Miliza Elizabeth Korjus 1909 1980 eesti päritolu koluratuursporan ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool
....................................................... 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus .................................................................................................................................... 5 Alt ..................................................................................................................................................... 6 Kontraalt ........................................................................................................................................... 6 Tenori ..........................................
• Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti muusikakultuuri arenguloost – ‘’Eesti muusika ajalugu’’ • 1948. aastal toimus Eestis suur kunstiloomingu ‘’puhastuslaine’’ (võeti vastu suur hulk ‘’abinõusid’’) • Tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused • Süüdistused formalismis ja kodaniku Lääne ees
Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov” Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”, •Eino Tamberg, “Raudne kodu”, •Veljo Tormis, “Luigelend”
Claudio Monteverdi, "Orfeus" Georg Friedrich Händel, "Julius Caesar", "Herxes" Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Gioacchino Rossini, "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner, "Lendav hollandlane" Mihhail Glinka, "Ruslan ja Ludmilla" Modest Mussorgski, "Boriss Godunov" Pjotr Tsaikovski, "Jevgeni Onegin", "Padaemand" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" KUULSAID OOPERILAULJAID Miliza Korjus (1908-1980) Maria Kallas (1923-1977) Janet Baker (1906-1975) Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette.
a., kus tsiviilelanikkond jäi näljapajukile, mida kergendasid lääneriikide abisaadetised, eriti Ameerika konservid. Ka Saksamaa elatustase muutus, naised pidid tööle asuma ja oli sunnitud leppima keemiatööstuse loodud ersatskaubaga, ometi suudeti hoiduda näljast ning tagada miinimumtasemel varustamine. Ameerika Ühendriikides arenes majandus sõja tõttu tõusvas tempos, toiduabi tõttu oli seal tohutu turg, arenes põllumajandus, uue hoo sai Ameerika kultuuriekspansionism: tuntud on Miliza Korjusega peaosas ,,Suur valss", Saksa sõdurilaul ,,Lily Marleen", inglatse pilkelaul ,,Siegfried Line", venelaste ,,Katjuusa". 3. TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 3.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon kujunes 1941.a.baugustis Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, mis aga ei laienenud Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 1943.a. Teherani
❧ Nõukogude partisaniliikumine Valgevenes ja Lääne-Venemaal Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ Kaardisüsteem ❧ Kaubapuudus sundis olema leidlik ❧ Ersatskaubad ja sõjaväekaubad ❧ Ameerika abi Nõukogude Liidule ❧ Naiste töölerakendamine ❧ Ameerika kultuuriekspansionism ❧ Sõjaaegne kultuurivahetus Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ „Suur valss“ ja Miliza Korjus https://www.youtube.com/watch?v=26lm82M7L2Q ❧ Marlene Dietrich „Lily Marleen“ https://www.youtube.com/watch?v=qPUMAFhfRHk ❧ „Siegfried Line“ https://www.youtube.com/watch?v=4JJEN5lwbBw ❧ „Katjuuša“ https://www.youtube.com/watch?v=Qyxul-0NLoQ ❧ „Püha sõda“ https://www.youtube.com/watch?v=uUHwbppl00s ❧ Untsakad „Surnupealuu sõdurid“ https://www.youtube.com/watch?v=luwkeWGI8RM TEISE MAAILMASÕJA
Jaan Koha „Rondo aleatorica“ (1967), Arvo Pärt „Diagrammid“ op 11 (1964) 29. Kus asub Eesti vanim töötav orel? Mis aastal see on ehitatud? Saaremaal Kihelkonna kirikus. Ehitatud 1805. aastal 30. Keda võib pidada eesti esimeseks naisorganistiks? Miina Härma 31. Kes eesti lauljatest ja kuna hakkas esimesena esitama eesti heliloojate soololaule? Aino Tamm 1890ndal aastal. 32. Milline eesti laulja sai filmi tõttu maailmakuulsaks? Miliza Korjus 33. Keda võib pidada tuntumaks baltisaksa soololaululoojaks? August Heinrich von Weyrauch Pikemad küsimused: 1. Anna ülevaade eesti tähtsamatest kirikumuusika loojatest 20. sajandi I poolel. Esimesed tähtsamad eesti kirikumuusika loojad õppisid Cimze seminaris. Mõned neist õppisid Peterburi Konservatooriumis. Järgmise kahe põlvkonna muusikud on aga peamiselt õppinud Peterburi Konservatooriumis. Johannes Kappel oli organist,
a., kus tsiviilelanikkond jäi näljapajukile, mida kergendasid lääneriikide abisaadetised, eriti Ameerika konservid. Ka Saksamaa elatustase muutus, naised pidid tööle asuma ja oli sunnitud leppima keemiatööstuse loodud ersatskaubaga, ometi suudeti hoiduda näljast ning tagada miinimumtasemel varustamine. Ameerika Ühendriikides arenes majandus sõja tõttu tõusvas tempos, toiduabi tõttu oli seal tohutu turg, arenes põllumajandus, uue hoo sai Ameerika kultuuriekspansionism: tuntud on Miliza Korjusega peaosas ,,Suur valss", Saksa sõdurilaul ,,Lily Marleen", inglatse pilkelaul ,,Siegfried Line", venelaste ,,Katjuusa". 6. Teise Maailmasõja lõpp ja tagajärjed 6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon kujunes 1941.a.baugustis Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, mis aga ei laienenud Molotov- Ribbentropi pakti tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 1943.a
20 Kõige kergemalt möödus seegi maailmasõda Ameerika Ühendriikidele, kus majandus arenes sõja tõttu kiires tempos. Õitses ka põllumajandus, sest sellele avanes riigi poolt Euroopasse veetava toiduabi tõttu tohutu turg. Uue hoo sai sisse Ameerika kultuuriekspansionism. Ameerika filmid levisid üle maailma – isegi Stalin armastas oma erakinos vaadata Hollywoodis toodetud „Suurt valssi“ Miliza Korjusega peaosas - , moodne muusika vallutas natside keelust hoolimata ka Saksamaa. Selle kõrval toimus omalaadne sõjaaegne kultuurivahetus, mis avaldus eriti kirkalt muusikas. Näiteks Saksa sõdurilaul „Lily Marleen“ levis kõikide sõdivate rahvaste keeltes, seda laulsid teine teisel pool rindejoont kaevikutes nii sakslased kui ka näiteks inglased või prantslased. Väga menukas oli ka inglaste pilkelaul „Siegfried Line“. Venelaste populaarsemaks panuseks kujunes
The film industry was centred in Tallinn around the studio Eesti Kultuurfilm (Estonian Cultural Film, 1931-1940, and sponsored by the Cultural Endowment). Theodor Luts’s Vahva sõdur Joosep Toots (The Brave Soldier Joosep Toots, 1930), the hero was a very popular figure from a series of juvenile books. Estonia’s first internationally known film star coloratura soprano Miliza Korjus (1909-1980) achieved fame. Thanks to her extraordinary voice and talent she was selected for the role of Johann Strauss’s love interest in the US film The Great Waltz, directed by Julien Duvivier. The government’s cultural policy was to emphasise the need for all layers of society to work together and thereby centralising the nation as a whole. Individual artists had to reflect the national spirit through the means of their respective discipline. 1
annaabi.ee 
