Taimekaitsevahendid (0)

Taimekaitsevahendid
Stefani  Kask
Pirita Majandusgümnaasium
9A 
Taimekaitse
Põllukultuuride  viljelus  on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka 
umbrohud, taimehaigused ja – kahjurid .
Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti.
Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja  hooldada  neid 
agrotehnikanõuetele vastavalt – tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida 
umbrohtudega, ei nakatu kergesti  haigustesse  ning on vastupidavamad kahjuritele.
Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja 
viirused.
Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes 
kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta.
Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus 
prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega 
taimekaitsevahend.
Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete 
omadustest ja mõju kestusest.
Herbitsiidid  – umbrohtude tõrjevahendid
Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid.
Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. 
Keemilist umbrohutõrjet on võimalik  asendada  teatud ulatuses mitmesuguste 
mullaharimisvõtetega. 
Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida.
Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid 
mullaharimisega on aeganõudev ning kallis (näiteks tuulekaer, põldohakas, orashein).
Olenevalt kultuurist ja  umbrohust  väheneb umbrohtunud põllul saak keskmiselt 20-50%, 
sest umbrohi on tavaliselt konkurentsivõimelisem ning tarvitab kultuurtaimest kiiremini ja 
rohkem ka toiteelemente.
Samuti kaasnevad umbrohtunud põlluga suuremad kulutused mullaharimisel, koristusel ja 
kuivatamisel.
Majanduslikult on mõtekas kasutada raha umbrohutõrjeks, järkjärgult puhastada põllud 
ning korras põlde väetada.
Herbitsiidide toime
1.
üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava  taimestiku ;
2.
valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, 
ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata;
3.
kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu  taimes  
laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri;
4.
süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes 
laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi;
5.
mullasisesed  ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja 
toimivad  pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2-5 cm sügavusele mulda. 
Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures;
6.
tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada 
umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis.  Hilisemates  kasvufaasides umbrohtude 
tundlikkus ja  herbitsiidi  efektiivsus väheneb.
Üldhävitava toimega herbitsiidid:
Teravilja herbitsiidid
Rapsi herbitsiidid
Muud herbitsiidid ja taimekaitsevahendid
Herbitsiid
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
Insektitsiidid – kahjurputukate tõrjevahendid
Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust.
Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui 
sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused.
Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või 
täiskasvanud putukad.
Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida  insektitsiid , selle 
kulunorm  ning pritsimise ajastus.
Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja 
teraviljakasvatuses.
Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda.
Fungitsiidid  - seenhaiguste tõrjevahendid 
Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavaid 
vahendeid nimetatakse fungitsiidideks.
Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt 
ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, 
moodustades haiguste kompleksi.
Haiguste levik sõltub ilmastikust ja kasvatatava  kultuuri sordist ja saagi tasemest, seetõttu 
ei ole fungitsiidide kasutamine ühesuguse mahuga, vaid varieerub aastati ja kultuuriti.
Samuti on omavahel seotud ka väetiste ja fungitsiidide kasutamine -  andes  väetisi, ja jättes 
fungitsiidid kasutamata, on väetise efektiivsus ligi neljandiku võrra madalam. 
Eriti tuleks haiguste tõrjega arvestada kaasaegsete kõrgesaagiliste sortide puhul, mis on 
haigustele vastuvõtlikumad.
Igal fungitsiidil on eripärasused, toimides osade mikroseente suhtes paremini kui teistele.
Tavaliselt toimib kindel fungitsiid teatud haigustekitajate rühmale ehk nn. haiguste 
kompleksile.
Sarnase käitumise järgi võib taimehaiguste  tekitajad  jaotada fungitsiididele  alluvuse  järgi:
1. taimehaiguste tekitajad, mis  alluvad  fungitsiididele nagu triasoolid, bensimidasoolid jt, ja mida 
leidub teraviljadel, viljapuudel, köögiviljadel, dekoratiivtaimedel
- kottseened: jahukasted, võrklaiksus, puuviljamadanik, karntõbi, tähnlaiksus jt,
- kandseened: nõed, roosted, juuremädanikud jt,
- teisseened: äärislaiksus, helelaiksus, alteernaaria, silmlaiksus, fusarioosid jt;
2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk 
kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt 
tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb  kartulil , 
tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt;
3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, 
maasikal, porgandil, rapsil jt  kultuuridel  botrytis– haigused nagu ðokolaadilaiksus, hahkhallitus, 
valgemädanik, ristikuvähk jne.
GrowHow  fungitsiidide valikust leiate:
Teravilja fungitsiidid
Kartuli fungitsiidid
Muud fungitsiidid
Puhtimispreparaadid 
Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks 
seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu.
Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste 
või taimekahjurite vastu.
Valmistatakse ka mitmekomponendilisi puhtimisvahendeid.
Sellisel juhul kaitstakse tõusmeid nii kahjurite kui taimehaiguste vastu.
Puhtimine  on väga oluline ja paljude taimehaiguste puhul ainus võimalus neid tõrjuda.
Sellised haigused on kõva- ja lendnõgi, triiptõbi jne.
Puhtimise kaitsev toime kestab kuni tärkamiseni ning süsteemsete toimainete puhul ka 
paar tärkamisjärgset nädalat.
Kasvuregulaatorid
Kasvuregulaatorid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mis muudavad taimedes toimuvaid 
füsioloogilisi ja biokeemilisi protsesse.
Kultuurtaimedel kasutatakse peamiselt kõrretugevdajaid e. retardante.
Need toimivad taime kasvu reguleerivalt: väheneb taime kõrgusesse kasv ning paksenevad 
rakuseinad.
Sellega tagatakse kultuuri parem seisukindlus.
Vajalik on see teraviljadel sõltuvalt liigist ja sordist alates 3-4 t/ha saakide puhul.
Kõrgemate saakide saamiseks kasutatakse täiskasutusnorme ja ka kahekordset pritsimist: 
võrsumise lõpus ja kõrsumise teisel poolel.
Pestitsiid
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
Kleep- ja  pesuained
Kleepaineid kasutatakse parema katvuse tagamiseks.
Paljud taimelehed on karvased, vahased või kujuga, mida pritsitav lahus hästi ei kata või 
jääb lehe pinnale tilgana.
Selleks, et preparaat moodustaks pritsimisjärgselt lehepinnale võimalikult ühtlase kile ja 
tungiks võimalikult kiiresti taimesse, on paljudel juhtudel vajalik kasutada kleepaineid.
GrowHow tootevalikus on Kemiwett® Plus.
Pesuained on tarvilikud, et olla kindel ühelt kultuurilt teisele minnes, et  eelmine  
toimeaine ei jätnud pritsi paaki jääke.
Tihti võib ka väge väike kogus paagi ülaserva kuivanud preparaati olla ohtlik järgmisele 
kultuurile .
Näiteks Granstari jäägid rapsi pritsimisel.  Pesuaine  neutraliseerib võimalikud jäägid.
GrowHow pakub  puhastusainet All  Clear  Extra.
Kasutatud allikad:
http://www.kemira-growhow.ee/CropCultivation/PlantProtector/

Document Outline

• Slide 1
• Taimekaitse
• Slide 3
• Herbitsiidid – umbrohtude tõrjevahendid
• Herbitsiidide toime
• Herbitsiid
• Insektitsiidid – kahjurputukate tõrjevahendid
• Fungitsiidid - seenhaiguste tõrjevahendid 
• Slide 9
• Puhtimispreparaadid 
• Kasvuregulaatorid
• Pestitsiid
• Kleep- ja pesuained
• Slide 14
• Kasutatud allikad: