9 Tabel 1. Insektitsiidi, herbitsiidi ning fungitsiidi ja bakteritsiidi kasutus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal. Maa Pestitsiid Kasutuskogus Kasutuskogus 1995.a (kg/ha) 2001.a (kg/ha) Eesti insektitsiidid 0,002 0,003 herbitsiidid 0,11 0,33 fungitsiidid ja 0,03 0,001 bakteritsiidid Iirimaa insektitsiidid 0,02 0,01
· Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi Jaotus · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)
ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) mikroväetised ja mikroelemendid mullas, Mikroväetised (miks kasutatakse ja ohud) Mikroelemente võib muldadesse viia reoveesetetega. Vähesel määral võib mulda lisada Zn, Mo, Co. Soovitav ei ole Mn, Cd, Pb, Hg sisaldavate väetusainete kasutamine. Selleks, et
levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Insektitsiidid e. Putukakaitsevahendid on Decis, Fastac, Raid, Neko, Mavrik, Karate, Neem- Azal, Actara. Herbitsiidid e. Umbrohukaitsevahendid on Roundup, Starane, Stomp, Titus, Agil. Fungitsiidid e. Haiguskaitsevahendid on Previcur, Topas, Acrobat, Effector, Score, Tattoo, Aliette, kaalium-permanganaat, vaskoksiidkloriid. Toalilledele kaitsevahendid on Neko, Raid. Kasutatakse ka liimipabereid ja liimivööd nii toalilledele, kasvuhoonetesse kui ka puude ümber
peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne).Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid
antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Alkohol põhjustab uneärevust. Uneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod
rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha soolvesi sisaldab tavaliselt nitraate või nitriteid; suitsutamisel võivad tekkida kalas; juustu valmistamisel võidakse lisada nitriteid jne); akrüülamiid, mis võib tekkida süsivesikute kuumutamisel kõrgel temperatuuril, näiteks kartulikrõpsude ja helveste valmistamisel; pestitsiidid, insektitsiidid jt. saasteained." Kasutatud allikad: http://www.nature.com/scitable/topicpage/gene-expression-14121669 http://en.wikipedia.org/wiki/Gene_expression http://cancer.ee/info-vahist/ http://novaator.ee/ET/meditsiin/kuidas_vahk_meid_tapab/ http://www.toitumine.ee/pahaloomulised-kasvajad-2/ http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hk_(haigus) http://www.cancer.gov/cancertopics/cancerlibrary/what-is-cancer http://www.youtube.com/watch?v=LVoaaD73VB8
· Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna. Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-) Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi: 1. Herbitsiidid-umbrohutõrjevahend ("Starane") 2. Insektitsiidid-putukate tõrjevahend ("Mavrik") 3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjevahendid ("Bravo") 5. Bakteritsiidid-bakterite tõrjevahend 6. Nematotsiidid-nematoodide tõrjevahendid 7. Molluskitsiidid-tigude tõrjevahendid ("Tigude graanulid") Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse eesmärgil: 1. Atraktandid-meelitusained(sisalduvad feromoonpüünistes) 2
Nitritid Nitrobenseen Toluidiin Kopsukude kahjustavad Fibriootilised muutused – räni ja asbest Pneumokonioosi põhjustavad: Söe tolm Puuvillatolm Puidutolm Metalliaurud Lahustid Pestitsiidid Neurotoksilised, kahjustavad kns Orgaanilised lahustid Süsinikdisulfiid Metüülelavhõbe Mangaan Orgaanilised fosforit sisaldavad insektitsiidid Tetraetüülplii Tallium Trialküültina ühendid Biotsiidid Sensibiliseerivad Korduval kokkupuutel allergiline reaktsioon, erineva tugevusega Kroomi ühendid Klooritud süsivesinikud Epoksiidid Nikli ühendid Tolueendiisotsüanaat Teratogeenid Plii Teadaolevad kantserogeenid inimesele Asbest Alfa-naftüülamiin Bis-klorometüüleeter
organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3. Kahjuritõrjeks kasutatavad ained 4. Teised biotsiidsed tooted Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda Biotsiide lisatakse teistele materjalidele (tavaliselt vedelikele), et kaitsta neid bioloogilise
6. tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Üldhävitava toimega herbitsiidid: Teravilja herbitsiidid Rapsi herbitsiidid Muud herbitsiidid ja taimekaitsevahendid Herbitsiid Insektitsiidid kahjurputukate tõrjevahendid Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad. Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida insektitsiid, selle kulunorm ning pritsimise ajastus.
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel
Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sõjagaasid jt eriti toksilised. Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega. Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit. Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit. Sellele
5. Taimedest valmistatud pritsimisvedelikud, mida kasutatakse kahjurite vastu nt. küüslauk, sibul, võilill, tomat, nõges jne. Keemiline tõrje - Keemilist tõrjet kasutatakse siis, kui ükski teine tõrje ei toimi. Pestitsiidid - putukate tõrje. Herbitsiit - umbrohutõrje Fungitsiidid seenhaiguste tõrjevahendid. 6 Insektitsiidid putukate tõrjevahendid. Igapäevaselt kasutatakse seda mõistet aga kõikide loomse päritoluga taimekahjustajate vastu mõeldud preparaatide üldnimetusena; Mürke (parem mitte kasutada) kasutatakse kindlasti vastavalt juhendile. Väikesest pudelist võib saada suuri pindasid katta. 1. Kõige sagedamini kasutatakse pritsimist. 2. Tolmutamine. Nt. tuhkade panemine taimedele. 3. Puiste preparaadid. Nt. graanulid tigudele. 4. Gaasitamine - Hoonete deinfitseeriminseks
antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalsealkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid,insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Prognoos tervistumise suhtes on halb, kuna tänapäeval ei osata alkoholsõltuvust ravida.
Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sõjagaasid jt eriti toksilised. Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega. Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit. Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit. Sellele vaatamata on fosfori
tagamisel. 2 Pestitsiidid ja nende mõju Pestitsiidid on keemilised ained, mida kasutatakse peamiselt kahjurite tõrjeks, kuid lisaks takistavad nad toidu või muude materjalide riknemist ja ka haiguste levikut. Keemiliselt jagunevad pestitsiidid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks, oma toimevaldkonna järgi jagunevad nad aga neljaks: herbitsiidid ehk taimemürgid, fungitsiidid ehk seenemürgid, insektitsiidid ehk putukamürgid ja rodentitsiidid ehk näriliste tõrjevahendid (Miller & Spoolman 2008). Sageli pihustatakse kahjurite tõrjeks pestitsiide vajalikust kogusest rohkem teadmata, et kasutatava tõrjeaine mõju ei piirdu ainult talle suunatud liigi mõjutamise või hävitamisega. Kuna kasutatud tõrjeained on keemiliselt väga püsivad ning spetsiifiliste füüsikaliste omadustega, kanduvad nad tuule ja vee mõjul kergesti edasi (Varneckiene et al. 2004). Selle tõttu võib
Umbes pool maast on põllumajanduslikus kasutuses. 1998. aasta hinnangu järgi on künnimaad 20,32%, alaliselt on põlluviljade all 12,7%. Sellest ajast saadik, kui Prantsuse suhkrurooistandused iseseisvusvõitluse käigus hävitati, on Haiti põllumajandus põhinenud väiketaludel, mida pärimine on järjest väiksemaks teinud. Maad haritakse põhiliselt käsitsi, kasutades algelisi tööriistu, sealhulgas kõplaid ja matseetesid. Väetised ja insektitsiidid on vähestele talunikele taskukohased. Madal tootlikkus ei pea sammu iibega. Vähemalt 15% toidust imporditakse. 13 1984 hävitas sigade katk kõik sead. Põllumajandusaaduste seas on kohv, suhkur, sisal ja eeterlikud õlid. Mäendus Kuni 1983. aastani kaevandati boksiiti, kuid varud lõppesid. Tööstus Tööstust on vähe, peamiselt Port-au-Prince'is. Keskmise suurusega ettevõtted toodavad tsementi, taimeõli, jahu, rafineeritudsuhkrut ja tuletikke.
N- väetiste põhialuseks on NH3 Karbamiid on orgaaniline väetis (NH2)2CO, saadakse NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O NH4NO3 on enamkasutatav - vähe jääki, palju N Segaväetised sisaldavad lisaks lämmastikule fosforit, kaaliumi ja mikroelemente Mürkkemikaalid ... on ksenobiootikumid (kr k xenos-võõras, bios-elu), satuvad mulda inimtegevuse tulemusena I. Taimekaitsevahendid pestitsiidid 1) Insektitsiidid putukate hävitamiseks (DDT dikloor- difenüültriklooretaan - ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl ) 2) Fungitsiidid seentehävitamiseks 3) Herbitsiidid umbrohu hävitamiseks 4) Arboritsiidid põõsaste vohamise vastu II. Detergendid - pesuvahendid DDT dikloor-difenüültriklooretaan ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl DDT struktuurvalem lähtub etaanist C2H6 (H3C-CH3) Ühe süsiniku juures on 3H asendatud klooriga (3Cl), teise C juures on 2H asemel kaks fenüül(Ph)rühma,
Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumajanduskemikaalidest saavad keskkonnamürgid siis, kui nad muutuvad jäätmeteks. Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalideks on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürgitusjuhtum registreesiti esma-kordselt kuuekümnendate aastate lõpus Jaapanis, ja seitsmekümnendate lõpul Taivanil, kui inimeste toitu, nimelt riisi, sattus juhuslikult suures koguses trafoõli, mis sisaldas püsivaid kloororgaanillisi saasteaineid
muutmisel, kusjuures ühisefekt ületab üksikefektide summa (nt tootmise intensiivistamine). 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Taimekaitsevahendite liigitus Taimekaitsevahenditeks ehk pestitsiidideks nim mürkkemikaale, mille kasutamise eesmärgiks on kahjulike organismirühmade (algloomad, bakterid, seened, limused, putukad, linnud, loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste tõrje. Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1) Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid, täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad). 2) Fungitsiidid – kasutatakse seen- ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul; 3) Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks. Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus
Mürgisust katsetatakse taavliselt loomade peal. Nende peal katsetatakse kindla annusega mürki, mis näitab kui mürgine on aine erinevate annuste puhul. Sellist mürkide uurimist nimetatakse toksikoloogiaks, mis otsib mooduseid mürkide kasutamiseks argielus (näriliste, putukate hävitamiseks). Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalidest on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürkkemikaalid on väga mürgised inimesele ja loomadele, mistõttu tuleb järgida täpseod kasutusnõudeid. Mürke on 2 liiki, kus ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite tegevuse
VII ESMAABI (Dr. Sirje Marran'i kõik loengumaterjalid) VIII TOIT JA TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS 1. Keemilised-taimekaitsevahendid, pakendid, pesuvahendid, toidu lisaained, keskkonnasaaste(raskmetallid, kütusejäägid jne), toidutöötleja/käsitöeja põhjustatud, bioloogilised, - parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. immunoloogilised (allergeensed) ja tahkete osakestega seotud ohud. 2. Keemilised ohud -taimekaitsevahendid -Herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid, pakendid, -Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne) toidulisaained, pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.-osoon, anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid 3. Toidu töötlemisel tekkivad keemilised ühendid. -pruunistumine(maillardi reaktsioon), toiduaroomid, potentsiaalsed kantserogeensed ühendid 4
Toitained ja eutrofikatioon Eutrofeerumine- vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu C (CO2) HCO3- CO32- H H2O O H2O,atm. N P N kuni mikroelemendid on mineraalid,org. lagunemine K Mg on klorofülli kompleksis S Mg, Ca +mikroelemendid Fosfori sisaldus veekoguseutrofeerumine Paljude tetergentide (pesuvahendite) kasutamine. (sünteetilised pesuained) Pestitsiidid: · herbitsiidid · insektitsiidid · femgutsiidid- seene vastased mürgid Diooksiidid pestitsiitide tootnmise kõrvalproduktid. LD50- Letaalne doos 50% juures (see näitab kui palju katseloomadest hukkus) 0,6g/kg PCB- Polükloreeritud biofenüülid. Väga toksiline BHT- Bioloogiline hapniku tarve. Näitab bioloogiliselt lagundava aine hulka päevade jooksul KHT- keemiline hapniku tarve. Näitab kogu orgaanilise aine hulka Kui KHT on BHTst väiksem, pole seda vett mõtet reovee puhastusjaama viia, sest pole
ohutust 55.Borrelia recurrentis Mõõtmed 10-30 × 0.3m, kuju on loogeline. Looked ebaregulaarsed, suure amplituudiga, distants on 2-4 m. Mikroorganism on väga paindlik ja liikuv. 56.Ravi ja profülaktika · Diagnoos on suhteliselt lihtne paroksüsmi ajal verest tehtud reparaadis, värvitud Giemsa või Wright'i järgi. · Ravi. Tetratsükliin, erütromütsiin, penitsilliin. · Profülaktika. Regulaarne puukide ja täide eemaldamine kehalt ja riietelt, insektitsiidid. Vältida insektide hammustusi. 57.Borrelia burgdorferi · Morfoloogia. B. burgdorferi meenutab oma morfoloogialt B. recurrentis't. · Füsioloogia. B. burgdorferi on mikroaerofiil, on kultiveeritav kunstlikel söötmetel. 58.Esmane kahjustus · Lyme tõbi on multisüsteemne naha, närvisüsteemi, liigese- ja südamekahjustusega kulgev haigus. · Primaarkahjustus ilmneb puugihammustuse kohal 3-14 päeva jooksul. Algul laik või paapul,
Toiduamet 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? · Mullaviljakusetagamiseks kasutatakse liblikõielisi kultuure, bioloogilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi (lubi, sarvejahu), orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid) · Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? Väga oluline on loomade heaolu ja tervis! Loomade loomuomane käitumine: pääs karjamaale ja/või välialale jalutama. Loomade arv on seotud maaga, laudas kindlalt määratletud pind iga loomaliigi kohta. Loomad söövad mahesööta, mis on peamiselt toodetud oma ettevõttes.
PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha (ühendite tuhastamine) Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suurtes kontsentratsioonides. 68. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). VOC-d on levinud pinnase ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73
nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. · Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. · Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord
PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha (ühendite tuhastamine) Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suurtes kontsentratsioonides. 68. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). VOC-d on levinud pinnase ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73
Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. Globaalne fosfori ringe. Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn
päevadest aastateni, sõltuvalt pinnasest ja mullabakteritest. 4 Lõpptulemusena võib öelda, et transgeensete taimede kasutamise puhul pole keskkonnaga seotud riskid ja kasud ei universaalsed ega sugugi lõplikult selged. 19. Milliseid transgeenseid taimi tänapäeval eelkõige disainitakse st millise omaduse transgeen taimele annab? Kõige tähtsamad on Bt-toksiin ja herbitsiiditaluvus. 1. Insektitsiidid otse taimes. Parim näide on Bt-toksiin. Väga levinud. Bt valgud on algselt inaktiivsed, aga lõigatakse rööviku kõhus väiksemaks ja seega aktiveeritakse. Tekitab kõhu siseseintesse auke ja tapab rööviku. 2. Herbitsiiditaluvus. Transgeenne taim lagundab umbrohumürgi ära. Umbrohi sureb, transgeenne taim kasvab edasi. Kõige levinum on RoundUp mida toodab Monsanto. 3. Toitaineterikkamaks tegemine. Näiteks kuldne riis (Golden rice) sisaldab 3 transgeeni, mille
erosioon tugeva mõju alustes vigastamine lõhestavad jõud keemiliselt tugevdatud tsoonides puit Termiidid, puitu Lokaliseeritud kaevandid, Putukate kaevandavad putukad Insektitsiidid või puidu puit on määrdunud, kahjustus (üraskid, siklased), säilitamine kuivana kaevandid täis puru sipelgad Mariinsed Pinnakaitse barjäärid, Laevaoherdid, Puidusisesed tunnelid, sageli
Umbes pool maast on põllumajanduslikus kasutuses. 1998. aasta hinnangu järgi on künnimaad 20,32%, alaliselt on põlluviljade all 12,7%. Sellest ajast saadik, kui Prantsuse suhkrurooistandused iseseisvusvõitluse käigus hävitati, on Haiti põllumajandus põhinenud väiketaludel, mida pärimine on järjest väiksemaks teinud. Maad haritakse põhiliselt käsitsi, kasutades algelisi tööriistu, sealhulgas kõplaid ja matseetesid. Väetised ja insektitsiidid on vähestele talunikele taskukohased. Madal tootlikkus ei pea sammu iibega. Vähemalt 15% toidust imporditakse. 1984 hävitas sigade katk kõik sead. Põllumajandusaaduste seas on kohv, suhkur, sisal ja eeterlikud õlid. 16 Mäendus Kuni 1983. aastani kaevandati boksiiti, kuid varud lõppesid. Tööstus Tööstust on vähe, peamiselt Port-au-Prince'is. Keskmise suurusega ettevõtted
Täitõbi (pedikuloos) - Pediculosis capitis täide esinemine peas, kehal, riietel või kubemes. Inimese peatäi (Pediculus humanus capitis) on verd imev parasiit, kes elab vaid inimese peas, juustega kaetud alal. Tavaliselt on haigestunud ainult peanahk. Harva ka kulmud, ripsmed, kubeme- või habemekarvad. Täide lemmikpiirkonnaks on kõrvade tagused. RAVI/SOOVITUS mehhaanilised (täikammid), keemilised (insektitsiidid), taimsed tooted (kookosõli, aniis) ja füüsikalised (dimetikoon-silikoonõli) ravimeetodid. KAS ON NAKKAV? Nakkuse võib saada igaüks: sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest. Karvanääpsu põletik - Follikuliit kollaka sisuga täidetud villikesed-pustulid peanahal karvade ümbruses. Haigusetekitajateks on eeskätt Staphylococcus aureus ja Pseudomonas aeruginosa. Stafülokokkide allikaks võib olla nina-neelu
Nugilised viivad peremeesorganismi mikroobe ja aktiveerivad latentseid nakkusi. Näiteks helmintide rändevastased a) toovad endaga väliskeskkonnast kaasa mikroobe, b) aktiveerivad peremeesorganismis "uinuvat" nakkust, c) avavad mikroobidele sissepääsuväratid (peremehe naha, seedekulgla või hingamisteede limaskesta vigastused), d) vähendavad peremehe resistentsust nakkusele, e) raskendavad samaaegse nakkuse kulgu. Vt. ka parasiidi patogeenne toime peremehesse. insektitsiidid (ld. insectum -- putukas + caedere -- tapma) -- putukamürgid. Vt. ka akaroinsektitsiidid. 8 interaktsioonid (ld. inter -- vahel, seas, hulgas + pr. action -- tegevus) -- vastastikused toimed. Erinevatesse liikidesse kuuluvate organismide vahelised vastastikused toimed (näiteks: parasiit -- parasiit, parasiit -- peremees jt.). Interaktsioonid on indiferentsed, kasulikud (sümbioos) või vastuolulised (antagonistilikud suhted).
antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. · Näited: kloororgaanilised insektitsiidid (näit. DDT), tööstuskemikaalid nagu PCB-d ja nendega seotud dioksiinid ning alküülfenoolid, ravimid nagu dietüülstilböstrool ja sünteetilised östrogeenid, mis satuvad uriiniga veekogudesse. Looduslikud häirijad on näiteks mikroseente poolt sünteesitav zearalenoon ning taimne genisteiin. Mõningad neist on lipofiilsed ja püsivad, bioakumuleerudes ning biosuurenedes keskkonnas. kovalentne seondumine DNA-ga,
nähtud pariisi roheline (vaskarseniit) ja veel veidi hiljem kaltsiumarseniit. Sünteetiliste pestitsiidide ajastu algas diklorodifenüültrikloroetaani e. DDT turuletulekuga 1939. aastal. DDT edu tõi uued sünteetilised pestitsiidid, kasv kuni 1980-ni. Selleks ajaks selge, et paljud neist on mürgised ka imetajatele, sh. inimesele. WHO järgi tapavad pestitsiidid aastas üle 200 000 inimese. Pestitsiidide põhiklassid - insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid · Tähtsaimad insektitsiidide klassid on kloreeritud süsivesinikud, sealhulgas PCB-d, organofosfaadid ja karbamaadid. Olulisimad on esimesed, mis on keskkonnas väga stabiilsed ja olles rasvlahustuvad, kontsentreeruvad rasvkoes ja piima rasvas. Just imetajate, sealhulgas inimese, rasvkoe analüüs näitab eksponeerumist seda tüüpi ühenditele.
Ka ebaõigelt juhitud komposteerimisprotsessi käigus võib tekkida fütotoksilisi aineid, nagu näiteks ammoniaaki, fenoole, äädik- ja sipelghapet; komposti laagerdumise käigus loetletud ained lagunevad. Kahjulikke lisandeid satub pinnasesse ka inimtegevuse käigus. Osa nendest akumuleerub pinnases; teatud sisalduse juures muutuvad nad taimedele ohtlikuks. Sellisteks aineteks on näiteks pinnasesse sattunud ning sinna ladestunud õlid ja taimekaitsevahendid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jm). Inimtegevuse kaudu satub pinnasesse ka plastikut, klaasi, metalli ja muid sarnaseid lisandeid, mis küll ei kujuta otsest ohtu taimedele, kuid võivad pinnaste töötlemise käigus ohustada inimest ennast. Taimekaitsevahenditelt eeldatakse, et nad pinnases teatud kindla aja jooksul lagunevad. Aega, mille jooksul laguneb pool pinnasesse viidud ainekogusest, nimetatakse poolestusajaks (T 50). Kiiresti
Silmade ärritus, paistetus suu-kurgu limaskesta piirkonnas ja rütmihäired on samuti võimalikud. Pärast päästmist ja põhiülevaatust tuleb kanda hoolt adekvaatse ventilatsiooni eest (hapniku manustamine, vajadusel kunstlik hingamine). Pärast elutähtsate funktsioonide stabiliseerimist ja põhiülevaatuse kordamist rakendatud meetmete edukuse kontrolliks transporditakse patsient pideva monitooringuga kiiresti ja säästvalt haiglasse. Mürgistused Insektitsiidid ja herbitsiidid on need ained, mis põllumajanduses ja aiapidamises eriti sageli mürgitusi põhjustavad. Enamasti sisaldavad insektitsiidid alküülfosfaati, mis on väga mürgine. Seetõttu on sündmuskohal vaja väga kiirelt ja asjatundlikult tegutseda, et ohtu sattunud inimene ellu jääks. Tulekahjude, eriti väetiste põlemise korral võib tekkida lämmastikgaaside mürgitus. Selliste väljakutsete korral tuleb esimese asjana mõelda enese kaitsele (kontaktmürgid). Kindad,
teemileȱ Bioloogilised3 Bioaineteȱtoimeȱnahaleȱ Bioaineteȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ BioaineteȱtoimeȱmaoȬsooletraktileȱ Bioaineteȱtoimeȱneerudeleȱȱ Bioaineteȱtoimeȱkopsudeleȱ Saaste4 Saasteȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ 1234ȱ Saasteȱtoimeȱkopsudeleȱȱ 1ȱPeamisedȱpestitsiidideȱkategooriad:ȱputukatõrjevahendidȱ(insektitsiidid),ȱumbrohutõrjevahendidȱ(herbitȬ siidid),ȱtaimeȱseenhaigusteȱtõrjevahendidȱ(fungitsiidid),ȱmikroobideȱtõrjevahendidȱ(antimikrobiaalsedȱpreȬ paraadid),ȱnärilisteȱtõrjevahendidȱ(rodentitsiidid);ȱpeamisedȱpestitsiidid:ȱorganofosfaadid,ȱkarbamaadid,ȱ organokloriinid,ȱpüreeter,ȱarseen,ȱglükofosfaadid,ȱbipüridüülid,ȱklorofenoksüȱühendid.ȱ 2ȱPeamisedȱkeemilisedȱained:ȱnaftaȱbaasilȱtoodetudȱkemikaalid;ȱIȱtüübiȱantikoliinesteraasid,ȱmisȱmõjuȬ
annaabi.ee 
