Kuluarvestus (0)

1. Mikroökonoomiline taust
Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused . Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga.
Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus =pakkumisega
Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus: finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu .
Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee -ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel.
Finantskulud- Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe=varikulu.
2. Majandusarvestuse liigid
Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks , planeerimiseks ja kontrollimiseks.
Kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis .
Finantsarvestus - ehk raamatupidamine , sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja kahjumiarvestus, rahakäibe arvestus. Finantsarvestuse definitsioon: Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist.
3. Finantsarvestus
Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Majandusaasta aruande koostamise printsiibid -
– majandusüksuse printsiip
– jätkuvuse printsiip
– arusaadavuse printsiip
– olulisuse printsiip
– tulude ja kulude vastavuse printsiip
Raamatupidamisarvestuse hea tava:
Finantsarvestust tuleb pidada selliselt , et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine;
Kõik  majandustehingud  tuleb dokumenteerida ja seda mõistliku ajaperioodi jooksul;
Kõik majandustehingud tuleb raamatupidamisregistrites kirjendada kas algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel;
Raamatupidamisaruanded koostatakse raamatupidamisregistrites tehtud kokkuvõtete põhjal;
Likvideeritud juriidilise isiku asutamis - ja algdokumendid, raamatupidamisregistrid, lepingud , raamatupidamise aasta-aruanded ja teised seadustega sätestatud dokumendid antakse likvideerimise järgselt üle riiklikule registrile;
Üksikküsimustes tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, vastu võetud standarditest ning kinnitatud metoodilistest soovitustest.
Finantsarvestuse ülesanded-
1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus
2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine.
Majandusaasta aruande taksonoomia -
*Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
*Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist , mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega
Erandid:  Statistikaamet ;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut.
Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva : kohustused, omakapital
Tulud ja Kulud
Põhiseosed:
Vara = Kapital = Võõrkapital +omakapital
Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine
Investeerimine=finantseerimine

• Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod
  

4. Kulude klassifikatsioone-

• Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja raamatupidamises kajastatud raudteeinfrastruktuuri kulud.
  

Ilmutamata- ntks rendikulu EVR omanduses oleva maa eest.

• Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad)- Jätkuvaid ehk perioodilisi kulusid kajastatakse bilansis ja lõplikuid ehk regulaarseid kulusid kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Infrastruktuuri investeeringuteks võetud laenu tagastamata osa vs intressid laenujäägilt.
  

Toote- ehk inventeeritavad kulud kajastatakse bilansis ja perioodikulud kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Aruandlusperioodi lõpul laos olevate materjalide soetuskulu vs aruandeperioodil kasutatud materjalide soetuskulu.
Kapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust suurendavad kulud ja mittekapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust säilitavad kulud. Näide: Raudtee remondi vs raudtee hoolduskulud.

• Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) – soetuskulud( minevik ). Näide: Teeremondimasina soetamiseks tehtud kulutused, mis sisaldavad selle ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid.
  

Asenduskulud(olevik)- näide: uue, täielikult amortiseerunud masina asemele hangitud teeremondimasina soetuskulud.
Kavandatud ehk eelarvestatud kulud(tulevik) – Näide: äriplaanis kavandatud kulutused raudteeinfrastruktuuri hoolduseks ja remondiks.

• Kulum , kulumiarvestusmeetodid (eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod)-
  

Kulum ( amortisatsioon ja depretsiatsioon ) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul.
Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine.
Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks . A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus , R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga.
Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01. soetatakse transpordivahend maksumusega 4 mln eurot, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat ja jääkväärtuseks eluea lõpul 5% soetusmaksumusest. Eeldatud on, et masina tööajafond jaguneb kasuliku eluea jooksul järgmiselt: I aastal 35%, II aastal 45%, III aastal 20%. Arvutada kulum ja bilansiline jääkväärtus kogu kasuliku eluea jooksul lähtudes masina tööajafondi jaotusest. Vastus: Amortiseeritav maksumus = 4 000 000 – 0,05x4 000 000 = 3 800 000 eurot

• Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel
  

Pöördumatud kulud ehk ärakasutatud ressursside kulud- näide: teeremondimasina soetuskulu bilansis või depretsiatsioon kasumiaruandes.
Diferentsiaal - ehk inkrementaal- ehk täiendkulud- Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis - näide: Alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kulude suuruses.
Marginaal - ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ühe rongi lisandumisest raudteele vs raudtee hoolduskulud rongi kohta aruandeperioodil.
Lühiajalised: muutuvkulud , Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu .

• Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud ) –
  

Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud.
Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud.
Segakulud: eeldatavalt tee hooldus - ja remondikulud.
Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud.
Täiskulu : muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu , mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud +nõutav omakapitali tootlus

• Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud)
  

tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu).
Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus - ehk müügikulud , mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud (ntks peakontori kindlustus - ja hoolduskulud) ja veel uurimis - ja arenduskulud (ntks keskkonnamõju hindamise kulud) ja finantseerimis - ehk rahastamiskulud (nt laenu intressikulu ja lepingutasu)
Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus.
Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud - ja üldkulud )- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel ,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud
5. Logistikakulud
Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport.
Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem varude kulu ja seda suurem transpordikulu. Mida paremini teenindatakse kliente, seda suuremaks lähevad transpordi- ja käitluskulud ning alternatiivkulu väheneb. Mida kiiremini varud käibivad, seda rohkeb raha kulub, kuid alternatiivikulu puudub. Mida rohkem ladusid , seda suurem varude kulu, aga väiksem transpordikulu.
Varudega seotud kulud, sh varudega seotud omamise kogukulu, riski- ja veakulud, loobumiskulu, LiFO vs FIFO -
FIFO ( first -in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras.
• LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine .
Varudega seotud kulud on ladustamiskulud, riskiga seotud kulud ning finantskulud ehk loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter, valve ,laopersonali kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine ,kauba aegumine ,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all.
Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks.
Kulude klassifikatsioon transpordis
• Sõidukikulud – Ekspluatatsioonikulud,Nt kütus , hooldus, tarvikud , tööjõukulud – Kapitalikulud , Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad.
• Infrastruktuurikulud – Ekspluatatsioonikulud, Nt hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud,Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
6. Kuluarvestussüsteem
Kuluarvestussüsteem - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude arvestuseks ja juhtimiseks.
Kuluarvestussüsteemide taksonoomia (kuluarvestuse põhimõtted)
• Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist:
–tegelikel kuludel põhinev (actual costing system)
– normkuludel põhinev (normal costing system)
– standardkuludel põhinev (standard costing system)
• Lähtuvalt kulude kogumise meetodist:
– töökuluarvestus (job costing system)
– protsessikuluarvestus ( process costing system)
– operatsioonikulu arvestus (operation costing system)
1) Maksuarvestus - Arvestuse pidamine arvestatud ja ülekandmisele või tagastamisele kuuluvate maksusummade kohta erinevate maksude kaupa
1.1)Finantsaruannete analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne
1.2) Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes.
2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks
3) Kuluarvestus - Protsess, mis seisneb; 1) eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; 2) tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis.
Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal)
Eesmärkide püstitamine
Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki:
– hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis;
– mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid;
– tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet.
Nõuete määratlemine
Turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja - Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust].
Turguvalitsevat seisundit põhjustavad asjaolud
• Kaasaaegsem tehnoloogia võrreldes konkurentidega
• Tuntud kaubamärk , tugev jaotusvõrk
• Piisavad tootmisvõimsused ning pikaajalised tarne- ja müügilepingud
• Hajutatud riskid
• Vertikaalselt integreeritud organisatsioonistruktuur, nt ettevõtjale endale kuuluv infrastruktuur
Eriseadused majandusarvestusest
KonkS : arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta
ElTS : Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad •
RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta •
ÜTS : finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes •
MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta. •
PostiS : universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor •
ElSS : Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega.
Põhimõtete valik
7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid
Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus - Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega.
Vastutuskeskused (tulemusüksused) - Organisatsiooni allüksus, mille juht on aruandekohustuslik temale alluva allüksuse teatud finantstulemuse kohta
Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest.
Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid
Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest.
Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni osa, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest.
Eelarve - andmekogu , mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus;
Koondeelarve - kõikide erinevate elementide eelarved kokku
Eelarvestamisemeetodid
• Analüütiline meetod ( normeerimine )
• Eksperthinnangute meetod
• Statistiline (aegridade analüüsi) meetod
• Baasperioodi valiku järgi
• Fondimeetod (müügitulu korrigeerimine ajaloolise debitoorse võlgnevusega)
• Käibe- (tulu-) protsendi meetod (kulude suhe müügitulusse)
• Kasumiprotsendimeetod (kulude suhe nt ärikasumisse)
• Turupõhine meetod (lähtutakse tootmisharukeskmisest tootmiskulude ja müügitulu suhtest )
• Baasperioodi valiku järgi
• Korralduslike aspektide järgi – ülevalt alla (retrograadne); alt üles (progressiinve); vastassuunaline