.......... 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi selle pärast,et ma tahtsin teada vabadussõjast ja se tundub päris huvitav.Referaat räägib vabadussõjast mis toimus 28. novembril 1918 aastal siis ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vabadussõda SÕJA ALGUS 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma
Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid Masinad Vabadussõjas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vastupealetung 1918. aasta lõpunädalatel hakkas senine käegalöömine asenduma järjest aktiivsema vastupanu organiseerimisega. Tunduvalt paranes ühtlasi Rahvaväe juhtimine, kui 23. detsembril loodi ülemjuhataja ametikoht, kelleks määrati Johan Laidoner polkovnik Johan Laidoner. 7.jaanuar 1919. toimus vastupealetung PõhjaEestis, edaspidi ka LõunaEestis Paju lahing ja LõunaEesti vabastamine Lühikese pausi järel koondas Rahvavägi oma jõud tähtsa raudteesõlme Valga vabastamiseks. Suuresti soomusrongide toel sunniti enamlased taanduma PõhjaTartumaalt. Valga ümbrussesse oli Punaarmee kokku kogunud
Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvavägi (EV sõjaväe ametlik nimetus tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi püsima Eesti riiklus, rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende kodumaad päästma ei tule ja selle tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas
Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid (ca 80 000 meest) Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt)
Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastupealetung Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö
* Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28. November 1918, kui punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikearvulised üksused taanduma. Varsti hõivas punaarmee pool Eestit enda alla(Rakvere, Tartu, Võru ja Valga). Uuel aastal lähenes rinne Tallinnani, nende vastu võitlesid koolipoisid ja vabatahtlikud. Koolipoisid olid uhked enda üle, et said Eesti eest seista ja paljudes tähtsates lahingutes osaleda. Tasapisi sai ka rahavas aru kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste hulk, paranes relvastus ja varustus. Johan Laidoner(Pildil) nimetati uueks sõjavägede ülemjuhatajaks.
· 24.02.1918 Koostati Vabariigi Ajutine Valitsus. · 25.02.1918 Majadel lehvisid rahvuslipud, keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, mille alguses luges peaminister K.Päts Tallinnas ette iseseisvusmanifesti. · 11.11.1918 Toimus üle pika aja Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust EV esimene relvastatud struktuus EESTI KAITSELIIT. · 28.11.1918 Vabadussõja algus. Rünnak Narvale · 7.01.1919 Eesti Rahvaväe vastupealetungide algus · 17.-18.01.1919 Utria dessert. Narva vabastamine · 30.-31.01.1919 - Paju lahing. Hukkus J.Kuperjanov, lõppes Eesti võiduga, vabastati Valga ja Võru. · 23.06.1919 Eestlased vallutavad E.Põderi eestvedamisel Võnnu(võit üleLandeswerhi) · 3.01.1920 kell 10.30 - Vaherahu · 2.02.1920 Tartu rahulepingu alkirjastamine 17. oktoobri manifesti sisu · Riigiduuma moodustamine · Konstitutsiooni koostamine
Sest seal võidutsevad enamlased püüdsid taastada endise Vm.vägevust. 28.nov 1918 ründas punarmee Narvat ja sundis eesti rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist. Detsembri lõpul hakasid rahvaväe üksused andma punarmeele valusaid vastu lööke ning 1919aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. Kuid vabadussõda polnud veel kaugeltgi lõppenud. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia Eesti sõjategevus Eestist väljapoole. LÕPP- nov.1919 jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis
lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke
Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18
