Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Oppi, Piret

Sissejuhatus kultuuriteooriasse (20)

Tallinna Ülikool - Kultuur-Kunst - Sissejuhatus kultuuriteooriasse

5 VÄGA HEA

Kirjaliku eksami küsimused

Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded?
Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema:
Objekt- mida ta uurib.
Probleemi asetused- millele ta vastust otsib.
Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud.
Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada.

Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid?
Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas.
Rahvakultuur - ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud.
Olmekultuur - on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas.
Kõrgkultuur võib võtta rahvakultuuri elemente, rahvakultuur samas võib järele aimata kõrgkultuuri tendentse ja moode.
Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus .

Mis on kognitiivne adekvaatsus?
Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas.

Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid?
bioloogilised- me tunneme nälga, janu, valu, kuum , külm, surra võime.
sotsiaalsed – inimsuhete vormid, korduvad ühiskonnast ühiskonda, olememata sellest, et üh võivad olla erinevad. Olemas alati võimusuhted, üh korra suhted, kollektiivsuse mõisted, üksikisiku ja grupi suhted.
Kultuurilised – omased kõigile kultuuridele igal pool maailmas, kuigi võivad olla erinevad.. nt luule – inimesed keelt kasutades väljamõelnud reeglistikud, kuidas emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada. Samuti muusika - viis helisid tekitada, oma häält moduleerided. Värvide kasutamine.

Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris?
Kultuuri tekst- tähenduste kandja, mis ei sõltu väljendajast ega tõlgendajast. See, kuidas tõlgendaja sellest aru saab, ei mõjuta teksti. Tekst ei ole ainult raamat vaid kultuuriline väljendus, millest on võimalik tähendusi välja lugeda. Nt. kindakirjad. Osad oskavad sellest tähendusi välja lugeda, aga osad ei oska. Samas, mõni koob niisama ja ei tahagi sinna panna tähendust sisse- need ei ole aga siis tekstid. Teksti omadus on see, et ta peab olema tõlgendatav! Tekste on erinevaid- majad, linnad, tantsud- kui nende kindlad elemendid omavad mingit tähendust! Et inimene, kes tantsu jälgib, saab aru, mis on sinna sisse kodeeritud informatsioon.
Kult. praktika- kõik, mis me teeme võib nimetada praktikaks . Kultuurilise praktika käigus toimub tähenduste omistamine ja edastamine. Nt. kombed, rituaalid , ühistegevused.

Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel?
Kultuuridevahelised piirid on hägusad. Iga kultuuri kandja võib erinevalt aru saada tekstidest ja praktikatest.
Tekstuaalne kogukond – in., kes on lugenud ühte teatavat raamatut. Nt. Aristotelese „metafüüsika“. Kõik inimesed maailmas, kes on seda lugenud, kuuluvad ühte tekstuaalsesse kogukonda. Kuid siis tekib neid kogukondi nii palju, seega tekivad mingisugused grupid. Nt. Aristotelese kogukond tõenäoliselt kattub Platoni „Riigi“ kogukonnaga või mõne Kandti teksti kogukonnaga. Siis saame filosoofilise tekstide kogukonnad.
Praktikakogukond – in., kes käivad poodides nt. teatavatel kuupäevadel šoppamas osalevad selles samas praktikas, moodustavad praktikakogukonna. Ja võib öelda, et võibolla on sellel kogukonnal ühist ka midagi selle kogukonnaga, kes 24. detsembri õhtul tähistab jõule. 2 praktikakogukonda langevad suurel osal ühte.
Kui tekstuaalne ja praktikakogukond langevad kokku tekib – kultuuriline kogukond- kogukondade ühisosa, sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud.

Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme.
Ühised tegevused ja jagatud teadmised, tekitavad tajutud identiteedi.

Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid?
Kultuuri piirid on hägused, me ei saa rääkida, et ühe kultuuri kandjad jagaksid kõiki tekste ja praktikaid .
Teiselt poole on selge, et suurte kultuuride vahel on erinevused, mis ühe kultuuri kandjaid teisele kultuurile saavad vastandada.

Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride?
Teistest kultuuridest üle võetud: tähendused võivad olla teadlikult üle tulnud- tõlgitud, ebateadlikult kuidagi või siis ajalooliselt vägivalla tulemusena peale sunnitud.

Kuidas kujuneb kultuuri kese?
Inimesed ise loovad selle. Keskus- enesele õige maailmakorra omistamine ja teise pidamine vähemarenenuks.

Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele?
On allutatud.
Igasugune areng toimub sisemiste reeglite järgi ja seetõttu on võimalik seda prognoosida. Progressil / arengul pole aga piire , see jätkub kogu aeg ja pidevalt. „ maailmaajalugu “ kulgeb seaduspäraselt viisil ja rahvad peavad läbi tegema teatud faasid , meeldigu see neile või mitte. Maailmaajalugu on ühtne protsess, kuhu kohalikud ajalood jooksevad kokku ja moodustavad ühe suure.

Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule?
Lokaalsed keskused ei suuda oma ümber toimivat regiooni enam domineerida. Nt. elan Tallinna lähedal kuskil väikeses linnas, kuid Tallinn ei ole minu ainuke keskus. Sõltuvalt sellest, mis televisiooni ma vaatan , mis rahvusest ma olen. Sellest sõltuvalt võin näha oma keskusest kaugemal asuvaid ja kultuuriliselt teistsuguseid kohti, mida keskuseks pean.

Kuidas põhjendatakse kultuurisõltelisuse teooriat?
Kultuurisõltelisus- iga kultuur kujundab ise oma vahendid maailma mõtestamiseks. Põhjendus: iga kultuur vajab mõistmiseks teooria kohaldamist oma eripärale. Pole võimalik luua sellist universaalset süsteemi, kus adekvaatselt kõiki kultuure kirjeldada.

Kuidas põhjendatakse kultuuriuniversalismi teooriat?
Inimloomus on universaalne ja kõigi kultuuride toimimise põhimõtted niisamuti. Kõiki kultuure saab uurida samade meetoditega, neis kehtivad samad reeglid.

Kirjeldage Sperberi teooriat kultuuriliste tähenduste levikust .
Enamasti toimub ühe nähtuse üle võtmine teisest kultuurist vaimustuse teel. Vaimustutakse riietest või rituaalidest. Kui üle võetud nähtused ei vasta ootustele, siis järgneb kriitika. Kuid üldiselt leiab aset süntees- kultuur suudab kohandada teisest kultuurist laenatud nähtuse. Kui süntees edukaks ei osutu, aga laenatakse ühe enam ja enam, siis on tegemist KULTUURILISE EROSIOONIGA, kus loomuomased kultuuri praktikad kaovad , kuid võetakse kiiresti ja palju üle teistelt kultuuridelt. Nii võivad kultuurid (kes on ülevõtjad) kaduda.

Milline on “avatud” kultuuri paradoks ?
Avatud kultuurid osutuvad elujõulisemaks. Avatud kultuurid saavad olla hägusamate piiridega. Avatud kultuurid saavad enda sees testida kõiki võimalikke uusi lahendusi, mis nende esilekerkivatele probleemidele mujalt pakutakse. Seetõttu avatud kultuurid on oma kandjate jaoks elujõulisem, sest kuna ümbritseva keskkonna muutustega inimesed peavad paratamatult kaasa minema, siis ei tähenda see seda, et nad peavad sealjuures loobuma oma kultuurilisest tuumast.

Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad?
Kultuuriline kooslus (palju erinevaid kultuure koos). Sellest saab rääkida kahes kontekstis:
Vertikaalne- ühel territooriumil, kus erinevad kultuurilised komplektid on korraga koos, kus samas ruumis ja üksteisega läbikäies ja mõningal määral praktikaid ja tekste jagades võivad erinevad kultuurid eksisteerida.
Horisontaalne- meil on selline kultuur, aga naabrid on teistsugused, kuid kellel on meiega ühisjooni ja sedasi jõuamegi mõisteni kultuurkond.
Kultuurkond ehk kultuuriareaal - laiem kultuuriline kooslus, nt. Euroopa, Lääs- mille erinevad osad erinevad üksteisest märkimisväärselt, kuid on ühesuguseid jooni. Võime kasutada siin Witgenschteini terminit- perekondlik sarnasus. (perekonna pilti vaadates näeme, et ema ja isa on üksteisest erinevad, aga nende lapsed on sarnased, neil on jooni nii emalt kui isalt. Erineme juba onude, tädidega jnejne ) Meil siin Eestis võime öelda, et meil on rida ühisjooni Soomega , Lätiga, Venemaaga. Lätil on ühisjooni Leeduga ja Leedul on Poolaga. Aga näiteks Soome ja Poola vahelised ühisjooned on juba suheliselt minimaalsed. Need on küll olemas ja see kindlustab nende kuulumise samasse kultuuriareaali, hõlbustab nende omavahelist suhtlemist. Mida kaugem see suhe on, seda hapramaks ta muutub ja seda tähenduslikumad on teises kultuuris toimuvad asjad.

Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju?
Substraatkultuur- kui assimilatsioon (ühe kultuuri kandjad võtavad teise kult. praktikad ja tekstid üle ja kaotavad oma kultuuri identiteedi) on toimunud, jäävad nõrgemate kultuuride jäljed teataval territooriumil või elanikkonna kihi sees. Nt. soomeugrilased on üle võtnud vene keele, aga räägivad seda teatud piirkondades soomeugriliku hääldusega. See soomeugrilik hääldus ongi see jälg.
mõju avaldubki selles, et unustatud keel kõneleb ülevõetud keeles kaasa, oma aktsendiga.

Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust?
Teoreetilisele paradigmale, 19. sajandist. Erinevad teoreetikud on esitanud väiteid, üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem , tulevik on parem. Areng on ühesuunaline.
Kõigepealt:
HEGEL - „Ajaloo filosoofias“ räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks.
Marx - ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. Peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast.
Darwin- evolutsiooniteooria . Järkjärguline areng on teinud meid sellisteks nagu me oleme.
Comte- positivismi rajaja. Räägib ka sellest, kuidas me saame tegelikkusest järjest paremini aru, meie teadmine jõuab teadusliku tunnetuseni ja selle abil on võimalik lahendada kõik inimkonna eesseisvad probleemid.
Kõik need teoreetikud ütlevad, et muutumine ajas= muutus paremuse poole.

Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus?
Kõigepealt:
HEGEL- „Ajaloo filosoofias“ räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks.
Marx- ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast.
Darwin- evolutsiooniteooria. Järkjärguline areng on teinud meid sellisteks nagu me oleme. Oleme targemad kui dinosaurus rex, seega areng on toimunud positiivses suunas.
Comte- positivismi rajaja. Räägib ka sellest, kuidas me saame tegelikkusest järjest paremini aru, meie teadmine jõuab teadusliku tunnetuseni ja selle abil on võimalik lahendada kõik inimkonna eesseisvad probleemid.
Kõik need teoreetikud ütlevad, et muutumine ajas= muutus paremuse poole.
Problemaatikus:
19. sajandi vaadete tõttu levitatud arvamus, et need kultuurid, mis pole samal arengu astmel on halvemad ja neid tuleb kasvõi vägivalla abil kõrgemale arengu tasemele tirida ning see annab õiguse valgele inimesele need alla suruda, kes pole samal tasemel ja neid ära kasutada.
Tundub seega, et muutumine ajas automaatset muutumist paremaks ei tähenda, sest lääne kultuuri sünnitised ei tööta teistsuguses kultuuri keskkonnas. Progressi narratiivist on sündinud totalitaristlikud režiimid.
21. Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned?
Nad kõik käsitlevad kultuuri kui üksikut tervikut, mis areneb teatava tsükli reeglite järgi: tekib, areneb ja saab terviklikuks, pärast seda hakkab alla käima ja lõpuks hääbub ja saab otsa.

Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust.
10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele?
Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine . Iga kultuur käib läbi vanuseastmed.

Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu.
Vastuargumendid :

Ta jagab maailma 7ks tsivilisatsiooniks. Kuid mille alusel? Ta on jätnud eraldi Jaapani, mis seisab eraldi Kaug- Ida tsivilisatsioonist, mille keskmes on Hiina. Kas siis Jaapan kuulub vaba maailma hulka, ehk siis talle ei saa omistada neid jooni, mis kaug- Ida tsivilisatsiooni poliitilisel skaalal võib iseloomustada.

Tema tsivilisatsioonid on väga selgete piiridega, samas praktikas geograafiliselt need piirid võbelevad 100 aasta sees mitu korda edasi- tagasi. Seega- tsivilisatsioonidel selgeid piire ei ole!

Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu?
Modernsus saabub siis, kui ühiskonna muutusi peab hakkama põhjendama mõistuslikult ja argumenteeritult. Modernsus kui ratsionaalselt põhjendatud kord. Paratamatu.

Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest.
Modernsus toetub väitele, et maaima muutumine on areng PAREMUSE POOLE.
Trad. arvab aga, et igasugune muutus on juba taandareng.
Modernsus arvab, et arengu taga on universaalses seadused.
Traditsionaalsus ütleb aga, et normid sätestab igipõline kord.
Modernsus ütleb, et maailma võib ja tuleb seletada MÕISTUSE ABIGA.
Traditsionaalsus ütleb aga, et maailmakorra on paika pannud maaväline jõud.
Modernsus arvab, et juhtmeroll peaks kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele. Nt. üksikisik
Traditsionaalsus aga ütleb, et juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa.

Mille poolest erinevad modernsus ja modernism ?
Modernsus on LAIEM MÕISTE.
Modernism on KITSAM MÕISTE.
Modernsus on uus maailmanägemise paradigma , väljendub kõigil elualadel.
Modernism on uus KUNSTILISE maailmanägemise viis.
Modernsus on juurtega renessansis, rakendunud valgustusajastul - PRANTSUSE REVOLUTSIOON (1789- 1799)
Modernism on juurtega 19. saj. II pooles , täielikult rakendus alles 20. sajandi esimeses veerandis.
Modernsus toetub MÕISTUSLIKULE MAAILMAPILDILE, pürgib universaalse tõe poole.
Modernism peab mõistusekeskset maailma küsitavaks ja toetub isiklikule ilmakogemusele.
Modernsus esitab POLIITILISI PROGRAMME.
Modernism on enamasti APOLIITILINE või esitab radikaalseid vaateid.

Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon?
Öeldaks, et see on modernsuse jätk- tema hilisem periood, kuid siiski on neil üpris palju erinevusi.
Modernsus
Postmodernsus
universaalsed seadused kehtivad alati, kõigile, kõikjal
„universaalsed seadused“ on valge heteromehe narratiiv , pole olemas seega
mõistus ja loogika aitavad leida tõde
meile on tegelikkusest kättesaadavad vaid keelemängud
valge tsivilisatsioon on kõrgeim
kõik kultuurid on võrdsed
inimene teostab enda ühiskonda teenides
inimene teostab end „elustiili“ tarbides
kõrgkultuur on kultuuri ainuke püsiväärtuslik osa
populaarkultuur on enamuse inimeste elukeskkond, seetõttus ei saa öelda, et see pole väärtuslik, selle kaudu mõistame palju suuremat hulka inimesi

Milline on Saussure’i arusaam tähistamisest?
Tähistaja viitab tähistatavale. Tähistatavat ( ideed, mõistet) selle tähistamise akti kaudu ju konstrueeritakse. Tähistatav tõmmatakse märki kaasa selle tähistusakti kaudu.

Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure’ist?
Definitsioon:
Märk- on miski, mis esindab midagi kellelegi mingisuguses suhtes või kontekstis. Märk ise on olemuselt suhe, suhe selle vahel, mis on kohal ja mida pole kohal, kuid mis märgi abil kohal viibivaks muutub.
Märgil on 4 olulist koostisosa :

objekt- killuke tegelikkust , millele märk osutab, aga mida pole kohal.

representant- see, mis on kohal ja osutab. (Saussure´i tähistaja)

interpretant- ise märk, samal ajal teise märgi osa. See, mille abil saame teada, millele meie märk osutab.
Saussure´ist erineb see selle poolest, et Saussure´i arvates on märgil 2 osa: tähistaja- märgi materiaalne külg. Nt. noolekesed, pildid, murtud puuoks .
Tähistatav- tähistaja viitab sellele. Nt. idee või mõiste.

Milline on Frege tähistamisteooria?
Frege tahtis saavutada sellist universaalset, puhast „ langi “ ehk keelt, millest igasugune loomulik keel (eesti keel, saksa keel jne) oleks lihtsalt üks kõneline hälbiv vorm.
Terminites eristab: sinn (mõte) ja bedeutung (osutus) . lause mõte on siis see, mida lause tähendab, mida ta peab silmas. Osutus on aga see, millele lause osutub tegelikkuses. Nt. kirjaniku varjunimi ja kodanikunimi osutavad sama isikut, aga mõte on erinev.
Nt. sõnal „ükssarvik“ on olemas mõte, kuid puudub osutus, sest tegelikkuses ükssarvikuid ei esine.

Mida kujutab endast semantiline kolmnurk?
mõiste
Suhted asja- mõiste- märgi vahel on ühesugused.
Märk viitab asjale tegelikkuses ja mõistele teadvuses.
Mõiste on tuletatav asjast tegelikkuses ja millele viitab märk.
Asi on kätte saadav teadvuses või märgina.

Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele?
Tähistusakti kaudu me muudame endale tegelikkust tähenduslikuks just sedasi, et me oma kogemuse seostame sellega, mida me oleme keeleliselt kirjeldama õppinud.

Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned?
Kõik teooriad nõustuvad, et:
Märk on tinglik - märgid, mida me kasutame, mis meie jaoks tegelikkust kirjeldavad ei oma sisemist olemuslikku suhet nende tegelikkuse osadega, mida nad tähistavad.
Iga märk sisaldab tähistajat.
Asi/osutus
Mõiste/ mõte

Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale?
Fonoloogia ehk erinevuste süsteem praktikas. Sarnased häälikud, kuid erineva kõla varjundiga loovad sõnu samade tähenduste väljendamiseks.
Foneem on abstraktsel või ideaaltasandil tähendust kandev ühik, millele kõnes võivad vastata häälikud, mis üksteisest mõnevõrra erinevad.
Trubetskoi fonoloogia näitab, et iga foneem on määratletud teatava hulga tunnuste kaudu: kas täishäälik või kaashäälik. Kas kaashäälik või sulghäälik jne. Saab luua algoritmi , et iga tunnuse kohta saab öelda jah või ei.
Märkide ühilduvus neid määratlevate tunnuste kaudu. Kui hakata neid tunnuseid kokku liitma , siis võime öelda, et need on ühisomadused, mis lasevad märkidel omavahel ühilduda, lauseid moodustada.

Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned?

kõik, mis tähendab on informatsioon. Nt. kunstiteoste emotsionaalne sisu, ridade vahelt loetav. Või nt. mõne inimese kõnes sisalduv aktsent annab infot, milline on selle inimese päritolu.

Sõnum on informatsiooni sees olev luustik, mida ümbritseb lärm(mis tuleb informatsiooni destilleerimiseks kõrvale jätta)
Nad on liiga paikapanevad ja karmid , seetõttu haavatavad, kui mõju teksti analüüsis on neil olnud pika aja vältel väga suur.

Kirjeldage Jakobsoni kommunikatsiooniskeemi.
Kui toimub kommunikatsiooni akt, siis on olemas 6 aspekti:

keegi on see, kes teate välja saadab .

Keegi, kellele see teade on adresseeritud

Teade ise

Kanal , mille kaudu see teade saatjalt vastuvõtjale liigub

Kood, mille abil see teade on saatja teadvuses kodeeritud. Ja mis saaja poolt dekodeeritakse. Kood on olemas neist mõlemast sõltumatult.

Kontekst (tegelikkus) , millele see teade viitab
Võib jagada informatsiooni kuude erinevasse liiki:

Räägib midagi saatja kohta, kas ta on rõõmus vihane jne.

Keskendunud saajale. Nt. kõnetused, hüüded.

Inf. , mis on vajalik selleks, et kontakti luua. Nt. Hallo . Kas saaad rääkida.

Keskendub koodile endale. Juhul kui kood ei toimi, siis on teada, mida see tähendab jne.

Teate sisu- räägib kontekstist.

See, mille keskpuntk on teade ise. Saame aru, mõistame teadet kunstilise tekstina. (nt. pühalik, rituaalne tekst)

Kirjeldage Chomsky arusaama keelest.

Keele kui lauseid tootva masina ja tähenduse suhe tuleks eristada. Lausete juures peaks huvitama, kas nad on grammatiliselt õiged, mitte aga kas tähendus on õige ja tegelikkusele vastav.
Keel on adekvaatne siis, kui suudab grammatilisi lauseid toota.

Süva- ja pindstruktuurid. Nad eksisteerivad keelelises väljenduses lahus.

Süvastruktuur on mingite mõtete omavaheline kombinatsioon, mis leiab keeles väljenduse pindstruktuuriks muutumise kaudu. Süvastruktuuril võib olla mitu erinevat vastet pindstruktuuride tasandil.
Keel kui generatiivne grammatika on süsteem, mis suudab lauseid toota.

Mis on “teisene modelleeriv süsteem”?
Lotmani teostes käib läbi selline väide, et kunstilised ja keerulisemad kultuurilised nähtused, et nende näol on tegemist „teiseste modelleerivate süsteemidega“.
Teisene modelleeriv süsteem näiteks kirjanduses, kus esmane modelleeriv ja kirjeldab süsteem on keel ning teisene modelleeriv süsteem on miski, mis asetub keele peale.
Nendega kaasneb alati paradoks, et kui reegleid on rohkem, siis peaks keele väljendus võime vähenema. Kuid tegelt pole nii. Teisene modelleeriv süsteem suudab hoopis teksti väljendusvõimet kasvatada.

Milles seisneb poststrukturalistliku tekstiteooria põhiline kriitika varasema tekstiteooria vastu ja kas see on põhjendatud?
Derrida: „ei ole olemas tekstivälisust“- seda on aga strukturalism eeldanud, et on olemas mingid struktuurid , millest tekst on ainult manifestatsioon - see on täiesti vale.
Ei ole olemas ka teksti välist lugevat subjekti- ka lugeja samamoodi nagu tähendus tekib selle tekstiga kokku puutumisel, lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb, kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Kultuurilise nähusega kokkupuutudes muutun ise ja hiljem sellest nähtusest tekib mul mingi arusaam. Mina kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt, nii nagu moodustuvad minu teadvuses tähendused.
Dekonstruktsioon – teksti lugemine, mis üritab meelega lahti saada nendest teksti poolt meile pealesunnitavastest interpretatsiooni reegilitest, kuidas me seda lugema peaksime. Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda. Selline lugemine vastandub struktualisimi lugemisele, kuna ei taha leida1 või mitut defineerivat struktuure tekstist, vaid tahab näidata, et erinevaid struktuure seal pole, vaid ainult väljaspoolsete mõjude abil sissse laetud.
See, mis strukturalistlikust interpretatsioonist üle jääb, mis lärmina kõrvale heidetakse on vähemasti võrdväärne teksti osa ning ülejääki vaadeldes võime me saada tekstist kätte rohkem tõlgendusi kui ühe struktuuri külge kleepumine lubaks.

Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst?
Tähendus pole teksti sees vaid sünib lugeja teadvuses. Samuti lugeja subjekt muutub/ sünnib lugemisaktis.
Umberto Eco on öelnud: kõik üksikud tähendused moodustuvad lugemise hetkel vastuvõtja ehk siis lugeja teadvuses, mis ei ole teksti algselt sisse kodeeritud.

Kuidas suhtuvad omavahel autor ja tekst?

Millised faktorid mõjutavad kultuurinähtuste kujutamist Marxi teooria seisukohalt?
Marx ütleb, et majandus määrab oluliselt ära, missugune meie elu on. Kuidas on korraldatud meie omavahelised suhted ja kuidas need toimivad.
Märx jaba ühiskondliku olemise kaheks:

BAAS(ehk siis majandus)- mille moodustavad tootmisvahendid ja tootmissuhted. Tootmisvahendid- millised tehnoloogiad meil on kasutusel, saavutavad teatud ajaloolisel etapil teatud piiri.
Tootmissuhted- kas tootmisvahendid on kellegi omanduses , millised suhted on omanike ja tootmisvahendite tegelike kasutajate vahel: kas lepingulised või orjandusliku.

PEALISEHITUS on selleks, et baas toimiks. Koosneb:

Sotsiaalne teadvus ja juriidiline kultuur (seadused, normid)- mis moodi inimesed tohivad ja saavad käituda.
Poliitilised institutsioonid - nt. riik, milline on riigikord, sõltub sellest, milline on majanduslik olemisvorm.
Valitsev ideoloogia ja kultuur- peegeldab valitseva klassi huve, kelle valduses on tootmisvahendid ja on huvitatud, et keegi teine nende vahendite rügaks ja nende toodangu vilja neile toodaks.

Kultuur on välja mõeldud selleks, et hoida inimesed veendumises, et see ongi õoge. Ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase asju näha nii nagu nad on, vaid näidata asju teisiti, et paremini omaks võtta kehtiva ebaõiglase korra.

Mida nimetab Althusser “kõnetamiseks”?
Althusser nõustub Marxiga, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil asju näha sellisena, nagu nad on. Kuid see ei ole oluline inimese jaoks, kes on selle juba omaks võtnud. Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks ,et ta usub seda, et nii peabki olema.
Selline efekt saavutatakse väga huvitava mehhanismiga, mida Althusser nimetab „kõnetuseks“.
Kõnetus on süsteemi poolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele ning kui kestahes konkreetne inimene kogeb, et JAH, mina olengi see adressaat, siis ta võtab selle ideoloogia omaks.

Võrrelge Althusseri “ideoloogia” ja Gramsci “ hegemoonia ” mõisteid.
Althusser: ideoloogia surub alla inimeste tegelikku vabadust. Pole võimalik eksisteerida, ilma valeteadvust eneses kandmata. Inimene võtab ideoloogia omaks, kui leia, et tema on see inimene, kellele on suunatud avalik tekst (nt. reklaamid : „Onu Sam vajab, et just sina liituksid armeega“)
Gramsci hegemoonia on midagi, mida võime vastandada Althusseri ideoloogia nägemusele. Hegemoonia on ülemvõim, mis põhineb osalisel teiste huvidega arvestamisel. Althusseri „ideoloogia“ aga ei arvesta teiste huvidega.
Üks inimgrupp võib võtta võimu oma kätte, kui ta nõustub teiste huvidega arvestama, seal, kus pole olemusliku tähtsusega tema jaoks, seetõttu hegemoonia tingimustes on võimalik, et grupp omab teiste toetust.
Nt. infoühiskonnas, kus erakapital on mõjukaim seltskond ühiskonnas, kuid on oma mõju saavutanud seetõttu, et see, mis ta teeb teenib mingisugusel viisil ka teiste ühiskondade huve. Hegemoonia on võimalik saavutada siis, kui pakkuda teistele seda, mida nad justkui tahaksid, nt. kollast ajakirjandust, jutte kuulsustest jne. Pakkuda sellist produkti , mis vastab turuseadustele, mis hoiab kontrolli alla teadvuse, kuid muidu tahaks inimesed tõsisemat toodangut. Kultuuritööstus toetub nendele, kes nende vähese sisuga toodet ostavad.

