Tee-ehituse ökonoomika kordamine (0)

1.  Teehoiu ökonoomika aine 
 
a.  Veondus - majandusharu , mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni 
siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem  ja infrastruktuur . 
Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse , 
elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), 
poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. 
 Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. 
 Transpordisüsteem 
(-klaster) 
hõlmab ka 
-  Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, 
kindlustusandjad jne 
-  Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. 
b.  Tee on maantee , tänav, metsatee , jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks 
kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise 
isiku omandis . 
Teehoiuna käsitatakse teetööde tegemist, kavandamist, projekteerimist, teekasutuse korraldamist, 
tee kaitsevööndi hooldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. 
Tee-ehitustöö on mistahes viisil tehtav töö, mis on seotud tee ehitamisega, sealhulgas: 
-  tee või selle osa rajamise, laiendamise, rekonstrueerimise, remondi või likvideerimisega; 
-  tehnosüsteemide paigaldamise ja muutmisega; 
-  eelnimetatud tööd koos tee projekteerimisega; 
-  muud ehitamisega seotud tööd, mille tulem vastab ostja poolt kindlaksmääratud nõuetele ja 
täidab majanduslikku või tehnilist funktsiooni. 
c.  Teehoiu ökonoomika ülesanded: 
Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: 
-  teehoiu tulude ja kulude määramine 
-  investeeringute tasuvuse kindlakstegemine  
-  finantseerimisvajaduse hindamine 
d.  Teehoiu juhtimine ja õiguslik keskkond Eestis 
Teehoid kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. 
Õiguslik keskkond: 
-  Avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, teehoiutööde 
järelevalveks, teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks on nõutav 
tegevusluba . 
-  Teehoiutööde tegevuslubasid annab välja  Maanteeamet . 
 
2.  Sissejuhatus majandusarvestusse 
 
Peamine erinevus finants-, kulu- ja 
juhtimisarvestuse vahel seisneb 
ajalises plaanis (vt. tabelit!) 
 
 
3.   Finantsarvestus teedehoiuettevõttes 
 
a.  Finantsarvestus - Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni 
kajastamine, mis hõlmab: 
-  majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 
-  majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 
-  ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 
 
Finantsarvestuse üldpõhimõtted: 
-  Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu 
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud 
-  Majandusaasta aruande koostamine: 
• 
majandusüksuse printsiip 
• 
jätkuvuse printsiip 
• 
arusaadavuse printsiip 
• 
olulisuse printsiip 
• 
tulude ja kulude vastavuse printsiip 
• 
jne 
Finantsarvestuse ülesanded: 
-  Dokumenteerimisülesanne (ärisündmuste kronol. registreerimine päeva- ja pearaamatus) 
-  Informatsiooni ülesanne sise- ja välistarbijatele (bilanss, kasumiaruanne ) 
 
b.  Raamatupidamisaruanded 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
c.  Tulu - sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis 
suurendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali  
(s.o aktsiakapitali laiendamine) 
Muud tulud - pole tulnud põhitegevusega tegelemisest. 
d.  Kulu - kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. 
Alternatiivkulu  - saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on 
piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. (n. tee-ehituse alla jääv maa, mida pole võimalik kasutada  
põllumajandusmaana) 
Finantskulu  - riigi ja ettevõtte arvepidamises kajastatud kulud. Võrdne alternatiivkuluga, kui kõik 
ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. 
Varikulu - alternatiivkulu ja finantskulu vahe (shadow cost ) 
Pöördumatu kulu - Juba ärakasutatud ressursside kulu. 
e.  Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. 
f.  Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, 
omakapital) 
g.  Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. 
Põhivara – vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt 
rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. 
h.   Kohustis  – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 
Omakapital ehk netovara – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 
 
4.  Juhtimis- ja kuluarvestus  
 
a.  Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: 
-  identifitseerimise; 
-  mõõtmise; 
-  kogumise; 
-  analüüsimise; 
-  töötlemise; 
-  interpreteerimise; 
-  vahetamisega 
ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks 
Kuluarvestus - protsess, mis seisneb; 
-   eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; 
-  tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 
Meetodid: 
-  Vastutuspõhine kuluarvestus 
Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade lõikes majandusinformatsiooni kogumine, 
kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja 
investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. 
-  Tegevuspõhine kuluarvestus 
Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest 
ühe või teise tegevusega . Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. 
b.  Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 
 
5.  Finantsanalüüs 
 
a.  Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi 
uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada 
tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. 
Meetodid:  
-  Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale 
• 
Regulaarne 
• 
Mitteregulaarne 
-  Reaalinvesteeringute  tasuvusarvutused  
-  Finantsprognooside koostamine 
 
b.  Raamatupidamisaruandluse analüüsi etapid: 
-   Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite 
valiku 
-  Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) 
-  Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine 
-  Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine  
-  Spetsiaalsete analüüside läbiviimine 
-  Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine 
Erimeetodid: 
-  Suhtarvuanalüüs 
-  Trendianalüüs 
-  Absoluutnäitajate analüüs 
 
c.  Rahandussuhtarvude süsteem: 
Esmane liigitus 
-  Koordinatsiooni- ehk  struktuurisuhtarvud  
Iseloomustavad bilansi või kasumiaruande kirjete omavahelisi suhteid 
-  Intensiivsussuhtarvud 
Iseloomustavad bilansi ja kasumiaruande kirjete vahelisi suhteid 
Teisene liigitus 
-   Likviidsussuhtarvud (likviidsus - lühiajaline maksevõime e laenukindlus) 
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja;  likviidsuskordaja  
-  Kapitali struktuuri suhtarvud (kapitali struktuur - pikaajaline maksevõime e finantsvõimendus) 
Võlakordaja; omakapitali kordaja 
-  Efektiivsussuhtarvud (efektiivsus - tõhusus e tootlikkus ) 
Vara käibekordaja; raha laekumisvälde; maksete edasilükkeperiood 
-  Rentaablussuhtarvud ( rentaablus  - tootlus e kasumlikkus ) 
Müügikäibe rentaablus; omakapitali puhasrentaablus  
 
d.  Võrdlevanalüüs kui spetsiaalanalüüs 
Kahe või enama majandusüksuse andmete alusel teostatav analüüs, mille eesmärgiks on jõuda nende 
majandustegevuse üksikasjade suhtes majanduslikult oluliste järeldusteni. 
-  Võrdlus asendikeskmistega 
-  Võrdlus parima  praktikaga ( benchmarking ) 
 
6.  Eelarvestamine ettevõttetasandil 
 
a.  Plaan - Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni 
edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised (sõnaline osa, eelarve) 
Eelarve - tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, 
materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. 
Eelarve on plaani rahaline osa. Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. 
 
b.  Ettevõtluse eesmärk - ettevõtte väärtuse suurendamine 
Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud: 
-  Strateegiad 
• 
Äristrateegia (müügi suurendamine) 
• 
Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik) 
• 
Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine ) 
-  Funktsionaalsed strateegiad 
• 
Innovatsioonistrateegia 
• 
Töökorralduse strateegia 
• 
Personalistrateegia  
• 
IT-strateegia 
• 
jne 
c.   Eelarvestamise protsessis toimub tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist. 
Eelarvestamise eesmärgid: 
-  Tegevuste planeerimine 
• 
Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel 
-  Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel 
• 
Tegevuse kontrollimine 
• 
Juhtide tegevuse hindamine 
Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist : 
-   riigieelarve  
-  kohalikud eelarved 
-  ettevõtte eelarve 
• 
Koondeelarve  
• 
Vastutuskeskuse eelarve 
• 
Toote / teenuse eelarve 
• 
Projektieelarve 
d.  Koondeelarve kui mudel 
Mudeli sisendid  - tulud, kulud, varad, finantseerimine , maksetingimused, opereerimine  
Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid , tasuvusnäitajad 
 
Koondeelarve osad: 
 
 
 Eelarvestamise 
universaalmeetodid: 
-  Analüütiline meetod ( normeerimine ) 
-  Eksperthinnangute meetod 
-  Statistiline (aegridade analüüsi) meetod 
-  Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod 
-  Matemaatiliste mudelite meetod 
 
e. Hinnainformatsioon 
-  Turuhinnad 
-  Eesti Panga ja rahandusministeeriumi  prognoosid  
-  Pakkumised hankijatelt 
-  Isiklikud kontaktid 
-  Hinnaindeksid 
 
Hinnaindeksid 
-  Tarbijahinnaindeks 
-   Tootjahinnaindeks  
-  Ekspordihinnaindeks 
-  Impordihinnaindeks 
-  Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks 
-  Ehitushinnaindeks 
 
7.  Sissejuhatus investeeringuarvutlusse 
 
a.   Reaalinvesteeringud  
-  Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud 
renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks ja kapitaalremondiks. 
-  Uute seadmete soetamise kulud. 
Finantsinvesteeringud 
-  Kapitalimahutus väärtpaberitesse. 
b.  Eriaegsed kulud: 
Teede-ehituse kulud on alati eriaegsed, kuna investeeringud ja kasutuskulud (-tulud) realiseeruvad 
erinevatel ajahetkedel. 
Raha ajaväärtuse kontseptsioon: 
Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. 
Kulude ajaldamine : 
Enne baasaastat tehtud kulude ajaldamine: 
Korrutatakse liitkasviku  teguriga  rt=(1+i)t, kus 
rt – liitkasviku tegur; 
i – diskontomäär; 
t – aeg kulude teostamisest baasaastani 
 
Pärast baasaastat tehtud kulude ajaldamine 
Korrutatakse liitkasviku teguri pöördväärtusega. 
 
c.  Diskontomäär 
Üldreegel – peab olema suurem ressursside alternatiivselt kasutuselt saadavast tulumäärast. 
Tasuvusnäitajad: 
-   Ajaldatud (praegune) puhasväärtus (net present value - NPV).  
Kriteerium : NPV >= 0, “kuluprojektide” puhul variantidest vähim. 
-  Rentaablus ehk tulu-kulu suhtarv ( benefit /cost ratio) 
Kriteerium: B / C = 1 (B - tulud, C - kulud) 
-  Sisemine kasuminorm (internal  rate of return, IRR) 
Tehakse kindlaks proovimise teel ( Excelis on vastav funktsioon) 
Kriteerium: IRR on suurem kui pikaajaliste hoiuste intressimäär või alternatiivse projekti IRR 
-  Diskonteeritud tasuvusaeg (discounted payback period ) 
DBP = esialgne investeering / aastakeskmine diskonteeritud rahakäive 
Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist 
d.  Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: 
-  Teekulud 
-  Liikluskulud 
-  Liiklusõnnetuste kulud 
-  Muud kulud 
 
8.  Teekulud - ehitusmaksumuse määramine 
 
a.  Ehitusmaksumus vs projektmaksumus 
Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. 
 
b.  Ühekordsed vs jooksvad kulud: otse-, kaud ja ühiskulud 
-   Otsekulud  
-  Kaudkulud 
• 
nn omaniku üldkulud 
• 
nn ehitusplatsi üldkulud 
-  Ühiskulud 
• 
nn ettevõtte üldkulud 
 
c.  Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud 
Omaniku üldkulud 
Tekivad põhiliselt enne ehituse algust 
-  Krundi (maa) maksumus 
-  Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, 
maakorraldus, kohtukulud jm 
-  Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine 
(kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) 
 
Kestavad kogu ehituse aja 
-  ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud 
-   intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud , riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute 
lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) 
Ehitusplatsi üldkulud 
Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud 
-  Ajutiste rajatiste (piirded, laod , valgustus,  ajutised teed, ajutised hooned, tarindite  
kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha 
arvata tagastuva materjali maksumus. 
Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud 
-  Arvutatakse ehitusplatsil kasutamise aja ja töö- (kasutus-) tunni maksumuse korrutisena 
-  Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv  
masinakulu 
Talveperioodi lisakulud: pinnase soojendamise ja kobestamise , konstruktsioonide soojustamise ja 
soojendamise, hoonete kütmise ning lumetõrje kulud 
-  Täiendav materjalikulu, sh külmumisvastaste materjalide kulu 
-  Lisanduv põhitööliste palga- ja masinakulu, arvestades nt kütuse erikulu suurenemist  
talveperioodil (masinate soojendamine ja käivitamine, sh soe vesi ja elektrienergia) 
Abitööde – veetõrje, seadmete remonditööde, märkimistööde, koristustööde, katsetuste ja mõõtmiste, 
laadimistööde, kulud 
-  Põhitööliste palgakulu 
Juhtimiskulud: ehitusplatsi juhtide palgad ja hüvitused, kontorikulud, laokulud, valvekulud, 
koolituskulud, meditsiinilise teenindamise kulud. 
Muud tegevuskulud : objektipõhised vara- ja riskikindlustuse preemiad, esinduskulud, 
reklaamikulud, garantiiprovisjonid. 
-  Kalkuleeritakse kogemuslikult tuginedes varasemate perioodide finantsarvestuse andmetele 
analoogsete projektide kohta. 
 
d.  Ühiskulud 
Ettevõtte üldkulud 
-  Halduskulud – teede-ehitusettevõtte juhtide palgad ja hüvitused, kontorikulud, autokulud, 
koolituskulud, lähetuskulud, esinduskulud, ettevõtte reklaamikulud, kinnisvarakulud, hoonete 
rendikulud 
-  Tehnokulud (logistikakulud?) - konstrueerimise, tootmise valmenduse, finants- ja 
kuluarvestuse, laomajanduse, planeerimise (ettevõtluse ja tehnoarengu kavandamise) kulud 
 Ettevõtte 
kapitalikulu  
-  Ettevõtte kindlustuspreemiad, laenu- ja liisinguintressid, omanikutulu (nn mõistlik ärikasum) 
-  “Mõistlik” (eelarveline) ärikasum 
• 
Taotletav müügikäibe puhasrentaablus põhivara madala osatähtsuse korral koguvarast 
• 
Taotletav investeeringute (koguvara) puhasrentaablus põhivara kõrge osatähtsuse korral 
koguvarast 
• 
Taotletav dividend aktsia kohta korrigeerituna tulumaksumääraga 
 
9.  Teekulud: otsekulud (ressursiarvutus) 
 
a.  Normeerimine (aja- ja kulunormid) 
-  Teede-ehitusettevõtja sisemised normid, mis vastavad konkreetses ettevõttes kasutuselolevale 
tehnoloogilisele protsessile 
-  Statistilised normid, mis on välja töötatud nt seniseid realiseeritud projekte üldistades 
-  Teiste riikide, sh endise NSV Liidu normid, kui need on kättesaadavad ja kohandatavad antud 
projekti realiseerimiseks kasutatavale tehnoloogiale 
 
b.  Tööjõukulu koosseis (nii juhtidel, spetsialistidel kui töölistel) 
-  Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksudega maksustatavad väljaminekud nii teenistus - kui 
töölepingu korral 
Tükitöö normid 
Arvutatakse töömahtude ja ajanormide järgi, mis sisaldavad operatiivtööks, valmendus- ja 
lõpetustööks, vahetusesiseseks puhkeajaks ning tehnoloogilisteks vaheaegadeks kuluvat aega. 
N=Q*An , kus 
N - tööjõu vajadus inimtundides, 
Q - töömaht, 
An - ajanorm inimtundi töömahu ühiku kohta. 
 
Ajatöö normid 
Arvutatakse tööprojekti kohaselt või lähtudes teenindatava protsessi jõudlusest 
 
c.  Masina kasutuskulud koosnevad aastakuludest ehk jätkuvatest kuludest  ( kulum , intressikulud), 
ning jooksvatest ehk perioodikuludest (masina hooldus , kütte- ja määrdeained jm). 
i.  Masinate vajaduse arvutamine (3 võimalust) 
-  Masin töötab omaette  
Masina vajadus tööühiku kohta võrdne masina ajanormiga. 
-   Masinad töötavad grupis , kus enamus masinaid teenindab üht juhtmasinat 
Juhtmasina vajadus tööühiku kohta nagu eelmises. Ülejäänud ühises protsessis osalevate 
masinate ajakulud loetaks võrdseks juhtmasina  omaga , kui nende jõudlus on juhtmasina 
omast suurem; või võetakse juhtmasina omast täisarv korda suurem, kui nende jõudlus on 
juhtmasina omast väiksem. 
-  Masinad teenindavad ehitusplatsi 
Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. 
ii.  Kulum ( amortisatsioon ja depretsiatsioon) 
Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul 
Kulumi arvutusmeetodid: 
 
1. Otsearvutus (lineaarne meetod) 
F + R − L
A =
 
T
F - põhivara soetusmaksumus (krooni); 
R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); 
L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); 
T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 
 
2. Alaneva tasakaalu meetod ehk kulumi arvutamine jääkmaksumusest 
⎛
L ⎞
d = 1 − T
*100
⎜⎜
⎟⎟
 
⎝
F ⎠
d - kulumi määr (%) 
F - põhivara soetusmaksumus (krooni); 
L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); 
T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 
 
3. Annuiteedimeetod - laenu annuiteetmakse 
A =
i
(F − L)
 
1
( + )n
i
−1
(t )
t 1
d
= A 1
i) −
, kus d(t) - kulum aastal t 
 
4. Numbriline arvutusmeetod 
Kulum väheneb kasutusaja jooksul pöördvõrdeliselt 
kasutusaasta järjekorranumbriga 
( )
( )
F
L
t
t
−
d
= (n − j )
 
∑n (tj)
1
kus j(t) - aasta t järjekorranumber 
∑n (tj) - aasta järjekorranumbrite summa kasutusaja jooksul 
1
 
5. Kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea 
jooksul 
 
iii.  Intressikulu arvutus: 
Fikseeritud põhiosaga maksegraafik - põhiosa on sama, muutub summa kuus 
Annuiteetmaksegraafik - põhiosa muutub, summa kuus on sama. 
Lõppkokkuvõttes - annuiteetmaksegraafikuga maksad vähem. 
 
d.   Materjalikulud  
i.  Kulunormide tüpoloogia 
-  Eelarvenorm ehk kulunorm  ehitusplatsil 
 
sisaldavad kõiki jäätmeid ja kadusid 
-  Tootmisnormid ehk konstruktiivne kulunorm 
-  Ettevõtte norm 
ii.  Kulu koosseis 
-  Kõik kulud nende hankimisest kuni ehitusplatsini (~  Incoterms ’i tarneklausel DDP) 
-   Otsekulu sisaldab: tarnija müügihinna, taara maksumuse, vahendusfirmade hinnalisa, 
ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud 
-  Materjalide mahalaadimise ja ladustamise kulud arvatakse ehitusplatsi üldkuludesse, kui 
neid tehakse ehitusplatsi teenindavate laadimisseadmetega 
-  Veokuludes arvestatakse kõiki  vedusid ja ümberlaadimisi, mis on vajalikud materjali 
ehitusplatsile toimetamiseks 
 
Incoterms tarnetingimused koosnevad 13. erinevast klauslist. Iga klausel määrab ära, kas 
müüja või ostja on kohustatud korraldama : 
-  ekspordilitsentside formaalsusi 
-  tollivormistusi 
-   kindlustuse formaalsusi 
-   inspektsiooni ja muid formaalsusi 
 
10.  Liiklus - ja liiklusõnnetuste kulud 
 
a.  Autokulud 
-  Ekspluatatsiooni otsekulud 
-  Otsene kapitalikulu 
 
b.  Liiklusõnnetuste kulude tüpoloogia: inimesega seotud kulud ja varakulud 
Liigitus: inimene vs vara 
-  Liiklusõnnetusega seotud kulud 
• 
Meditsiinilise taastuse kulud 
• 
Mittemeditsiinilise taastuse kulud 
• 
Saamatajäänud toodang 
• 
Inimelu väärtus 
• 
Muud asjakohased kulud 
-  Õnnetusjuhtumiga seotud kulud 
• 
Omandi kahjustus 
• 
Administreerimiskulud 
• 
Muud asjakohased kulud 
 
i.  Inimesega seotud kulud: meditsiinikulud, mittemeditsiinilise taastuse kulud, 
saamatajäänud toodang, inimelu väärtus, muud asjakohased kulud 
 
 
Meditsiinilise taastuse kulud 
-  Esmaabi kulud 
-   Statsionaarse ravi kulud 
-  Ambulatoorse ravi kulud 
-  Abivahendite ja –seadmete kulud 
-  Arvutatakse keskmise ravikestuse ja ravipäeva maksumuse alusel Liikluskindlustuse Fondi, 
Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi andmetel 
Mittemeditsiinilise taastuse kulud 
-  Hoonete kohandamine erivajadustega inimestele 
-  Erivajadustega inimeste transpordi korraldamine 
-  Erivajadustega inimeste kutseharidusõpe 
-  Erivajadustega inimeste üldharidusõpe 
-  Eestis ei arvutata vajaliku statistika puudumise tõttu 
Saamata jäänud toodang 
-  Sisemajanduse kogutoodangu kaotus tööhõivelise elanikkonna arvel 
-  Sisemajanduse kogutoodangu kaotus elanikkonna muude kategooriate arvel (nt lapsed, töötud) 
-  Mittekaubalise toodangu kaotus (kodu- ja vabatahtlik töö) 
-  Eraldi hukkunute , invaliidistunute ja vigastatute kohta 
-  Sisemajanduse eeldatava kogutoodangu ajaldamine baasaastale, kusjuures kasutatakse nn 
sotsiaalset diskontomäära, samuti arvestatakse kehtivat pensioniiga 
Inimelu väärtus 
-  Hukkunute väärtus 
• 
Kaotatud sissetuleku ajaldatud väärtus hukkunu eeldatava eluea jooksul 
-   Ohvrite füüsiliste ja vaimsete kannatuste (elukvaliteedi halvenemine, füüsiline või 
kosmeetiline  kahjustus) 
-  Ohvrite lähedaste vaimsed kannatused 
Muud liiklusõnnetusega seotud kulud 
-  Vigastatute külastamise kulud statsionaarse ravi perioodil, sh pereliikmete toodangu kaotus 
külastamise ajal 
-  Kulutused hooldajale 
-  Matusekulud 
-  Pereliikmete pension  
-  Esimest kahte kululiiki Eestis vajaliku statistika puudumisel ei arvestata. Matusekulude kohta 
saadakse statistikat Liikluskindlustuse fondist. Perepensionid ei ole Eestis levinud. 
 
 
ii.  Varakulud: omandi kahjustamisega seotud kulud, administreerimiskulud, muud 
asjakohased kulud 
 
Omandi kahjustus ja administreerimiskulud 
-  Omandi kahjustus 
• 
Sõidukikahju 
• 
Isiklike esemete kahju 
• 
Tee ja teerajatiste kahju 
• 
Koormakahju 
• 
Muu vara (nt hoonete) kahju 
• 
Õigusabi ja -ekspertiisi kulud 
• 
Teisaldamis- ja parkimiskulud 
• 
Keskkonnakahju 
-  Administreerimiskulud 
• 
Politsei, tuletõrje ja päästeameti kulud 
• 
Autoregistrikeskuse kulud 
Muud õnnetusjuhtumiga seotud kulud 
-  Rendileandjal saamatajäänud tulu liiklusvahendi kasutus- või kapitalirendile andmisest 
-  Ummikukulud seoses liiklusõnnetusega 
-  Avarii süüdlase reaalse vangistuse tõttu saamatajäänud sisemajanduse kogutoodang ning tema 
ülalpidamiskulud vabaduskaotuse ajal 
 
11. Muud kulud tasuvusarvutustes 
 
Pigou ' maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju) 
Ummikukulud - Funktsioon transpordikasutajate vastastikku üksteisele tekitatavate ajakadude 
koguväärtusest (reisiaja väärtuse kontseptsiooon). 
Negatiivse keskkonnamõju kulud: 
-  Õhusaaste kulud 
-  Veesaaste kulud 
-  Pinnasaaste kulud 
-  Müra ja vibratsiooni kulud 
 
Maakasutuse kulud: 
Maa kui loodusvara   
-  Elukeskkonna hävimine (otsene kadumine) 
• 
Infrastruktuur, maavarade kaevandamine 
• 
Vaated (biodiversiteedi ehk maastike mitmekesisusemuutus), kultuuri- ja 
loodusväärtused 
-  Elukeskkonna halvenemise kulud 
• 
Elupaikade killustumine (visuaalne pealetükkivus) 
-  Muud 
• 
Floora ja fauna häving või soovimatute võõrliikide sissetung (bioloogiline mõju) 
 
Maa kui kapital  
-  Defineeritud kui rent, mida transporditeenuse tarbija peaks maksma infrastruktuuri aluse 
maa eest selle omanikule 
-  Iseloomult pöördumatu kulu 
-  Linnapiirkondades on maakasutuse kulul kõrge alternatiivkulu 
 
Parkimiskulud 
-  Sisekulu – tasulistel või väljarenditud parkimisplatsidel 
• 
Püsiv otsekulu turuhinnas (s.o finantskulu) 
-  Väliskulu – teega külgnevatel aladel, kus on lubatud tasuta parkimine  
• 
Muutuv otsekulu turuhinnas 
 
Barjääriefekt 
Kulud, mida ummikud mingi veoviisi infrastruktuuril põhjustavad jalakäijatele või kergliiklusele. 
 
Transpordiga seotud avalike hüviste kulud 
Väliskulu, kuna nende teenuste osutamist finantseeritakse üldiste maksude (nt ettevõtte ja üksikisiku 
tulumaksu) arvel 
-  Transpordialase õigusloome kulud 
-  Transpordi riikliku juhtimise kulud keskvalitsuses (Majandus- ja 
Kommunikatsiooniministeeriumi osakonnad, Maanteeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, 
Autoregistrikeskus, jne) ja kohalikes omavalitsustes (Tallinnas Transpordiamet) 
-  Transpordiga seotud osa kohtusüsteemi kuludest 
-  Liikluspolitsei ülevalpidamise kulud 
-  Transpordiga seotud osa Päästeameti kuludest 
-  Tänavavalgustuse kulud 
-  Jne. 
 
12. Teehoiu finantseerimine 
 
a.  Teehoiu finantseerimise üldpõhimõte (kasutaja maksab) 
Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need 
kinni maksma NB! Seos maksu ja selle kasutamise vahel peab olema tunnetatav 
 
b.  Finantseerimisallikad tellija (riik või kohalik omavalitsus ) vaatepunktist 
-  Maksud 
-   Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) 
-  Rahastamisvahendid 
-  Struktuuritoetused 
-  Finantsmehhanismid 
-  Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) 
-  Laenud 
 
i.  Eestis rakendatud maksud 
 
Kütuseaktsiis - Kaudne maks, mis lisatakse mootorikütuse hinnale. Eesmärgiks tulu genereerimine 
riigieelarvesse avalikuks kasutamiseks määratud transpordiinfrastruktuuri rajamiseks ja korrashoiuks. 
Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 
protsendile kütuseaktsiisi (välja arvatud erimärgistatud kütused) ja 25 protsendile erimärgistatud kütuste 
aktsiisi kavandatavast laekumisest. 
 
Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 
1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto; 
2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga 
autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.  
Maksumäärad 0...3640 krooni kvartalis sõltuvalt telgede arvust, täismassist ja vedrustuse tüübist. 
 
ii.  Eestis kunagi rakendatud maksud 
 
Mootorsõidukiaktsiisi seadus kehtis Eestis kuni 31.12.2002 (k.a) ja muudeti kehtetuks seoses 
raskeveokimaksu seaduse jõustumisega. 
 
Mootorsõidukimaks 
-  Kohalike maksude seadus 
Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad 
või neid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad 
füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. 
-  Kehtis Tallinna linnas ja Alajõe vallas 
 
iii.  Muus maailmas praktiseeritavad/teoreetiliselt rakendatavad maksud 
 
Teemaks (-lõiv) - maks kahe punkti vahelise teelõigu läbimise eest sõltuvalt tee pikkusest ja sõiduki 
kategooriast. Võidakse kasutada ka PPP- (avaliku ja erasektori partnerlus -) programmide korral. 
Naastrehvide maks 
 
iv.  Välisabi: rahastamisvahendid, struktuuritoetused ( omafinantseering ; 
struktuurivahendid- Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu fond), 
finantseerimismehhanismid 
 
Välisabi 
-  Euroopa Liidu rahastamisvahendid (nt  Marco Polo II; teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm; 
DG-TREN iga-aastased projektikonkursid) 
-  Struktuurivahendid 
• 
Ühtekuuluvusfond 
• 
Struktuurifondid 
-  Ühenduse algatused (nt INTERREG) 
-  Finantsmehhanismid (nt Norra finantsmehhanism) 
-   
Struktuuritoetused 
-  Riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja 
Ühtekuuluvusfondist (struktuurivahendid). 
-  Struktuuritoetus jaguneb: 
• 
Euroopa Liidu toetus – Euroopa Liidu struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuse 
INTERREG raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa; 
• 
Riigieelarveline toetus – struktuuritoetuse osa, mis kantakse riigikassast koos Euroopa 
Liidu rahaga otse toetuse saajale . 
Omafinantseering - toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute tehtav rahaline või rahaliselt 
mõõdetav panus projekti, sh laenud või väljastpoolt Euroopa Liitu saadud välisabi. Omafinantseeringu 
hulka arvatakse ainult abikõlblikud kulud. 
 
Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) 
-  Mõeldud eelkõige suuremate infrastruktuuriprojektide rahastamiseks. 
-  Projektid peavad avaldama majanduslikku ja sotsiaalset mõju kogu riigile ning märkimisväärselt 
kaasa aitama  keskkonna ja transpordi sektorite arengutele. 
-  Ühe projekti minimaalseks maksumuseks peaks olema vähemalt 10 miljonit eurot. 
-  Nõutav Eesti-poolse rahastuse olemasolu ja vastavus siseriiklikele prioriteetidele 
 
Euroopa Regionaalarengu Fond - toetatakse: 
-  majanduslikuks arenguks vajalike infrastruktuuride arendamist 
-  mitmeid maaettevõtlust mitmekesistavaid abinõusid ( turism  jne) ning toodete ja teenuste 
kvaliteediga seonduvat 
 
Trans-Euroopa transpordivõrk (TEN-T) 
-  Koosneb transpordiinfrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja 
navigatsioonisüsteemidest. 
-  Transpordiinfrastruktuur koosneb maantee-,  raudtee - ja siseveevõrkudest, mere- ja 
siseveesadamatest ning muudest ühenduspunktidest. 
-  TEN-T maanteevõrk koosneb nii olemasolevatest kui ka uutest kiirteedest ja teedest , mis: 
• 
etendavad tähtsat osa kaugvedudes, või 
• 
võimaldavad transpordikoridorides ümbersõitu suurtest linnadest, või 
• 
kindlustavad ühenduse teiste veoviisidega, või 
• 
raskesti ligipääsetavad ja äärealad ühenduse keskpiirkondadega. 
 
Projektide valiku protsess 
-  Taotleja poolt 
• 
Projekti identifitseerimine ja projektdokumentatsiooni koostamine 
-  Eelarved 
-  Tasuvusanalüüs 
-  Finantsanalüüs 
• 
Tulu-kuluanalüüs 
• 
Finantsprojektsioonide koostamine 
-  Rakendusüksuses 
• 
Prioritiseerimine 
• 
Otsustamine 
 
Suurprojekt - Projekt, mis seisneb ehitustöödes, meetmetes ja teenustes, mille eesmärk on viia ellu 
täpse majandusliku ja tehnilise olemusega ühtne ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja 
mille kogumaksumus ületab keskkonnaalaste meetmete puhul 25 miljonit eurot ja teiste valdkondade 
puhul 50 miljonit eurot (~ 782 mln krooni). 
 
Rakendusasutus - Prioriteedi või meetme rakendamiseks Vabariigi Valitsuse poolt määratud 
ministeerium , mis vastutab nende eesmärkide saavutamise eest. 
 
Korraldusasutus - Riiklik asutus, mille EL liikmesriik on määranud EL struktuuriabi vahendamist 
korraldama. Korraldusasutusel lasub üldvastutus struktuuritoetuse rakendamise , sh arengukava 
nõuetekohase rakendamise, kontrolli jm eest. 
 
Makseasutus - Riiklik asutus, mille EL liikmesriik on määranud selleks, et kinnitada 
kuludeklaratsiooniga struktuuritoetusest tehtud kulud ning taotleda Euroopa Komisjonilt EL 
struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Väljamaksete tegemine ei kuulu makseasutuse 
ülesannete hulka, vaid see on rakendusüksuse ülesanne. 
 
Auditeeriv asutus - Struktuuritoetuse seadusega määratud asutus, mis auditeerib korraldus- ja 
makseasutuse, rakendusasutuste ja - üksuste ning toetuse saajate tegevust. 
 
Rakendusüksus - Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle 
ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas toetuse taotluste menetlemine , toetuse rahuldamise otsuse alusel 
toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine ning 
projektidele eraldatud toetuse seire teostamine. 
 
Lõppkasusaaja (toetuse saaja) 
Finantsabi lõppkasutaja. Tegevuste eest vastutavad asutused ja riigi- või eraettevõtted, kes teostavad või 
tellivad ise Euroopa Liidu struktuurifondide abisummadest toetatavad tööd ja hanked. 
 
