Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"taimeosa" - 42 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

2)hüdro- hooria ­ vee abil. 3)anemohooria ­ tuule abil. 4)zoohooria ­ loomade või putukate abil. Viljade põhi- tüübid: 1)lihakviljad ­ a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d)pomerants- vili e)luuvili. 2)avanevad kaunviljad ­ a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun- vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad ­ a)pähkel, pähklike, tõru b)teris c)tiibvili. Seeme. Seeme on taimeosa , millest kasvab välja uus organism. Seeme koosneb idust (lootest), mida ümbritseb toitekude. Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja ­pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust. 6 2. Taimede toitumine...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ravimtaimed Eestis

Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoop...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia mõisted

meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa . 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ravimid ja taimekaitsevahendid

Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas, nõmme- liivatee, piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades. Iga taimeosa korjamiseks on ettenähtud aeg. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravimina kasutatakse ka ravimuda. Seda leidub veekogude põhjast. Mudaga raviti haigeid juba vanas egiptuses. Peamiselt kasutatakse mudaravi närvipõletike luu- ja liigesteraviks. ravimite turustamine: Esmase müügiloa andmise eelselt uuritakse ravimeid põhjalikut. Kui laboratoorsed testid ja loomkatsed näitavad piisavat ohutust ja efektiivsust, tehakse viimases etapis kliinilised...

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Köögiviljad ja seened

Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad kapsad juurviljad rõikad sibulköögiviljad viliköögiviljad kõrvits köögiviljad kaunviljad lehtköögiviljad dessert köögiviljad kultuurseened 2.1 Mugulköögiviljad Kartul. Kartuli ürgpäritolu üle on vaieldud tänase päevani. Oli see Tsiili või Peruu? Indiaani hõimud kasvatasid teda juba rohkem kui 4000a tagasi ning austasid teda kui jumalannat. Euroopasse jõudis kartul 16.sajandil, kuid kuni 19...

Kokandus
57 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Suur-surmaputk

Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa : kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata. Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin, mis on toimelt sarnane kuraarele ja nikotiinile. Teised alkaloidid on vähem mürgised. Kasutamine: ravimtaimena ei kasutata. Siinkohal leiab käsitlemist kui kõrge mürgisusega taim õnnetuste ärahoidmiseks. Rahvapärased nimetused: kooljaputk, kooljapütsk, mürkhain, hullud peetersilid...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat "Piparmünt"

Faktid piparmündist: Iseloomustus: mitmeaastane rohttaim, vars oksaline, püstine, neljakandiline, kõrgus kuni 1m. Lehed vastakud, munajassüstja kujuga, servast teavsaagjad, värvus tumeroheline. Õied ülalehtede kaenlas, väikesed, punakad või lillaka varjundiga Kasvukoht: koduaiad, peenramaad. Eestis metsikult ei kasva. Õitsemise aeg: juuli-september Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa : lehed Kogumine: õitsemise ajal Droog: kuivatatud tumerohelised lehed ja taime ladvaosa Säilitamine: kuivatatult; kuivatatkse kuivas õhurikkas ruumis, niiskust kuni 14 % Keemiline koostis: eeterlikud õlid l-mentool, l-mentoon jt. Parkained, karotiin,flavonoidid jm. Kasutamine: teena ja tinktuurina. Kasutatakse valude korral soolestikus, südames ja maksa piirkonnas. Vähendab soolegaase, soodustab seedimist ja omab diureetilist toimet. Piparmündist...

Kokandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Moon e. unimagun

Õite värvus punakas, violetjas või valge. Vili kupar. Taim sisaldab kõikides osades valget piimmahlvili Kasvukoht: koduaedades, peenramaadel ilutaimena. Metsistunult mõnel pool aiaservades ja prahipaikadel. Looduslikult Eestis ei kasva. Õitsemise aeg: juuni - august Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa : mürgine taim, ei kasutata peamiseks mürgisust põhjustavateks aineteks on alkaloidid morfiin, kodeiin, papaveriin. Taime kuivatatud piimmahla tuntakse oopiumi nime all . Mooniseemned kasutatakse: Küpsed seemned oopiumi ei sisalda. Neis on rohkelt õli jm väärtuslikke toitaineid. Seemneid võib lisada taignate koostisesse. Valage näiteks seemned lauale ja rullige nende peal lahti harilik pärmitaigen, millest seejärel küpsetage väikseid moonirulle. Neile...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn `hädaolukorrad' ­ vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. · Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude · Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad,...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vegetatiivne paljunemine

Seda kasutavad oskuslikult sordiaretajad, aednikud ja põllumehed. Üha rohkem kasutatakse taimede vegetatiivsel paljundamisel koekultuurmeetodit. Paljundamiseks valitakse heade sorditunnustega ja haigusvaba taim. Uued taimed kasvatatakse mõnest väiksest taimeosast ­ näiteks lehetükist, pungadega varretükist või tillukesest kasvukuhikust. Emataimest eraldatud taimeosa pannakse kasvama katseklaasidesse või kolbidesse mikroobivabale söötmele- Sellele lisatakse kasvuaineid, mis soodustavad taime tükkidest uute taimede arenemist. Väikesed taimed istutatakse mulda, kus nad edasi kasvavad. Neil on emataime tunnused. Koekultuurmeetod võimaldab kiiresti paljundada kindlate sorditunnustega taimi ja saada haigusvaba istutusmaterjali. Põhiliselt rakendatakse seda meetodit aedmaasika-, kartuli-, ja lillekasvatuses....

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sordikaitse seadus

tõendava dokumendi. 9. Mis on sordileht? Sordileht on nende sordilehte võtmisele kuuluvate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide sortide loetelu, mille seemet ja paljundusmaterjali sertifitseeritakse ja võib turustada. 10. Mis on paljundusmaterjal? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri puhul puuvilja-, marja-, dekoratiiv- ja köögiviljakultuuri taimeliigi istutusmaterjal, milleks on istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa ja taimeliigi paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav taimne materjal, sealhulgas pookealus ja seeme, välja arvatud köögiviljakultuuri seeme....

Aiandus
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kurk

Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt. Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi...

Toiduainete õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

Rakukasvu liigid. Põhikasv on rakukasv, kuhu kuulub 4 erinevat protsessi. * plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine), * jagunemiskasv (rakkude jagunemine), * venimiskasv (rakkude venimine), * eristumiskasv (rakkude eristumine ehk diferentseerumine). Plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes ehk meristeemis (embrüonaalses vöötmes), kokku moodustavad embrüonaalse kasvu. Taimekasvu liigid: Jämeduskasv, (teiskasv) kambiumi varal. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine (iga lüli alumisest osast). kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. basaalselt - organi alusel, näiteks lehekasv apikaalselt - organi tipust; seda nim. apikaalseks e...

Taime- ja loomafüsioloogia
191 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ravimtaimede lühendatud konspekt

Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog ­ kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad , vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse....

Metsakasvatus
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Meetaimede ülevaade

Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001)...

Mesindus
35 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioomide kirjeldus

Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Mullad on enamasti vanad, lähtekivim sügavalt murenenud. .Aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist (Fe203) punane ja horisontideks liigestumata (lateriitpinnas). Muld on happeline (pH=4,5-5,5) ja väga mineraalainevaene. Kogu taimestikule vajalik toitainete varu on talletatud elusa fütomassina. Iga surnud taimeosa laguneb jalamaid (puidu lagundavad kiiresti termiidid) ning taimed võtavad laguained kohe tagasi juurte ja mükoriisa kaudu. Vaatamata suurele sademete hulgale, ei toimu metsast mineraalainete väljauhtumist. Kiire aineringe tõttu saab vihmamets püsida aastatuhandeid ühel ja selsamal kohal. Kuid tarvitseb vaid mets raadata ja puit põletada, kui kohe algab kiire mineraalainevaru väljauhtumine. Korduva...

Biogeograafia
98 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

Korjata tuleb õigel ajal - siis on toimeaineid kõige rohkem: kas kevadel, suvel või sügisel, hommikul või päeval. Alati peaks osa taimi kasvama jätma, et liik sellest kohast ei kaoks. Järelikult on kõige õigem korjata seal, kus seda liiki on massiliselt. Ei maksa noppida riknenud, tolmuseid ja närtsinud taimi, ei sobi ka haiged või putukate poolt rüüstatud. Kui tegu on mürgise taimega, tuleb olla eriti ettevaatlik - koguda võib ainult lubatud taimeosa , pärast pesta kindlasti käed, mitte panna neid suhu ega silma. Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kotti või pealt lahtisesse nõusse. Mittesobiv on kilekott, kus taimed riknevad kiiresti. Taimi tohib korjata vaid kohtadest, mis pole saastatud, mis asuvad autoteest vähemalt saja meetri kaugusel ja eemal saastavatest tööstusettevõtetest. Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale Pungad...

Terviseõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...

Eesti loodus ja geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Bioloogia (õistaimed)

1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat keemia tunniks- PUIT

Puidu koostises on palju hapnikuühendeid ning selle kütteväärtus on 15MJ/kg. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Kuidas tekib puit ? Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemisega. Puidu kasv algab taimsest algkoest. Tipukasv ehk pikkuskasv on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel. Koore osakaal 2 tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks. Puidu kestandumine Puidu kestandumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul...

Keemia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun