Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22
Hispaania kodusõda Rahvarinne(kommunistid) tuli võimule, arvati, et kehtestatakse proletariaadi dikatuur. 1936- ülestõus Hispaania koloniaanvägedes Marokos, juhtis Francis Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot varustuse poolest ja Rahvarindele andis abi NSV Liit, lõpuks kujunes Itaalia kohaks, kus erinevad pooled katsetasid oma uusi varustusi.(polügoon) 1939-Franco hõivas alasi, kuulutas kodusõja lõppenuks, Franco diktatuur Austria anšluss Hitleri maailmavallutuskava- Austria Hitler esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi valitsuse eesotsa nimetamist, austria alistus 1938- marssisid Saksa väed Austriasse, ja sellega teatati Austria liitmisest Saksamaaga- anšluss Müncheni sobing Austria liitmine oli ohumärk, kuid lääs ei olnud sõjaks valmis. Hitler- Tšehhoslovakkia, ettekääne: sueedimaal elavaid sakslasi olevat taga kiusatud
Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe Austra anšluss leidis aset 1938. aasta märtsis mil Saksamaa liidab Austria enda aladega, selle toetamiseks korraldatakse rahva hääletus, saksa salapolitsei järelvalve all, lääneriigid jäid passiivseks Müncheni kokkulepe leidis aset samuti 1938. aastal aga septembri kuus mil Euroopa riigid andis loa Saksamaal hõivata Sudeidimaa, lootuses, et Hitler ei taha rohkem alasid ning ei jätka Euroopa riikide hõivamist. Müncheni kokkulepe võeti vastu
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele
Maailm kahe maailmasõja vahel – D 1. Kes neist on mõjutanud maailma ajalugu peamiselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Adolf Hitler – füürer, natside juht, alustas 2. MS, tema mõte oli anšluss Jossif Stalin – NSV diktaator, industrialiseerimine, kollektiviseerimine Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu
3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidust *Kehtestas üleüldise sõjakohustuse *Hakkas looma sõjalaevastikku ja lennuväge 5) Selgita, mida tähendab väljend Austria anšluss. Austria-Saksamaa liitumine, nimetati anlušš-ks (saksa k. liitumine) Austerlastele meeldisid natsid, rahvahääletus kinnitas ühinemise heakskiitu 6) Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastate lõpul. Venemaaga olenesid suhted poliitikast, suunati vene turg ümber Euroopasse. Tööstuse asemel seati põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse: aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt tugevnenud, et Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastatakse ning nende juht nimetatakse valitsuse etteotsa. Austria alistus ultimaatumile. 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss.4. aprill 1938 korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis kinnitas austerlaste toetust ühinemisele. Hitleri plaan oli hävitada Kesk - ja Ida Euroopa ainus demokraatlik riik Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli aga kaitseleping Prantsusmaaga, seega võis ründamine paisata sõtta kogu Euroopa. Septembris 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmised tagasi ja kuulutas
Isamaaliit Kuidas nimetatakse perioodi Eesti ajaloos 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni? Kuidas nimetatakse Eesti ja tema naaberriikide poolt 1920. aastatel kavandatud liitu julgeoleku kindlustamiseks, mis jäi siiski loomata? Kuidas nimetati 1925. aastal loodud kultuuri rahastavat asutust Eestis? Eesti Kultuurkapital Millise sõnaga tähistatakse Austria liitmist Saksamaa külge 1938. aastal? (saksakeelne sõna eestikeelses häälduses) Anšluss Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma valitsus? Rahvavalitsus Milline rahaühik kehtis Eestis kuni 1928. aasta rahareformini? Margad ja pennid Kuidas nimetatakse perioodi 1938-1940 Eesti ajaloos? Baaside ajaks ?????? Kuidas nimetatakse perioodi 1934-1938 Eesti ajaloos? (kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940
Blokid sõjas Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939 1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. S...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa
SS (Schutzstaffel – kaitsemalev) – Hitleri võimu tugisammas. Heinrich Himmler – Juhtis SS. Gestapo – salapolitsei Saksamaal, millele allus SS. 1935 – sõlmiti leping Saksamaa ja Suurbritannia vahel, et Saksamaa sõjalaevastik on 34% Suurbritannia osast. 1936 – Saksamaa viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935 – Itaalia ründas ja vallutas Etioopia 1936 – komiterni – vastane pakt – sõlmitud Saksamaa ja Jaapani vahel, mis oli suunatud NSVL vastu. Austria anšluss – 13. Märts 1938, pärast Saksamaa ultimaatumi esitamist Austriale (vabastada natsivangid ja määrata juhtpositsioonidele) marssis Saksa armee Austriasse, ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga. Ainuke, kes ei tunnistanud seda oli Mehhiko. 29. sept. 1938 – Mücheni kokkuleppe – esitatud Briti peaministri Neville Chamberlaini poolt, millele kirjutasid alla Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja
Eestlased Teises maailmasõjas Baaside aeg Kairi Järve Esimene maailmasõda (1914 -1918) Keskriigid said Antantilt lüüa. Suurima võitjana väljuvad Ameerika Ühendriigid, kelles saab Euroopa riikide võlausaldaja. Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed. Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa. Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti. Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete suunas teravnemine: Rahvasteliit ei Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada Majanduskriis-inimesed Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast tahavad “karmi kätt”. Esile kõrvale jäetu...
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia)
1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht 1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga. 1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu) 1937 - valmib plaan „Otto“ 1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga 1938 – Müncheni konverents ( Hitler, Mussolini, Chamberlain, Daladier) 1939 – Teraspakt Itaaliaga 23.aug. 1939 – MRP : Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping 1.sept.1939 – Saksamaa tungib kallale Poolale. Algab Teine maailmasõda.
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1
oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss. Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega polnud sõjaks valmis. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu, tagajärjed) – 1938 Austria ansluss (liitmine). Hitleri salapolitsei järelvalve all korraldati rahvahääletus, lääneriigid passiivsed. Müncheni kokkulepe: Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda, tsehhid olevat neid taga kiusanud. Briti peaminister Chamberlain. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa
USA- Franklin Delano Roosevelt 20. Seleta ja kirjelda järgmiste mõistete sisu: 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? München – Münchenis sõlmiti kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis Saksamaa vahel, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa. 1945 – Jalta konverents, toimus Jaltas Anšluss – Austria liitmine Saksamaaga 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis Kummaline sõda – sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? Warssavi ülestõus – saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
Heaolu tõus 1934 Balti Antant 1935 Saksa-Inglise mereväeleping 1938 neutraliteedi kuulutamine Kultuuripoliitika Hariduselu Kirjandus Kunst Muusika Teadus Teater Sport Elulaad ja olme 1922 fašistid Itaalias võimule 1928 Stalin kindlustab võimu Nõukogude Liidus 1933 natsid Saksamaal võimule 1935 Inglise Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Anšluss 1938 sept Müncheni sobing ◦ lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine 23. aug 1939 MRP 1. sept 1939 Teine maailmasõda 15.09.1939 Orzeli juhtum 28.09. vastastikuse abistamise pakt ◦ 25 000 NSVL sõdurit 1939/1940 baltisakslaste lahkumine nov 1939 Talvesõda 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust 16. juuni 1940 ultimaatum 17. juuni nõukogude vägede sissemarss Narva diktaat
1.Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus,kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3
näiteks 35 000 võitlejat. Kokkuvõttes kujunes Hispaania aga polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada ja kontrollisid 1937.aasta lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.aasta kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria anšluss 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. märtsil 1938
Sakslased ja jaapanlased läksid sealt kiiresti ära liigse agressiivsuse tõttu. ○ 1935 kirjutasid alla britid Inglise-Saksa mereväekokkulepe. See tähendas et sakslased võisid sõjalaevi kasutada ○ 1936 aastal sakslased läksid Reini demilitariseeritud tsooni ja keegi ei teinud selle peale midagi. ○ 1936 Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin Rooma telg ○ 1936 Anitkomitern pakt Jaapani ja Saksamaa vahel ○ Anšluss aastal 1938. Okupeeriti Austria, mida ka sakslased Versailles`i lepingu järgi teha ei tohtinud 6 ○ 1938 Müncheni Konverents, kus arutati Sudeedi piirkonna saatust. Seal otsustati, et sakslased võivad selle võtta, nad võtsid hoopis kogu Tšehhimaa. ○ 1939 Nõudis Hitler Danzigi koridori ja see oli teise maailmasõja ajendiks!?
maailmas. Nende eesmärkide saavutamiseks alustati algul salaja ja hiljem avalikult Saksamaa taasrelvastamis: loodi armee (Wehrmacht) ja taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935 mereväekokkuleppele) ning lennuvägi. Likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936), loodi liidusuhted Itaaliaga (1936) ja tegutseti ühiselt Hispaanias. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Anšluss (1938) ja Tšehhoslovakkia likvideerimine (1939). NSV Liiduga sõlmitud Molotov - Ribbentropi paktiga (23.august 1939) võeti suund “suurele sõjale”. 4. Nõukogude Venemaa/ NSV Liit: sise- ja välispoliitika, majanduspoliitika: a) sõjakommunismile omased jooned, hinnang Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära
millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku Riigivolikogu ja välis- ja riigikaitsekomisjoni ühiselt koosolekult. Jaan Tõnisson leidis, et "Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik." 18. oktoobril tuli Punaarmee üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas Hitleri kutsel baltisakslaste ümberasumine. MÕISTED Anšluss – 1938. a Austria liitmine Saksamaaga. Müncheni kokkulepe – 1938 Münchenis. Saksa, Prantsus, Itaalia, Inglism. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. Berliin-Rooma telg – 1936 – leping Itaalia ja Saksamaa vahel- Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad.
Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Belgia; sõlmiti Reini pakt 1928- Briand-Kelloggi pakt; osalesid USA ja Prantsusmaa 1929- algas ülemaailmne majanduskriis 11 1935- Saksamaal loodi üldine sõjaväe kohustus ja Wehrmacht; astuti välja Rahvasteliidust 1936- Saksamaa väed marssisid Reini demilitariseeritud tsooni 1936- Antikomiterni Pakt; sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel 1937- Itaalia astus NSVL vastu 1938- anšluss ehk Austria liideti Saksamaaga 29.september 1938- Müncheni konverents 1939- Saksamaa vallutas Tšehhoslovakkia ja Klaipeda 23.august 1939- Molotov-Ribbentropi pakt 1936-1939- Hispaania kodusõda 1938- Kristalliöö 1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel 1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda 28.sept 1939- Baaside leping (paigutati Eestisse NSVL sõjaväe baasid)
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda........................................
II Maailmasõda 11.01.2013 30.01.1933 võimu vahetus, kantsleriks sai Hitler, kirjutas vanglas raamatu `` Mein Kampf´´, Saksamaa ei tõstnud repattsioone. 18.07.1935 mereväekokkulepe (Inglise, Saksa), 6.03.1936 Euroopas hakkas sõjavägi liikuma, Saksamaa viis väed Reini demilitaariseeritud tsooni, 1936-1939 Hispaania kodusõda, Saksamaa ja Itaalia toetasid kindral Frakot ja Prantsusmaa ja NSV toetasid teist poolt, 12.03.1938 toimus anšluss, Austria liitumine Saksamaaga, 28.09.1938 Müncheni pakt sai kokku nelja riigiesindaja otsustasid et Tsehhoslovakkia peavad oma alad loovutama Salsamaale, 18,03,1939 saksa väed läksid Prahase ja Tsehhoslovakkia riik likviteeriti, tsehhi osa liideti saksaga ja slovakkia jäi iseseisvaks, 20.08.1939 MRP 14.01.2013 Saksamaa ründas poolat 1.09.39, see järel ründas poolat NSVL 17.09.39. NSVL ründas soomet ( Talvesõda) 30.11.39-12.03.40. Saksamaa ründas Taanit ja Norrat 09.04.40
laiendada kommunismi läände ... - 1935. a – 1936. a – Rikkus Versailles’i rahulepingu tingimusi o tühistas ühepoolselt lepingu o kehtestas üldise sõjaväekohustuse o taasloodi sõjavarustus (laevastik, lennuvägi) o Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni o loobus Locarno kokkulepete tingimusi - 1938. a Austria anšluss – Austria liitmine Saksamaaga o Hitler sundis Austriat vabastama seal vangisolevaid natse ja nende juhti nimetama valitsuse etteotsa - 1938. a Müncheni sobing o Saksamaa sai endale Sudeedimaa o Lääneriigid nõustusid Saksamaa nõudega ja käskisid Tšehhimaal Sudeedimaa Saksamaale anda - 1939. a Tšehhoslovakkia häving
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliit...
Juht lükkas aga need pakkumised tagasi, arvas, et on vaja antud küsimustes rahva hääletust. Kuna Austria president oli aga nõudmised heaks kiitnud, siis vahetas kantsleri välja (nüüd Austria natside juht Seyss- Inquart sai kantsleri koha) ja paluti abi Saksamaalt. Abi seisnes selles, et Saksa armee ületas piiri (märtsis) ja Austria kuulutati Saksa riigi osaks. Ei olnud enam Austria riik, vaid Saksa riigi osa Ostmark. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse Anšluss (see oli Versailles’ lepingu vastu). Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud eriti asjadesse sekkuda, kuna esiteks probleem oli neist kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine Saksamaa nõudmistele). Tšehhoslovakkias erinevad rahvused: tšehhid elasid enamasti lääne osas (7,2milj), sakslased lääne pool piiri ääres – Sudeedimaa – või idas (3,25milj), slovakid rohkem ida osas (3milj) ja ungarlased (700 000). 1938
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks...