Abikõlbulikud kulud 
-  Kogukulu, mis kaetakse struktuuritoetuste, toetuse saaja omafinantseeringu ja 
kaasfinantseerimise abil. 
-  Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord. Rahandusministri määrus 
• 
Abikõlbulikud ei ole üldjuhul erisoodustused ja nendelt arvutatavad maksud, 
lähetuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud üle seaduses sätestatud piirmäärade, 
teatud juhtudel liiklusvahendi rendikulud 
 
Abikõlbulikkuse periood 
-  Kas toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas,  programmis , programmi 
elluviijaga sõlmitavas halduslepingus või meetme tingimustes sätestatud ajavahemik , millal 
projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. 
-  Üldjuhul algab abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, samas võib 
põhjendatud juhtudel näha ette ka varasema abikõlblikkuse perioodi alguse, nt taotluse 
esitamisest vms. 
 
Struktuuritoetuste kasutamine: peamiselt Trans-Euroopa maanteevõrk Eesti territooriumil ehk 
rahvusvahelised põhimaanteed. 
 
v.  Laenud (neid väljastavad institutsioonid ) 
-  ÜRO sõltumatud agentuurid  
• 
Maailmapanga Grupp 
ƒ  Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) 
ƒ  Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 
• 
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 
-  Euroopa Investeerimispank (EIB) 
-  Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 
-  Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 
-  Riigivõlakirjade emissioon  
-  Laenud kommertspankadelt (vt finantseerimisallikad äriühingu vaatepunktist) 
 
vi.  Riigi- ja erakapitali partnerlus (PPP) 
-  Projekte võib osaliselt rahastada muudest vahenditest kui kohaliku omavalitsuse või 
valitsuse eelarvest, kaasates erasektori. 
-  Võimalikud on erinevad koostöövormid: 
• 
erasektor ehitab ja hooldab vara ning saab selle eest tasu (infrastruktuuri 
kasutustasuna või kasutusrendile andmisena avalikule sektorile); 
• 
erasektor ehitab vara, avalik sektor hooldab seda ja ostab järelmaksuga välja; 
• 
avalik ja erasektor moodustavad infrastruktuuri rajamiseks ja selle 
ekspluateerimiseks äriühingu. 
-  Näiteid Põhjamaadest: Orkdalsvegeni teedeprojektid ja Oslo tollimaanteede süsteem 
Norras, Arlanda kiirrong Rootsis, Lahti piirkonna maanteed Soomes. 
 
c.  Teehoiuraha (kujunemine ja akumuleerimine) 
 
Teehoiuraha akumuleerimine 
-  Riigieelarve (Eestis) 
-  Spetsiaalne fond (Euroopa Liidu transpordipoliitika Valge Raamatu soovitus ja Euroopa Liidu nn 
vanade liikmesriikide – EL15, tavapraktika) 
 
Teehoiu kulud 
-  Tegevuskulud 
• 
maanteehoiusüsteemi (Maanteeamet ja teedevalitsused) ülevalpidamine 
• 
teehoole  
-  Investeeringud 
• 
teede remont (kulumise kompenseerimine) 
• 
teedevõrgu arendus (olemasolevate teede laiendamine ja uute ehitus) 
 
d.  Finantseerimisallikad täitja (teehoiuettevõtte) vaatepunktist:  
 
Igapäevaste väljaminekute ehk käibekapitali rahastamine 
-  Laekumine kaupade ja teenuste müügist 
-  Laofinantseerimine 
-  Arvelduskrediit 
-   Faktooring  
 
Investeeringud põhivarasse (st reaalinvesteeringud) - masinate ja seadmete soetamine teehoiutööde 
teostamiseks 
-  Aktsia- ja/või võlakirjaemissioon 
-  Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali 
-  Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest 
-  Ettevõtlustoetus 
-   Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) 
 
Kapitali- ja  kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist 
kasumiaruandes 
 
Kasutusrent  
-  Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja 
-  Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid 
põhitegevuskuluna 
-  Erandjuhtum – täisteenusliising 
 
Kapitalirent 
-  Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale 
-  Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe 
aruandes ja tasumata põhiosa lühi- või pikaajalise kohustusena 
-  Põhiosamaksete ja omafinantseeringu summa kapitaliseeritakse, st võetakse bilansis arvele 
põhivarana, ning amortiseeritakse 
 

Document Outline

• 1. Teehoiu ökonoomika aine
• b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.
• 2. Sissejuhatus majandusarvestusse
• 3. Finantsarvestus teedehoiuettevõttes
• d. Kulu - kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades.
• h. Kohustis – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.
• 4. Juhtimis- ja kuluarvestus
• 5. Finantsanalüüs
• b. Raamatupidamisaruandluse analüüsi etapid:
• 6. Eelarvestamine ettevõttetasandil
• b. Ettevõtluse eesmärk - ettevõtte väärtuse suurendamine
• 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse
• 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine
• 9. Teekulud: otsekulud (ressursiarvutus)
• 10. Liiklus- ja liiklusõnnetuste kulud
• 11. Muud kulud tasuvusarvutustes
• 12. Teehoiu finantseerimine