Kuluarvestus I KT (0)

Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö
1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1)
a. Turg , vaba- ehk atomaarturg , turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus
Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused.
Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud
Turutõrked:
Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku
Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed
b. Hinnakujunduse parim lahendus ( piirkulu alusel)
Parim lahendus ( first best solution )– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur kui selle tootmiseks või osutamiseks tehtud kulud.
p(efektiivne) = MC = MR
– Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked.
c. Turutasakaalu kujunemine
d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks
Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades.
Kulude liigituse nn I tase:
– Majanduskulu (economic cost ) ehk alternatiivkulu ( opportunity cost) ehk loobumiskulu
– Finantskulu (financial cost)
Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas.
Näited: – Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana
– Raudtee -ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel
Loobumiskulu omadusi:
• Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega
– Hinnatav väärtus
– Maksevalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus maksma
– Aktsepteerimisvalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus oma heaolu vähenemist taluma
• Ei sisaldu riigi ega ettevõtte arvepidamises
• Kasutatakse riiklike investeeringute analüüsil (projektitulud vs projektikulud)
Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
• Kajastuvad riigi ja ettevõtte arvepidamises
• Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turulvabalt kaubeldavad.
– Loobumis- ja finantskulu vahe: varikulu
2. Transporditeenuste turg (loeng 3)
a. Turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja, sh loomulik monopol
Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust].
b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest
• KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta
• ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad
• RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta
• ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes
• MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta
• PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor
• ElSS : Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude
kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega.
3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt:
a. finantsarvestus
b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks.
c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis.
4. Finantsarvestus
a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud
b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid :
– majandusüksuse printsiip
– jätkuvuse printsiip
– arusaadavuse printsiip
– olulisuse printsiip
– tulude ja kulude vastavuse printsiip
c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – raamatupidamise võte
d. Finantsarvestuse ülesanded :
1) Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus
2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine ( bilanss ), kasumi ( kahjumi ) perioodiline väljaselgitamine
e. Majandusaasta aruande taksonoomia
• Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum
• Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist , mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega
• Erandid
– Statistikaamet
– Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;
– Tervise Arengu Instituut
f. Bilansiskeem ja põhiseosed
Aktiva : vara
Passiva : kohustused, omakapital
Tulud ja Kulud
Põhiseosed:
Vara= Kapital
Vara= Võõrkapital+omakapital
Vara=Vara soetamise allikad
Investeerimine= finantseerimine
g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja
analüütilised kontod
5. Kulude klassifikatsioone
a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata)
b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad)
c. Ajalisest aspektist ( soetus -, asendus- ja kavandatud kulud)
i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod
Kulum ( amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul.
Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine.

• Maad ei amortiseerita
  
• Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades)
  

Kulumi arvutamine:
Otsearvutus (lineaarne meetod)
F – põhivara soetusmaksumus (eurot)
R – moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot)
L – põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot)
T – põhivara kasulik eluiga (aastat)
Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul
d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud)
Pöördumatud kulud

• Ärakasutatud ressursside kulu
  
• Tüüpiline näide – transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu
  
• Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks
  
• Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta
  

Inkrementaalkulu
Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis

• Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes
  
• Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia
  
• Ei arvestata riiklikke makse
  

Finantsprognoosides

• Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses
  

Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike.
TC=VC+NVC
e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud , segakulud, astakkulud )
i. kogukulu vs täiskulu
f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud)
i. omamise kogukulu
g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)
6. Logistikakulud
a. Varudega seotud kulud
b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu)

• Sõidukikulud
  

• Ekspluatsioonikulud – nt kütus, hooldus , tarvikud, tööjõukulud
  
• Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
  

• Infrastruktuurikulud
  

• Ekspluatatsioonikulud – nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud
  
• Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
  

7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid
Juhtimisarvestus – juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks.
Kuluarvestus – protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organistasiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis
Juhtimis-ja kuluarvestuse universaalmeetodite ajalooline areng

• Lihtsad e kesised (nt eelarveliste kulude võrdlus tegelike kuludega – dispersioonanalüüs)
  
• Traditsioonilised ja raamatupidamisaruandlusest tulenevad meetodid ( nt standardkuluarvestus)
  
• Spetsiaalne e vastutuspõhine kuluarvestus
  
• Integreeritud e tegevuspõhine kuluarvestus
  

a. Vastutuspõhine kuluarvestus
- organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega
Tegevuspõhine kuluarvestus

• Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi.
  

Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused
- sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused.
- arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve
- iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud
Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest
Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid
Kasumikeskus
- organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest
- kuna kasum=tulu-kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest.
- kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse.
Investeeringu- ( investeerimis -) keskused
- organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st kulude ja tulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest.