Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: · Mädanikud · Närbumine · Laiksused · Padjandid e. pustulid · Kirmed · Eritised · Mumifitseerumine · Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud · Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud
Sklerootsiume moodustavad nt tungaltera, ristikuvähi , valgemädaniku jt. Haiguste tekitajad. 9.uusmoodustised(see, bakter ja mõningad viirushaigused) pahkd, kasved või nõialuudsus. Nt kartulivähk,kapsanuuter, ploomi ja kirsiluudik 10.mumifikatsioonid(seenpatogeenid) viljade kõvaks ja mustaks muutumine. Seene hüüfid tungivad viljade sisemusse , täidavad selle ja mumifitseerivad vilja. Nt. puuviljamädanikuga nakatunud õunte ja pirnide mumifitseerumine , ploomi kott-tõbi 11.taimede eritised(seen ja bakterpatogeen , meh. Vigastused , ainevahetushäired)- vedelikkudega sarnaste ainete väljumine taime organitest või vastavatest kudedest. 3. Kolmnurk. Kirjeldada kõigi tegurite oma-vahelisi seoseid , mis kajastuvad kolme teguri küljel ja tuua näiteid erinevate tegurite seoste kohta Peremeestaim+ Patogeen+ Keskkond = Taimehaigus Haigus ei saa välja kujuneda kui puudub peremeestaim
· Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni) · Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2
Muutused võivad tekkida kas lehtede või viljade kujus (kartuli viirushaigustel lehtede rullumine) või kogu taim kääbustub (nt. odra viiruslik kääbustumine) Uusmoodustised haigestunud taimeosade rakud võivad haigustekitaja toimel kiirestipaljuneda, mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter) või ülirikkalt võrseid (nt. kirsipuu-nõialuudsus). Samuti võivad mõne organi asemel kasvada parasiidi paljunemisorganid (nt. teraviljade nõgipead) Mumifitseerumine haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja säilivad pikemat aega näiteks viljapuude külge rippuma jäädes (nt. puuviljamädanik) Lehtede enneaegne varisemine lehed varisevad enne vegetatsiooniperioodi lõppu kas taimehaiguste (nt. sõstra-lehevarisemistõbi) või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Sama võib juhtuda ka pestitsiidide ebaõige kasutamise korral 3. Taimehaigused tekitaja alusel
Sigade parvonakkusele on iseloomulikud kolm vormi: · sigimishäired tekivad kliiniliselt tervetel loomadel; · sigimishäired varem nakatunud karjas; · sporaadilised haigusjuhud nakatunud karjas. · Sigimishäired tekivad haigusele vastuvõtlikel emistel, kui nad nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Nakatumine tiinuse lõpul ei kahjusta looteid. · Kliinilised muutused on varieeruvad. Looted resorbeeruvad juhul, kui emis nakatub tiinuse algul. Loodete mumifitseerumine toimub ajal, kui lootel on kujunenud skelett. Parvoviroosi põdevatel emistel sünnivad pesakonnad, kus osa looteid on mumifitseerunud (tavaliselt 23). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. · Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. · Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel.
Sigade parvonakkusele on iseloomulikud kolm vormi: sigimishäired tekivad kliiniliselt tervetel loomadel; sigimishäired varem nakatunud karjas; sporaadilised haigusjuhud nakatunud karjas. Sigimishäired tekivad haigusele vastuvõtlikel emistel, kui nad nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Nakatumine tiinuse lõpul ei kahjusta looteid. Kliinilised muutused on varieeruvad. Looted resorbeeruvad juhul, kui emis nakatub tiinuse algul. Loodete mumifitseerumine toimub ajal, kui lootel on kujunenud skelett. Parvoviroosi põdevatel emistel sünnivad pesakonnad, kus osa looteid on mumifitseerunud (tavaliselt 2–3). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude
Viirushaigused (parvo, ebamarutaud). 6. EMIS EI POEGI Pärast paaritamist peetakse emiseid eraldi kultidest ja ümberindlused jäävad märkamata Munasarjades on tsüstid. Emise poegimisjärgne emaka involutsioon ei toimu lõpuni ja homronaalne regulatsioon on häiritud. 41. Põrsaste surnultsündide põhjused PÕRASTE SURNULTSÜNDIDE PÕHJUSED 1.Mumifitseeritud põrsad (põhjustatud ebasobivaist mõjuritest 2.-3.tiinuskuul) Mumifitseerumine - Mumifitseeruda võib kas üks või rohkem loodet. Enamikel juhtudel on põhjuseks viirused (parvo-viirus, Aujeszky tõbi). Lisaks sellele: söötmise mõju (eelkõige mittekvaliteetne sööt) emise võitlemine emise kehatemperatuuritõus (Erysipelas) võib tekkida veremürgistus, teeb kookoni lootele ümber 20 2.Surnud enne sündimist (surnud põrsad on nn
annaabi.ee 