1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 1935 - Berliin-Rooma telg 1936 - Kominterni vastane pakt 1935 Saarimaa taasühendamine 1936 Reini relvavaba tsoon 1936 viidi sinna Saksa relvajõud. Hispaania kodusõda 1936-1939 Vabariiklased Rahvuslased Mässulisi rahvuslasi toetasid: Saksamaa ja Itaalia. Vabariiklasi toetas NSV LIIT. Franco memorial Anšluss Märtsis 1938 liideti Austria SM-ga. Sudeedimaa Škoda-relvatehas Müncheni kokkulepe 1938 september Chamberlain Tšehhoslovakkia saatus 1939 märtsis kadus Tšehhoslovakkia riik. 23.august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping. MRP salajane lisaprotokoll. 1.09.1939 SM ründas Poolat. Seda loetakse IIms alguseks. Poolast langes kiiresti sakslaste kätte. Kummaline sõda 3
Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1939. Aastal loobusid nad sellest, sest Saksamaa ei pidanud lepituspoliitika nõuetest kinni. 3. Miks oli MRP kasulik Saksamaale, Miks NSVL-ile? 17 Mõlemad said selle pakti alusel endale riike. 4. Millised riigid osutusid 1930. Aastate rahvusvahelises poliitikas võitjateks ja millised kaotajateks? Saksamaa ja NSVL Töövihik 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austerlaste hulgas oli ka palju Saksamaa pooldajaid. b) Suurbritannia ja Itaalia ei olnud vastu. c) Austerlased ei osutanud vastupanu. 2. Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale? See tähendas seda, et nad pidid osa oma maast Saksamaale andma. 2.1. Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale? Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. 2.2. Miks muutsid lääneriigid 1939. Aastal oma poliitikat
• 1936 sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni 1930 lõpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936-1937. a valmis Austria okupeerimise plaan „Otto”. 1936 sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg. Samal aastal sõlmiti antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Nende lepingute alusel kujunes kolmikliit – II maailmasõja üks osapooltest. 13. märts 1938 ühendati Austria Saksamaaga – anšluss. Kuna Saksamaa nõudis Sudeedimaad ja ähvardas sõjaga, kutsuti kokku Müncheni konverents (29. september 1938). Osalesid Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Prantsusmaa. Lähtuti „lepituspoliitikast” ja nõustuti Sudeedimaa loovutamisega, lootuses, et Saksamaa nüüd taganeb. Kuid märtsis 1939 marssisid Saksa väed Prahasse. 23. august 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakti. Dokument
julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju Hisp-s--->Rahvarindes puhastus – ohvrid eelkõige anarhistid; mõlemal poolel vabatahtlikke 1937 – Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st 1939 – hõivasid Madriidi 1. apr 1939 – kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur Austria anšluss: Hitleri esimeseks ohvriks Austria: 1938 ultimaatum, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa--->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid 13. märts 1938 – Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga 4. apr 1938 – selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko
Alustatakse põllumajanduse arendamist. Tööpuudus kõrvaldatakse korrastamisprogrammide, riigimaanteede projekti, relvastumise ja kohustusliku tööteenistuse käivitamise abil. Seda kõike finantseeritakse siselaenudega (riigi sisevõlg 1938. a. lõpuks 42 miljardit riigimarka). Välispoliitika eesmärgiks Versaille’i rahulepingu tühistamine ning hiljem saab natside välispoliitika prioriteediks eluruumi laiendamise plaan. 1935 üldine sõjaväekohustus 1938 Austria anšluss – Austria taasühinemine Reichiga kinnitatakse rahvahääletusega. Samal aastal Müncheni konverents, millega loovutatakse sudeedisakslaste alad Saksamaale. Samal aastal likvideeritakse ka salajase käsuga jäänuk-Tšehhi. 1939 Böömi ja Määri protektoriaat. Saksamaa nõudmised Poolale – Danzigi liitmine Saksamaaga, eksterritoriaalse ühtsuse loomine Ida- Preisimaa ja ülejäänud Reichi vahel. Need lükatakse tagasi. Sõprusleping Itaaliaga – teraspakt ning MRP NSVL-iga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
