.......................................................11 Kokkuvõte...........................................................................................................................14 Lisad.....................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest.
Auschwitz Keit Putrolainen 12. h Auschwitz Sunnitöö- ja surmalaager ,,juutide probleemi" lahendamiseks Rajati 1940. aastal Lõuna- Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa s...
Auschwitzi koonduslaager Lizette Tarlap 9.c Sissejuhatus Oli suurim ja tuntuim Saksamaa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Asus Lõuna-Poolas. Maailma suurim holokaust. Ajalugu 1940.a Laagrid. Birkenau e. Auschwitz Hukkamised Gaasikambrid. Mahalaskmised. Poomised. Surnuks näljutamine. Karistused Põhjused. Kõige sagedamad. 11.Osakond Post Juhid ja töökorraldus Meestest: Naistest: Rudolf HöB Johanna Langefeld, Arthur Maria Mandel Liebehenschel Elisabeth Richard Baer Volkenrath. Mõned faktid :D ...
oktoobris . Seda teost on võimalik ingliskeelsena tellida : The Barnes Review , Box 15877 , Washington , D C 20003 Auschwitz -Birkenau Oswiecim ,,Auschwitz" , kurva kuulsusega kontsentratsioonilaager Poolas , sai sünonüümiks ajaloolisele perioodile , mida me mäletame nagu ,,holokaust" . Pea 50 aasta vältel õppisid kogu maailma koolilapsed , et ,,kuuest miljonist juudist , kes sakslaste poolt hävitati , hukkus neid süütuid hingi neli miljonit Auschwitzi gaasikambrites ,, . Esimene avalik avaldus sellest , et Auschwitzis hukkus minimaalselt 4.000.000 , ilmus 7 mail 1945 a. Sellel päeval teatas United Press , et vene (peetakse silmas nõukogude) ,,Erakorraline riiklik komisjon ,, teatas ametlikult täna , et üle 4.000.000 miljoni liitlasriigi kodaniku oli tapetud Auschwitzis . Peamiseks selle informatsiooni allikaks oli sakslasest laagri komandant Rudolf Hoess , kes tunnistas üles , et juhtis umbes 4.000
..................................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 Sissejuhatus Josef Mengele, kellest sai surmaarst. Ta töötas Auschwitzi koonduslaagris. See mees tundub mulle huvitav, kellest oleks vaja teada natuke. Mengele oli samuti Hitleri abiline. Räägin kuidas surmaingli elu kulgeb noorpõlves, kuidas ta Auschwitzi satub ja ülejäänud elu põgeneb peale Auschwitzi. 1 Noorpõlv Josef Mengele sündis 16. märtsil 1911. Teda tuntakse kui surmaarsti ja hüüdnime järgi surmaingel. Josefist pidi saama isa põllumasinavabriku ettevõtte järgnev juht. Josef tahtis aga
Koonduslaagrid Koonduslaagrid said alguse Suurbritanniast. Need tekkisid sellepärast, et ei olnud võimalik mahutada suurel hulgal inimesi vangilaagritesse. Nende pealmisteks eesmärkideks olid massihävitus ning piinamine. Koonduslaagritesse sattusid sageli inimesed kes olid sõja või poliitika vastased. Tuntuimad Saksamaa Teise maailmasõja aegsed koonduslaagrid olid Auschwitzi ja Treblinka. Auschwitzi koonduslaager oli kõige suurem ja kõige kuulsam. See asus Lõuna-Poolas. Selle koonduslaagri ülemaks oli Rudolf Höss ja Nürnbergi kohtuprotsessidel ta tunnistas, et laagris hävitati kuni 2,5 miljonit inimest ja hiljem selgus, et hukkunutest moodustasid 90% juudid. Suurem osa tapetud vangidest hukkusid gaasikambrites, kuid oli ka teisi surmapõhjuseid nagu: nälg, haigused, enesetapud jne. Auschwitzis oli kokku kolm suurt koonduslaagrit ja üle neljakümne väikelaagri
Sünopsis: "Sauli poeg" Filmi "Sauli poeg" tegevus toimub II maailmasõja ajal. Saul Ausländer, kes on Auschwitzi koonduslaagris vang, otsustab oma vangistajatega koostööd teha, lootuses, et jääb ellu. Tema ülesandeks on esmalt inimesed gaasikambrisse juhatada ning pärast gaasikambreid puhastada. Ühel päeval leiab ta väikse poisi, kes on veel hädavaevu elus. Üks arst otsustab, et poisikese elu ei ole võimalik päästa. Saul tahab poisile korralikud matused korraldada, ent ta katse ebaõnnestub. Ta kaotab surnukeha järves.
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki. 1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942. aastal avati see Auschwitzi laagri osana ja sai samal ajal juutide põhiliseks hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See tähendab peaaegu miljon inimest. Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus. Samuti hukkusid seal ka ligikaudu 20 tuhat egiptlast, ja teistest rahvustest vange. 1941
olemas: ei ole olemas tuhamägesid, ei selliseid krematooriume, milles oleks võinud ära põletada miljoneid laipu. Päris palju juriidilisi, demograafilisi, analüütilisi ning võrdlevaid tõendeid, et näidata sellise arvu absurdsust. Palju korratud "kuus miljonit" on vastutustundetu liialdamine. Kas selle kohta, et Auschwitzis oleks inimeste tapmiseks kasutatud gaasikambreid, on mingeid tõendeid? Ei ole. Nõukogude Liidu poolt vallutatud Auschwitzi ehitati pärast sõda ümber selliselt, et üks hoone rekonstrueeriti nii, et ta paistis suure "gaasikambri" moodi välja. Pärast seda, kui Fred Leuchter, Ameerika juhtiv gaasikambrite ehitamise ja planeerimise spetsialist, kontrollis seda ning ka teisi Auschwitzis asuvaid väidetavaid gaasirajatisi, pidas ta absurdseks väidet, et neid oleks võinud kasutada hukkamisteks. Mis selle tõeline eesmärk siis oli? Seal valmistati sünteetilist kütust ja laagrielanike kasutati tööjõuna.
Tumemustake (lumivalguke viitab valge rassi üleolekule ja on seega taunitav) "Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige diskrimineeritum maamuna peal?'' küsis Tumemustakese kuri eksnatsist võõrasisa. ''Sa oled küll väga diskrimi- neeritud, aga sinu tütar Tumemustake, keda sa regulaarselt ahistad, on veel diskrimi- neeritum,'' kostis peegel julgelt. Võõrasisa vihastas ning otsustas kasutütre Auswitchi hukkamisele saata. Õnneks elas Auschwitzi kõrval väikeses majakeses seitse kääbusmehi- kest, kellel hakkas Tumemustakesest kahju ning ta gaasikambrist välja aitasid. ''Tere,'' ütlesid kääbused kooris, kui Tumemustake oli silmad lahti teinud. ''Äkki ma saaksin natuke aega siin elada,'' ütles Tumemustake ''Aga ainult katsuge mind ahista- da ja ma kisun teil munad küljest ja topin need teile pärasoolde.'' ''Mis sa nüüd,'' ütles üks kääbustest ''me ei üritaks midagi sellist.'' Kääbus lisas ''Sa võid siin elada,
Melnikova teos ,,Täiuslik viga". Valge maal, mille vaskul, keskjoonest veidi madalamal oli väike must täpp. Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri seinu. Teos tuletas mulle meelde 1941-1947 toimunud jubedusi, kus võeti üle miljoni inimelu. Kuigi tegelikult oli autor jäädvustanud neljast vaatepunktist Slovakkia rahvusgalerii interjööri, lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid pikemalt vaadates üksteisest veidi erinevate teostega. Suurtele valgetele paberitele oli
Lale sattus laagrisse 26-aastaselt, Gita vaid 17-aastaselt. See on päris lugu. See on elu. Ja see on nii hirmus, et keegi arvas, et nii on okei teha. Keegi ei kaitsnud neid, sa sünnid juudiks, su kuritegu oli sündimine sellesse rahvusesse. TEEMAD. Teemadeks on Usaldus, sõprus, Armastus, Headus, Lootus, Ebainimlikkus, Hirm, Ebakindlus, Kurjus, Surm. Eriti Lootus paremale homsele ja paremale tulevikule. Neid kõiki tunnuseid kirjeldasin ka sisus. LOO ÜLESEHITUS Lugu jutustatakse läbisegi Auschwitzi laagri ajast ja minevikust, peale Auschwitzist lahkumist vaid olevikus. Lugu jutustatakse küll 3. isikus, et Lale tegi seda ja teist, kuid esitati samas ka mõtteid, mis olid tema peas samal ajal. Gitaga oli samamoodi. Teistest räägiti vaid umbisikulises vormis. Kasutatakse palju otsekõne. KEELEKASUTUS. Keeleliselt väga lihtne lugeda Lühikesed laused Ei kasutata eriti kujundeid, üksikud väljendid. Minu lemmikväljend: „Päästa üks hing on päästa terve maailm“ TEKSTINÄIDE
juudiküsimus lõplikult lahendada juudid bioloogiliselt hävitada Kuidas see toimus.... 21. jaanuar Wannsee nõupidamine Töölerakendamine töökolonnides (sugude eraldamine, sunnitöö, ebaküllaldane toit, ellujäänute suhtes rakendatakse erikohtlemist) Kõigi Euroopa juutide sundsaatmine idaaladele Sõjainvaliidide ja sõjaliste autasudega juutide saatmine Theresienstadti 5,29 miljonit juuti tapetakse (peam.gaaitamise teel) Auschwitzi, Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka, Maidaneki jt laagrites Elu mitte vääriva elu väljarookimine Pärilikke haigusi põdeva järelkasvu vältimise seadus: Sundsteriliseerimine Eutanaasiaprogramm parandamatult haigetele halastussurm (märksõnadeks valikute tegemisel on töövõimelisus, rass) Kes on vastutav juutide hukkamise eest? Sakslased hukkajad Sakslastega koostööle läinud kohalikud Kohalikud, kes ei astunud vahele, ei andnud võimalust põgeneda (perekonna
“ 1.3.1. Lõpp 1944 aastaks Hitleri võim hakkas taanduma. Siiski, juutide hävitamine käis viimane sekundini. 24 juuli 1944 Nõukogude Liit vabastas esimene laagri, Majdaneki Poolas, kus tapetuid oli ligi 360 000. Kuna saadi aru, et varsti saab sõda läbi, käskis Henrich Himmler hävitada gaasikambrid. Mitmeid ellujäänud hakati eemale viima, neist moodustati nö surmamarssijad. Need, kes ei jaksanud sammu pidada, hukati. Nõukogude armee jõudis Auschwitzi 27 jaanuar 1945, sealt leiti ligi 1,5 miljonit juuti, lisaks veel Poola vange ning mustlaseid. 30. aprill 1945, ümber piiratud, sooritas Hitler enesetapu ning tema riik lagunes. Selleks ajaks olid peaagu kõik Euroopa juudid tapetud. Ligi neli miljonit hukkusid gaasikambrites ning ligi kaks miljonit tapetud muul viisil. Sõja võitnud riigid hakkasid välja selgitama, kellele panna süü. Esialgu mõisteti süüdi 22 natsi inimkonna vastases tegevuses. 2. Raul Wallenberg
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
jaanuaril. Sellel päeval, 1945. aastal, vabastati suurim surmavabrik Auschwitzis. Pildid: Holokausti ajal oli rangelt keelatud piltide tegemine, kuid paljud seda siiski tegid, eriti massilistest mahalaskmistest. Sõdurid võtsid need fotod koju kaasa ja näitasid pereliikmetele - kes õudusega, kes uhkusega. 1) Lapsed koonduslaagris 2) Juutide ühishaud- kuhu nad visati pärast gaasitamist ja mõrvamist 3) Pilt Buchenwaldi koonduslaagris olevatest juutidest 4) Pilt Auschwitzi gaasikambrist- juudid viidi gaasikambrist. Juudid viidi sinna teadmisega, et nad saavad ennast puhtaks pesta, kuid tegelikult läksid nad otse surma.
Võideldi võõraste ideede eest.Naised pandi meeste asemel tööle.Holokaust:Saksamaa kasutas endale võidetud territooriumitel tihti terrorit.Enamiks sõjavange surid nälga või haigustesse.Vange kasutati ka orjatööl tööstusettevõtetes.Eriti jõhkralt käitusid sakslased Juutidega:massimõrvad, getodesse sulgemine.21.jaanuar.1942 Wannees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine. Auschwitzi ja Maidaneki surmalaagrite gaasikambrites.Krahv Wallenberg päästis Sm käest tuhandeid juute.Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6mln inimest.Sõja lõpp:1943 lõpul Teherani konverentsil sai Stalin ja NSVLiit piiride tunnustamise.Baltiriigid taas vene võimu all.1945 veebruaris Jalta konverents-otsustati, et asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.16.aprill.1945 Punaarmee pealetung Oderil.24aprillis jõuti Berliini kaotustest hoolimata ründas Vm edasi.2.mai
ergutamiseks. Eestis toimuvad Holokausti Mälestuspäeva üritused mainitud kuupäeval alates 2003. aastast. Päeva tähistatakse mälestusüritustega kas 27. jaanuaril või lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga. Esimest korda tähistati holokaustipäeva Saksamaal 1996. aasta 27. jaanuaril Natsionaalsotsialismi Ohvrite Mälestuspäevana. Daatum valiti kuupäeva järgi, mil Punaarmee vallutas 1945. aastal Auschwitzi koonduslaagri Poolas. Holokausti mälestuse globaliseerimise algatas 1998. aastal Rootsi tollane peaminister Göran Persson. Kaks aastat hiljem, 27. jaanuaril 2000 kogunesid Stockholmi 44 riigi valitsuse esindajad, et arutada holokausti hariduse, mälestamise ja uurimise küsimusi. Foorum lõppes üksmeelse deklaratsiooni allakirjutamisega, mis tunnustas Holokausti Mälestuspäeva. Seejärel loodi valitsuste ja vabaühenduste
kergesti süttiva aine põlema. Rahvas, kelle hulgas puuduvad juudid, läheb tagasi oma loomuliku korralduse juurde.” See oli juhtide arvates nende rahva õigus ja tegutseti selle järgi. 17. Millist territooriumi haarasid Natsi Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt toime- pandud massitapmised? Massitapmised toimusid Ida-Euroopa aladel, sealhulgas Baltimaades 18. Miks annab rõhuasetus Auschwitzile ja Gulagile tapetud eurooplaste arvust vale ettekujutuse? Auschwitzi ja Gulagi vaadeldes me kaldume mõtlema neid rajanud riikidest kui süsteemidest, moodsatest türanniatest või totalitaarsetest riikidest. Kuid niisugused käsitlused, mis keskenduvad Berliinis ja Moskvas väljatöötatud ideedele ja poliitikale, kalduvad eirama tõsiasja, et massitapmised ise toimusid peamiselt Saksa- ja Venemaa vahelises Euroopa osas, mitte aga Saksa- ja Venemaal endal.
ehitasid sinna oma sünagoogi. Üheksateistkümnendaks sajandiks moodustasid juudid juba 40% linna populatsioonist. Kui sakslased II Maailmasõja päevil linna vallutasid, saabus ka Oswiecimi traagiline saatus. 1940 ja 1950 aastate vahel ehitati linna suurim natside koonduslaager. Selle nimeks sai Auschwitz-Birkenau. Esimesteks ohvriteks olid poolakatest poliitvangid, aga varsti transformeerus laager juutide massihävituskeskuseks. See laienes kiirelt. Inimesi toodi Auschwitzi iga paari tunni tagant loomavagunites kogu Saksamaa okupeeritud aladelt. Enamus inimesi leidis oma lõpu gaasikambrites, paljud surid nälga, paljud mürgitati. 1945. aastal sai punaarmee linna üle kontrolli. Natsidel õnnestus evakueerida need vangid, kes suutsid omal jalal kõndida. Enne lahkumist hävitati paljud arhiivid, kambrid ja krematooriumid, mille tõttu on täpse ohvrite arvu leidmine võimatu, aga seda arvatakse olevat 1,5 2 miljonit.
algul, okupeerides 14. aprillil Viini. USA seitsmes armee hõivas 21. aprillil Nürnbergi. Nõukogulased olid jõudnud Berliini eeslinnadesse, kusjuures paljud väeosad ilmutasid metsistunud raevu. Kahe võitjapoole väed kohtusid 25. aprillil Elbel lõuna pool Saksamaa pealinna. Berliini vallutamine jäeti Nõukogude vägede hooleks. Saksamaa kapituleerus tingimusteta 7.-8. mail. 1945. aastal tuli ilmsiks ka natsismi tõeline pale: jaanuaris vabastasid Nõukogude väed Auschwitzi (O wi cimi) koonduslaagri Poolas, mille gaasikambreis oli hukatud miljoneid juute. Kindral George Pattoni kolmas armee vabastas 11. aprillil Weimarist põhja jääva Buchenwaldi ja liitlasvaed vabastasid 24. aprillil Dachau laagri. Kevadeks 1945 olid hitlerlased hävitanud umbkaudu 14 miljonit "alamast rassist" inimest. Neist 6 miljonit olid juudid, ülejaanute hulgas valdasid slaavlased ja mustlased. Novembris algas sõjaroimarite kohtuprotsess Nürnbergis
Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid, seda hukkunute arvu peeti tõeseks veel 1970-ndate aastate lõpuni. Kokkuvõttes ei saa täpselt öelda hukkunud juutide arvu. 1942. aasta märtsist kuni 1943. aasta oktoobrini mõrvati Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites umbes 1,7 miljonit inimest. Eesmärk oli tühjendada Poola juutidest ning röövida ohvritelt viimanegi raha. Vähe sellest, et neilt riided, raha ja isiklikud asjad ära võeti,
2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED 2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid Poolal on suur osa ülemaailmsel turismiturul ning on jälgimas kasvutrendi külastajate arvult. See algas pihta peale liitumist Euroopa Liiduga. Turism Poolas aitab kaasa riigi majandusele ning moodustab suhteliselt suure osa riigi teeninduse turul. Kõige atraktiivsemad turistide sihtkohad on Varssavi, Krakow, Wroclawi, Poznan, Lublin ja Torun, lisaks neile ka ajalooline ala Auschwitzi koonduslaagri lähedal asuv Oswiecim, mis on märkimisväärne koht palverännakuks. See kujutab endast tänapäeval suurt monumenti sõja ajale ja kannatustele Lõuna-Poolas. Populaarsed sihtkohad loodust uurides on kirdes asuvad Poola Masuuria ja Bialowieza metsad. Poola peamise turisti eelistused on enamasti linnade vaatamisväärsustega ja linnavälistele monumentidega tutvumine, komandeeringud, maaturism, mägedes seiklemine ning muud. Poola asub populaarsuselt 17
Holokaust Saksamaa ja itaalia võimu alla oli langendud 12 euroopa riiki; range okupatsioonirežiim, terror; Hitler ei kavatse kellelegi sõltumatust pakkuda; kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel vene sõjavangidesse, paljusid vange kasutati orjatööl saksa tööstusettevõttes; eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega; massiline mõrv; 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine auschwitzi, maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; Wallenberg üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi;natside režiim jätkas juutide hävitamist sõja lõpuni; Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel 6 milj inimest Nõukogude Liidu kuriteod Punaarmee hõivatud poolast, lääne-ukrainast ja lääne-valgevenest küüditati 1940-1941 siberisse üle miljoni
6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager). 5. Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 1936 viis Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni relvad.
Sealt väljudes polnud enam kahtlus, et Roman oli juut, kuna vägivaldsel teel oli avastatud, et ta oli ümberlõigatud ehk puhas eksemplar juudist. Ellujäämise nimel juhatab ta sakslased enda vanemate juurde ja sellest hetkest hakkabki tema laagrikogemus pihta. Üldistavalt olid tema laagrikogemused traagilised. Ta nägi pealt, kuidas tema ema lasti maha SS-i sõduri poolt (Krakowi vanglas), kuidas tema isa suri Starachowice sunnitöölaagris. Ta oli ahistaja ohver Auschwitzi laagris. Mauthauseni laagris seisis ta elektriaia traatide vahel 8 tundi. Tema piinad lõppesid, kui Hitler tegi enesetapu ja Saksamaa alistus. 3. Vali ÜKS tegelane, keda tahad kirjeldada detailselt (nimi, vanus, välimus, isikupära, kõnepruuk, tegutsemise motiivid, vahendid, mis ta valib). Roman Frister, „Mütsi” minategelane, sündis üksiklapse perre 1928. aastal. Ta on välimuselt pikka kasvu kõhn mees, kellel olid tumedad juuksed ning pruunid silmad
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk. Põhjused Peale Esimest maailmasõda, kus Saksamaa sai hävit...
Ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teisalt tekitas palju kannatusi. · Vihati inimesi rahvustunde järgi. Näiteks pandi USAs koonduslaagritesse jaapani päritolu kodanikke. · Terrori eest üritasid inimesed põgeneda neutraalseks jäänud riikidesse. · Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. · Otsustati transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi jt laagrite gaasikambrites. · Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. · Julmalt käitus vallutatud aladel ka Nõukogude Liit. Inimesi küüdidati Siberisse, lasti maha. · Sõja edenedes läks NSVL üle tervete rahvaste etnilisele puhastusele (nt Krimmi tatarlased ja tsetseenid, kes kõik Siberisse küüdidati). · Saksa vangid kas tapeti või nad surid kurnatusest juba enne Siberi vangilaagritesse jõudmist.
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
LÄÄNERINNE e. II rinne · D-päev (dessandipäev): 06.06.1940 · Normandia dessant, vägede juhiks D.Eisenhower · 25.08. liitlasväed marssisid Pariisi - Prantsusmaa okupatsioonist vabanemine · Õhusõda · Septembris jõudsid liitlasväed Saksa piirini · Detsembris saksa vägede vastupealetung Ardennides 1945.a. · Jaanuaris Punaarmee uus pealetung vallutades Varssavi · 27.01. vabastasid Punaarmee üksused Auschwitzi koonduslaagri, seda päeva tähistatakse. Holokausti päev · 4.-11.02 Jalta koneverents Osalejad: J.Stalin; W.Churchill ; F.D.Roosevelt Otsused: 1. Lääneriigid tunnustavad NSV Liidu hegemooniat Ida-Euroopa üle 2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks 3. Lepiti kokku NSV Liidu Jaapani vastasesse sõtta astumine 4. Otsustati asutada ÜRO · Võitlused Saksamaal:
Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid 13. Mõisted. Partisanid ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest. Koonduslaagrid - Auschwitzi , Treblinka koonduslaagrid. Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Vatupanuliikumine - tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani (harvem ka Nõukogude) okupantide ja nende käsilaste vastaseid liikumisi, mis tegutsesid ajavahemikul 1939 1945. Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi,
Stalingradi lahing 1941 lõpp- 2. veebr 1943. Novembris 1942. Briti väed EL-Alameini all väga edukad. Kurski kaar. 5. juuli 1943. Uus pealetung, kuid ebaõnnestus. 1942. Midway lahingus ameeriklased võidavad japse. 22. juuni 1944. punaarmee pealetung. 6. juuni 1944. Normandia dessant. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed. Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu. 21. jaan. 1942. Wannsees nõupidamine, juudid itta, Auschwitzi. Krahv Wallenberg üritas hukkumisele määratud juute sakslaste käest välja osta. Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova Poola Londonis asuva eksiilvalitsuse põrandaalune armee vms.. Ukraina rahvuslaste jht oli Stepan Bandera. 2. mai Berliin käes, 8. mai Saksamaa kapituleerumine. 6. august Hiroshimale, 9. august Nagasakile, 2. september Missouri pardal Jaapan kapituleerus.
Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi
*LÄÄNERINNE 1944 6juuni nn Dpäev, op ,,Overlord" o Normandia dessandi algus (,,II rinne") Vägede juhiks USA kindral Eisenhower Miks õnnestus? o Sõjaline üleolek o Edukas luure- ja vastuluuretegevus o Meteoroloogide roll 25aug Pariisi vallutus Sept Smaa piirideni Õhusõda Atendaadi katse Hitlerile *1945a Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27 jaanuar vabastati auschwitzi koonduslaager Jalta konverents Märtsis algas Punaarmee lõplik pealetung Smaale Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa, Viin 25.aprill sulgus piiramisrõngas Berliini ümber Lääneliitlased ületasid Reini jõe, jõudsid Elbeni, edasi pealetung lõuna suunal 20 aprill Hitleri enesetapp 2. Mail alistus Berliin, lõpes sakslaste vastupanu Põhja-Itaalias
II rinne Vägede juhiks USA kindral D. Eisenhower Miks dessant õnnestus? ● sõjaline üleolek ● edukas luure- ja vastuluure tegevus ● meteoroloogide roll ● 25.augustil vallutati Pariis ● Septembris jõuti Saksamaa piirideni ● Õhusõda ● Atentaadi katse Hitlerile ● Detsembris Saksamaa vastupealetung Ardennides 1945.aasta Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27.jaanuaril vabastati Auschwitzi koonduslaaager JALTA KONVERENTS 4.-11.veebruar Osalejad: J.Stalin, W.Churchill, F.D.Roosevelt Otsused: 1) Lääneriigid tunnustasid NSVLiidu hegemooniat Ida-Euroopa üle 2) Saksamaa jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Roosevelt ja Stalin leppisid kokku, et 3 kuud peale sõja lõppu Euroopas alustab NSVLiit sõda Jaapani vastu 4) Kutsuda kokku ÜRO asutamis- konverents 1945.a. Märtsis algas Punaarmee lõplik pealtung Saksamaale
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
aastal küsiti endise Leedu ministri käest, miks ta vaikis hoolimata kohutavatest mahalaskmistest, mille pealtnägijaks ta oli. Ta vastas, et tema uskumust mööda täitus sellega juutide jaoks pühakirjas sisalduv salm: "Tema veri tulgu meie ja meie laste peale." Kohutav, et seda Piibli kirjakohta kasutati niisuguste kalkide tegude õigustamiseks ja et seda väljendasid ka teiste maade kristlased. Kui paavsti suursaadikul paluti sekkuda juutide küüditamisse Slovakkiast Auschwitzi ja hoolida juudi laste süütust verest, vastas viimane: "Mitte kuskil maailmas ei ole olemas juudi laste süütut verd. Igasuguses juudi veres on süüd. Te peate surema. See on karistus, mis on teid selle patu [ristilöömise] tõttu oodanud." 21 Sveits sulges oma piirid. Kanada ja Ameerika range immigratsioonipoliitika ei lasknud paljudel juutidel nendesse maadesse minna. Briti valitsus taganes juutidele antud
09.14) 6. V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Klooga koonduslaager http://et.wikipedia.org/wiki/Klooga_koonduslaager (11.09.14) 24 LISAD Meeste barakk koonduslaagris. Eesti juutide mälestusmärk Klooga surmalaagris. 25 26 Tallinna Juudi sünagoog. Vang Taaveti tähega. 27 28 Lapsed getos, Taaveti täht riiete peal. ,,Arbeit macht frei" töö teeb vabaks. Värav Auschwitzi koonduslaagrisse. 29 Taaveti täht, mida pidid kandma juudid. Keskel on kirjas saksa keeles "Jude". Vangid teevad tööd Kiviõli surmalaagris. SS-ohvitser jälgib töökäiku. 30 Tabel. Allikas: XII lähiajaloo õpik. Koostanud A. Adamson lk 100. Riik Juute Tapetud Tapetute % Ellujäänuid enne sõda sõja ajal Poola 3 300 000 3 000 000 91 300 000
Ludwig Stumpfeggeriga4. Teine mees, kelle surma osas oli kahtlusi, oli Himmleri lähimaid abilisi Hermann Fegelein. Fegelein, tuntud naistemees, oli abielus Eva Brauni õega (Gretl, olla olnud nümfomaan, abiellusid 1944) ja seetõttu Hitlerile üsna lähedalseisev. Kui Himmler eraviisiliselt üritas liitlastega läbi rääkida, siis olevat Fegelein (kui Himmleri usaldusalune) Hitleri käsul hukatud. Tõendid selle kohta olid aga üsna ähmased. Ellujäänutest ilmselt tagaotsitavaim oli Auschwitzi arst Josef Mengele, keda aga ei suudetudki tabada. Menegele elas Argentinas, Paraguays ja Brasiilias, suri alles 1979. Küll saadi aga kätte teine väga tagaotsitud mees, üks SSi juhte Adolf Eichmann, kes 1960 Argentinas Iisraeli luure poolt kinni võeti ja 1962 Iisraelis üles poodi. Tuntuim neist endiste natsi-kurjategijate jahtijaist oli Lwówis (täna Lvivi linn Ukrainas) elanud austria juut Simon Wiesenthal. Mussolini ,,vabastaja" 1943
taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel asuti moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega · eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse · 21. jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati kõik Eur juudid saata itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; hiljem laienes hävitustöö Ung-sse, It-sse jt okupeeritud riikidesse · Ung-s tegutsev krahv Wallenberg päästis tuhandeid juute, ostes nad välja, kui NSVL Ung vallutas, siis arreteeriti Wallenberg ja ta kadus · kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti NSVL kuriteod: · Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha
taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel austi moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse 21. jaan 1942 – Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati kõik Eur juudid saata itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; hiljem laienes hävitustöö Ung-sse, It-sse jt okupeeritud riikidesse Ung-s tegutsev krahv Wallenberg – päästis tuhandeid juute, ostes nad välja, kui NSVL Ung vallutas, siis arreteeriti Wallenberg ja ta kadus kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti NSVL kuriteod: Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude ok...
Reikjavik c. Rootsi Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa, Gotland, Öoland, Visby d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
