· 1922 määrati mussolini peaministriks · Pettumine versailles süsteemis,seda peeti ülekohtuseks · Mõne aataga likvideeriti demokraatia · Pettumine demokraatias,ebastabiilsus · 1925 kehtestati itaalias üheparteisüsteem: mussolinile anti · Majanduslikud raskused seadusega piiramatu võim,poliitiline opositsioon suruti alla,rajati koonduslaagrid. · Diktaatorid lubasid just vajavat!!! · Ulatuslik terror itaalias siiski õnneks puudus Autoritaarne riik:
liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need asjaolud andsis Mussolinile peale 1921 a. parlamendivalimisi võimaluse tõusta peaministriks. 1925 kehtestas Mussolini Itaalias üheparteisüsteemi ning algas fasistliku süsteemi kinnistamine. Mussolini diktatuuri aitas ka see, et paljud riigid Euroopas tunnustasid Itaaliat kui hästitoimivat riiki. Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul keelustati muud parteid peale kommunistliku partei ja kehtestati üheparteisüsteem. Samuti
aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt, kus deklareeriti, et ühtegi konflikti ei lahendata relva abil. Kõikides peale I MSi tekkinud riikides euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale, erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid peale I MS majanduslikud raskused, tööpuudus. 1925. Aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem. Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda, mis rõhus vägevusele. Väljastpoolt paistis Mussolini Itaalia muljetavaldav kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Majanduskasv oli madal, oli agressiivne välispoliitika. Saksamaa oli totalitaarne riik, võim koondus ühele juhile, kontrolliti inimeste elu (mõtteavaldusi), valitses hirmuvalitsus (inimõiguseid rikuti). Peale sõda hakkasid
revolutsioon” raamatutel; ideaaliks oli nö klassideta ühiskond ehk kõik olid võrdsed; taheti kaotada riigibürokraatia; põhineti majandusteoorial(majanduslik determinism). Agressiivne välispoliitika(Stalin tahtis läbi viia maailmarevolutsiooni, mille tulemusena pidi kogu maailm muutuma kommunistlikuks) Diktatuuridele iseloomulikud tunnused koos näidetega Itaalias, Saksamaal ja Venemaal (Nõukogude Liidus) Itaalia:Kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadsutega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajato koonduslaagrid, majandus oli riigi kontrolli all Saksamaa:Võim koondus ühe isiku(Hitleri) kätte, hirmutamispoliitika, kehtestati üheparetisüsteem(kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali), riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus oli riigi kontrolli all, tagati rassiline puhtus Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale
astus benito mussolini. Kiiresti oli mussolinil tuhandeid toetajaid. 6.Kirjelda natsi-diktatuuri kujunemist Saksamaal. Itaalias inimeste rahulolematus kasvas võimul olijate vastu., seda suuremat toetust sai mussolini. Fasistlik partei võitis. Itaalia kuningas oli ise fasisti8de poolt nii et ta lihtsalt määras mussolini peaministriks. Alguses natuke aega kehtis siiski veel demokraatia kuid siiski 3 asta päraqst oli juba määratud ühepartei süsteem. Mussolinile võeti vastu seadused mis andsid mussolinile kuningaga võrdsed õiguses ja nii sai sellest fasistlik diktaktuur 7.Kirjelda Hitleri elu ja õpetusi. oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri
Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935. aastast alates üha enam Saksamaa di...
mingil hetkel vahistati ta hulkurluse pärast ja vangistati üheks ööks. Sveitsis omandas ta kiiresti tööalased teadmised prantsuse keeles ja mõnevõrra ka saksa keeles. Sellel ajal õppis ta veel filosoof Friedrich Nietzsche, sotsioloog Vilfredo Pareto ja sündikalisti Georges Soreli ideid. Soreli rõhuasetus oli vajadus kukutada dekadentide liberaalne demokraatia ja kapitalismis vägivalla kasutamine, otsesed meetmed, üldstreiki jättis Mussolinile sügava mulje. Kuigi Sveitsis, ta kohtus ka mõnede vene poliitiliste pagulastega,kes seal elasid, sealhulgas Marksistlik Angelica Balabanoff ja marksistlikku Vladimir Lenininiga. Sel ajal liitus ta Marxistliku Sotsialistlikku liikumisega. Aastal 1904 küüditati ta Itaaliasse. Itaalia valitsus andis talle leebema karistuse tema eelmiste üleastumiste eest ja seejärel ta astus vabatahtlikult Itaalia armee sõjaväeteenistusse. Pärast kaht aastat sõjalises teenistuses olnud (alates
Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist sai tähtis isik Itaalias ning ta kehtestas oma võimu. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Totalitaarne diktatuur kujunes välja kommunistlikus Nõukogude Liidus nii, et alguses oli kodusõda, mis toimus valgete ja punaste vahel. 1927.aastal tuli Jossif Stalin võimule. Ta eemaldas kõik parteid ja muud konkurendid oma teelt. Saksamaal kehtestati natsilik diktatuur, kuna natsid kogusid riigis suurt jõudu. Adolf Hitlerist sai diktaator. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks
Propaganda - uudised, teave ja kihutustöö, millega pannakse inimesi omaks võtma mingit arvamust. Füürer - diktaator Saksamaal. Hitler. Mussolini - Itaalia peaminister, kes juhtis fasiste. Mussolini õpetus - Rahvus on jääv, kuid inimelu väärtus väike ning selle ohverdamine riigi/rahvuse nimel on igati normaalne. Tema õpetus on natsilik. Fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhi kultus, rassism, militarism. Fasismis rajati koonduslaagreid , salapolitsei. Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika. NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut. Ettevõtetele ja asutustele koostati kohustuslik plaan. Tööstuse eelisarenemine-industrialiseerimine, loobuti NEPist, riik pidi muutuma tööstuslikuks. Kollektiviseerimine-kolhoseerimine, koguneti põllumajandusettevõttesse, milles tootmisvahendid
fasistide vastu võidelda, kuid asjatult. See näitas, kui tugevad fasistid tegelikult olid. 1922. aasta oktoobris läheks Mussolini kaasparteilaste õhutusel Rooma ja nõudis valitsuses vähemalt viit ministrikohta. Juhul, kui tema nõudmisi ei täideta, ähvardas ta fasistide sissemarssiga Rooma ning võimu haaramist jõuga. Tollane peaminister Facta palus kuningas Vittorio Emanuele III kuulutada välja sõjaseisukord, kui kuningas, kartes kodusõja puhkemist, pakus Mussolinile hoopis osalust valitsuskoalitsioonis. Mussolini ei olnud sellega aga nõus ning seetõttu ei jäänud kuningal muud üle, kui nimetada Mussolini 29. oktoobril peaministriks ning tal moodustada oma valitsus. Uue ajastu kuulutamiseks korraldas Mussolini oma jüngritega Rooma tänavatel paraadi. 2.3 Üleminekuperiood 1922-1924 Ajutises valitsuses oli Mussolinil peale peaministriameti juhtida ka sise- ja välisministeeriumid
areng on riigi tähtsaim ülesanne"on fasistide peamine idee. Itaalia sai aastatel 1920-1930 paljude Euroopa diktatuuride eeskujuks. Hitlergi pidas Mussolinit oma õpetajaks. Mida suurem oli Itaallaste rahutus seda rohkem suurenes fasistide mõjuvõim. 1921.aastal saavutas fasistlik partei võidu. 1922.a. määrati Mussolini peaministriks. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem ja hakati fasistlikku diktatuuri kinnistama. Loodi salapolitsei ja koonduslaagreid. Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja muudeti ta kogu Itaalia rahva juhiks e. Duceks. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtjaid kontrollis riik. Keelati ametiühingud ja teised politiilised parteid.Ametiühingute asemele loodi Korporaatsioonid. Tsenseeriti ajakirjandust. Riik määras töö-ja igapäevaelu. Mussolinit tunnustati paljudes riikiides. Nende hulka kuulus ka Winston Churchill. Paljud arvasid, et Mussolini oli suutnud luua hästi toimiva riigi
1922. aastal, tunnetades rahva üha kasvavat poolehoidu, otsustas Mussolini korraldada fasistide marsi Rooma ja nõuda endale võimu. Et Itaalia kuningas oli fasistide põhimõtete austaja, määraski ta Mussolini 1922. a. oktoobris Itaalia peaministriks. Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. 1943
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis t...
töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Poliitiliste vaenlaste kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule Saksamaal siis, kui seal olid vähga suured majandusprobleemid. Hitleri soov oli sama mis rahval tõsta sõjalist võimsust riigis. Et eesmärke täita, võttis Saksamaa suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades selle tagasi maksta peale vallutusi. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadu...
Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Abessiinia vallutamine Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussoliini poolt juhitav Itaalia 1935. 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajalAbessiinia. Teine maailmasõda Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos
· Ainus eesmärk saavutada võim · 1929 ainuvõim Hitler · Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht · Saadeti vangi, kuna üritan Münhenis võimu haarata · Kirjutas ,,Mein Kampfi" · 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru
Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini
Nendes tingimustes tekkis tühmitus nimega Võitlusliit. Selles oli sõjaväelased ja töötud. Neid kutsuti Fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, milel etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti et Mussolini on mees, kes viib Itaalia raskest olukorrast välja. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu ja 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925. aastal kehtestati ühepartei süsteem ja võimule jäi fasistlik partei. Hakati kinnistma diktatuuri ja anti Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Nõukogude valitsuse kujunemine algas 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Võimukeskmeks kujunes siiski kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aastal saadeti Asutav Kogu laiali. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik parteid ja kehtestati ühepartei süsteem.
Võimule nii, et Mussolini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus. 1922 määrati ta peaministriks. 4. Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia rahva üle 1922 25. Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks? Peale seda, kui sai peaministriks(1922), likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse. 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile anti piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Majandus võeti riigi kontrolli alla. Majanduse stabiliseerimiseks: · Streikide, ametiühingute keelustamine sunnitud töörahu · Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed (autostrada), haiglad, koolid, raudteejaamad tööpuuduse vähendamine · Rooma linna ehitusprogramm. · Soode kuivatamine, metsatööd.
Mussolini õpetus: · Natsionalistlik õpetus tähtsamail kohal oli rahvus · Rahvus on jääv ja kõikahaarav · Üksikinimene on rahvuse osa · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele 1921 a saavutas fasistlik partei valimistel võidu. 1922 a määrati Mussolini peaministriks. 1925 a kehtestati üheparteisüsteem ja algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed seadused ( duce ). · Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. · Ametiühingud ja kõik poliitised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. · Valitsuse kontrolli alla võeti kirjutised, haridus, inimeste töö ja igapäevaelu. · Selleks, et muuda sõdimine populaarseks, ülistati VanaRooma vallutajate kangelaslikkust. Vallutati Abessiinia, Albaania jne.
saavutanud. 1922. aastal, tunnetades rahva üha kasvavat poolehoidu, otsustas Mussolini korraldada mustsärklaste marsi Rooma ja nõuda endale võimu. Et Itaalia kuningas oli fasistide põhimõtete austaja, määraski ta Mussolini 1922. aastal oktoobris Itaalia peaministriks. Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid, Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda: tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid ja muud sellised. Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel.
Fasistid hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma. Nende liikmed kandsid tunnusena musta särki ja neid hakati kutsuma mustärklasteks. Mustsärklased korraldasid kokkupõrkeid kommunistide ja nende toetajatega, võitlesid kurjategijatega. Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. 1914. aastal alanud esimene maailmasõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta veebruarirevolutsooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks ajutise valitsusele. Sama aasta sügisel kukutasid enamlased oktoobripöörde ajal ajutise
Stalin. Majanduses rakendati esialgu sõjakommunismi, riik kontrollis majandust sõja huvides. Ettevõtted riigistati, kehtestati töökohustus, t alupoegadele vilja andmise kohustus riigile ja kaupade normeerimine (talongid). 4. Fasistliku Itaalia diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS B. Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine PROPAGANDA Mussolin on ainuke ja tark pealik! 1 5. Natsionaal-sotsialistliku Saksamaa diktatuuri tunnused ja näited!
Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Benito Mussolini Benito Mussolini varajane elu
hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu ning valiti kõrgem seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918. aasta jaanurais saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. 1918. aastal
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaen...
ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati fasismi kord vasakpoolseks, kord parempoolseks liikumiseks. Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt konkretiseeritud, võib alati tõmmata lubatu ja keelatu piiri suvalisse kohta. 1926. a kujunes Rahvuslikust Fasistlikust Parteist ainupartei. Sellele olid eelnenud mitmed atentaadikatsed Mussolinile (osa neist olid kindlasti lavastatud). Need
intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati fasismi kord vasakpoolseks, kord parempoolseks liikumiseks. Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt konkretiseeritud, võib alati tõmmata lubatu ja keelatu piiri suvalisse kohta. 1926. a kujunes Rahvuslikust Fasistlikust Parteist ainupartei. Sellele olid eelnenud mitmed atentaadikatsed Mussolinile (osa neist olid kindlasti lavastatud). Need katsed
õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud. 9. Millised olid fasistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)? · 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks. · 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. · Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. · Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. · Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik. · Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse. · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks.
Mussolini. 1921aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei edu. Ning varsti sai ta ka peaministri koha (1922sügis). Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ning ähvardas nendega Rooma marssida. Ka Itaalia kuningas oli fasistlike vaadete pooldaja. Algul säilis väliselt demokraatlik valitsus kuid juba 1925 kehtestati üheparteisüsteem. Võitluseks poliitiliste vaenlastega moodustati koonudslaagreid ja salapolitsei. Võeti vastu seaduseid mis andsid mussolinile kuningaga võrdseid õigusi. Temast sai kogu itaalia juht ehk duce. Suured olid ka muudatused majanduses. Rakendati riiklike abinõusi tööpuuduse vähendamiseks+ ettevõtteid kontrollis riik.töölised jagati kutsekogudesse. Moodustati kororatsioone mida kotrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ning kõik parteid peale fasisitliku partei kuulutati ebaseaduslikuks. Ajalehtedes kehtestati tsensuur. Inimeste meelsust ja tegevust jägis salapolitsei
Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Ta juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12
Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti, et tapmine suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste saavutamiseks valitud meetmetelt. Diktatuurile omaselt oli kõigis kolmes riigis koondunud võim ühe isiku kätte. Saksamaal kuulus piiramatu võim Adolf Hitlerile ehk Führerile, Itaalias Benito Mussolinile ehk duce'le ja Venemaal Jossif Stalinile. Kehtestatud oli üheparteisüsteem ja poliitilise opostisiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Hitleri juhitud partei nimeks sai Natsionaalsotialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), Nõukogude Liidus oli riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) ning Itaalias kujunes välja Rahvuslik Fašistlik Partei. Kõigis antud riikides aitas võimu hoida intensiivne riiklik
Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fašistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine
Antifasistidel keelati riigist lahkuda ja nende üle mõisteti kohut. Paljud ka hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning Itaalia kuninga käsul arreteeriti. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Mussolini võimuletulek Benito Mussolini: "Omalt poolt eelitan 50 000 püssi 5 miljonile häälele". 6
