : lääneriigid tegid Stalinile järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941.a. piire.
1945 Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt . Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos ÜRO.
Berliini vallutamine
Saksamaa alistamine. Potsdami konverents
Jaapani purustamine. USA viskas tuumapommid Jaapanisse : Hiroshima, Nagasaki .
Pariisi rahukonverents
Nürnbergi protsess
II maailmasõja üldised tagajärjed:

• Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse
  
• Balti riigid kaotasid iseseisvuse
  
• Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri
  
• NSVL kehtestas kommunismi
  
• Algas koloniaalimpeeriumide lagunemine . 1960. aastatel saavutas kõrgpunkti
  
• Algas aatomiajastu
  
• U 60 miljonit hukkunut
  
• Inimeste elu sõjatingimustes muutus: kaubeldi kaup kauba vastu, tööstuskauba kadumine