Separatism püüe eralduda indiast. Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Arengumaad. India Rahvuskongress juhtis India iseseisvusvõitlust. Apartheid - rassieralduspoliitika Aafrika Rahvuskongress Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodud poliitiline organisatsioon. Palestiina Vabastusorganisatsioon(PVO) terroriorganisatsioon iisraeli vastu. Caudillo Ladina-Ameerika autoritaarse diktatuuri juht. Hunta sõjaväelaste diktaatorlik valitsus.
Selle deklaratsiooni mõju jäi kohalikuks. Paljud asekuningriigi piirkonnad otsisid oma teid. 1811 eraldus Paraguay. 1817 ületas San Martíni armee Andid ning aitas otsustavalt kaasa Tsiili ja Peruu vabanemisele. Iseseisev riik ja tänapäev Järgnesid tormilised sisepoliitiliste konfliktide aastad, mille käigus eraldusid 1825 Boliivia ja 1828 Uruguay. 1819 võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus. 1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas caudillo Juan Manuel de Rosas. Buenos Aires kuulutas 1854 end iseseisvaks. 17. septembril 1861 Iseseisev riik ja t änapäev 20. sajandi alguseks oli Argentinast saanud üks LõunaAmeerika tähtsamaid riike 25. mail 2003 astus ametisse president Néstor Kirchner. Tema esimeste reformide seas oli diktatuuriaegsete kurjategijate immuniteedi kaotamine. Tekkis elanikkonna iseorganiseerumine piquetero'de nime all. Nad hankisid riigist sõltumatult ise toitu
Sellest hoolimata tunnistas ÜRO PVO palestiinlaste seaduslikuks esindajaks. 1990.aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste vastu leebemaks. Iisraeli valitsus, eesotsas Rabiniga sõlmis PVO-ga lepingu, et palestiinlastele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus. Paraku sai Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma. 9) Ladina-Ameerika. Valikuvõimalused kolme arengutee vahel- caudillo Hunta. Pärast II MS tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid Ladina-Ameerika riigid oma arenguteed. Mõned poliitilised rühmitused soovisid kapitalismist ja kommunismist erinevat suunda, mida nimetati reformimeelseks rahvuslikuks liikumiseks. Teised pooldasid parempoolseid ja kolmandad vasakpoolseid poliitilise suundasid. L-Am riigid olid küll 1920-1930.aastail vabariigid kuid tegelikult valitsesid seal sageli diktatuurid eesotsas caudillodega ehk juhtidega
Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas Hunta - sõjaväelaste diktaatorlik valitsus HIINA 1949a.-Hiina RV loomine->KP esimees M.Zedong->Uus valitsuse tegevusplaan, sotsialismi kiire ehitamine. 1958a.-Suur hüpe->EESMÄRK-kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga-> TULEMUSED-vähenes tööstustoodang ja kujunes vastasseis M.Zedongile. 1966a.-Kultuurirevolutsioon- EESMÄRK-rahulolematuse mahasurumine->TULEMUSED- sajad tuhandes haritlased, riigitöötajad jne.
unitaarriiki. Sisemaalased (caudillod, föderalistid) eelistasid põhiliselt suurmaaomanike huvides föderatsiooni, mille puhul provintsidel oleks laialdane autonoomia. 1819. aastaks kujunes sellest konfliktist kodusõda. 1820 sõlmiti rahu, kuid stabiilne valitsus jäi tekkimata. Järgnes anarhia, mida raskendas sõda Brasiiliaga 18251828 Uruguay (Banda Oriental) pärast. 1819 võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus. 1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas caudillo Juan Manuel de Rosas. Rahva toetusel laiendas ta oma võimu Ühendprovintsidele, mida hakati nimetama Argentina Konföderatsiooniks (1826. aastast Argentina Vabariik). Endiselt föderalismi jutlustades jäi ta diktaatoriks 1852. aastani. Sel ajal sunniti liberaalsed poliitikud (Domingo Sarmiento, Esteban Echeverría) eksiili minema. 1833 hõivas Suurbritannia Argentina sisekriisi ära kasutades Falklandi saared. Rosase ajal anti taas luba tegutseda jesuiitide ordule
- Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe:
9 Kodusõda oli tegelikult fasismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest. Umbes 75 000 inimest oli juba saanud surma, enne kui vabariiklaste jõud jaanuaris 1939. aastal Barcelonas ja märtsis Madridis natsionalistidele alistusid. Kindral Franco kuulutati ,,kuningriigi caudillo-ks ja riigipeaks". Franco keelas igasuguse opositsiooni falangistide parteile, taastas katoliku kiriku mõjuvõimu ja tema initsiatiivil astus Hispaania Rahvasteliidust välja. Ehkki Franco pooldas Hitlerit, säilitas ta Teise maailmasõja ajal Hispaania neutraliteedi. Franco valitses Hispaaniat kuni oma surmani 1975. aastal, mil monarhia ja demokraatia riigis taastati. Antifasism See on fasismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik
a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik Mässu juht Francisco Franco Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid mittevahelesegamispoliitikat Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- interbrigaadid Mässajate poolel:partei Falang; katoliku kiriks; sõjavägi; juht – caudillo 1.aprillil 1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: mittevahelesegamispoliitika; Saksa-Itaalia toetus; vabariiklaste ühtsuse puudumine 207. 208. Berliin-Rooma-Tokyo telje kujunemine 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni (võitlus kommunismi vastu ja
nüüdisaja sõjas. Kodusõda oli tegelikult fašismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest. Umbes 75000 inimest oli juba saanud surma, enne kui vabariiklaste jõud jaanuaris 1939. aastal Barcelonas ja märtsis Madridis natsionalistidele alistusid. Kindral Franco kuulutati „kuningriigi caudillo-ks ja riigipeaks“. Franco keelas igasuguse opositsiooni falangistide parteile, taastas katoliku kiriku mõjuvõimu ja tema initsiatiivil astus Hispaania Rahvasteliidust välja. Ehkki Franco pooldas Hitlerit, säilitas ta Teise maailmasõja ajal Hispaania neutraliteedi. Franco valitses Hispaaniat kuni oma surmani 1975. aastal, mil monarhia ja demokraatia riigis taastati. 5 Austria Anšluss 1938
annaabi.ee 
