Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelikult aidati aga nõnda kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Lääne-Euroopas langesid kollaborandid sõja lõpul üldise hukkamõistu alla, neid vahistati ning anti kohtu alla, silmapaistvamad kollaborandid hukati. Kollaborandid Eestis Joakim Puhk : oligarh, kes rikastus kommunistide abiga; ärimees-mahhinaator- riigireetur, kommunistide veriste äride hangeldaja, Riigivolikogu Välis-ja Riigikaitsekomisjoni liige, teadlik äraandja, esines 1939.a. kevadel Riigivolikogus ettepanekuga kutsuda Eestisse punaväed Karl Säre (1903-?) - 1925. a siirdus Hiinasse luuretööle; - 1920
Kollaboratsioon, kollaborant -mõistete selgitus erinevate allikat põhjal: Kollaboratsioon (ka kollaboreerimine < 'collaboration' -- ladina keeles 'kaastöötamine', prantsuse keeles 'koostöö') on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta E...
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis k...
Raamatute põletamine, Kultuur Propaganda tsensuur, propaganda Propaganda, ainupartei Poliitika Dikteeriti Berliinist Tarbekaupade puudus Igapäevaelu Defitsiit Välistas selle Kuidas suhtus Eesti Välistas selle iseseisvuse Põgeneda, passiivne, vastu Eestlaste valikud ja Põgeneda, passiivne, vastu võidelda, kollaborandid. võimalused võidelda, kollaborandid. Andrei Zdaniv- Leningradi Partei juht, Eestis võim tema kätte J. V. Barbarus- uue valitsuse juht ( nõukogude nõudel moodustatud) Johannes Lauristin- Rahvakomissaride esimees 1940-41. Kommunist Karl Säre Eesti kommunistliku liikumise tegelane Kolhoos - põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte
· Saksa sõdurid peavad saama maa · Kohalikud elanikud tuli ümber asustada või sakslaste heaks tööle panna 13. Stalingradi kott Punaväelaste 19.novembril 1942.a. moodustatud piiramisrõngas Stalingradis, kuhu jäi lõksu Saksa 6.armee. 14. Kurski kaar sealt algas 5.juulil 1943.a. pealetung. Sakslased suutsid edasi liikuda, kandes suuri kaotusi. 15. Kamikazed lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid 16. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a
hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle. Repressioonid. Holokaust. Eestlased II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944). Uus valitsus (Otto Tief). EV eksiilvalitsus. Mobiliseerimine võõrvägedesse. Metsavennad. Põgenemine (u 80 000 inimest). Kollaborandid. Kannatajad. II maailmasõja mõju Eestile. Eesti kaotas iseseisvuse. Riik ja elanikud said rängalt kannatada. Linnad purustatud (Narva, Tallinn). Rahvaarv vähenes u 200 000 võrra. Majandus kannatas (tööstus ja põllumajandus).
Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013) Kapten Keller - Imetegija (2011) Krille - Sinikad (2012) Hermile - Põletus (2010) Kolu-Per - Röövlitütar Ronja (2010) EEST DRAAMATEATER ROLLID 2011 Aleksander, kapten – Villem Tuun Jaan Umbi lugu 2011 Phil Hogan – Eugene O´Neill Saatuse heidikute kuu 2011 Vicente – Jordi Galceran Cancún 2012 Steve Heidebrecht – Tracy Letts Augustikuu 2012 Georg – Martin Algus Kontakt 2013 Vladimir – John Hodge Kollaborandid 2014 härra Solares – Jane Bowles Aiamajas 2015 Jarkka – Pipsa Lonka Laulud halli mere äärest TELESAADED Tähelaev Kolmeraudne Kättemaksukontor PILTID VIDEOD https://www.youtube.com/watch?v=Jo4n-_Ct SmU https://www.youtube.com/watch?v=qJoXD1er zd4 https://www.youtube.com/watch?v=-ENrM4Wi OXc kasudaud allikad https://www.google.ee/search?q=jaan+rekkor&newwindow=1&biw=1366&bih= 667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=2TdOVfWSDsL5ygOf8YDYBg&ved=0CAcQ_AU oAQ#imgrc=_ http://et.wikipedia
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud int...
Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda lään...
2.1 Merle Karusoo Merle Karusoo eesti lavastaja. Sündis 1. juulil 1944. aastal, Rae vallas. Töötab Eesti Draamateatris 19761978, 19981999, alates 2006. Lavastused Eesti Draamateatris: 1975 Friedebert Tuglas, Merle Karusoo Popi ja Huhuu (diplomilavastus) 1988 Merle Karusoo Haigete laste vanemad 1997 Merle Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 2007 Andrus Kivirähk Voldemar 2012 David Hare Vertikaaltund 2013 John Hodge Kollaborandid jt. 2.2 Hendrik Toompere Jr Henrik Toompere Jr eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 5. juunil 1965. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 1990. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 1993 Slawomir Mrozek Suvepäev 2000 Mihkel Ulman Teekond kappi 2001 Andrus Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2008 Jordi Galceran Grönholmi meetod 2010 Anton Tsehhov Kirsiaed 2014 Indrek Hargla Wabadusrist jt.
Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli mitmenaisepidamine moes; determineeritud ülikute kiht; sellest saab lõpuks alguse riigi langus), kollaborandid (käskude andjad, arunõudjad), lihtrahvas (põlluharijad, karjakasv jne), nn orjade kiht (tekkiv, väikesearvuline, siia sattusid mässama hakanud töörahva liikmed). Külakogukond ayllu majandusüksus; maad jagati perioodiliselt ümber; kogu riigis oli hea arvepidamine, selle hõlbustamiseks jagati elanikkond aina väiksematesse üksustesse. Pere 5* pere 10* pere 50 100 500 1000 10000. Alampealikud andsid aru kõrgematele. Kogu riigis toimuv tuli nö fikseerida.
5 rubla) 14.juuni 1941 I küüditamine Eestis (10 000 inimest) Suvesõda 1941 juuli-detsember Tunnitöö (07.01) 1. Sõnasta mõiste ,,totaalne sõda": a. Sõjaline olukord kus kõik ressursid suunatakse sõjapidamisse. 2. Mida kujutasid endast: a. Armija Krajowa Poola vastupanu liikumine b. La resistance Prantsuse vastupanu liikumine sakslaste vastu c. Holokaust saksamaa poolt korraldatud juutide massi laager ja mõrvamine d. Kollaborandid isik kes abistab riigi hõivamisel vaenlast 3. Kes olid: a. R. Wallenberg b. A. Vlassov Vene vabadusarmee looja c. J.B. Tito Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943-1980 d. S. Bandera ukraina rahvusliku liikumise üks juhtidest e. K. Von Stauffenberg Saksamaa vastupanu liikumise keskne tegelane, Hitleri atendaadi algataja (kukkus läbi) f. V
kodanikud a) Tsiviilobjektide pommitamine vastase võitlusmoraali hävitamiseks: · Saksa pommirünnakud Inglise linnadele sõja algul · Tallinna märtsipommitamine 1944 Nõukogude punalennuväe poolt · Dresdeni pommitamine liitlasvägede poolt 1945, kus hukkus kuni 50 tuhat inimest · USA aatomipommid Hiroshimale ja Nagasakile 1945 b) Okupeeritud riigid: · ametisse pandi nukuvalitsus, mis aitas kaasa totalitaarse rezhiimi kuritegudele · kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed (hiljem nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel)
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
-day/?no-ist MAAILM SÕJAS ❧ Totaalne sõda ❧ „Uus kord“ Euroopas. Holokaust ❧ Nõukogude Liidu kuriteod ❧ Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ❧ Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Igapäevaelus Teise maailmasõja ajal Totaalne sõda ❧ Sõja tõttu kannatasid kõigi sõtta haaratud riikide kodanikud ja tsiviilelanikud kandsid nii mõnelgi maal sõduritega võrreldavaid kaotusi ❧ Okupandid ja kollaborandid: ❧ Kohalikud tegid koostööd okupantidega (n.t marssal Petain Prantsusmaal, Vidkun Quisling Norras või Hjalmar Mäe Eestis) ❧ Passiivne elanikkond ja vastupanuliikumine: ❧ Enamus inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, kuid oli ka neid, kes hakkasid aktiivselt vastu Totaalne sõda ❧ Mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud nende meele järele (n.t Soome koos Natsi-Saksamaaga)
võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelikult aidati aga nõnda kaasa totalitaarsete režiimide kuritegudele. Lääne-Euroopas langesid kollaborandid sõja lõpul üldise hukkamõistu alla, neid vahistati ning anti kohtu alla, silmapaistvamad kollaborandid hukati. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud elanikkonnas suur, väike oli ka vastupanuliikumisesvahetult osalejate arv. Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, üritades kõigele vaatamata normaalset elu jätkata. Nii ei leidnud võõra võimu surve alla sattunud inimrühmad, näiteks juudid, mitmel pool piisavalt toetust ja abi. Totaalse sõja tingimustes inimeste
Hitleril oli Lääne- Euroopa. Mõlemad tegutsesid kiirelt et vallutada ülejäänud Euroopa. 2. Hitler oleks pidand minema välksõja teed pidi. 3. Jaapanlased ründasid Pearl Harbour'i. Oli palju kannatusi. ............ 4. . 5. . 6. PT 22 1. Sõtta olid kaasatud kõik, mehed, naised isegi. Tsiviilisikud kaasati sõjategevusse, karistati inimesi. Näiteks: Venemaal pandi tagalasse naised; kollaborandid valitsuses. 2. Saksamaal avastati kiiresti vastupanuliikumine ja peatati. Prantsusmaal oli luure ja sabotaaz. Olenes palju palju liikmeid oli, kui hästi suudeti end varjata ja kas sai arvestada lääne demokraatlike riikide toetusega. 3. Põgeneti neutraalsetesse riikidesse või lepiti terroriga ja elati sellega edasi. Näiteks juudid panid Sveitsi oma raha. 4
Võimude esmaseks eesmärgiks oli saavutada kunstnike kas või väline leppimine olukorraga ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega. 2.Milline oli sel ajal Nõukogude Liidus ainuvalitsev kunstilaad? Miks ei kiirustatud selle juurutamisega Eestis? Sotsialistlik realism. Kunstnikke otsustati mõjutada nende kiitmise ja toetamisega. 3.Kuidas jagunes eesti kunstnikkond sõjapäevil? Osa küüditati Venemaale, oli ka neid, kes läksid vabatahtlikult. Aktiivsed kollaborandid kartsid kättemaksu. 4.Kus ja millal loodi Eesti Nõukogude Kunstnike Liit? Millises laadis suunati töötama selle liikmeid? 1943.a. Venemaale sattunud kunstnikud saadeti Jaroslavi linna, sest nõukogude võim tahtis neid kasutada propagandasõjas. Neile õpetai sotsialistlikku realismi. 5.Millises laadis töötasid sõja puhkedes Eestisse jäänud kunstnikud? Kuna natside kunsti mõju oli väike ja Eest kunstnike „kasvatamist“ ei peetud oluliseks, töötasid nad edasi 1930
Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga. Ausnduskolonialism Sissetung koos sissetungijate elamaasumisega Kohalike orjastamine ja tapmine Sõltlaskolonialism Asumaad - vasallriigid – korraldatakse okupeeriva riigi poolt ümber. Suhted kohalikega Koostöö: - Kohalik administraator kohapeal - Nii kohapeale saadetud emamaa esindajad kui kohalikud kollaborandid. - Viimased panevad koloniseeritud rahva maksma emamaale makse jms. Vastupanu: - Vägivallaga vastupanemine - Keeldumine koostööst - Poolrituaalsed enesetapud - Indias M.Gandhi ajal vägivallatu vastupanu Kolonialism mõjub ka kolonialistile, luues koloniaalmentaliteedi. Immanuel Wallerstein. The Modern World-System (1974). Metropol ehk keskus (koloniaalsed emamaad).
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
Osa neist taandus üha kiiremini ida suunas. Kuna mööda Peipsi idakallast kiirelt edenevate Saksa vägede tõttu kardeti Narva jõel kottijäämist, loovutati 17. augustil sakslastele ka Narva. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. 27. augustil algas punavägede evakueerimine ning Tallinna tähtsamate sõjaliste objektide ja tagavaraladude hävitamine. Koos punaarmeelastega lahkusid ööl vastu 28. augustit Tallinnast ka okupatsioonivõimu kandjad, punased kollaborandid, insenerid, oskustöölised - kokku rohkem kui 30 000 inimest koos hulga materiaalsete väärtustega. 28. augustil jõudsid sakslased koos Eesti väeüksustega Tallinna, kust Punaarmee paanikas taandus. Sakslased võtsid sealt 11 000 sõjavangi. 28.-29. augustil toimus Tallinnast taandunud punalaevastiku ja Saksa-Soome jõudude vahel Juminda miinilahing. Juminda poolsaare kohal sattus 195 laevast koosnev karavan sakslaste ja soomlaste
Hitler, kes need “sakslased” nende “ajaloolisele kodumaale” tagasi toimetasid. Eesti ühiskonnas on olnud sümboolse ja sotsiaalse kapitali kogunemine häiritud. Eestlastel on läbi sajandite puudunud oma rahvuslik eliit. Ja kui see on olnud, siis on see olnud pigem vaimne kui majanduslik. Eesti oma austatud eliit on läbi aegade olnud haritlaskond. Ülejää- nud eliidi esindajad on olnud kollaborandid – kupjad, kiltrid, aidamehed, parteilased. 110 Eesti eliit on suures osas jäänud anonüümseks. Teda iseloomustavad pigem ristideta hauad kui nimed marmortahvlil. Sõjaeelne ühiskonna koorekiht hävis lootusetus vastupanuliikumises, lahingutes Narva all, Sinimägedes ja Emajõel, võitlustes Eesti metsades ja soodes, küüditamisel ning vangilaagrites. 1990. aastate alguseks oli vana eliit hävinud või hävitatud. Seega puudus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
