o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist
Slaid 1 Slaid 2 Slaid 3 Slaid 4 Slaid 5 Slaid 6 Slaid 7 Slaid 8 Slaid 9 Slaid 10 Slaid 11 Slaid 12 Slaid 13 Slaid 14 Slaid 15 Slaid 16 Slaid 17 Slaid 18 Slaid 19 Slaid 20 Slaid 21 Slaid 22 Slaid 23 Slaid 24 Slaid 25 Slaid 26 Slaid 27 Slaid 28 Slaid 29 Slaid 30 Slaid 31 Slaid 32 Slaid 33 Slaid 34 Slaid 35 Slaid 36 Slaid 37 Slaid 38 Slaid 39 Slaid 40 Slaid 41 Slaid 42 Slaid 43 Slaid 44 Slaid 45 Slaid 46 Slaid 47 Slaid 48 Slaid 49 Slaid 50 Slaid 51 Slaid 52 Slaid 53 Slaid 54 Slaid 55 Slaid 56 Slaid 57 Slaid 58 Slaid 59 Slaid 60 Slaid 61 Slaid 62 Slaid 63 Slaid 64 Slaid 65 Slaid 66 Slaid 67 Slaid 68 Slaid 69 Slaid 70 Slaid 71 Slaid 72 Slaid 73 Slaid 74 Slaid 75 Slaid 76 Slaid 77 Slaid 78 Slaid 79 Slaid 80 ...
Veekaitsevööndis: Ei tohi pritsida · Lähemal kui 20m Läänemere,Võrtsjärve,Lämmijärve,Peipsi ja Pihkva järve veepiirist · Lähemal kui 10m teiste järvede,veehoidlate,jõgede,ojade.allikate, peakraavide,kanalite ning maaparandussüsteemi eesvoolude veepiirist · lähemal kui 1m alla 10km2 valgalaga maaparandusüsteemi eesvoolu veepiirist Seemnete puhtimine Seemnete töötlemine taimekaitsevahenditega. Spetsiaalne või selleks kohandatud seade Lubatud märgpuhtimine, spetsiaalse seadme korral ka selleks sobiva preparaadiga kuivpuhtimine Puhtimiskoht peab olema 50 m kaugemal elamust, loomakasvatushoonest või rajatisest,söödahoidlast,kaevust ja veekogust Keelatud puhtimiskoha saastamine puhitud seemne või puhtimisseadme. Puhitud seemet ei tohi kasutada toiduks ega söödaks
Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu. Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste või taimekahjurite vastu. Valmistatakse ka mitmekomponendilisi puhtimisvahendeid. Sellisel juhul kaitstakse tõusmeid nii kahjurite kui taimehaiguste vastu. Puhtimine on väga oluline ja paljude taimehaiguste puhul ainus võimalus neid tõrjuda. Sellised haigused on kõva- ja lendnõgi, triiptõbi jne. Puhtimise kaitsev toime kestab kuni tärkamiseni ning süsteemsete toimainete puhul ka paar tärkamisjärgset nädalat. Kasvuregulaatorid Kasvuregulaatorid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mis muudavad taimedes toimuvaid füsioloogilisi ja biokeemilisi protsesse. Kultuurtaimedel kasutatakse peamiselt kõrretugevdajaid e
kr/rull, kr/t Umbrohu- Trifluraliin 2.00 l/ha sügisel 145.00 290 tõrje Külvamine Seeme, sordid- 6.00 kg/ha augusti II 180.00 1080 Kronos, Banjo dekaad Väetamine Arvi 5-15-20-4S 400.00 kg/ha augusti II 5.50 2200 dekaad Puhtimine Cruiser OSR 0.09 l/ha augusti II 3500.00 315 dekaad Haigusetõrje Folicur 250 EW 0.40 l/ha septembri lõpp 500.00 200 Väetamine N- Ammoniumnitraat 300.00 kg/ha aprilli I-II dekaad 5.05 1515 ga Umbrohutõrje Lontrel 300 0.40 l/ha mai I dekaad 1425.00 570 Haigusetõrje Folicur 250 EW 0.50 l/ha mai I dekaad 500.00 250
7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas
1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3. Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up Kasvuregulaatorid
agrotehniline harimisviis kõikjal kohal, sõltumatu regioonist. Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti tsingi,mangaani ja vaske. Lehekaudse kasvuregulaatori kasutamine suurendab immunoloogilise vastupanu.
Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid,
loomatoiduks. Kõige tähtsam on tungalteradeta seemnete kasutamine. Seemnete kontroll toimub ujutamismeetodil, milleks kasutades naatriumkloriidi lahust. Sügav künd ning kultuuride vaheldumine toovad tõhusat leevendust, kuna umbes 25 cm sügavusele maetud tunglaterad ei idane ning mädanevad aasta möödudes. Kõrreliste umbrohtude tõrje nii kultuuris kui ka läheduses on tähtis moodus, vähendades levikut teraviljakultuuridele. Seemnete puhtimine Baytan Universal WS 19,5 (triadimenool, fuberidasool, imasaliil), võib vähendada tungalterade idanemist, vähendades seega teraviljade, rukis kaasa arvatud, nakatumist. Kasvuaegseks tõrjeks sobiv keemilise töötlemise viisi puudub. 6. Tunglaterad Eestis Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. See seeneliik parasiteerib enamikul kõrreliste liikidel. Eestis parasiteerib tungaltera kõrreliste sugukonna 74 (78) liigil,
3. VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid on: • Põhitoiteelemendid - lämmastik, fosfor ja kaalium; • Makroelemendid - kaltsium, magneesium ja väävel; • Poolmikroelemendid - raud, mangaan; • Mikroelemendid - boor. Need elemendid on vajalikud taimede kasvuks. Neid saadakse loodusest. Väetist antakse külveelsel andmisajal, külviaegne andmisajal (kombikülvikutega) ja külvijärgsel andmisajal. 4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate eest. Teravilju kahjustavad oluliselt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused ja nii edasi. Talivilju kahjustab lumiseen. Umbrohutõrtje - Kasvuaegselt esimene taimekasvatustöö. Kasutatavaid preparaate nimetatakse herbitsiidideks. Herbitsiidid on valiva (kitsa toimespektriga) ja üldhävitatava toimega (laia toimespektriga).
Pigem tuleks jälgida, mida kompostihunnikusse viia. Haigete taimede komposti ei panda uuesti taimedele, vaid viiakse näiteks metsa alla. 5. Õige mullaharimine; kündmine, kultiveerimine. Sügisel segatakse pindmist kihti (10cm). Siis ei teki umbrohi. Segatakse - umbrohi kasvab - segatakse... tehakse peale saagi koristamist. 6. Õige külvi- ja koristusaeg; (näiteks herned tuleb vara maha panna) 7. Koristusjäätmete hävitamine. 8. Külvise puhtimine, sorteerimine ja puhastamine; 9. Umbrohtude tõrje; Mehhaaniline tõrje selle tõrje võtted on palju aega ja käsitööd nõudvad võtted. Seetõttu neid ei kasutata nii sageli kui keemilisi või agrotehnilisi võtteid. Siia hulka kuuluvad: 1. Haigete taimede või nende osade eemaldamine; Nt. kasvuhoones lehemädanik 2. Kahjuritest asustatud taimede või nende osade eemaldamine; 3. Kahjurite tapmine või nende ärakorjamine taimedelt; Nt. putukate kokkukorjamine 4
külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist(aug lõpp sept algus) rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 4r cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m2) reavahe - 7,5 -12,5 cm väetamine Põhitoiteelemdid on lämmastik, fosfor, kaalium Veel tähtsad kaltsium, magneesium, väävel, Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Hooldus/kaitse -puhtimine - nende töötlemine mehaaniliselt,bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks -umbrohuõrje -putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Külviaeg ja külvi järjekord Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad
1. Külvieelsed mullaharimistööd Kõrrekoorimine, väetamine NPK Kohe pärast eelvilja koristamist 2. Kevadised mullaharimistööd Äestamine Võimalikult vara, kohe peale mulla tahenemist , Pealtväetamine Varakevadel Fungitsiid- Folicur EW 250 1l/ha 3. Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnete puhtimine 15-1 päev enne külvi 4.Külvitööd Seemnete külvamine põllule 500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul, kitsarealine külv, 7...8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm 5. Kasvuaegsed hooldustööd Äestamine Vahetult enne teravilja tärkamist Vagude ajamine Sügisel
Haiguskindluse suhtes on väga hea kindlusega eriti jahukaste, rooste ja äärislaiksuse suhtes. Kasvuajaks on märgitud, et on keskvalmiv ning hea põuakindlusega. Kindlustamaks head vilja kvaliteeti tuleb hoida kultuur püstisena ja koristada saak kohe pärast valmimist. Vastupidavate sortide kasutamine, optimaalne külviaeg, korralik külvikord, terve seemnematerjali kasutamine, hästi ettevalmistatud külvipind ning harimisvõtted tagavad kvaliteetse saagi. Seemnete puhtimine on hea taimekaitse, mida kasutatakse haiguste vastu, mille puhul ei aita lehe kaudu toimivad fungitsiidid. Mina kasutasin selleks puhist Raxil. Puhtimise juures on tähtis, et kõik seemned kaetakse preparaadiga ühtlaselt. Umbrohtumust aitab vähendada kultiveerimine, kündmine ja äestamine enne kultuuri külvamist. Eesmärgiks on eemaldada eelmise kultuuri jäägid, hävitada umbrohupopulatsioone ning valmistada ette optimaalsete tingimustega külvipind.
Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd. Sügiskünni sügavus sõltub
leiva ja linnumunade koostisse ning toiduga inimorganismi. Mõne aja pärast algasid inimestel haigusnähud ja mürgistatute arv kasvas Iraagis laviinina. 1972. aasta algul raviti ametlikel andmeil haiglates 6530 mürgistatut, kellest hukkus 495. teistel andmetel ulatus mürgistatute arv kümnetesse tuhandetesse. 1940. aastal alustati Rootsis teravilja puhtimist elavhõbedaühenditega. Nii oli võimalik efektiivselt hävitada seemneviljas kahjulikke mikroorganisme. Aasta-aastalt puhtimine laienes. Järgmisl aastakümnendil aga hakkas lindude arvukus vähenema ja 1960-ndail aastail märgati faasanite ja põldpüüde haigestumist ebatavalisse haigusse: linnud lonkasid ja kannatasid tasakaaluhäirete all. Vähenema hakkas ka kulliliste arv, kes küttisid teraviljasööjaid linde. Hukkunud lindude organismis avastati elavhõbedaühendeid. Tuvastati, et lindude surma põhjustasid puhitud seemnevilja elavhõbedaühendid. Elavhõbe jõudis isegi kanamunadesse
Muld.viljakas , toitaineteriks, mitmesugused mullatüübid, mulla pH 6,5-7,5 . Talub ka happelist mulda. Agrotehnika *Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva. *Eelvili: ei talu endale järgnemist . Parimad : mustkesa, kaunvili, kartul , põldhein . Eelviljaks ei sobi mais sest neil ühised haigused. Väetamine *Põhiväetis orgaanika ning külvil paiklikult kompleksväetised. Kasvuajal pealtväetisena P ja N mis soodustab kõrsumist. Külv *seemnete kalibreerimine ( ühtlane tärkamine) *seemnete puhtimine *optimaalne külviaeg kui mulla temp 12-15 kraadi. *külvisenorm 8-30kg/ha e 200-500 idanevat seemet ruutmeetriile *külvisügavus 3-8cm *Külviviis- laiarealine ( 45cm ) , tavarealine ( 12-15cm ) kitsarealine ( 7-8cm ) Külvide hooldamine *rullimine külvijärgselt , umbrohu-,kahjurite-, ja haigustõrje *saagikoristus probleemne kuna valmib ebaühtlaselt nii põllu kui ka taime piires. *sobilik kahefaasiline koristamine, kus pärast niitmist lastakse seemnetel järelvalmida
Külmakergitus esineb peamiselt kevadel, kui niiske muld korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, haarab kaasa taimed ja võib sellega nende juured puruks rebida. Esineb sagedasti rasketel liigniisketel muldadel varakevadel. Selle vastu aitab rullimine; 6. Lumiseene ja teiste seenhaiguste kahjustusi on talivilja põldudel enamasti igal aastal. Kõige vastuvõtlikumad on seenhaigustele nõrgenenud taimed (nt. läbi haudumise), samuti ülekasvanud taimed. Selle vastu aitab seemnete puhtimine, õige külviaeg, sobiv väetiste vahekord, liigniiskuse ärahoidmine, orase pritsimine jne. Lumiseen levib põllul kolletena ja võib hävitada sellistel kohtadel kõik taimed. Peale nimetatud taimede väljalangemise onpeaaegu igal põllul veel juhuslikke väljalangemisi, mille hulk võib olla 20...30% sügisesest taimikust. Kui taimed langevad välja ühtlaselt ja ei tekita suuri tühikuid põllul, siis nimetatakse seda hõrenemiseks
kahjuritega võitlemiseks on loodud küll vägagi tõhusad vahendid. Umbrohu kasvu vähendada ja mullas taimehaiguste tekitajaid kahjustada saab juba põldu külviks ette valmistades-õigeaegne koorimine, mulla hekseldamine?, väetamine ja toitainete lisamine, ka sobivaima põllukultuuride kasvatamisjärjekorra järgimisega. Kahjurite ja taimehaigustega võitlemiseks pritsitakse taimi vajadusel vastavate lahustega, aitab ka seemnete puhtimine. Taimede kasvuaegne hooldamine on ka väga tähtis hea saagi saamisel -liigvete ärajuhtimine, lume tihendamine või sulamisele kaasa aitamine, taimede kastmine, väetamine-kevadel pärast lume sulamist kindlasti jne. Mullasisesed e.juurestiku kaudu mõjuvad kasvufaktorid. Enne taimede kasvatama hakkamist peab teadma igale liigile sobivat mullatüüpi. Väiksema juurestikuga taimed (suvinisu, -oder) tahavad kasvuks viljakamat, õhurikkamat mulda
Seemneid töödeldakse ultraheliga 2-5 min jooksul. Nii on saavutatud osadel liikidel idanevuse kiirenemist 2-3 korda. · Seemnete töötlemine mikroelementidega. Milkroelementide nõrgas lahuses leotamine suurendab idanemisenergiat, kiirendab idanemist, tõstavad haiguskindlust ja stimuleerib kasvu. Kõige paremat efekti on andnud okaspuuseemnete töötlemine. Mikroelementide lahuse kontsentratsioon võib olla 0,001 0,02% ja leotamisaeg 18 20 tundi (lehis 4 tundi). · Seemnete puhtimine on seemnete töötlemine fungitsiidiga. Sellega tagame, et taime seemnetel olevad seenhaigused ei nakataks tõusmeid. Puhtimisel tuleb jälgida puhtimispreparaadi kasutusjuhendit ja vastavalt sellele toimida. Võib kasutada preparaati Mycostop kulunormiga 8 g/kg kohta. Seemned külvata 1 nädala jooksul. · Seemnete granuleerimine (drazeerimine). Seemned kaetakse väetiste, fungitsiidide ja abiainete kihiga ning antakse kera kuju. Selline töötlemine
tekivad mullas taimejuurtel vastavate mikroorganismide kolded. Nad on tüüpilised kaudsed väetised, st. nad parandavad taimede kasvukeskkonda, küll aga ei sisalda otseselt taimetoiteelemente. Kuidas bakterväetisi kasutatakse? 1) Segatakse seemnematerjali hulka. 1 pakend 1 ha-le külvatava külvimaterjali töötlemiseks või 1 ha põllu töötlemiseks. 2) Segamine katteviljaseemnega. Katteviljaseemneid ei tohi puhtida (puhtimine külvimaterjali töötlemine haiguste tõrjeks) 3) Põllu töötlemine. Preparaat lahustatakse vees ja lisatakse pritsimisele, 200...400 l/ha. Prits ei tohi sisaldada pestitsiidide jääke. Preparaat ei tohi jääda päikese kätte. Bakterväetiste säilivus on 1 aasta. Tähtsamad bakterväetised on: Mügarbakteriin moodustab taime juurtele mügaraid, milles seotakse õhulämmastik. Igale liblikõielisele perekonnale on oma spetsiifiline mügarbakteri tüvi. Rhizobium sp
Puudused: a) töölahuse valmistamine nõuab täpsust ja matemaatikateadmisi: kulunormi ja pritsimislahuse kontsentratsiooni tuleb rangelt jälgida b) suur vedeliku kulu, mis tõstab töötlemise hinda nt 1 ha viljapuuaiale kulub 1000 l vett, põllukultuuride juures 150-600 l c) aparatuuri korrashoid IGA KASUTUSKORRA JÄREL · Tolmutamine EESTIS KEELATUD!!! Keskkonnale kõige vaenulikum Kuni 50% preparaadist läheb kaduma · Puhtimine seemnete töötlemine seemne pinnal, kesta all ja mullas olevate haigustekitajate ning kahjurite vastu (Süsteemsed preparaadid, kontaktsed preparaadid) Enamasti pulbrilisel kujul, parema kattuvuse saamiseks lisatakse 1% vett puhitava seemne kogusest · Inkrusteerimine e hüdrofobiseerimine e drazeerimine seemnete katmine polümeerse kilega, millesse on lisatud taime algarenguks vajalikud mikroelemendid ja taimekaitsepreparaadid Seemnete katmine Nõuded
..6 päeva varem. Augusti alguses ja septembri lõpus oktoobri alguses tehtud külvid võivad 80...90% tõenäosusega äparduda. Taliteraviljade suure ja püsiva saagikuse eelduseks on kvaliteetne seeme. Külviks tuleks kasutada eelmise aasta lõikusest saadud seemet. Vahetult enne külvi koristatud seemne kasutamisel on saagikus jäänud 3...24% madalamaks. Eriti ilmneb see jahedal ja sajusel sügisel. Hädavajalik on seemnete puhtimine. Suuresti sõltub taliteraviljade tärkamine, talvitumine ja saagikus külvisügavusest. Eestis korraldatud katsete järgi tuleb rukis külvata rasketel liivsavi- ja saviliivmuldadel 2,5...3,0 cm, kergetel ja keskmistel liivsavimuldadel 3,0...3,5 cm ning saviliiv- ja liivmuldadel 3,5...4,0 cm sügavusele. Talinisu võib külvata 0,5...1,0 cm võrra sügavamale. Kui külvi ajal on muld kuiv, on soovitav külvata sügavamale, ja kui muld on märg, siis kõrgemale.
kahju keskkonnale ja elusorganismidele (keskkonnanorm). Seemnete puhtimisel tuleb olla eriti tähelepanelik ohutusnõuete suhtes. Puhtimise käigus või puhitud seemne külvikusse laadimise ajal võib inimene otseselt kokku puutuda väga mürgiste kemikaalidega. Seemneid võib puhtida ainult spetsiaalsete või selleks tööks kohandatud seadmetega, järgides nende ja taimekaitsevahendite kasutamise ohutusnõudeid. Kategooriliselt on keelatud seemnete puhtimine või puhitud seemnete segamine käsitsi, puhitud vilja võib külvikukastis tasandada ainult abivahendiga (näit. labidas). · Puhtimismeetodina on lubatud märgpuhtimine. Kuivpuhtimine on lubatud ainult spetsiaalseadme ja selleks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral. · Puhtimiseks ettenähtud kohad peavad asuma vähemalt 150 m kaugusel elamutest, loomakasvatushoonetest, söödahoidlatest, kaevudest ja veekogudest (kuni 1 t seemnekoguste puhul vähemalt 50 m kaugusel).
annaabi.ee 
