Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid. o Kurgi ebajahukaste o Kurgi-kuivlaiksus talvitub seeneniidistiku ja eostena taimejäänustel. Kasvuperioodil levib tuule, veepiiskade ja putukate abil. Tõrje: kasvuhoone õhustamine, haigestunud lehtede hävitamine. o Ristiku-varrepõletik haigustekitaja säilib seemnetes, taimejäänustel. Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje. o Liblikõieliste pruunlaiksus talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil. SEENED . tõrje: enne õitsemist pritsida fungitsiididega, seemnepõlde äestada sügisel. o Liblikõieliste laikpõletik kandub edasi seemnete ja taimejäänustega. Alates mai lõpust vihmapiiskade ja putukate abil. Tõrje: viljavaheldus, haigestunud taimik niita vara, seemned puhtida. o Liblikõieliste jahukaste talvitub taimedel ja taimejäänustel, levib õhuvoolude abil.
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4
kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 Padjandid e. pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised
vett ise ja on seetõttu eriti agressiivse arenguga; majavamm „Serpula lacrymans”; kahjustab mõne kuuga maja kandekonstruktsioone. talub kuivust (w ≥ 17% ! pelgab õhuvahetust. majamädik „Coniophora puteana” levib seal, kus niiskus järsult tõuseb (näiteks veetoru lekkimisel). Puitulagundavate seentega nakatatud puitu ei või kasutada ehitustel . Üsna sageli põletatakse nakatatud hoone hoopis maha. .. pruunlaiksus (brown streak) – värvusrike Teema 7 47. Miks puidu tõmbetugevus väikeste katsekehadega on suurem võrreldes suurte katsekehadega? Mis seda omadust mõjutab? Oma erilise mikrostruktuuri tõttu on sügispuidu kiudude tugevus ligikaudu 700 Mpa, kuid väikestel proovikehadel on see ainult ca 100 Mpa. 48. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Suurim tõmbetugevus on pikikiudu ja väikseim ristkiudu. 49
Närbumine tekib veepuuduse tõttu või taimede juhtorganite vigastuse tagajärjel (nt. kurgi fusarioosne närbumistõbi) Laiksused kahjustunud taimeosadele, eelkõige lehtedele tekivad mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega laigud, mida põhjustavad kudede suremine (nekroosilaigud), klorofülli vähenemine (kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke. Laigud võivad olla teravalt piiritletud (kartuli- lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis
seetõttu eriti agressiivse arenguga; majavamm „Serpula lacrymans”; kahjustab mõne kuuga maja kandekonstruktsioone. talub kuivust (w ≥ 17% ! pelgab õhuvahetust. majamädik „Coniophora puteana” levib seal, kus niiskus järsult tõuseb (näiteks veetoru lekkimisel). Puitulagundavate seentega nakatatud puitu ei või kasutada ehitustel . Üsna sageli põletatakse nakatatud hoone hoopis maha. .. pruunlaiksus (brown streak) – värvusrike 30. Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest? Saematerjali kvaliteeti mõjutavad saepalgi kvaliteedist lähtuvad omadused ja puidurikked nagu oksad, lõhed, mõlud, kaldkiulisus, ränipuit, vesipuit, palgisinavus ning aastarõngaste laius. Puidurikked halvendavad saematerjali kvaliteeti ja piiravad selle kasutamisvõimalusi.
annaabi.ee 
