Teine maailmasõda (0)

Teine maailmasõda :
1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts)
Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne . Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco . Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur.
2) Austria anšluss
Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa . Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss. 4. Aprillil 1938 korraldati rahvahääletus, mis näitas rahva toetust ühinemisele. Ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko .
3) Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving
Hitler valmistus peale Austria vallutamist ründama järgmist maad, milleks oli Tšehhoslovakkia. Sellel riigil oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga , mispärast tema ründamine oleks terve Euroopa sõtta paisanud. Hitler kasutas ründe ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tšehhid olevat neid taga kiusanud. 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. September 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa. Tsehhid ei suutnud diktaatorile vastu hakata ja alistusid.
23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule ja viis oma väed klaipedasse. 14. Märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast.
4) MRP
1939. Aasta suvel olid liidust staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov -Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata.
5) Poola purustamine ja kummaline sõda
MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud . Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed , oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi.
Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9. Aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. 1940 alistati Norra lõplikult.
6) Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940
Hitler valmistus välksõjaks läänerindel. 10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi. Soomusjõudude tegevust toetas lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide liikunud tankisiviisidele. Inglased suutsid juuni alguses enamiku oma vägedest Dunkerquei kaudu Prantsusmaalt evakueerida aga kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. 22. Juuni 1940 sõlmiti Compiegnei metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu . Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla.
Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill . Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi.
7) Baaside leping, baasid, Talvesõda
Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud . Eesti hakkas valmistuma üldmobilisatsiooniks. 28. September 1939 kirjutas eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18 oktoobril alustas punaarmee oma üksuste paigutamist eestisse. Eesti polnud enam sõltumatu riik. NSV Liit talitas samamoodi ka Läti ja Leeduga. 5. Oktoober 1939 kirjutas Läti Moskvas lepingule alla ning 10. Oktoober kirjutas Leedu lepingule alla, mis lubas sõjaväebaase nendesse riikidesse paigutada.
Samal ajal kui balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSV Liit survet Soomele. NSV süüdistas Soomet NSV Liidu ründamises ja 30. November 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda. Soome osutas punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma . See sundis Stalinit Soome vallutamisest loobuma ja 12. Märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu.
8) Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine
14. juuni 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu vabariigile, nõudes luba Punaarmee sissemarsiks. Leedu võttis Nõukogude Liidu tingimused vastu ja 15. Juuni 1940 Leedu okupeeriti. 16 juuni 1940 esitati samasugune ultimaatum eestile ja lätile. Mõlemad riigid nõustusid esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisvuse. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14.-15.juuli 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21. Juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 3.-6 august 1940 liitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riigid enda koosseisu.
9) Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel
22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Piirilähedane Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel . Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. Aasta sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Barbarossa plaan ehk Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu näis täielikult õnnestuvat. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all pealetungile, ent talvel oli raske edasi liikuda . 6. Detsember 2941 alustas Punaarmee moskva all vastupealetungi. Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kokkunud.
10) Jaapani sõttaastumine
7. detsember 1941 ründas jaapan Usa mereväebaasi Pearl Harboris. Saksamaa ja Itaalia teatasid, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias.
11) Stalingradi lahing
1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19. Novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ja lõppesid 2. Veebruaril 1943 sakslaste alistumisega. Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunud.
12) Punaarmee suurpealetung 1944. aastal (ka Eesti)
Idarindel algas 1944. Aasta Punaarmee rünnakutega. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad , kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22. Juuni 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus edasi Varssavi poole. Poolas alustatud vastupanuliikumise ülestõusu surus Punaarmee maha. Stalin sai Poolas võimule panna sobiva valitsuse. Sakslastel tuli Eestist, Leedust , Lätist taganeda ja tagasi tõmbuda. 1944. Suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, murdsid läbi Mannerheimi liini, Soome sõjajõud jäid purustamata.. 1944 sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria , sakslased löödi välja Jugoslaaviast. Saksa väed okupeerisid ungari ja kukutasid selle valitsuse.
13) Normandia dessant
Punaarmee edu soodustas see, et Hitler pidi suure osa üksustest Prantsusmaal hoidma. Hitler lootis selle kiirelt purustada ja paisata kõik jõud idarindele. 6. Juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 25. August 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi.
14) Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (Atlandi Harta, Teheran, Jalta, ÜRO )
Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalitsioon augustis 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus . 1943. Teherani konverentsil tegid lääneriigid stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades nsv liidu 1941. Aasta piire. Balti riikidele tähendas see Moskva võimu alla sattumist. 1945. Veebruaris toimus Jalta konverents , millel osalesid stalin, churchill ja roosevelt . Seal otsustati, et asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO. Jalta konverents oli Stalinile suureks võiduks.
15) Berliini vallutamine
Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ja katkestas ühenduse Saksamaa Ja Ida-Preisi vahel. Ida- Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945. Aasta aprillini . 16. Aprilli 1945 alustas Punaarmee pealetungi. 24 aprill jõuti Berliini ning 25 aprill kohtusid Punaarmee üksused liitlasvägedega. Hitler andis käsu Berliini kaitsta, linnas algasid tänavalahingud.. Hitler mõistis olukorra lootusetust ja tegi enesetapu. 2. Mai 1945 Berliin alistus.
16) Saksamaa alistamine. Potsdami konverents
1944 aprillis varises saksa vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. 13. Aprill vallutas Punaarmee Viini, aprilli lõpul andsid sakslased alla Itaalias. 7. Mail 1945 teatas saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8. Mail 1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine Maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. Saksamaa jaotati Briti, Usa, Nsv Liidu ja Prantsuse vahel neljaks tsooniks.
17) Jaapani purustamine
1945 aastal alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. 5. Augustil 1945 teatas Jaapani vastu sõtta astumisest ka NSV Liit. Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku tuumapommi. 6. August 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ja 9. August Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 10. August 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. Septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
18) Pariisi rahukonverents, Nürnberg, Teise maailmasõja tagajärjed
1945-1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning saksamaa euroopa-liitlaste vahel. 10 veebruar 1947 kirjutati rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Saksamaalt võeti kogu Ida- Preisimaa ja teisi alasid. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSV Liit, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8. Septembril 1951.
1945 aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu. Kohtualuste väiteid ei arvestatud. Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Saksamaa juhtkonnale
Teine maailmasõda põhjustas suuri purustusi ja kaotusi. Euroopas oli umbes 60 miljonit hukkunut. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk ja Ida eruoopa, See omakorda tõi kaasa teise maailma tekke. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Tagajärjeks oli ka kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus.