KL Kehtna Põhikool Kiletiivalised on üks liigirohkemaid putukate seltse. Umbes 150 000 liiki. Kiletiivaliste ladinakeelne nimetus on Hymenoptera. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.
Kiletiivalised Aine: bioloogia Klass: 8. kl. Autor: Kaire Paavel Kool: Loo Keskkool Juhendaja: Külli Kaasik Harjumaa 2002 1 Kiletiivalised (HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. 4
Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa
seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma, kuid mõned sipelgad on täiesti pimedad. Osadel kiletiivaliste sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Viimasel juhul on alahuul ja alalõuad pikaks veninud ja moodustavad imikärsa. Imikärssa kasutatakse nektari imemiseks õitest. Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda. Mõningatel sipelgaliikidel on ülalõuad peast pikemad. Välimus ja eluviis Müüriherilased on saleda kehakujuga 11-13mm pikad erakherilaste sugukonda kuuluvad kiletiivalised. Nad on
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipelgas
üldse ei toitu, elt kokku elavad röövikuna rullitud, kogutud energiavarude arvel. KILETIIVALIS kaks paari haukamis- või Täismoondega Mõnel tagakeha Mesilased, ED kilejaid libamistüüpi. vastne:vagel tipus muneti,mis herilased, lennutiibu, vahel kimalased, mõnedel tiivad sipelgad, puuduvad.
täismoone täismoone vastsed ehitavad munaklombist endale kambri puudub taimne ja loomne toit taimne toit ei kaitse ei kaitse puruvana, liivavana lapsuliblikas, sirelisuru Kiletiivalised Kahetiivalised 712 liiki leitud 2200 liiki paar liitsilmi ja 3 lihtsilma suured liitsilmad, kaks või kolm täppsilma haukamis- või libamistüüpi kohastunud pistmiseks või vereimemiseks 3 kuni 70 lüliga tundlad niitjad või sulgjad tundlad jooksujalad jooksujalad kaks paari kilejaid lennutiibu eestiivad ja sumistid vaegmoone täismoone puudub puudub röövloom röövtoiduline hammustab või paiskab mürki imeb verd metsakuklane, vapsik toakärbes, toasääsk Kirbulised leitud 24
pistmis-imemistüüpi riidetäi peatäi pistmis-imemistüüpi haisulutikas vesihark haukamissuised maipõrnikas kuuse-kooreürask muundunud ja taandarenenud puruvana haukamissuised või Suur-punasuru alahuulekobijad leinaliblikas haukamis- või libamistüüpi meemesilane vapsik kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks toakärbes või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks laulusääsk pistmistüüpi, suunatud alla. koerakirp kassikirp
Paljud kahetiivalised, sealhulgas ka toakärbes, on aga pistmisvõime hoopis kaotanud. Neil on alahuule tipp muutunud laiaks kanalikestega kaetud keelekeseks, mille kuju muutes saavad kärbsed vedelat toitu imeda. Tahke toidu jaoks on keelekesel veel kitiinhambakesed. Mõnedel parasiitsetel kärbestel on need hambakesed nii tugevad, et nendega saab ka elevandi nahast läbi hammustada. Ühiselulistel putukatel, nagu mesilastel, esineb omaette suistetüüp, mida nimetatakse haukamis-libamissuisteks. See tähendab, et neil esineb samaaegselt nii imemis- kui ka haukamisaparaat. Imemiseks on neil pikenenud alahuul, mille tipus paikneb väga tundlik laienenud keeleke. Õietolmu kogumise ning hammustamise ajal on imemisaparaat tahapoole painutatud. Herilastel, kes toituvad rohkem loomsest toidust, on lõuad tugevamini arenenud kui imemisaparaat. Tundlad on samuti evolutsiooni käigus jäsemetest tekkinud. Nad on kompimis- ja haistmiselunditeks
