MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Maarja Nuuter, Andres Nurk CD ROM, DVD ROM Referaat Juhendaja: Mario Metshein Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.CD ROM Drive.....................................................................................
1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus.
Raps ehk õlikaalikas (Brassica Napus) · Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamis...
tolleaegsest Inglise saatkonnast. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister. Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati Inglise saatkonnast. 1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25. oktoobril 1989.
Levib kontaktselt. o Kärbumishaigus viirus o Sibula-ebajahukaste seeeen. Areneb niiske ilmaga. Tõrje: agrotehinilised võtted, õigeaegne koristamine. o Sibula-hahkhallitus o Sibularooste o Kapsas ja kaalikas. Ristõieliste tõusmepõletik seened levivad saastunud mullaga. Tõrje: seemnete puhtimine. o Märgmädanik kapsal levib eriti niiskel suvel, säilib kapsapeas, nakatunud taimejäänustel, kapsajuurikates. Tõrje: kapsa õige asetus külvikorras. Hoidlad puhastada. o Nuuter kapsal eosed tungivad juurekarvakeste kaudu sisse. o Porgandi-helelaiksus haigutekitajad kanduvad edasi seemnetega. o Porgandi kuivmädanik levib seemnetega. Tõrje: seemnete puhtimine, säilituseelne töötlemine fungitsiididega. o Porgandi-mustmädanik haigustekitaja säilib seemnetel, seemnetaimedel. o Baktermädanik porgandil o Kurgi-jahukaste o Kurgi-bakterpõletik levib veepiiskade ja tuule abil, mulla ja taimejäänustega. Tõrje:
noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle-Mall Pajumägi. 1965. aastal Lk 4 toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid 1968. Aastal Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette;
Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära. 13. Kimarlehisus (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles netist. Maasikas jääb kängu. Lehed on imelikud ja väiksed. Ära
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni. Ühena oma esimestest tegemistest klubi standardiseeris reeglid, tehes need sobivaks inglaslikule mõtteviisile. See tollal väljatöötatud eeskir...
Ennetatav Kasvatada nuutrile vastupidavaid sorte, kuid pidage kindlasti kinni soovitatavast külvikorrast.Kasvatada ainult terveid istikuid.Haiged,paisunud juurtega taimed hävitada,mitte aga kompostida.Tarvitada värsket ja täiesti haigusvaba lavamuld. Masinate ja tööristade desinfektsioon.Aururamine. Agrotehniline Pidage kinni külvikorrast: kapsase kasvatamine samal põllul iga 5 aasta tagant on soovitatav, minimaalne vahe olgu 3 aastat. Parandada põldude drenaaži - nuuter vajab arenemiseks ja levikuks niisket pinnast. Võimalusel tehke külv hiljem (seda võimaldavad nt kiire tärkamise ja algarenguga sordid). Füüsikalis-mehaaniline Suurendada mulla pH-d ja Ca sisaldust (mulla lupjamine).Sügisel korjata ja hävitada põllult kapsajuurikad.Kui haigus tekib, siis korjata haigusesümptoomiga taimed ja hävitada. Spetsifilised Sügisel panna mulla sisse peedipealseid.Neid on vaja töödelda mingi ravimi, nt.Sijanie – 1 ja
Iseseisev töö aines EPJ 3770 KINNISVARAÖKONOOMIKA K O RT E R M A J A R E N O V E E R I M I S P L A A N Asukoht: Läänemere tee 45, Tallinn, Harjumaa Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees o...
Liiga intensiivsel kasutamisel hakkavad levima taimehaigused ja kahjurid (eriti lillkapsas), allelopaatiline mõju. Sibula mahapanemisel oleks vaheaeg paar-kolm aastat. Porru, peasalat, lehtsalat, redis taluvad küllalt hästi taaskülvi. Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes 3 aastat vahekultuure. Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas, rooskapsas, kurk, spargel, mädarõigas 1. kartul + sõnnik 2. sibul, porrulauk, kõrvits, suvekõrvits 3. hernes, uba 4. kapsa liigid, redis 5. porgand, peet, pastinaak Salat vahekultuurina
Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