Narva jõgi Julius Kuperjanov Landeswehr: Rahvavägi kohtas Lätis uut vaenlast, nimelt baltisaksa vabatahtlikest koosnevat maakaitseväge (Landeswehr). Läti ei suutnud luau piisavalt tugevat rahvuslikku sõjajõudu. Sakslaste unistus oli liita Baltikum Saksamaaga. Saklased tahtsid haarata enda kätte 2010 võimalikult suurt osa Lätist, kuid Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale oli ebameeldivaks üllatuseks. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist, kuid Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast. Kuna kokkulepet ei saavutatud, tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Sõja algul vallutasid sakslased Võnnu, sakslased tahtsid sõlmida lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised ei läinud hästi ning sakslased alustasid uut pealetungi
meid ning tõi rahvale kasu. 2) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras, alustades varaseimast! A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll. 4) Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale? Eestle määrati kindlaks riigipiirid.Venemaa saatis laiali väeosad ja Venemaa eestlased võisid tulla koju. Eesti vabanes kohustusest ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas, et tunnistab Eesti iseseisvust. 5) Milles seisnes Briand-Kelloggi pakt? Kohustati loobuma sõjast
rahvusvahelist olukorda, et kuulutada Eesti iseseisvaks. 24.veebruaril kuulutatigi välja Eesti demokraatlik vabariik. Saksamaad muidugi Eesti Vabariik ei huvitanud ning juba 25.veebruaril asendati kõik Eesti rahvuslipud Saksa omadega ning algas Saksa okupatsioon. Kuigi iseseisvus ei jäänud püsima, said eestlased iseseisvuse maitse suhu, mõte iseseisvusest oli nüüd reaalselt võimalik ning säilis lootus ning tahe taas iseseisvaks saada. Tähtis tegur on ka Eesti oma rahvaväe sünd. Läbi aastate on eesti sõjamehed pidanud sõdima võõras väes, näiteks Põhjasõja ajal Rootsi väes, veel on pidanud nad sõdima nii vene kui ka saksa vägedes. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti tsaariarmeesse üle 100 tuhande eestlase, tänu sellele oli eesti sõjameestel kogemus sõdimisest, see aitas neid hiljem toimunud vabadussõja võitmisel. Esimese maailmasõja alguses ei julgenud keegi isegi unistada Eesti oma rahvusväeosadest
aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. Punased hõivasid üle poole Eesti mandriosast, sealhulgas Rakvere, Tartu, Võru, Valga. Paljud eestlased ei uskunud vastupanu võimalusse. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid enamasti ohvitserid ja koolipoisid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saamine tõstis rahva meeleolu, Rahvaväe üksused andsid valusaid vastulööke. 7.jaanuaril 1919 mingi üle vastupealetungile, vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Enamlased tõid kohale värsked väed ja alustasid uuesti rünnakuid. Säästmaks maad viidi
· Repressioonid kaotati sõna- ja teised kodanikuvabadused, rassiline puhtus, keelati abielluda juudi kui võõra tõu esindajaga. Eesti Vabariik 1920 - 1940 · 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi iseseisvus. · 11. november 1918 Saksamaa allakirjutamine Compiegne'i vaherahule. Ajutine Valitsus Tallinnas, Saksa okupatsiooni lõpp baltimaades. · 28. november 1918 Punaarmee ründab Narvat ja sunnib Eesti Rahvaväe väikeüksused taanduma. · 7. jaanuar 1919 Rahvaväe vastupealetung, edu Põhja-Eestis (Tapal, Kundal, Rakveres ja Jõhvis). · 14. jaanuar 1919 Soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid hõivasid ootamatult Tartu. Uued Punaarmee jõud, Lõuna-Eesti vabastamiseks rasked lahingud. · 18. jaanuar 1919 Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud tungisid Narva ja tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. · Veebruar 1919 Rahvavägi Valgani ja Võruni, Eesti puhas vaenuvägedest.
olid Saksamaa ja Suurbritannia. Kultuuriareng Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Eesti sportlased osalesid edukalt suurvõistlustel. Vabadussõda Sõja algus 11.nov 1918 kui lõppes Esimene maailmasõda, tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas Eestit ohustama Venemaa, ennem ohustas Saksamaa. 28.nov 1918.a ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe taanduma. Kogu detsembrikuu hõivas Punaarmee üle poole Eesti mandriosast. Punaarmeele aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm. Vaenlastega võitlesid enamasti väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Välisabi tuli peagi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist. 1919.a esimestel päevadel Punaarmee pealetung peatati. Vastupealetung Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis. Soome poisid tõrjusid Punaarmee Narvast välja. 1
novembril 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enese kätte. Vastiseseisvunud väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistliku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28.novembril 1918 ründas punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Nad tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast. · Vastaste edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees · Just seetõttu kukkus läbi vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali
Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust
Vabadussõda puhkes 28. Novmbril 1918a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eestlaste ebaedu põhjuseks oli : vastaste ülekaal, rahava meeleolu, nõrk Kaitseliit, relvade ja laskemoona vähesus. Murrang. Algas vabatahtlike üksuste loomine(kalevlaste Males , Kuperjanovi üksuste loomine). Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu
püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus. Silmapaistvat edu saavutasid soomusrongid. Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi. Korraldati ümber vägede juhtimine. Kõik väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks sai Johan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus. Võitlusmoraal tugevnes.
üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots- staabiülem, Andres Larka-tagala ülem,1.diviis-Narva rinne, A Tõnisson 2.diviis-Pihkva rinne, V Puskar 3.diviis-Lõuna rinne, E Põdder, Soomusrongide diviis-K Parts, Laevastik-J Pitka IIetapp(01-02.1919)-7.01.1919-Eesti Rahvaväe vastupealertung, vabastati Tapa, 14.01.1919- Soomusrongide abiga vabastati Tartu, Jõhvi, 18.01.1919-Utria dessant, Narva vabastamine, 30.01
3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4. Juba väljakuulutatud Eesti Vabariik, mille tagajärjel olid paljud eestlased valmis isamaa eest võitlema 5. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele)? · Soome vabatahtlikud · Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid · Rootsi ja Taani vabatahtlikud · Inglise Eskaader 6. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Lubati maad, aga seda ei täidetud. Samas lubati ka ühiskonda kus ei pidanud töötama. 7. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? 86 000 meest 8. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? · Oma maa · Läti vabariik toetas · Soomusrongid · Eestlastele kujunes see konflikt otsekui arvete õiendamiseks
Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriiki ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest teostada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu jooksul, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas
sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega. *Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni. Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juht Jaan Anvelt (Pede). Natsionaliseeriti suurettevõtted, mõisad konfiskeeriti ja moodustati põllumajanduslikud ühistud(kommunid)
Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada välispoliitika võimalusi. EestiSaksa vastuolud asendusid kaitseliidulepinguga. 1932
veebr.1920 Eesti Kaitseliit kell: 00:45 (E. Põdder, J.Pitka) Joffe, Poska 6.01.1919. Rahvaväe pealetung (alg. 12-14 000meest, hilj. 100 000 meest) ajakirj.E. Hubel 14.01. Tartu vabastamine (soomusrongid) 1)Eesti on tekkinud ja püsima jäänud 16.01. Narva vabastamine, kuni 19
kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8.Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Inglased tulid laevastikuga ja Soomlased tulid appi ning Rootsi ja Taani Eesto noored koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10.Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Võimalus kätte maksta orjuse eest. 11.Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Saab, sest eestlased omavahel sõdisid, aninult et teised olid punaste poolel. Hiljem kuulutati Narvas välja Eesti töörahva kommuun, et jätta vabadussõja mulje eestis. 12.Milles lepiti kokku Tartu rahuga?(4 p. välja tuua) Lepiti kokku Eesti riigi piire ja rahu punaste vahel
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse
, oli sõjatüdimus. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosades laiali, tihti põgeneti. Peagi muutus meeleolu ja algas vabatahtlike üksuste loomine, eriti suur roll oli ülikooliõpilastel. Positiivselt mõjutas meeleolu ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealtund seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealtung, mille põhijõuks olid soomus rongid, mis vabastasid Tartu, Narva. 1.veebr hõivati ka raudteesõlm Valga, edasi aeti enamlased väla Võrust ja ka Petserist ja Aluksnest. Veebruari keskel alustasid Punaarmee väed uut pealetungi. Laidoner otsustas viia lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile. Vallutati pihkva rahvaväe poolt. Punaarmee põgenes ja Läti Nõukogude Vabariik hävines. Lätlased pöördusid abipalvega sakslaste poole, kes
........................................................................................................................................... 2. Millised sündmused iseseisvumise käigus olid Sinu arvates kõige olulisemad? Esita 3 sündmust argumenteeritult põhjendades! Sündmus 1:.....Vabadussõda......................................................................................................................... . Põhjendus:......28.novembril(1918) ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe üksused (väiksed ) taanduma . .............................................................................................................................. ........................ ....................................................................................................................................................... ............................................................................................................................... Sündmus 2:......Oktoobripööre....
*1 maailmasõda *Maapäev *Veebruari revolutsioon *Rahvusväeosade loomine *Ohvitserkond Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti Päästjaks (kes tulid appi ja läksid sõtta) ? *Soome vabatahtlikud *Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid *Rootsi ja Taani vabatahtlikud *Inglise Eskaader Miks Eesti vaeseme maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle ? Lubati maad aga seda ei täidetud. Samas lubati ka ühiskonda kus ei pidanud töötama. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr’i ? *Oma maa *Läti vabariik toetas *Soomusrongid *Eestlastele kujunes see konflikt otsekui arvete õiendamiseks Arutle kas vabadussõda sai nimetada kodusõjaks või mitte. Too näiteid mõlema väite tõestamiseks.
eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28.nov 1918 Nõukogude Venemaa tungis narva, mis vallutati, kuulutati välja ETK. Aastalõpuks vallutati Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu, Paide, Põltsamaa, Viljandi, Pärnu. 11. Mis toimus vabadussõja murrangul ? 11. Kuna sai selgeks, et keegi teine kodumaad päästma ei tule, kutsuti vabatahtlikke: kooliõpilased, välisabi sai briti laevastikuga ja Soomest, rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, laidoner, kõhklejad muutsid meelt. Algas pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Eesti oli võõrvägedest puhastatud.
sõjaka suurriigi vastu. Teisalt ülehinnati vastast ega mõistetud, et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. Meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus, sest neli aastat kestnud Esimene maailmasõda oli äsja läbi saanud ning keegi ei igatsenud läbitehtut tagasi, ning enamlik propaganda, mis pani paljud enamlaste demagoogilisi lubadusi uskuma. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvaväe (Eesti sõjaväe ametlik nimetus Vabadussõja ajal) loomine läbi kukkuda. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust väljagi, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosadest laiali. Rindele jõudnudki mõtlesid peamiselt taganemisele, pahatihti piisas põgenemiseks vastase luuresalga nägemisest või paari püssipaugu kuulmisest. Tagala meeleolud polnud paremad: olukorda peeti lootusetuks, löödi käega ja lepiti
vab.sõja II kuul tõrjuti punaarmee eestist välja,see õnnestus sest:õiged argumendid armeesse kutsumisel+koolipoiste enthusiasm.välisabi,sõjavägede juhtimise organiseerimine,ülemjuhiks Johan Laidoner.valitsuse lubadus põhjalikuks maareformiks.eesti töörahva kommuun-narvas,1918.a talvel väljakuulutatud enamlik vabariik,et anda võitlusele eestis kodusõja ilmet.landeswehr'i sõda-läti alal loodud baltisaksa maakaitseväe ja eesti rahvaväe relvakonflikt 1919.a.suvel.lõppes antanti vahelesegamisega ja eesti võiduga.võnnu lahing-23.juuni 1919.võideti baltisakslasi,kes olid põlisvaenlased.eesti oli huvitatud rahu sõlmimisest sest:punaarmee väed lähenesid taas eestile,tagalas sõjatüdimus ja maj.probl.vasakerakondade rahupropaganda.vene oli huvitatud rahu sõlmimisest sest sõjatüdimus,punaarmee jõud otsakorral,vaja noort riiki üles ehitada.rahulepingu punktid olid eestile soodsad-sobilik riigipiir,venemaa
lepingu ratifitseerimist, seitse miljonit kahe kuu jooksul. Esimene saadetis kulda pandi Moskvast teele kuu aega peale rahuleppe ratifitseerimist Eesti Asutava Kogu poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil. Nende kullakoormate toomisest Eestisse näitus jutustabki. Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse. Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk ,,Kulla saatkond" rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest
valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu vallutasid Võnnu linna. 2.etapp: Võnnu lahing. algas sakslaste pealetungiga. Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas, et plaan on ebaõnnestunud. Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________ Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse. Eesti sõdur seda ei tahtnud. Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Ebaõnnestus, algas Loodearmee pealetung. 1919
Eesti aga ei andnud kergelt alla, hakkas vastu ja algaski sõda. Esialgu olid eestlastel abis sakslased, kes 22. novembril lõid Punaarmee rünnaku Narvale tagasi, kuid see ühtlasi kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist. Valitsus saatis oma isamaa eest võitlusesse kõik käepärast olevad sõjalised jõud. Eesti aga põrus. Punaarmee vallutas järjest Eesti piirkondi, jõuti aina lähemale Tallinnale ja teistele suurematele linnadele. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis. Aastavahetusel punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine. Eestlased hakkasid alluma sõjavägede ülemjuhatajale kindlamajor Johan Laidonerile, sõjaväe varustatus paranes, suurenes sõdurite arv, Eesti sai välisabi-asi paranes.
esimene relvastatud struktuur Johan Pitka eest vedamisel. Saksamaa kaotus tekitas Venelasel unistuse kommunistlikust maailma vallutusest. Algas Vabadussõda 28.nov1918. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet siis moodustati Narvas Eesti töörahva kommuun, mis tõitis venemaa korraldusi. Üksteise järel langesid enamlaste kätte mitmed linnad. Eestlaste miinuseks oli enamlaste ülekaal ja rahva meeleolu. Polnud kedagi enamlastele vastu saata. Selle tõttu ähvardas rahvaväe läbikukkumine. Paljud mehed ei teinud mobilisatsiooni käsust väljagi. Kardeti enamlaste tugevust liialt. Lõpuks algas vabatahtlike üksuste loomine ja suur hulk inimesi tuli sõjategevusele appi. Eestisse tuli ka välis abi briti laevastiku kaader. 7 jaan algas rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomus rongid. Vabastati Tartu ja Narva. Eestlastel õnnestus ka vallutada pihkva. Lätis tegutsevate saksa vägede juht Rüdiger von
ainult 2000) -Laskemoona ja relvi napib -Rahvas ei usu sõja võitmise võimalikusesse -2. Jaanuar 1919 oli enamlastel vallutatud suur osa ida-, kagu- ja edela-Eestist, seal kehtis Eesti Töörahva Kommuuni võim Murrang sõjas *Algab vabatahtlike üksuste moodustamine *Väheneb pessimis eestlaste võidu suhtes *Saabub välisabi -Briti laevastikueskaader -Soome vabatahtlikud *Korraldatakse ümber rahvaväe juhtimine -Sõjaväe ülemjuhatajaks Johann Laidoner *7. Jaanuar alustati vastupealetungi (soomusrongid) Mis on soomusrong ? *Eesti Vabadussõjas 1918-1920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavast materjalist. Puudus terasoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga (Johann Pitka) Rahvaväe edu *Vallutatakse tagasi Tartu *Paju lahingu järel vallutatakse raudteesõlm Valga
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea.
28.november 1918 .a.algas Eesti Vabadussõda.Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakuid Narvale edukalt tagasi,kuid kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma,siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema .Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osaks
Ajalugu: Pioneeripataljon loodi 1917 aasta 15 detsembril. 21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus Insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks sapöörrood ja seejärel ka teine sapöörirood.Esimese sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris ja veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. Esimene sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimeseks ülesandeks oli Pljussa jõe silla purustamine, et
tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas kodusõda. Murrang sõjas: jaanuaris 1919 peatati Punaarmee pealetung ning sellega toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud. Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti
Rahvaväe loomine ähvardas läbi kukkuda. Jõukam rahvas püüdis Eestist põgeneda. Murrang Ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima, rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Algas vabathtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon). Välisabi Briti laevastikueskaader, Soome vabatahtlikud. Sõjaväegede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, põhijõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu, Narva. Pärast Paju lahingut hõivati ülioluline raudteesõlm Valga, enamlased löödi välja ka Võrust. Peagi oli Eesti võõrvõimudest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Kolm kuud väldanud lahingutes jäi peremeheks siiski Rahvavägi. Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. aasta mais. Rahvavägi vallutas Pihkva.
21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris. 24.02.1918-moodustatakse Ajutine Valitsus, Eesti iseseisvub 25.02.1918- saksa väed marsivad Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkeb ligi 9ks kuuks 11.11.1918- 1. Ajutise Valitsuse seaduslik koosolek. Alustab tegevust Pitka ja Põdderi loodud konspiratiivne Eesti Kaitseliit 28.11.1918- Vabadussõja algus Punaarmee rünnakuga Narvale 7.01.1919- Rahvaväe vastupealetung (soomusrongid) 17.-18.01.1919- Eesti vägi vabastas Narva (?) 30.-31.01.1919- toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka. 23.06.1919- Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta Võnnu linna 3.01.1920 kell 10.30- 31. detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp 2.02.1920- alla kirjutatud rahulepingud määratakse Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus
Kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Pidi olema operatiivorgan, mis ruttu reageeriks ja vajalikke ül täidaks Vabadussõda: 28.11.1918 Punaarmee ründab Narvat Eesti Töörahva Kommuun Juht Jaan Anvelt See oli Narvas välja kuulutatud riigi sarnane moodustis. Kutsus ennast Nõukogude Vabariigiks. Kestis alla 2 kuu. Eestlaste ebaedu põhjused sõja algul punaarmee ülekaal, rahva sõjavastased meeleolud, rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus(väljaõppe puudumine, probleemid varustusega, mobilisatsiooni läbikukkumine) Paju lahing *31. jaan 1919 *Vabadussõja veriseim lahing *Seal hukkus Julius Kuperjanov *Võideldi paju mõisa üle *Pärast rasket lahingut suudeti vaenlased välja lüüa ja järgneval päeval ilma vastupanuta Valga tagasi võtta Eestlaste edu põhjused 1919. aasta algul- vabatahtlike üksuste loomine (spordiseltsid, Kuperjanovi vabatahtlikud), välisabi saabumine(Briti laevastik;
Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Kokku astus ka Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult. 1.4 Vabadussõda 1.4.1 Sõja algus Väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees.
Rauddiviis saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt moodustatud eesti rahvusväeosa,suur osa tule Eesti Vabariigi poole üle LANDESWEHRI SÕDA Rüdiger von der Goltzi juhtimisel tegutsenud Landeswehr kukutas Läti rahvusliku valitsuse nõuti eestlaste lahkumist Põhja-Lätist (toetasid Läti seaduslikku valitsust) juuni 1919 esimesed relvakokkupõrked Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel 23. juuni 1919 eestlaste pealetung oli edukas ja hõivati Võnnu 700 aastat vanad võlad tasutud! 3. juuli 1919 lääneliitlaste survel sõlmiti relvarahu, Landeswehr pidi taanduma Kuramaale ja edasi Saksamaale Lahingud 1919 aasta II poolel A. Narva suund mõjutas olukord, et 1919 novembris said ülekaalu Venemaa kodusõjas oma kätte punased
ohvitserid ja vabatahtlikud. Edasises sõja käigus mängisid tähtsat rolli 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstatin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari alguseks oli Punaarmee Tallinnast umbes 40 kilomeetri kaugusel. 31. jaanuaril toimus Eesti Rahvaväe Tartu - Valga grupi ja Läti punaste küttide vahel Paju lahing Valga pärast. See lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156, Punaarmee kaotas umbes 300 meest. Selles lahingus sai surmavalt haavata ja J. Kuperjanov. Paju lahing andis Eestile võimaluse Valga vabastada. 24. veebruaril kandis kindral Laidoner Eest maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Eesti vägede tegevus aitas kõvasti kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