Selts: Hooghännalised (Collembola) Hooghännalised on väikesed (0,25-10,0 mm), väga mitmesuguse kehakuju ja värvusega (kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel). Kehakatted õrnad, sageli kaetud karvade või soomustega. Haukamis- või pistmistüüpi suised asuvad peakapsli sees. Tundlad neljalülilised. Esinevad lihtsilmad. Käpad lülilised, tipus ühe küünisega. Malpighi sooned ja trahheed puuduvad. Laialt levinud, eriti parasvöötmes; kõikjal kus leidub samblaid või samblikke (ka Arktika ja Antarktika). Elavad kõdus, taimedel ja vee pindkilel
· Küpsussööm(ine)? kui valmikud toituvad selle jaoks, et neil sugunäärmed välja areneksid, nim. seda küpsussöömaks. · Taastumissööm(ine)? kui tegemist on putukaga, kellel vvalmikujärgus on mitu minemisperioodi, vajavad nad enne uut munemisperioodi uut söömaaega. 5. Kahjurite kahjustamisviisid Kahjustuse iseloom sõltub kahjurite suiste tüübist ja kahjustatavast taimeosast. Putukad kahjustavad põhiliselt haukamis- ja pistmissuiste ning suuhaagikestega. Putukate haukamissuistega tekitatud kahjustustega (välja arvatud täkked, sälgud, käärud) võivad sarnaneda tigude ja nälkjate kahjustused, kuid enamasti on viimaste kahjustuste kohal kuivanud lima. Putukate ja lestade pistmissuistega tehtud kahjustusega võivad mõnel juhul sarnaneda nematoodide kahjustused. 4
vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad. Mõnedel vormidel, näiteks töösipelgatel, on tiivad taandarenenud. Tiiva soonestus on hõre. Tiivasooned moodustavad kõige rohkem 20 sulgu. Väikestel vormidel tiivasoonestus tavaliselt kas peaaegu või täielikult puudub. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Viimasel juhul on alahuul ja alalõuad pikaks veninud ja moodustavad imikärsa. Taolisi suiseid kasutatakse nektari imemiseks õitest. Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda. Mõningatel sipelgaliikidel on ülalõuad peast pikemad. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad.
XI lüli külgedel asetsevad paarilised sabaputked. Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: harkhännalised Diplura Eestis pole uuritud. Paar liiki Selts: Tõukjalalised Protura Eestis pole uuritud. Paar liiki Selts. Hooghännalised Collembola Hooghännalised on väikesed (0,25-10,0 mm), väga mitmesuguse kehakuju ja värvusega (kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel). Kehakatted õrnad, sageli kaetud karvade või soomustega. Haukamis- või pistmistüüpi suised asuvad peakapsli sees. Tagakeha IV lülil on hark (enamikul liikidest). Hooghännalised elavad kõdus, taimedel ja ka vee pindkilel. Niiskuslembesed, võivad tungida pinnasesse kuni 2 m sügavusele. Võivad esineda arvukalt, miljonid isendid ruutmeetril. Enamasti polüfaagid. Etendavad olulist osa aineringes. Soodustavad DDT ladestumist mullas. Nende elupaikades võib mürgi kontsentratsioon tõusta kuni 300x. Eluiga kuni 1 aasta. Liikide arv: 3500, Eestis ~150 liiki
Vees on ta aktiivne ööpäev läbi, kuival ainult öösiti. Veekogudes viibib ta kevade ja suve alguses, aga alates juuni keskpaigast siirdub kuivale. Harivesilikud on Eestis looduskaitse all. 64 Putukad 1. Sääselised (Nematocera) Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks neil on pistmis-imemissuised. Sääse nokk koosneb kuuest tihedalt koos olevast harjasest ehk kimbust (kaks sae sarnast tera ja kude läbivat alalõuga, kaks terava oda sarnast ja kimpu sügavamale viivat ülalõuga, sülge eritav paeljas alaneel ning verd imev elastne ülahuul), mida ümbritseb nahka mitte läbiv tupp. Sääse eritatav sülg tuimestab nahka, takistab vere hüübimist ja soodustab vere
annaabi.ee 