Milline on võimu roll inimese kujunemisel Foucault’ teooria kohaselt?
Mikrotasandi nähtamatu võim toimub meie ümber pisikestes asjades (näiteks, kuidas auto tuleb parkida. Seadusi on nii palju, et peaaegu keegi ei tea neid kõiki peast ) , mida me ei pane teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena.
Inimesed ise on selle võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei teosta seda tihti oma huvides. Selle võimu pisikesi norme järgides nad kinnistavad neid ja annavad neile suure kaalu.
Võim on tegelikult läbi immutanud kõik meie tegevused, elamismaailma ning me ei pääse selle eest mitte kuskile.

Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt?
Sümboolse kultuuri väljal ei valitse demokraatia- seal on võim. Kultuuri väljal dikteerib oma tahet: sümboolne kapital , mis teenitakse välja sellega, et teenitakse tõelili kultuuri väärtusi, mis kultuuriväljal kehtivad. (Kunstnik korraldab tundmatus galeriis näituse- sõbrad tulevad vaatama- galerii saab feimi- ja kogub sümboolset kapitali, nii, et nad saavad korraldada seal järgmise tundmatu kunstniku näituse).
Kultuuriline maailm konstrueeritakse mõisteloome abil- keel on seotud võimusuhetega.
Erinevate mõistete kasutamise läbi kultuurilist maailma mõjutada. Nt. – ismid. Näeme midagi, mis meile tundub imelik, aga meile öeldakse, et see on X- ismi kuulsaim näide, siis me noogutame pead ja kanname seda edasi kellelegi teisele.
Kultuuris omab sümboolset võimu see, kes suudab luua/ ringlusesse saata mõisteid, millega kultuurilist maailma kirjeldatakse.

Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt?

Võim ei ole ebausaldust äratav kahtlane nähtus, milleks eelnevad teoreetikud võimu on pidanud.

Võim on positiivne mõiste, ei tee vägivalla kasutamist võimalikuks, vaid hoopis on vägivalla vastand.

Võim on miski, mis sünnib inimeste koostöö tahtest.

Arendt´i võimu võib kutsuda autoriteediks- neil, kel on autoriteet, neid järgivad teised ilma sunni vahenditeta. (võimu kandjatel ei pruugi võimu olla, aga võib.)

Kui inimene ei suuda ennast kehtestada ilma vägivallata, siis on tal võim juba käest libisenud.

Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks?

Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited?
1923. asutatud Sotsiaalteadus instituudi tegevusega seotud.
Adorno ja Horkheimeri „Valgustuse dialektika “ põhjal.

Mõistus on muutunud irratsionaalseks. Mõistus on ise hakanud õigustama irratsionaalseid ettevõtmisi. Mõtlemine on muudetud tööriistaks- mõtlemine ei ole enam jõuda mingisuguste abstraktsete tõdemusteni või mõistmiseni, vaid mõistuse ülesanne on tehniliselt lahendada konkreetseid ülesandeid ja mitte oma olukorra üle järele mõelda.

Valgustus vabastab meid müütidest, samas aga teeb meist süsteemi orjad.

Meelelahutusest saab tööjätk

Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva
ühiskonnas?

Kultuuritööstus kontrollib isiksuse moodustumist, isiksusele on inimeseks saamiseks kättesaadavaks muudetud ainult (niisugused) standardsed lahendused, igasugune mitte- standartne, süsteemi loogikale mitte alluv mõtlemine marginaliseeritakse, sest seda ei toe

ta aktsepteeritud suurtootja nimi.

Kultuur on muudetud massilise levikuga kaubaks.

Meelelahutusest saab tööjätk. Kultuuritööstuse produktid on standardiseeritud, nad on loodud sama loogikaga, millele tugineb tootmistegevus. Tulemus on igavus. Nauding ei saa jätkuda pingutuseta, see tuuakse automaatselt kätte, seetõttu inimene ei arene.

Massikultuuri publikule sisendatakse sellised ideaalid, mille teostamise võimalused hoiavad teda sotsiaalselt allasurutuna. Ainult juhus võib tühistada sellise ahistava hierarhia. (nt. prostituut abiellub miljonäriga. Või et inimene võidab lotoga. )

Reklaam on asendanud kunsti. Juhuslik romanss asendab armastuse.

Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri kuna kõrgkultuuri ei tiražeerita nii palju ja see ei jõua inimesteni, kes muidu võibolla hakkaks ka kõrgkultuuri tarbima.

Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega.
Massidele määratud kultuur lämmatab kõrgkultuuri.
Benjamin. (essee: 1936 „Kunstiteos mehhaanilise reprodutseerimise ajajärgul“)
1. igal kunstiteosel on 2 väärtust:
kultusväärtus(algupära on originaalse kunstiteose unikaalne aura. Tahame näha just originaali, mitte koopiat )
vs
näitusväärtus (tekib vahetust kontakstist vaatajate ja publikuga).
2. Uued rituaalsusest vabad väljendusvormid. kunsti enda vormid muutuvad. Nt. fotograafia puhul võime me rääkida, et ta on sellisest rituaalsusest vaba, sest iga koopia fotost on originaal . Samamoodi, filmid ja praegused muusikateosed . Seetõttu on nad kõik rituaalsusest vabad. Kaob ära autori positsioon, autori ja publiku vaheline eristus hakkab hälbima.
Enam ei ole nii, et kunstiteose autorid on eraldiseisvad inimesed. Järeldus: loomingulise inimese tüüpi võib jagada kaheks:
a) Võlur- vaatab tegelikkust väljaspoolt. Nt maailkunstnik. Maal on loodud pilguga väljaspoolt tegelikkusse vaadates
b) kirurg - kes temasse oma tegevusega vahetult sekkuvad . Nt. filmioperaator. Film on teos, kus kaader on võetud kuskilt. Nad kõik kokku loovad tegelikkuse süsteemi. Film on tegelikkusesse sekkunud , seda muutnud.
Poliitiline esteetika vs esteetiline poliitika.
1. Fašistlik kord võtab inimestelt võimaluse asju puudutada või neid olemuslikult muuta, ent kompenseerib seda võimalusega osaleda suurejoonelistes vaatemängudes. Muuta poliitiline osalud selliseks esteetiliseks, muuta võimalus tegelikkuses oma tahet väljendada, asendada see esteetiliseks tegevuseks.
Totalitaarsetele ühiskondadele on alati iseloomulikud olnud suured vaatemängud kümnete tuhandete osalejatega. See on Benjamini arvates esteetiline poliitika, mille paratamatu lõpptulemus on sõda.
2. Selle vastu asetab ta võimaluse kunstil. eneseväljenduse abil sekkuda poliitilistesse tegevustesse. Muuta kunstiline eneseväljendus poliitilise võitluse vormiks, mis on parim viis selleks, et fašistlikku korda seestpoolt muuta.

Mida mõistab Marcuse kaasaja ühiskonna “ühedimensioonilisuse” all?
Herbert Marcuse ( 1898 - 1979). Põhitöö teinud USAs. Teos „Ühedimensiooniline inimene“ (1964) . seal ta esmakordselt esitas Frankfurdi koolkonna põhiväidet, et :

Ratsionaalsusele rajatud ühiskond on muutunud totalitaarseks nii, et tal ei ole ka illusioone tegelikusesse rakendatud marksismi suhtes. Ta kritiseerib ühtviisi nii kapitalistliku lääne ühiskonda kui ka reaalsotsialismi, mis tema arvates ei erine lääne kapitalismist.
Samas see süsteem, mis meid ja meie elamistingimusi operatsionalistlikult kirjeldab on omandanud selles tegevuses täiesti monopoolse seisundi. See ongi see, mida ta nimetab:
Ühedimensioonilisus- on süsteem, mis tekitab meil probleeme on ka ainukene sotsiaalselt aktsepteeritav lahenduste pakkuja nendele probleemidele. Samas on ju selge, et kui süsteem neid probleeme oma olemusega tekitab, siis ta ei ole huvitatud sellest, et neile korralikke lahendusi pakkuda.
Nt. kui süsteem tekitab inimesele stressi, siis süsteem pakub välja, et on olemas teraapiad, kuid ennast muuta ta ei taha. Ja kui keegi hakkab küsimusi küsima, siis ta on vastane, ei ole enam meie hulgast.

Väidab, et tehnoloogia areng võimaldab inimesel kunstlike vajaduste arendamist . Arenguga seoses meie vajadused kasvavad. Nt. hügieeni osas, 200 aastat tagasi pesid inimesed kord nädalas saunas . Tehnoloogia aitab välja arendada ka sellised vajadused, mis meie olemusest ei tulene, kuid mis sunnivad inimesi jätkama aegunud olelusvõitluse vorme. Luuakse selline sfäär vajadusi, mida reklaamid meile pakuvad, me tunneme ennast halvasti, kui me pole suutnud neid kõiki omandada. Probleem on see, et isegi kui me selle teesi omaks võtame, ei ole neutraalset punki, kus inimesed võiks oma vajadusi objektiivselt hinnata. Me ei saa öelda, kas me tegelikult tahame neid asju, mida me tahame, sest seda tegelikkust, kust me võiksime endale peale vaadata, ei ole olemas.
Kõigepealt saame hästi rikkaks ja siis hakkama arenema inimestena ja isiksustena vabaduse suunas.

Tooge näiteid operatsionalismi kasutamisest ühiskondlike probleemide kirjeldamisel.

Operatsionalism. Selle kohaselt on mingisuguse termini tähendus ammendavalt kirjeldatud nende operatsioonide hulgaga, mille abil seda mõistet vaadeldakse.
Nt. pikkus on ameldavalt kirjeldatud pikkuse mõõtmisega.
Kui aga operatsionalismi rakendada inimese ja ühiskonna kirjeldamisse, siis tekib olukord, kus ka inimene ja inimese elukeskkond muutuvad selliste mõõdetavate parameetrite kogumiks ning neid asju, mida ei ole võimalik objektiivselt ja selgelt mõõta, nendest ei saagi enam hästi rääkida, sest nad ei mahu selle süsteemi raamidesse, mille kohaselt me iseennast ja oma tegevusi määratleme.
Nt. keegi tahab rääkida sellest, kuidas ühiskonnas valitseb mingi tulude jagamise põhimõtetes mingi üldine ebaõiglus ja talle öeldakse, et ei, et see on liiga abstraktne ja emotsionaalne väide, et kui te leiate mingi koha, kus ühe isiku X sissetulekud on liiga väikesed võrreldes teise isiku Y-kuga, kellel on samasugune kvalifikatsioon ja tööpanus, et siis me saame rääkida ebaõiglusest, aga muul juhul mitte.

Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad.
Jürgen Habermas (sünd. 1929). „ 1981. aastal ilmunud „Kommunikatiivse tegutsemise teooria“ I- II.
Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt oma kultuurivaates olnud pigem kas pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab siia sisenema ka optimistlik noot ja positiivne programm, mis varasemale koolkonnale iseloomulik olnud ei ole.

Modernsus kui lõpetamata projekt. Ehk siis valgustusajastu ideaale ei või kõrvale heita. On vaja modernsuse ideaalid uuesti üles võtta, leida, kus on toimunud viga või hälve ja see parandada.

Totalitaarseks muutunud mõistuse asemele pakubki kommunikatiivse ratsionaalsuse . Kommunikatiivne ratsionaalsus eeldab seda, et ratsionaalne tegutseja ei ole ise algusest lõpuni oma tegevuse ratsionaalsetes vormides täiel selgusel vaid et see ratsionaalseim käitumise strateegia saab välja kujuneda ainult inimeste vahelise vaba suhtlemise käigus. Võitlus vabaduse eest on seega võitlus vaba kommunikatsiooni ees.

„elamismaailm“- vahetu elukeskkond, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes.

„sotsiaalne süsteem“: indiviidide kohale asetatud, efektiivsusel ja instrumentaalsel mõistusel põhinev süsteem.
Frankfurdi koolkond on liikunud valgustusajastu kriitikast valgustusajastu ideaalide kultuurikriitilisest seisundist jõudnud edasi

Kuidas näeb nüüdiskultuuri Birminghami koolkond? Millega sellise teooria tekkimist seletada?
1949. aastal loodud.
Birminghami probleemi asetus peegeldab võrdlemisi selgelt traditsioonilise inglise kultuuri arusaama problemaatilisusest.

Inglise arusaam kultuurist on üles ehitatud klassiühiskonna põhimõttele. Indiviidi positsiooni on mõjutanud tema sots. päritolu.

Briti impeeriumi koloniaalne pärand.
Kõige rohkem on Birminghami koolkonna teooria kujundatud direktori Stewart Halli tööde läbi. Ning võlgneb ka palju varasematele marksistliku taustaga kultuuriteoreetikutele.

Kõrge ja madala kultuuri ning kesk- ja töölisklassi vastandus on kadunud.
Igasugune kultuuripraktika on meile meedia poolt vahendatud.
Kõik tekstid on juurtega kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis.
Toimub pidev „võitlus tähistamisõiguse eest“. Meedia vahendatud stereotüüpe võidakse parodeerida, seestpoolt lõhkuda.

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 495 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

495 laadimist Kokku alla laetud

20 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Piret Oppi Õppematerjali autor

Konspekt

kultuuriteooria kognitiivne adekvaatsus olmekultuur rahvakultuur kõrgkultuur

Sarnased õppematerjalid

doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur.

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

docx

Kultuuriteooria

autori surm teksti tuleb lugeda autorist hoolimata, autor on pelgalt see, kes kirjutab. Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes'i ja Foucault'i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm (Barthes 2002: 125) Bedeutung see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Birminghami koolkond Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega

Filosoofia

docx

Kultuuriteooria eksami küsimused

Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G.

Kultuur

pdf

Kulturoloogia

mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik

Kultuurilugu

rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

muuta ega millega ei või mängida. Punkrockis on kõik tähistajad ajutised. Punk pigem kombineerib neid kui säilitab. Seega homoloogia päris sellisel viisil pungis ei toimi. Hebdige: "Punk-subkultuur ütleb seda, mida mõtleb, kuid ei mõtle seda, mida ütleb". Väljenduse tasandil juhtub mingisugune kummastus. Nt natsisümboolika kasutamine (ilma ikoonilise kaaluta). (Tel Quel oli avangardselt mõtlev kultuuriteooria rühmitus.) Teksti kaudu luuakse reaalsus, mitte selle peegeldus. Sisu ja vorm pole eraldatavad. See kuidas midagi öeldakse määrab ära selle mida öeldakse. Keel on midagi produktiivset, mis kujundab subjekti, teda, kes seda kasutab. Bricolage: kombineeritakse väga erinevaid, pealtnäha sobimatuid materiaalseid maailmafragmente. Nt tagi ja haakrist. Ebaloogilised seosed. Punk keeldus koonduma täpselt fikseeritud väärtuste ümber, vaid puuduolekute ahela ümber

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema k

Populaarkultuuri teooriad

doc

Kultuuriteooria

Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

docx

Populaarkultuuri teooriad

Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul

Populaarkultuuri teooriad

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (20)

Sinisilmne: Loodan, et see materjal aitab. Nüüd vaja rohkem süvenema hakata. Aga tänud suure vaeva nägijatele!

15:13 20-04-2011

MariLaidemae: Aitäh, hoidsin tänu sellele materjalile ikka mitu head tundi kokku.

17:03 08-06-2010

Kalle Kalle: Väga põhjalikud vastused, dokument on korralik ja lausa eeskujulik!

05:20 15-01-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk