Teine maailmasõda (1)

17
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Teine maailmasõda
Referaat
l
Tallinn 2010
Sisukord
1. Sammhaaval uue sõjani 4
1.1 Uute konfliktide kujunemine 4
1.2 Hispaania kodusõda 5
1.3 Austria anšluss 5
1.4 Müncheni sobing 5
1.5 Tšehhoslovakkia häving 5
1.6 Molotov – Ribbentropi pakt 6
2. Teise Maailmasõja algus 6
2.1 Poola purustamine 6
2.2 Kummaline sõda 1939 – 1940 6
2.3 Välksõda läänes 7
2.4 Lahing Inglismaa pärast 7
2.5 Saksamaa vallutab Balkani poolsaare 7
2.6 Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel 7
2.7 Sõda merel ja õhus 8
3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda 8
3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel 8
3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu 8
3.3 Soome Talvesõda 8
3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 – 1940 9
3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 9
4. Sõjasündmused 1941 - 1944 9
4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine 9
4.2 Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 10
4.3 Jaapani sõttaastumine 10
4.4 Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal 10
4.5 Stalingradi lahing 10
4.6 Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 11
4.7 Kurski kaar 11
4.8 Itaalia väljalangemine sõjast 11
4.9 Murrang Vaiksel ookeanil 11
4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. 11
4.11 Normandia dessant 12
5. Maailm sõjas 12
5.1 Totaalne sõda 12
5.2 „Uus kord“ Euroopas. Holokaust 12
5.3 Nõukogude Liidu kuriteod 13
5.4 Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas 13
5.3 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal 13
6. Teise Maailmasõja lõpp ja tagajärjed 14
6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine 14
6.2 Ardennide lahing 14
6.3 Berliini vallutamine 14
6.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 14
6.5 Jaapani purustamine 14
6.6 Pariisi rahukonverents 15
6.7 Nürnbergi protsess 15
6.8 Teise maailmasõja tagajärjed 15
7. KÜLLO ARJAKAS: Teine maailmasõda ja tänapäev 15
Kasutatud kirjandus 17

1. Sammhaaval uue sõjani

1.1 Uute konfliktide kujunemine

Demokraatia nõrgenemine teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles süsteem. 1935. a.tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Seejärel sõlmis Suurbritannia Saksamaaga kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil liituda uuesti Saksamaaga, 1936.a. märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni. Oleksid nüüd lääneriigid sekkunud , oleks Hitler oma väed tagasi tõmmanud. Sellest sai innustust Itaalia, kes 1935.a. vallutas Etioopia .
Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad nn. Rahustamispoliitika . Esialgu sõlmisid 1936.a. saksamaa ja Jaapan Kominterni -vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu, millega ühines veel teisigi riike, toimus kokkupõrkeid NSV Liidu ja Jaapani vahel. Nii ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus lääne demokraatia vastu.

1.2 Hispaania kodusõda

1936.a. tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne , sama aasta juulis puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hispaania. Seda juhtis Francisco Franko. Algas eriti julm kodusõda. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, millega keelati relvade vedu Hispaaniasse, kuid Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit toetasid ikkagi. Kokkuvõttes kujunes Hispaania polügooniks, kus need kolm riiki katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939.a. aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur.

1.3 Austria anšluss

1938.a. asus Hitler ellu viima oma maailma vallutuskava. 1938.a. veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi vangistatud natside vabastamiseks ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus, 13. Märts 1938.a. marssisid Saksa väed sisse, teatati Austria liitmisest Saksamaaga, mis sai tuntuks kui anšluss, lisaks korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Ainsa riigina ei tunnustanud annektsiooni Mehhiko .

1.4 Müncheni sobing

Endiselt ei julgenud lääneriigid Hitleri vastu välja astuda. Järgmiseks valis Hitler ainsa Kesk- ja Ida Euroopa demokraatliku riigi Tšehhoslovakkia, kellel oli kaitseleping Prantsusmaaga. Ettekäändena kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste halba olukorda ning nõudis selle osa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29. Septembril 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid ülejäänud riigile tagas puutumatuse ning tšehhid alistusid.

1.5 Tšehhoslovakkia häving

Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. Märtsil 1939.a. esitas saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. Märtsil 1939.a. kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit. Järgmine ohver pidi olema Poola. Ekslikult pidas Hitler demokraatlikke riike liiga nõrgaks ning 31. Märtsil 1939.a. teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, alustades läbirääkimisi NSV Liiduga. Ka Hitler leidis, et kindlat seljatagust võiks pakkuda talle NSV Liidu juht Stalin .

1.6 Molotov – Ribbentropi pakt

Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks Euroopasse ja üles ehitanud maailma suurima armee . Kuna Stalin oli veendunud , et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla, siis lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ning sobival hetkel ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada.
1939.a. suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui Hitler. Kogu suve pidas Stalin läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda. 23. Augustil 1939.a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mida nimetatakse allakirjutajate järgi Molotov – Ribbentropi paktiks (MRP). Sellega lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid: Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia ( Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastu osa Poola territooriumist, mis algul pidi NSV Liidu mõjusfääri kuuluma . St., et uus maailmasõda võis alata.

2. Teise Maailmasõja algus

2.1 Poola purustamine

Sõjaplaan rajas veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitler provotseeris Poolat, süüdistades teda Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. Septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3. Septembril 1939 kuulutasid prantsusmaa ja Suurbritannia saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud. 17.septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939.a. novembris ründas NSV Liit Soomet, 1949.a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.

2.2 Kummaline sõda 1939 – 1940

Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse – Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud.
Natuke aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, hõivas Saksa armee 9. Aprillil 1940 Taani ning ründas Norrat, kus enamik Norrast läks sakslastele. Põhja-Norras koos Inglise – Prantsuse dessandiga käisid lahingud kuni 1940.a. suveni, mil Norra lõplikult alistati.

2.3 Välksõda läänes

Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega valmistus Hitler välksõjaks läänerindel, mille järgi tuli Prantsuse-Inglise põhijõud meelitada Belgiasse, et hiljem tungida üle Ardennide, mööduda Maginot liinist, jõuda lääneliitlaste põhijõudude selja taha ja need purustada. Nii asusid sakslased 10.mail 1940 ründama Belgiat ja Hollandit, sõjaplaan teostuski ja 22. Juunil 1940 sõlmiti Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh. Pariis, sattus saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõuna osas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu.

2.4 Lahing Inglismaa pärast

Inglismaa, eesotsas peaministriga Winston Churchill , jätkasid vastupanu. 16.juuli 1940.a. andis Hitler käsu suruda Suurbritannia põlvili Luftwaffe jõududega. Inglased aga olid suutnud välja arendada saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire ja oskasid oskuslikult kasutada radarit. Kaasa aitasid Poola, Tšehhi ja teiste anastatud maade lendurid. Septembris otsustas Hitler dessandi Inglismaale edasi lükata. See oli Hitlerile esimene tõsisem tagasilöök Teises maailmasõjas.

2.5 Saksamaa vallutab Balkani poolsaare

Edasi pöördus Hitleri tähelepanu itta . Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Saksamaa sekkus, meelitades endaga liituma Ungari, Rumeenia, Bulgaaria , Jugoslaavia , aprilli lõpuks oli vallutatud ka Kreeka.
Järgnevalt tahtis Hitler võimu Vahemere üle. 20. Mail 1941 rünnati suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat ja inglased sunniti taanduma, Malta jäi aga alistamatuks ning sakslased ei saanud loodetud strateegilist ülekaalu.

