Kolme kasutusaasta (2007-2009) keskmisena olid lutsernisegude KA saagid hariliku aruheina ja põld-raiheinaga lutserni puhaskülvist 5-8% suuremad. Kõige rohkem ületasid segukülvide KA saagid puhaskülvi saake 2008 aastal, hariliku lutserni-kõrreliste segud -12%, hübriidlutserni segud -20% (tabel 1). Tabel 1. Lutserni-kõrreliste segukülvide kuivaine saak 2007-2009, t ha-1 Table 1. DM yield of lucerne-grass mixtures in 2007-09, t ha-1 Taimik/Sward Medicago sativa (FSG 408DP`) Medicago varia (`Karlu`) 2007 2008 2009 2007 2008 2009 Lutsern (L) / Lucerne (L) 15,5 12,6 10,8 14,8 11,8 11,3 L+Lolium hybridum 15,4 14,9 11,9 13,7 14,4 11,8 L+Festuca arundinacea 14,7 13,4 8,8 15,5 14,5 10,9 L+Festuca pratensis 16,5 14,8 9,5 15,2 15,0 10,6
Söödakartuli sordid Tööstuskartuli sordid - Universaalkartuli sordid Kasvunõuded · Soojuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Kartulimugulad hakkavad idanema juba 30C juures. Optimaalne idanemistemperatuur 130C. Kartulipealsete normaalseks kasvuks vajab 19 kuni 210C sooja. Kartulitõusmed kahjustuvad juba -20C juures. · Valguse suhtes on kartul väga nõudlik kultuur. Vähese valguse korral taimik venib välja saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks
Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein kuivab juba samal päeval, kui kastemärga heina niita, siis kuivavad nad kokku ja vesi ei aurustu ära, ning hein ei kuiva
lehed kahvatud ja krimpsus, tugeva kahjustuse korral hävinevad need juba enne täielikku väljaarenemist. Tõrje on sama, mis kedriklestal. Profülaktikaks võib maasikataimede vahel kasvatada ka küüslauku, kuid haigeid taimi see enam ei päästa. Maasika lehepõletikud Punalaiksuse, laikpõletiku või mõlema suhtes vastuvõtlikud sordid on `Senga Sengana', `Polka', `Festivalnaja' ja eriti `Korona'. Kui lehepõletike arenguks on tingimused soodsad - tihe umbrohtunud taimik, raske muld, pikemad sajuperioodid -, võib saagi kadu olla märgatav. Kuigi lehepõletikud lööbivad rohkem suve teisel poolel, kui saak on juba koristatud, mõjutab nakkus järgmise aasta saaki. Haigestunud lehed ei suuda siis toota piisavalt toitaineid, et viljapungad saaksid korralikult välja kujuneda. Hoolitsetud ning tuultele ja päikesele avatud kasvukohas need haigused reeglina kurjaks ei lähe ning tõrjet pole tavaliselt vaja teha
rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel erinevused, rohumaakülvikorra põhimõte väetisainete ärakandumist ka pindmise äravooluga Seoseisa haritava maa ajutise või pikaaialise Looduslik rohumaa- inimene ei ole seotud selle tekkimisega käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse Kultuurrohumaad- need on inimese poolt külvatud
söödakultuure põllumaal 221,8 tuh ha ja püsirohumaid viljeldi 273,4 tuh ha, seega oli rohumaid Eestis kokku 495,2 tuh ha. Heintaimed segukülvides Ajalooliselt kõige varem tehti segukülve põllukülvikorras, sellest ajast ristikurohke põldhein on tänapäevani põlluviljakuse hoidja ja väärtusliku loomasööda tootja. Kaasajal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspolitiika rakendamise seaduse järgi lühiajaliste rohumaade (1-4 aastat vana taimik) toetused poole suuremad vanemate taimikute kasvatamise toetustest. See kiirendab heintaimekülvide uuendamist ja tõstab viljeluskultuuri. Lühiajalistel rohumaadel kasvatatakse kiirema algarenguga ja lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest
Ädalakasv kiire, võimaldab kuni kuuekordset kärpimist. Lehtede ja kõrte suhe esimeses kasvufaasis 1:1, ädal Kvaliteet koosneb peamiselt lehtedest. Rohi on kõrge toitainete- ja söödana: energiasisaldusega, väga hästisöödav, vähese kiusisalduse tõttu hästi seeduv. 9-pallises skaalas on lumiseende nakatumist hinnatud 2,8 Haiguskindlus: palliga. Taimik taastub lumiseene kahjustusest hästi. Peale kahte talvitumist säilib sobivas kasvukohas 70-90% Talvekindlus: taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam
Hea söödavusega ja kõrge toiteväärtusega. Kasutusaastatel hakkab kasvama vara, kuid areneb aeglaselt, mistõttu õitsema hakkab alles juuli alguses. Põldtimut kasvab hästi soodsa niiskusrezhiimiga saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadel ning keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel. Põldtimutit ei tohiks niita kõrsumise faasis enne lipulehe ilmumist. Selles kasvufaasis on taime toitainete varud väga väikesed ning seetõttu on äralakasv väga aeglane ning samuti võib taimik hõreneda.Põldtimut on meil üks sagedamaid põldudel kasvatatavaid kõrstaimi. Päris ammustel aegadel teda meie looduses ilmselt ei kasvanudki. Inglismaale toodi ta XVIII sajandi keskel Ameerikast. Sealt levis ta kiiresti teistesse Euroopa maadesse. Nüüdseks on põldtimut laialt tuntud heintaim peaaegu kogu maailmas. Sagedamini kasvatatakse teda koos punaseõieliste ristikutega. Loomasöödana on põldtimuti väärtus kõrgem ilmselt kõigist teistest meie kõrstaimedest. Seepärast
Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje. o Liblikõieliste pruunlaiksus talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil. SEENED . tõrje: enne õitsemist pritsida fungitsiididega, seemnepõlde äestada sügisel. o Liblikõieliste laikpõletik kandub edasi seemnete ja taimejäänustega. Alates mai lõpust vihmapiiskade ja putukate abil. Tõrje: viljavaheldus, haigestunud taimik niita vara, seemned puhtida. o Liblikõieliste jahukaste talvitub taimedel ja taimejäänustel, levib õhuvoolude abil. o Ristikuroosted talvitub talieostena taimejäänustel, suvel levib suvieostena. Söödaväärtus langeb!! Tõrje: söödahein niita varakult ja madalalt, fungitsiidid. o Ristikuvähk 5 aastat mitte külvata. Haiguskindlad sordid. o Puuviljamädanik eosed levivad viljalt viljale. Ohustatud eelkõige vigastatud viljad.
külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik). Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. 16.Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel. 1.Külmumine (selle eest kaitseb taimi lumikate) 2.Haudumine. (Tekib siis kui taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks. Selline olukord tekib lume all. Haudumine tekib ka siis, kui taimik on võimsa kasvuga, nt varajane külv.) 3.Vettimine.(selle põhjustab sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse) 4.Jääkoorik 5.Külmakergitus.(Esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja rebib juured katki.) 6.Lumiseen. (Levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed.) 17.Teraviljade koristusviisid. 1.Otsene ehk ühefaasiline- Niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk.
porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest. Ilma täppiskülvikuta õnnestub harva külvata porgandit optimaalse tihedusega. Enamasti vajab taimik harvendamist. Esimest korda on soovitav harvendada võimalikult vara, juba 10. - 15. päeval pärast tärkamist, jättes vahed 1 - 2 cm. Teist korda tuleks harvendada 2 - 3 nädalat pärast esimest harvendamist. Lõplikud vahekaugused jäetakse olenevalt külviskeemist ja sordist 3 - 5 cm. Pärast teist harvendamist on soovitav anda ka pealtväetist (näiteks 10 g karbamiidi või 15 g ammooniumsalpeetrit 1 m² kohta).
1) Külmumine: tekib siis, kui karastumisperiood on jäänud lühikeseks. Selle eest kaitseb lumikate. 2) Haudumine: tekib siis, kui taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks. 3) Vettimine: seda põhjustab taimi kahjustav tohutu niiskus, nt sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse. 4) Jääkoorik: tekib kui põllul on ebatasasusi, kuhu sattunud vesi külmub ning moodustub jääkoorik, mille all taimik hapnikku ei saa. 5) Külmakergitus: esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja juured rebenevad katki. 6) Lumiseenekahjustus: haigus, mis levib kolletena ning võib varakevadel soodsates tingimustes kogu põllu hävitada. 17. Teraviljade koristusviisid. Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7-10 päeva (väljaspool opt. aega on koristuskaod suuremad)
seejärel künda. Hernekõlvikud tuleks künda oktoobri lõpus. Liblikõielised haljasväetiskultuurid: Kevadel küntud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda. Mida hiljem see toimub, seda suurem on olnud haljasväetise mõju järelkultuurile. Veelgi efektiivsemaks on osutunud haljasmassi muldakündmine järgmise aasta varakevadel. Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt.
*Külvisügavus on 8-10cm kuivemates piirkondades 12cm Külvide hooldamine: *rullimine( ühtlane tärkamie kuna seeme muld kotakt parem ) *Äestamine 4-5 päeva pärast külvi , 3-6 lehe faasis ( umbrohud) *vaheltharimine 3-6lehe faasis 12cm sügavuselt, teine vaheltharimine 2 nädalat hiljem kui taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt. *keemilist umbrohutõrjet kasutades vaheltharimise arv väiksem *koristamine seemneks kui taimik on täisküpsusfaasis. Siloks kui terad on piim-vahaküpsuses enne öökülmi. Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha . Kasvutingimused:
Tekib rohkem suhkruid, fotosünteesi abil. Taimed võivad hukkuda kui tuleb külm ja siis soe talvel. Kahjustuse põhjumine: Külmumine: külma tõttu tekivad rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasel külmumisel võtakse vesi rakust ära. Rakumembraanid purunevad. Haudumine : Kui lumi tuleb sulale maale ja jääbki sinna ja siis taimed jätkavad intensiivset elutegevust, kulutatakse ära toitainete varud, jääb nõrgaks, külm, haigused. Taimik lopsakas siis takistavad mulla külmumist ja lume sajamisel võib taimedel sooja hakkata. Vettimine: uppuvad ära ja surevad õhupuudumisel. Soevesi on hapnikuvaesem. Jääkoorik: tekivad mehaanilisi vigastusi, vesi ära juhtida põllult Külma kergistus- rebib juured katki, kevade mulla pind vajub, ja juured surutakse mullast välja, aitab rullimine. Lumeseen: parasiidid, toituvad elusa taime mahlast, normaalselt arenenud tugevaid
Temperatuuril üle +32°C ei soovitata pritsida. Mõjub hästi ka madala õhutemperatuuri korral. Kulunorm: 0,2...0,25l/ha. Hind-380 eur/l Kordus-2, ooteaeg 20p FASTAC 50 Toimaine : alfa-tsüpermetriin 50 g/l Fastac 50 on laia toimespektriga, pika järelmõjuga kontaktne insektitsiid põllu-, aia ja kasvuhoone kahjurite tõrjeks. Pärast pritsimist tungib Fastac 50 taimi katvasse vahakihti toimides sellisel viisil ka söötmürgina. Fastac 50-ga töödeldud taimik säilitab vastupanuvõime kahjurite suhtes kauaks. Kulunorm.- 20 ml /ha Hind – 250 eur/l Kordus-1 Taimi pritsitakse kahjurite ilmumisel. Ooteaeg viimasest töötlemisest saagikoristuseni vähemalt 30 päeva, tööoode 7 päeva. Orsaöölane (Euxoa segetum) Ennetatav Luua nisule soodsad kasvutingimused. Agrotehniline Väga oluline õige maaharimine talinisule jaoks, nii mullaharimine pärast kesata eelviljat, mullaharimine ridade vahel,mullaharimine pärast koristamist põhjustab
harilik punand, tähkjas rebashein, põldrõigas, põldsinep, verev iminõges · Suviumbrohud hakkavad kevadel seemnest kasvama, võivad anda suve jooksul mitu põlvkonda, aga talve saabudes surevad; · Talvituvad umbrohud on suviumbrohud, mis hakkavad samuti kevadel seemnest kasvama, võivad anda suvel mitu põlvkonda, ületalve aga talvituvad lehekodarikuga või puhmana. Kevadel hakkab talvitunud taimik varakult kasvama, õitsema ja uut seemet andma; · Taliumbrohud 2-aastased. Esimesel aastal moodustavad sügiseks taimiku, millega talvituvad ja alles teisel aastal õitsevad ja annavad seemet. 2-aastased: Vajavad erinevalt taliumbrohtudest kahte kasvuperioodi. Nad õitsevad ja kannavad vilja tavaliselt üks kord eluea vältel. Esimesel aastal moodustavad nad lehekodariku ja suure toitaineterikka juurestiku, teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja.
53. Tegurid haljasväetiskultuuride valikul. Punane ristik, lutsernid, mesikas haljasväetisena nende kasutamisvõimalusi ja agrotehnika. Enamlevinud liblikõielised: pun ristik, valge mesikas. Tetraploidsed annavad mulda rohkem N kui diploidsed. Punast ristikut kasvatatakse kaheaastase sordina – hilised sordid. Allakülviks kasutatakse varasemaid sorte. Kõige parem tulemus 22...25 cm sügavune künd, enne kündi taimik maha rullida või purustada. Eelistada kevadkündi – suurem saak; vähendab N väljauhtumist. 54. Haljasväetiskultuuride mõju mulla kõvadusele, mulla elustikule, taimede toitumisele. Järelmõju kestus olenevalt liigist ja agrotehnikast. Haljasväetis soodustab vihmausside elutegevust. Valge mesika järelmõju 24-28%, punase ristiku järelmõju 16-18%. Positiivne mõju mulla struktuurile. 55. Võimalused lämmastiku leostumise vähendamiseks (haljasväetiskultuuride kasutamisel).
Veelgi efektiivsemaks on osutunud haljasmassi muldakündmine järgmise aasta varakevadel. Mitmeaastaste rohumaade ja 26 söödipõldude ümberkündmine tuleks teha ära oktoobri esimesel dekaadil st ei tohi jätta liiga hilja peale (lagunemine peab hakkama toimuma juba selle aasta sügisel pihta; süsiniku ja lämmastiku suhe on seal suhteliselt laiem). Soovitav on kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Rahalisi kulutusi võib põhjustada näiteks piraatvaruosad, vale reguleerimine, vale künnisügavus, tera liigne kulumine või konstruktsioonilised ja tehnilised vead. Tuleb valida õige traktor (igale mullale oma) traktorile oleks vaja ka lisajõudu igaksjuhuks (20...30 hj lisaks raskete situatsioonide jaoks). Veojõu suurus sõltub: - mulla vastupanust (sõltub mulla lõimisest)
..5 aastat kasutada rohumaade pealtväetamist. 39 3.2.4. Seemnesegud Heintaimeliikide ja sortide sobivus Lammaste karjatamiseks sobivad liigirikkad madala ja tiheda taimikuga karjamaad. Liigirikkas segus heintaimed täiendavad oma keemilise koostise erinevuse tõttu üksteist ja rohi tervikuna rahuldab paremini söödavajaduse. Paljuliigiline taimik on tunduvalt vastupidavam talvekahjustustele ja haigustele. Põua- ja erosioonikartlikel muldadel loob selline rohukamar eeldused pikaajaliseks karjamaaks. Lambakarjamaad on tavaliselt kuivemates kasvutingimustes. Seetõttu sobivad lammaste karjatamiseks mõeldud rohumaadele põuakindlamad liigid ja sordid. Kuivale kasvukohale sobivad liblikõielistest heintaimedest harilik nõiahammas ja lutserni karjamaasordid. Kõrrelistest sobib kerahein
annaabi.ee 