Sakslaste tegutsemise tõttu langes Itaalia 1943 aastal ning Mussolini kõrvaldati riigi juhi kohalt Mussolini tagandamisele kaasa aidanud põhjused Mussolini ei allutanud enda võimu alla kogu riigiaparatuuri, mistõttu kuningavõim jäi alles ning kuningas mängis tema tagandamisel pearolli. Mussolini ei suutnud sõjaväge täielikult endale allutada nagu suutis näiteks Hitler, sest truudust vannuti Itaaliale isiklikult, mitte Mussolinile. Mussolini ei suutnud fasistlikku liikumist ühtseks liita ning seetõttu oli tal raskel ajal puudu sisemisest toetusest. Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri Waffen-SS ja tema luureteenistus oli lünklik. Mussolini surm Peale II maailmasõja kaotamist üritas Mussolini Itaaliast põgeneda, kuid sattus partisanide kätte, kes ta koos tema armukesega 28. aprillil 1945. aastal maha lasid Kasutatud kirjandus Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion
Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium ja loodeti, et ta loob korra Itaaliasse. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu, mõne aastaga kehtestas ta üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Riik kontrollis ettevõtlust, haridust ja ajakirjandust. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur pärast bolsevike võimule tulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule
- Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa
Võitlusliit, eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli kord Rooma keisririik. Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvus. Sealt tuleneb ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Varsti oli tal juba tuhandeid toetajaid ja kuna Itaalia president oli ka fasistlike vaadete pooldaja, siis võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast ei saanud mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht. Üheskoos Itaaliaga muutus ka Venemaa riigivõim kommunistide käe all. Seal oli kujunemas välja totalitaarne diktatuur, mis taotles ühiskonna elu reeglitele allutamist ning kontrolli inimeste mõtteavalduste ning nende väljendamisvõimaluste üle. Inimestele pidi eeskujuks olema juht, keda tuli ülistada ning juhikultust pandi
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all ...
Kommunistide vastu astus välja fasistlik liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Ta lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921.aasta valimistel olid fasistid edukad, kuigi enamust parlamendis ei saavutanud. 1922.aastal määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. Aastal 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Majandus võeti riigi kontrolli alla ning streikide ja tööseisakute ära hoidmiseks organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsiooni kaudu. Kuid tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata, sest majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud
Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini. Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti fasistideks, rühmituse etteotsa sai Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Sai võimule 1922.a peaministrina. Fasistlik diktatuur Itaalias 1925.a kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati vangilaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile võrdsed õigused kuningaga ning piiramatu võimu. Ettevõtteid kontrollis riik, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid, korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Weimari Saksamaast Kolmandaks riigiks Natside ridadesse tuli üha uusi liikmeid. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 1933.a jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda natsliku Saksamaaga.
Demokraatia- rahva võim Olemus: Rahvas osaleb valmistel Regulaarselt toimuvad ausad valmised Sõnavabadus Inim- ja kodanikuvabadused Võimude lahusus. Itaalia (fašistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fašistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 „marss Rooma“ andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fašistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles. USA (parlamentaarne demokraatia) Riik peab sekkuma majandusellu. Tuleb soodustada tarbimise kasvu. Elanike sissetulekute suurendamine. Riik toetas uute töökohtade loomist. Kehtestati miinimumtöötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi. Riik hoolitses abivajajate üle. Riik reguleeris
rahvuse areng on tähtsaim riigi ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mussolini oli teiste diktaatorite eeskujuks. Kui fasistide mõjuvõim kasvas, nõudis Mussolini peaministri kohta. Ta keeldus toetata võimulolevat valitsust. 1922 sai ta peaministriks. 1925 kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Loodi seadused, mis andsid Mussolinile samaväärsed õigused kuningaga ja piiramatu võimu. Mussolinist sai rahva juht ehk duce. Majandus: rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik, töölised jagati kutsekogudesse, korporatsioone kontrollis fasistlik valitsus. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Streike ei saanudki olla kuna need polnud lubatud. Keelati mitte-fasistlikud
Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Majanduspoliitika: Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele
saksa ja vene vähemusrahvuste ) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 12. märtsil 1934. aastal toimus Eestis sõjaväeline riigipööre, mille viis läbi Konstantin Päts. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärgi saanud nime vaikiv ajastu. Kokkuvõtteks võib öelda, et kahe maailmasõja vahelisel ajal toimusid suured muutused ühiskonna struktuurides, demokraatia asendus mitmel pool diktatuurse korraga ja andis võimaluse Hitlerile, Stalinile ja Mussolinile manipuleerida rahvamassidega. Diktaatorlik ja maailmavallutuslik ideoloogia viis maailma olukorda, kus puhkes II maailmasõda.
dell'Antifascismo Arturo Bocchini 1929. Aastal sõlmis Mussolini kokkuleppe Rooma paavstiga, mis ajaloos on tuntud Lateraani paktina - sellega lahendati ligi kuuskümmend aastat kestnud tüli Itaalia riigi ja katoliku kiriku vahel; paavst aktsepteeris fasistliku valitsuse ja Mussolini kuulutas katolitsismi kogu riigi ametlikuks religiooniks; Lateraani kokkulepe tõi fasistlikule diktatuurile toetajaid üle kogu maailma Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda ning tema trumbiks oli sõnaseadmine, millega ta võitis palju kuulsust. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed. Benito Mussolinit näidati rahvale kui imetlusväärset geeniust. Mussolini rõhutas, et ta on tegudeinimene. Ta
aastal Mussolini peaministriks. Esimesed valimised uue seaduse järgi toimusid 1924. aasta aprillis. Rahvuslik Fasistlik Partei sai 60% häältest, mis andis talle 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Kui Itaalia sotsialistide liider Giacomo Matteotti esines parlamendi istungil fasiste süüdistava kõnega, ta rööviti ja hiljem mõrvati. 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid. Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed. Benito Mussolinit näidati rahvale kui imetlusväärset geeniust. Mussolini rõhutas, et ta on tegudeinimene. Ta armastas öelda "alguses oli tegu!" (tavainimesele seostus see reaga Johannese evangeeliumist "alguses oli sõna")
Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel · Regulaarselt toimuvad ausad valmised · Sõnavabadus · Inim- ja kodanikuvabadused · Võimude lahusus. Itaalia (fasistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fasistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 ,,marss Rooma" andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fasistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles. Saksamaa (totalitaarne diktatuur) Nimetati Weimari vabariigiks. 1919 Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) Varsti sai selle peaks Adolf Hitler, kes oli päritolult austerlane. Nooruses tahtis saada kunstnikkuks. Totalitaarset Saksamaad iseloomustab rassism, propaganda ja antisemitism.
Nii haaraski ta oma kätte üha suurema võimu, nii sai temast il duce kogu rahva juht. Toetuseks Mussolini sai fasismile parlamendi ja PFI muutus usaldusväärsemaks. Ühendas aktivistide rühmad, suutis sünteesida omavahel eri osi, et fasismiks võiks nimetada ülemaailmseks liikumiseks ja ülemaailmseks parteiks. 1925. Aastani Mussolini kindlustas võimu, 1929. aastani kiirendas fasistliku reziimi loomist. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. 1929. Aastal sõlmis Mussolini kokkuleppe Rooma paavstiga, mis ajaloos on tuntud Lateraani paktina; sellega lahendati ligi kuuskümmend aastat kestnud tüli Itaalia riigi ja katoliku kiriku vahel; paavst aktsepteeris fasistliku valitsuse ja Mussolini kuulutas katolitsismi kogu riigi ametlikuks religiooniks. 1930 aastal üritas Mussolini tugevdada totalitaarset võimu. Benito Mussolini oli 1920.-1930.aasta Euroopas esimene diktaator, kes tuli võimule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