2.6 Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel

1940.a. kandus sõjategevus ka Aafrikasse. Itaalia ründas Briti vägedega mehitatud Egiptust, kuid edu ei saavutanud. Seevastu Briti väed läksid vastupealetungile ja vallutasid suure osa Liibüast, veelgi rünnati ja vallutati Aafrika kolooniaid . Hitleri palvel saatis Mussolini Aafrikasse selleks moodustatud Aafrika korpuse. !941.a. märtsis suruti Briti üksused tagasi, Egiptus sattus ohtlikku olukorda.

2.7 Sõda merel ja õhus

1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Õnneks polnus Saksamaal selleks piisavalt allveelaevu, kuigi taktika oli nel tõhus. Lõpuks jäid liitlasväed peale, sest ehitasid kiiresti uusi kaubalevu ja murdsid sakslaste salakoodi Enigma ning õpiti kasutama lennuväge. Samuti asusid liitlasväed 1942.- 1943.a. järjepidevalt pommitama Saksamaad, kus hukkus palju tsiviilelanikke, mis omakorda murendas moraali rindel.

3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda

3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel

Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRPga lubatud riikide hõivamiseks.
Eesti sai MRP lisaprotokollidest teada juba 1939.a. augusti lõpul, kuid ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, rõhutades sellega ome erapooletust. Samas oli eesti sadamas Poola allveelaev Orzel , mille Eesti võimud interneerisid. 17. September allveelaev põgenes ning siirdus Läänemerele. NSV Liit viis oma laevastiku Balti merele , blokeerides sellega Eesti merelt . Tekkinud olukorras saadeti Moskvasse välisminister Selter 24. Septembril 1939 kohtumisele, kus Molotov esitas nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Järgmisel kohtmisel nõuti, et sinna paigutataks 35 000 punaväelast, mis oli Eestile vastuvõetamatu. Eesti sõjavägi seati lahinguvalmis ja alustati üldmobilisatsiooniga. Lõpuks Stalin vähendas nõudmist 25 000 meheni ning saavutas sellega Eesti nõustumise. 28. Septembril 1939 kirjutas Eesti baaside lepingule alla ning 18 oktoobril alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse, seega ei olnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus seda rõhutati.

3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu

Ilma Eestita ei olnud Lätil erilisi võimalusi Stalini survele vastu seista. Analoogselt Eestile ähvardati kasutada sõjalist jõudu, kui nad baaside lepingule alla ei kirjuta. 5. Oktoobril 1939 kirjutas Läti lepingule alla ning Lätisse toodi 30 000 punaväelast. Eerulisem olukord tekkis Leeduga, kellel pakuti tagasi saada Vilniuse piirkond. 10. Oktoobril kirjutati lepingule alla ning sõjaväebaasidesse paigutati anult 20 000 meest. Niisiis said leedukad oma pealinna Vilniuse, kuid kaotasid Leedu.

3.3 Soome Talvesõda

Balti riikidele sarnase lepingu sõlmimiseks avaldati survet ka Soomele. Kuna Soome oli demokraatlik riik, siis tuli arvestada avaliku arvamusega, nii asus Soome läbirääkimisi venitama. NSV Liit vastas sellel provokatsioonidega piiril , ning süüditustega, et Soome on neid rünnanud. 30. novembril 1939 ületas Punaarmee piiri ilma sõda kuulutamata, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, ka maailma avalikkus oli kaldunud Soome poole ning 12. Märtsil sõlmiti rahu. Soomel tuli loovutada Karjala ja anda ära Hanko sõjaväebaas, kuid Soome iseseisvus jäi püsima.

3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 – 1940

Balti riigid püüdsid täita baaside lepingut, kuid NSV Liit ei pööranud lepingutingimustele suuremat tähelepanu. Avalik arvamus Eestis toetas Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust, see aga ei takistanud sadadel eestlastel põgenemast Soome. Lõpuks oli Soome sunnitud NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 1940.a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted uuesti halvenema. Punaarmee kindralstaap alustas ettevalmistusi Balti riikide iseseisvuse likvideerimisega.

