kuidas neid tähistatakse? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri puhul eelkõige liigi paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav taimne materjal, sealhulgas puuvilja-, marja- ja dekoratiivkultuuri puhul ka seeme ning vegetatiiv- ja seemikalus ning puuvilja-, marja- ja köögiviljakultuuri puhul ka istutusmaterjal, milleks on istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa. Seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal jagatakse nende põlvnemise ja kvaliteedi alusel kategooriatesse. 4. Milliseid kahjureid ei tohi esineda paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavas mullas? 5. Millise kultuuri järel 4 aasta jooksul ei tohi kasvatada maasika sertifitseeritavat paljundusmaterjali? Maasika sertifitseeritava paljundusmaterjali tootmiseks kasutada kavatsetaval põllul peab maasika, kartuli ja lina kasvatamisest olema möödunud neli aastat. 6
Taimede tunnused · Taimede peamine erinevus loomadest on toitumine. Taimed fotosünteesivad, loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. · Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. · Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel. · Taimedes toodavad hormoone rakud, loomadel sünteesitakse neid erilistes elundites. · Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik. · Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, loomad aga tavaliselt mitte.
parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu
Kasulikus seisneb aga selles et vegetatiivselt saab paljundada ja kultuurtaimi. Seda kasutavad oskuslikult sordiaretajad, aednikud ja põllumehed. Üha rohkem kasutatakse taimede vegetatiivsel paljundamisel koekultuurmeetodit. Paljundamiseks valitakse heade sorditunnustega ja haigusvaba taim. Uued taimed kasvatatakse mõnest väiksest taimeosast näiteks lehetükist, pungadega varretükist või tillukesest kasvukuhikust. Emataimest eraldatud taimeosa pannakse kasvama katseklaasidesse või kolbidesse mikroobivabale söötmele- Sellele lisatakse kasvuaineid, mis soodustavad taime tükkidest uute taimede arenemist. Väikesed taimed istutatakse mulda, kus nad edasi kasvavad. Neil on emataime tunnused. Koekultuurmeetod võimaldab kiiresti paljundada kindlate sorditunnustega taimi ja saada haigusvaba istutusmaterjali. Põhiliselt rakendatakse seda meetodit aedmaasika-, kartuli-, ja lillekasvatuses.
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad
*külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeosa ümber (haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime
Õied korrapärased nelja kroonlehega, kroonlehed alusel tumeda laiguga, õieraag pikk. Õite värvus punakas, violetjas või valge. Vili kupar. Taim sisaldab kõikides osades valget piimmahlvili Kasvukoht: koduaedades, peenramaadel ilutaimena. Metsistunult mõnel pool aiaservades ja prahipaikadel. Looduslikult Eestis ei kasva. Õitsemise aeg: juuni - august Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: mürgine taim, ei kasutata peamiseks mürgisust põhjustavateks aineteks on alkaloidid morfiin, kodeiin, papaveriin. Taime kuivatatud piimmahla tuntakse oopiumi nime all . Mooniseemned kasutatakse: Küpsed seemned oopiumi ei sisalda. Neis on rohkelt õli jm väärtuslikke toitaineid. Seemneid võib lisada taignate koostisesse. Valage näiteks seemned lauale ja rullige nende peal lahti harilik pärmitaigen, millest seejärel küpsetage väikseid moonirulle. Neile
- Käoking - sinine, 25 a tagasi tartu bioloogid - Sõrmkübar - südamehaigetele äärmiselt ohtlik - Karumustikas (belladonna) - narkootiline taim, pupillid lähevad suureks. C. Raviks 1. NB! ¹ Mürgised II. Mida kasutada? A. Palju erinevaid taimeliike B. Missugust taimeosa tarvitada C. Millal kõlbab tarvitada III. Kuipalju kasutada? A. Populaarsus ß ¹ ressurss B. Kasutushulkß ¹ ohtlikkus tarbijale IV. Kus paigas kasutada? A. Levik regiooniti B. Levik koosluste kaupa C. Kus on kombeks kasutada D. Kus kõlbab kasutada
viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. KASVUPERIOODID Meie ilmastikuoludes on puittaimedel neli kasvuperioodi: · Puhkeperiood (novembrist veebruarini); · Mobiliseerimisperiood (märtsist aprillini); · Kasvuperiood (maist juulini): Puidurakud, mis sellel aastaajal arenevad, on õhukese kesta ja heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles
meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on
Ravimina kasutatakse ka ravimtaimi. Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas, nõmme- liivatee, piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades. Iga taimeosa korjamiseks on ettenähtud aeg. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravimina kasutatakse ka ravimuda. Seda leidub veekogude põhjast. Mudaga raviti haigeid juba vanas egiptuses. Peamiselt kasutatakse mudaravi närvipõletike luu- ja liigesteraviks. ravimite turustamine: Esmase müügiloa andmise eelselt uuritakse ravimeid põhjalikut. Kui laboratoorsed testid ja loomkatsed näitavad piisavat ohutust ja efektiivsust, tehakse viimases etapis kliinilised
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed
kipub kiiresti võsuma, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka. Faktid piparmündist: Iseloomustus: mitmeaastane rohttaim, vars oksaline, püstine, neljakandiline, kõrgus kuni 1m. Lehed vastakud, munajassüstja kujuga, servast teavsaagjad, värvus tumeroheline. Õied ülalehtede kaenlas, väikesed, punakad või lillaka varjundiga Kasvukoht: koduaiad, peenramaad. Eestis metsikult ei kasva. Õitsemise aeg: juuli-september Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: lehed Kogumine: õitsemise ajal Droog: kuivatatud tumerohelised lehed ja taime ladvaosa Säilitamine: kuivatatult; kuivatatkse kuivas õhurikkas ruumis, niiskust kuni 14 % Keemiline koostis: eeterlikud õlid l-mentool, l-mentoon jt. Parkained, karotiin,flavonoidid jm. Kasutamine: teena ja tinktuurina. Kasutatakse valude korral soolestikus, südames ja maksa piirkonnas. Vähendab soolegaase, soodustab seedimist ja omab diureetilist toimet. Piparmündist
korral nõuavad taimed ohtralt kastmist ja suve lõpu poole rõõmustavad kasvatajat priske saagiga. Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt. Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi
Korjata tuleb õigel ajal - siis on toimeaineid kõige rohkem: kas kevadel, suvel või sügisel, hommikul või päeval. Alati peaks osa taimi kasvama jätma, et liik sellest kohast ei kaoks. Järelikult on kõige õigem korjata seal, kus seda liiki on massiliselt. Ei maksa noppida riknenud, tolmuseid ja närtsinud taimi, ei sobi ka haiged või putukate poolt rüüstatud. Kui tegu on mürgise taimega, tuleb olla eriti ettevaatlik - koguda võib ainult lubatud taimeosa, pärast pesta kindlasti käed, mitte panna neid suhu ega silma. Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kotti või pealt lahtisesse nõusse. Mittesobiv on kilekott, kus taimed riknevad kiiresti. Taimi tohib korjata vaid kohtadest, mis pole saastatud, mis asuvad autoteest vähemalt saja meetri kaugusel ja eemal saastavatest tööstusettevõtetest. Pungad- Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist.
Praegu on umbes 40% kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaneid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mürgise taimega tuleb olla eriti ettevaatlik- tuleb koguda lubatud taimeosa. Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kilekotti või pealt lahtisesse nõusse. Mitte sobiv on kilekott, kus taimed riknevad kiiresti. Taimi tohib korjata vaid kohtadest, mis pole saastatud, mis asuvad autoteest vähemalt saja meetri kaugusel ja eemal saastavatest tööstusettevõtest. 4 2. TAIMED 2.1 Piparmünt Piparmünt on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi ja rohemündi hübriid.
· Paljasseemnetaimed Ehitus läheb lihtsamast raskuse suunas. 4. Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad. Taimed Loomad Ei liigu aktiivselt Liiguvad aktiivselt Toodavad endale ise suhkrut Tarbivad valmis orgaanilist ainet (fotosünteesi abil) Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, Loomadel on piiratud kasvuaeg ja suurus pikkuskasvul on piirid Organid on lihtsama ehitusega Organid keerulisemad ja moodustavad elundkondi Pole närvisüsteemi ega meeleelundeid, elutegest Kogu organismi tegevust juhib närvisüsteem juhivad hormoonid hormoonidega 5. Kuidas taimed liigutavad, too kaks olemuselt erinevat näidet (ei pea teadma
Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata. Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin, mis on toimelt sarnane kuraarele ja nikotiinile. Teised alkaloidid on vähem mürgised. Kasutamine: ravimtaimena ei kasutata. Siinkohal leiab käsitlemist kui kõrge mürgisusega taim õnnetuste ärahoidmiseks. Rahvapärased nimetused: kooljaputk, kooljapütsk, mürkhain, hullud peetersilid
(Rohtla, 2001) Meetaimede morfoloogia Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001)
suhtes, parem jätta see korjamata või hiljem pöörduda teadja inimese poole. ("Eesti taimed" 2008). Keemiline koostis vaheldub olenevalt kogutavast taimeosast, taime kasvu- ja arengufaasist ning kogumise kellaajast üsna suurtes piirides. Seetõttu lähtutakse droogide kogumisel kahest põhiprintsiibist. (Farmakognoosia 2010:22) 1.2 Ravimtaimede kuivatamine Tänu küllaldase hulga vee olemasolule ning ensüümide aktiivsusele jätkub kasvukohaselt eemaldatud taimeosa elutegevust mõnda aega. Mõnda aega jätkub taimelt eraldatud organismides lihtsamatest keerukamate ühendite spntees. Siit tulenebki vajadus värskes droogis toimuvad protsessid kiiresti peatada ja toimeained konserveerida. (Ain Raal, Farmakognoosia 2010:25). Kuivatamine on kiirem kuivatamise algfaasis ning materjali tahenedes see üha aeglustub. Nii aurustub poole kuivatamisaja jooksul umbes 80% värskes droogis sisaldunud veest.
eraldub palju soojust ja ka valgust ning tekib põlevate ainete olemasolul leek. Puidu koostises on palju hapnikuühendeid ning selle kütteväärtus on 15MJ/kg. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Kuidas tekib puit ? Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemisega. Puidu kasv algab taimsest algkoest. Tipukasv ehk pikkuskasv on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel. Koore osakaal 2 tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks. Puidu kestandumine Puidu kestandumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul
Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse.
Viljad levivad: 1)autohooria viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria vee abil. 3)anemohooria tuule abil. 4)zoohooria loomade või putukate abil. Viljade põhi- tüübid: 1)lihakviljad a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d)pomerants- vili e)luuvili. 2)avanevad kaunviljad a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun- vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad a)pähkel, pähklike, tõru b)teris c)tiibvili. Seeme. Seeme on taimeosa, millest kasvab välja uus organism. Seeme koosneb idust (lootest), mida ümbritseb toitekude. Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust. 6 2. Taimede toitumine
saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumirakk jaguneb kaheks identseks rakuks, millest aga ainult üks jääb kambiumi rakuks, teine muutub kas tüve või puukoore rakuks. Sellest saab püsirakk, mis võib veel ühe või ka rohkem kordi poolduda. Selliselt tekivad sõltuvalt olukorrast niinerakud (floeem), millest seejärel tekib sisemine tüvi (ksüleem) ja välimine korp
sõstra-pahklesta kahjustatud okste väljalõikamine. Kasutatakse ka linapüüki. See seisneb selles, et külmtarretuses olevad kahjurid ramutatakse varahommikul puu alla laotatud lina peale. Nii saab püüda näiteks õunapuu-õielõikajat ja maipõrnikat. Korba eemaldamine puutüvedelt. Seda tehakse puukaabitsaga hilissügisel või varakevadel. Korp ja korba all talvituvad kahjurid kogutakse kokku ja põletatakse. Seenhaiguste puhul kõrvaldada haigestunud taimeosa, viirushaiguste korral kogu taim. Ehitatakse tarasid jäneste jms loomade eest kaitseks. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1 Suvinisu Tehtavad Tõrjutavad objektid Preparaadid ja Kg või Tõrje Märkusi tööd kulunormid kg või liitri aeg
Taimede reaktsioon stressile võib olla elastne - pärast pingeallika likvideerimist taim läheb esialgsesse seisundisse; plastiline taim jääb stressitagajärjel deformeerituks või sureb. Stressi olukorras toimuvad muutused taime ainevahetuses: hingamine intensiivistub fotosüntees on pärsitud (lehtede kloroos) ainevahetuse aktiivsus suureneb – taim toodab kaitseaineid taim võib esile kutsuda kahjustatud taimeosa surma, et vältida kahjustuse laienemist. Sellised ainevahetuslikud muutused on taimele kurnavad ning taime normaalne elutegevus on häiritud Fotosüntees ja hingamine a. Ainevahetuse mõiste ehk metabolismi peetakse elusa mateeria keskseks funktsiooniks, sest selle käigus toodetakse kõik raku eluks vajalikud aine- ja energiavarud. Organismide ainevahetus koosneb kahest omavahel tihedalt seotud protsessist rakkudes:
ioonide neeldumisega seotud hingamine,pimehingamine,valgushingamine 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? fotosüntees kloroplastides, hingamine toimub kõigis funktsioneerivates rakkudes(juhtkoerd,epiderm) 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? mõlemal(pimehingamine) 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? taimede kasvukiirusest,temp, valgusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks?seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem sest vähe tugistruktuure. 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kallim? Odavam?Kallim on redutseeritud ühendid, odavamad süsivesikud, N ühendid 10. Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel? Sest siis hakkab ladestuma taime teised ained mis teevad kestad tugevaks. 11
• Säilitushingamine • Transpordiga seotud hingamine • Ioonide neeldumisega seotud hingamine 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Fotosünteesivad lehed, hingavad kõik taime osad - lehed, varred, juured, õied 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Mõlemal, ööpäevaringselt 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? sõltub ainetest mida glükoosist sünteesitakse 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? -Kõige suuremad viljad ja seemned (seal palju valke,rasvu), väiksemad juurtes (väiksem ehituskulu on seostatav väheste tugistruktuuridega) 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kallim? Odavam? Kallim valgud ja rasvad, odavam orgaanilised happed 10. Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel? Taimed valmistuvad talveks, toiteväärtus väheneb, puituvad 11
Pimehingamine, säilitushingamine, kasvuhingamine, transpordiga seotud hingamine, ioonide neeldumisega seotud hingamine. 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Hingamine kõikides funktsioneerivates elusrakkudes. 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Natuke rohkem päeval, öösel vähem. 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? Taimede kasvukiirusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? Seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem sest vähe tugistruktuure. 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kõige kallim? Odavaim? Kallim on lipiidide süntees, odavaim süsivesikute süntees. 10. Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel? Toiteväärtus suve teisel poolel väheneb. Valmistuvad talveks ette. 11
● Paljuneb ka isekülvi teel. Saak ● Esimene saagikoristus enne õitsemise algust (juulis) lõigatakse alt neljanda leheni. ● Teine saagikoristus 3...4 nädala pärast (augustis). ● Kolmas saagikoristus septembris: ● - üheaastase istandiku korral lõigatakse vahetult enne öökülmade saabumist kogu taim; ● - mitmeaastase istandiku puhul tehakse viimane korje septembri algul, taimele jäetakse 10...15 cm taimeosa. 5. HARILIK PUNE • Lad. Origanum vulgare • Kr. k. “oros” = mägi; “ganos” = rõõm Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Kõrgus 25...50 cm. ● Vars püstine. ● Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. ● Õied lillakad või roosad 5...10 mm pikkused. Levik
http://www.astronoomia.ee/tabelid/vaatlus/kuu/asend/. Biodünaamiline põllumajanduses arvestatakse taimede paljundamisel ja eriti seemnete külvamisel kosmiliste rütmide mõjudega, samas ei unustata, et see on vaid üks faktor paljudest. Oma aastatepikkuste katsetuste tulemusel jagab Thun (2010:18-22) taimed nelja rühma: juurtaimed, lehttaimed, õistaimed ja viljataimed. Külvamisel 12 soovitatakse külvipäeva määramiseks jälgida, millise taimeosa saaki soovitakse. Tabelis 5 on toodud väike kokkuvõte Maria Thuni soovitustest köögiviljade külvamiseks. Tabel 5 Köögiviljade soovitatav külviaeg Maria Thuni külvikalendrist lähtuvalt (autori koostatud Thun, 2010 põhjal) Juurepäeval Lehepäeval Viljapäeval Õiepäeval Juurseller Nuikapsas Uba Spargelkapsas Kapsas-lehtkaalikas Lillkapsas Hernes Porgand Salatid Soja Redis Lehtsigur Mais
koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad tekkida kas lehtede või viljade kujus (kartuli viirushaigustel lehtede rullumine) või kogu taim kääbustub (nt. odra viiruslik kääbustumine) Uusmoodustised haigestunud taimeosade rakud võivad haigustekitaja toimel kiirestipaljuneda, mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter) või ülirikkalt võrseid (nt. kirsipuu-nõialuudsus). Samuti võivad mõne organi asemel kasvada parasiidi
avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad kapsad juurviljad rõikad sibulköögiviljad viliköögiviljad kõrvits köögiviljad kaunviljad lehtköögiviljad dessert köögiviljad kultuurseened 2.1 Mugulköögiviljad Kartul. Kartuli ürgpäritolu üle on vaieldud tänase päevani. Oli see Tsiili või Peruu? Indiaani hõimud kasvatasid teda juba rohkem kui 4000a tagasi ning austasid teda kui jumalannat. Euroopasse jõudis kartul 16.sajandil, kuid kuni 19
nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Mullad on enamasti vanad, lähtekivim sügavalt murenenud. .Aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist (Fe203) punane ja horisontideks liigestumata (lateriitpinnas). Muld on happeline (pH=4,5-5,5) ja väga mineraalainevaene. Kogu taimestikule vajalik toitainete varu on talletatud elusa fütomassina. Iga surnud taimeosa laguneb jalamaid (puidu lagundavad kiiresti termiidid) ning taimed võtavad laguained kohe tagasi juurte ja mükoriisa kaudu. Vaatamata suurele sademete hulgale, ei toimu metsast mineraalainete väljauhtumist. Kiire aineringe tõttu saab vihmamets püsida aastatuhandeid ühel ja selsamal kohal. Kuid tarvitseb vaid mets raadata ja puit põletada, kui kohe algab kiire mineraalainevaru väljauhtumine. Korduva
2. Rakukasvu liigid. Põhikasv on rakukasv, kuhu kuulub 4 erinevat protsessi. * plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine), * jagunemiskasv (rakkude jagunemine), * venimiskasv (rakkude venimine), * eristumiskasv (rakkude eristumine ehk diferentseerumine). Plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes ehk meristeemis (embrüonaalses vöötmes), kokku moodustavad embrüonaalse kasvu. Taimekasvu liigid: Jämeduskasv, (teiskasv) kambiumi varal. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine (iga lüli alumisest osast). kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. basaalselt - organi alusel, näiteks lehekasv apikaalselt - organi tipust; seda nim. apikaalseks e
Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad. Mimees – elusolendi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega (nagu nt kivi, kuivanud lehe vm taimeosa või väljaheitega). Ärritavad karvad. Käitumuslikud – nt surnu mängimine. 17.Kaitsemehhanismid loomadel. Varjevärvus ( maskeerimine värviga), hoiatusvärv (eredad toonid, mis viitaksid „olen mürgine”), mimikri (peletamine ja hoiatusvärv), mimees (sarnanemine mittesöödava asjaga), karvad (putukatel, teevad söömise ebameeldivaks), mürgiste ainete kuhjamine), käitumuslikud (põgenemine, ründamine, hoiatamine (liblika valesilmade lehvitamine)). 18
· Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. · Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn `hädaolukorrad' vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. · Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude · Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad,
Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn ‘hädaolukorrad’ – vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude
lämmastikku, kõrgematel aga nitraatlämmastikku. Sellepärast tulekski enne külvi põhiväetisena anda ammooniumväetisi, kasvuaegselt pealtväetisena anda aga nitraatväetisi. Vesi Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes. Taimede veevajadus on suurim võimsa kasvu perioodil. Et toota 1kg maapealset taimeosa, vajavad taimed keskmiselt 150...250kg vett. Mulla veerežiimist oleneb toiteelementide omastamise ulatus ehk väetamise efektiivsus. Eriti märgatavalt mõjutab vee hulk mullas lämmastikväetiste omastamist, põhjustades sademeterikastel suvedel viljade lamandumist. Väetatud mullas kasutab taim vett palju ökonoomsemalt kui halvasti väetatud mullas. Taimede toitumisel on väga oluline näitaja veel mulla toitainete koostis ja kontsentratsioon.
taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. · Mullad on toitainetevaesed. Vanad, lähtekivim on sügavalt murenenud. Happelised. Kogu taimedele vajalik toitainevaru on talletatud elusa fütomassina. Iga surnud taimeosa laguneb jalamaid ning taimed võtavad laguained kohe tagasi juurte ja mükoriisa kaudu. Vaatamata suurele sademete hulgale ei toimu mineraalainete väljauhtumist, sest aineringe on nii kiire. · Erandlikult rikkad on vulkaanilised mullad, mis taluvad pikaaegset kultuuristamist (nt Indoneesias) ja pidevalt rikastuvad lammialad (Brasiilias igapo lammimets Amazonase piirkonnas toitainetevaestel muldadel ning tumedaveeliste jõgede poolt üleujutatav troopiline mets
vaja: õisi, vilju, lehti või muud. Korjata tuleb õigel ajal - siis on toimeaineid kõige rohkem: kas kevadel, suvel või sügisel, hommikul või päeval. Alati peaks osa taimi kasvama jätma, et liik sellest kohast ei kaoks. Järelikult on kõige õigem korjata seal, kus seda liiki on massiliselt. Ei maksa noppida riknenud, tolmuseid ja närtsinud taimi, ei sobi ka haiged või putukate poolt rüüstatud. Kui tegu on mürgise taimega, tuleb olla eriti ettevaatlik - koguda võib ainult lubatud taimeosa, pärast pesta kindlasti käed, mitte panna neid suhu ega silma. Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kotti või pealt lahtisesse nõusse. Mittesobiv on kilekott, kus taimed riknevad kiiresti. Taimi tohib korjata vaid kohtadest, mis pole saastatud, mis asuvad autoteest vähemalt saja meetri kaugusel ja eemal saastavatest tööstusettevõtetest. Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale Pungad
Sarikas õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist kiirjalt asetsevate ühetugevuste ja ühepikkuste raagudega õitest. (joonis V, 7). Sfagnumiturvas turbasammalde lagunemisel tekkiv turvas. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo (raba) vaheaste, siirdesoole on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikne taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Steriilne mitteviljuv (taimeosa). Sulghõlmine, sulglõhine, sulgjagune leht vaata joonist II Sulgjas leht liitleht, mis koosneb paarikaupa keskroole kinnitunud lehekestest. (joonis II, 10). Suir õietolm mesilaste toiduna. Suvivõsu osjadel roheline, fotosünteesiv võsu, mille ülesanne on varuainete sünteesimine ja talletamine risoomi. vt. kevadvõsu. Sõkal, sõklad kõrreliste õiel kaks soomusjat lehekest (sisesõkal ja välissõkal), mis ümbritsevad tolmukaid ja emakat
annaabi.ee 