3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine

Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.a. juunis. Eesti blokeeriti maalt, merest ja õhust. 14. Juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedule, mis vastu võeti ja 15. Juunil Leedu okupeeriti. 16. Juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile, vastupanu peeti lootusetuks. Alates 17. Juunist olid Balti riigid täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused.
Stalin saatis kohale erivolinikud, kes pidid Baltimaade hõivamise lõplikult vormistama . Tallinna saabus Ždanov, kes asus kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. Juunil organiseeriti tema korraldusel nn töörahva meeleavaldused Toompeale ja Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist. President Päts nimetas Ždanovi nõudel valitsuse eesotsa Johannes Vares -Barbaruse. Samamoodi arenesid sündmused ka teistes Balti riikides. Et nõrgestada rahva vastupanu, lavastati Nõukogude volinike juhtnööride järgi 14.-15. Juulil 1940 Balti riikides parlamendi valimised. 21. Juunil kokkutulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. 3.- 6. Augustil 1940 vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.

4. Sõjasündmused 1941 - 1944

4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine

Sõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid lahkhelid . Hitler haudus 1940.a. Barbarossa plaani – piirata ja purustada Punaarmee. 1941.a. oli Stalini plaan tugevate õhurünnakutega Saksa väed sisse piirata ja hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, mistõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult.

4.2 Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel

22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Sõda NSV Liidu vastu alustas ka Rumeenia. Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari liitusid mõni päev hiljem. Soomlastele tähendas see Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu vabastajatena. 1941.a. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast.
Esialgu näis Barbarossa plaan õnnestuvat, kuid otsustaval hetkel loobuti Moskva ründamisest ja hävitati hoopis Kiiev, seejärel koondati jõud Moskva vallutamiseks. Selleks toodi Leningradi alt ära osa üksusi ning leningradi peaetung jäi seisma. Leningradi ei suudetud vallutada, kuid linn jäi piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese.
Septembri algul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes mõnekümne kilomeetri kaugusele, edasiliikumine muutus järjest vaevalisemaks. Stalin hakkas toibuma, leevendas terrorirežiimi, pani Siberis käima sõjatehased, abiks olid lääneriikide abitarned ja lisaüksuste toomine Moskva alla, sest selgus, et Jaapan ei kavatse rünnata. 6. Detsembril 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi Moskva all, sakslased löödi tagasi. Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud.

4.3 Jaapani sõttaastumine

1941.a. avanes uus sõjatanner. 7. Detsembril ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris . Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Samuti olid Saksamaa ja Itaalia USAga sõjajalal.

4.4 Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal

Vaatamata tagasilöögile Moskva allotsustas Hitler suve saabudes vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee üritas vastupanu Harkovi all, mis lõppes katastroofiga. Sakslased jõudsid Volga jõe ning Kaukasuseni, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt.

4.5 Stalingradi lahing

1942.a. novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste käes. Punaarmee kavatses suunata oma jõud Rumeenia ja Ungari pihta, seda infot aga ignoreeris Hitler. 1943.a. 2. Veebruariks oli Punaarmee kaks kuud kestnud lahingutega sisse piiranud Stalingradi ning lõppes sakslaste kapituleerumisega. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ei suutnud toibuda.

4.6 Sakslaste lüüasaamine Aafrikas

1942.a. sügiseks olid saksa väed jõudnud Suessi kanali lähedusse, sellega oli saklaste jõud ammendatud. Briti vägede varustamine paranes, mis võimaldas koondada sakslaste vastu ülekaalukad jõud. Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile ning surusid Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse tagasi. Samal ajal võtsid USA väed nad piiramisrõngasse Marokos ja Alžeerias. 1943.a. mais sakslased alistusid ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.

4.7 Kurski kaar

1943.a. lootis Hitler, et suudab suvel uuesti pealetungile minna, kuid jõudude vahekord oli idarindel muutunud Punaarmee kasuks. Juulis läksidki sakslased pealetungile Kurski kaarel. Punaarmee tõrjus nad tagasi Kurski kaarel ja tungida edasi ka Dnepri jõele rajatud idavallile, Vene vägede ülekaal oli ilmselge.

4.8 Itaalia väljalangemine sõjast

Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3. Septembril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu, kuigi Põhja-Itaalias aitasid sakslased Mussolini uuesti võimule, oli Itaalia Teisest maailmasõjast välja langenud.

4.9 Murrang Vaiksel ookeanil

1942.a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist.

4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a.

Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige „kuumem“ koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks.
Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee peatas oma edasitungi ja lasi sakslastel ülestõus maha suruda, mis omakorda võimaldas Stalinil võimule panna endale sobiva valitsuse.
Punaarmee purustas väegrupid Mitte ja Nord . Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist. 1944.a. suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, mille sõjajõud jäid aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Tallinnas lühiajaliselt küll ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, kuid saabunud Punaarmee surus iseseisvuse taastamiskatse maha.
1944.a sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse.

4.11 Normandia dessant

1944.a. hoidis Hitler suure osa oma üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti, mille ta lootis kiirelt purustada ja suunata kõik jõud idarindele. 6. Juunil maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias, millele saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida, Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 1944.a. 25. Augustil vabastati Pariis, kuid Saksamaale sisse litlasvägedel tungida ei õnnestunud.

5. Maailm sõjas

5.1 Totaalne sõda

Teises maailmasõjas olid sunnitud osalema kõikide riikide kodanikud, kadus vahe rinde ja tagal vahel. Mõlemad võitlevad pooled pommitasid tsiviiliobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt. Okupeeritud riikides seati võimule nukuvalitsused, mis koosnesid kollaborantidest ning sõja lõpul said nad üldise hukamõistu osaliseks. Samuti oli vastupanuliikumises osalejaid, kuid enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, et jätkata normaalset elu, kuigi valikud olid halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile meele järele. Raskeks kujunes ka naiste olukord, kes pidid nii meeste kui naiste töid tegema ja kannatama massilist vägivalda. Inimestele sai osaks vaenamine rahvustunnuse järgi, näiteks jaapanlased ja juudid .

5.2 „Uus kord“ Euroopas. Holokaust

1942.a. suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Igasuguse vastupanu puhul rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada.
Halvasti koheldi vene sõjavange, miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse , neid kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes, üritati kasutada võitluseks Stalini vastu. Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute . Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest.

5.3 Nõukogude Liidu kuriteod

1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a. suvel Siberisse üle 50 000 inimese, samuti küüditati etnilise puhastuse eesmärgil Krimmi tatarlased ja tšetseenid. Samuti koheldi väga halvasti saksa sõjavange, nad tapeti või surid kurnatusest. Liikumisel läände toimusid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal, sh naisi ja lapsi surmati tervede külade viisi ja vägistasid ligi 2 miljonit naist. Venelaste vabastatud maades algasid kohe arreteerimised.

5.4 Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas

Prantsusmaal oli la Resistance . Vastpanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste alla tulistatud lendureid ning pani toime sabotaažiakti. Vastandina tekkis nende kõrvale kommunistlik vastupanuliikumine. Saksamaal vastupanuliikumine kiiresti hävitati. Levis rahulolematus Hitleriga, tema peakorterisse asetati pomm , vigastused olid väikesed ja vandenõu paljastati.
Molotov-Ribbentropi paktiga NSV Liidu mõjusfääri läinud alde olukord tähendas uuesti okupeerimist ja sp ei teinud NSV Liit nende pagulasvalitsuste ja vastupanuliikumisega koostööd, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommunistlikke tegelasi. Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel.

5.3 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal

Puudust tunti elementaarsest eluks vajalikust ( tikud , küünlad, suhkur, küte, jalavarjud, rõivad), tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel. Selle tagajärjel hakkasid tsiviilelanikud eluks vajalikku hankima sõjaväelt. Raskustele vaatamata üritati jätkata normaalset elu, langes küll tarbimine, kadusid luksuskaubad, jäi alles leidlikkus.
Raske oli olukord Nõukogude Liidus 1941.a., kus tsiviilelanikkond jäi näljapajukile, mida kergendasid lääneriikide abisaadetised, eriti Ameerika konservid . Ka Saksamaa elatustase muutus, naised pidid tööle asuma ja oli sunnitud leppima keemiatööstuse loodud ersatskaubaga, ometi suudeti hoiduda näljast ning tagada miinimumtasemel varustamine.
Ameerika Ühendriikides arenes majandus sõja tõttu tõusvas tempos, toiduabi tõttu oli seal tohutu turg , arenes põllumajandus, uue hoo sai Ameerika kultuuriekspansionism: tuntud on Miliza Korjusega peaosas „Suur valss “, Saksa sõdurilaul „ Lily Marleen“, inglatse pilkelaul „ Siegfried Line“, venelaste „Katjuuša“.

6. Teise Maailmasõja lõpp ja tagajärjed

6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine

Koalitsioon kujunes 1941.a.baugustis Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, mis aga ei laienenud Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 1943.a. Teherani konverentsi tulemusena tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire . Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla sattumist. 1945.a. toimus Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill, ja Roosevelt, kus otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Veel lubasid liitlased jätta Moskva meelevalla alla Kesk- ja Ida Euroopa maad, mis oli Stalinile suur võit ja aluseks Euroopa lõhestumisele.

6.2 Ardennide lahing

1944.a. detsembris koondas Hitler läänerindele Saksa tugevamad diviisid, lootes jällegi Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel.
Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a.

6.3 Berliini vallutamine

1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed. Olukorra lootusetust mõistes lõpetas 2. Aprillil Hitler enesetapuga.

6.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents

7. mail 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mail 1945 kirjutati Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. 17. Juuli – 2. August 1945 toimus toimus Potsdamis võitjariikide konverents, kus toimus lõplik territooriumide jaamine, Saksamaa reparatsioonide tasumise kord ja arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas.

6.5 Jaapani purustamine

1945 algul alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu, kuus jaapanlased hukkusid viimseni. Ameeriklased rajasid Okinawale lennuväebaasid, kust hakati Jaapanit pommitama, kaotused olid suured, kuid Jaapan ei alistunud. Sõja lõpetamiseks lasid ameeriklased käiku tuumapommi, mis heideti Hiroshimale 6.augustil ja Nagasakile 9. Augustil 1945. Hukkus 300 000 inimest, alustati rahuläbirääkimisi ning 2. Septembril 1945 allkirjastati USA lahingulaeva pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, va NSV Liit, Poola ja Tšehhoslovakkia, rahu 8. Septembril 1951 San Franciscos.

6.6 Pariisi rahukonverents

Pärast Teist maailmasõda üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1945- 1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas rahulepingute projekte võitjariikide ja Saksamaa Euroopa liitlaste – vahel Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome vahel, mis 10 veebruaril 1947 alla kirjutati. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, hakati sisse nõudma reparatsioone.

6.7 Nürnbergi protsess

1945.a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike kurjategijate üle, arvestamata väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvaid käske. Kohtuotsus kuulutati välja 1946.a. oktoobris.

6.8 Teise maailmasõja tagajärjed

Sõda põhjustas seninägematuid kaotusi, hukkus ligi 60 miljonit inimest, võrreldes eelmiste sõdadega, suurenes järsult hukkunud tsiviilisikute arv. Sõda ei toonud ka õiglast maailamakorda, liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid ei saanud vastu kommunistliku diktatuuri kasvule. Balti riikide NSV Liidu võimu alla jäämine ja kontroll Kesk- ja Ida Euroopa üle tõi kaasa Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus.

7. KÜLLO ARJAKAS: Teine maailmasõda ja tänapäev

Seitsekümmend aastat tagasi, 1. septembril 1939 puhkes Teine maailmasõda. See algas Saksamaa ja Poola vahel ning kasvas üle maailmasõjaks 3. septembril, mil Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia , India ja Uus- Meremaa kuulutasid Saksamaale sõja.
Küllo Arjakas ,  ajaloolane 01. september 2009
Top of Form
Bottom of Form
Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega.
Võitlused toimusid kuuel mandril seitsmest ja kõikidel ookeanidel. Nn teljeriikide (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) poolel oli sõjaseisukorras 11 riiki ja liitlaste (Suurbritannia, USA, NSV Liit, Prantsusmaa) poolel 61 riiki, millest paljud otseses sõjategevuses ei osalenud. Mõni riik vahetas vastavalt sõjaõnnele poolt.
Ülaltoodut võib pidada aksioomiks. Aga kõigega ei pruugi nõustuda: Hispaania jaoks algas sõda juba 1936. aastal verise kodusõjana, ent sõdijaid toetasid relvastuse, lendurite, lahingu-instruktorite ja muuga Saksamaa ja Itaalia ning teisalt NSV Liit, hilisema suure sõja „ kandvad osapooled”. Riigina jäi Hispaania 1939.–1945. aastal neutraalseks, ent hispaanlased sõjast ei pääsenud. Nii näiteks löödi 20 000-meheline nn Sinine leegion puruks NSV Liidus. Hiina jaoks algas sõjategevus juba 1927. aastal, mil Jaapan alustas sõjalist interventsiooni.
Samamoodi on erinevaid lähenemisi seoses sõja lõpuga. Sõja lõpp Vaiksel ookeanil ei tähendanud veel Teisest maailmasõjast otseselt tulenevate suurte relvakonfliktide lõppu. Kodusõda Kreekas jõudis finišisse 1949. aasta oktoobris. Veidi hiljem, detsembris lõppes Hiinas guomindanglaste taganemine Taiwani saarele, ehkki Hiina Rahvavabariik kuulutati välja samuti oktoobris.
Sõja kaugemad tagajärjed ulatuvad lähiminevikku. Berliini müüri langemine 1989. aastal koos järgnevate üldteada sündmustega Ida-Euroopas tähistas sealsetele riikidele Teise maailmasõja kaudsete tagajärgede lõppu. Külm sõda lõppes 1991. aastal NSV Liidu kokkuvarisemisega. Eesti ja Läti puhul on Teise maailmasõja lõpuks välja pakutud augustit 1994, mil siit lahkusid viimased Vene väeosad.
Pole imestada, et pikas perspektiivis käsitletakse 20. sajandi esimese poole maailma ajalugu (1914–1945) ühtse perioodina, mil sõditi ning kahe suure sõja vahel lihtsalt liideti riike jõuga. Üldtuntud on Austria ühendamine Saksamaaga ning Tšehhoslovakkia tükeldamine, ent juba 1920. aastate algul ühendati Nõukogude Venemaaga Ukraina, Valgevene, Kaukaasia ning Kesk- Aasia riigid. Kui Anschluss nõudis üksikuid inimohvreid, siis Nõukogude Venemaa laienes ohvriterohkelt.
Paljud Teise maailmasõja kaudsed tagajärjed ulatuvad tänapäeva. Pole vaja kaugelt otsida – meilt näiteks nn pronkssõdur ja selle mahavõtmisega puhkenud massirahutused. Igal aastal leitakse sõjaaegseid pomme ja meremiine, üsna tihti uusi sõjaohvrite haudu.

Kasutatud kirjandus

Mart Laar, Lauri Vahtre. Lähiajalugu I gümnaasiumile. 2007

Eesti Päevaleht. Küllo Arjakas. Teine maailmasõda ja tänapäev. 1.09.2007