Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus kultuuriteooriasse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegelikku, kogukond, kõrgkultuur, väljendus, trad, tsivilisatsioon, althusser, modernism, pooles, vastand, subjekt, hegemoonia, valgustus, kõrgkultuuri, marx, tehnoloogia, teatava, tähistaja, viitab, tegelikkust, kapital, kunstiteos, film, kese, teoreetikud, progressi, toetub, lauseid, saatja, muutun, tootmisvahendid, kultuuritööstus, sunninad moodustavad ühe kindla tekstduaalse kogukonna. Kuigi iga tekst, mis olemas on, võib moodustada tekstduaalse kogukonna, on neid väga palju, kuid ikkagi tekivad teatud grupid, mis kattuvad oma liikmete osas. Nt inimesed kes on lugenud Aristotelest kuid samas ka Harry Potterit. Samas suur osa liikmeid, kes kuuluvad veel mujale tekstduaalsete kogukondadesse. Sama ka kultuuriliste praktikatega. Teatud ühist tegevust harrastaval inimesel võib olla veel mingi ühine praktika. Võrdlemisi suur kogukond, kes suures osas praktikaid jagab. Kui tekstduaalne ja praktiline kogukond langevad kokku, siis võib seda pidada kultuuriliseks kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe
See on identiteedi ja rahvusvahelise prestiizi kandja. Traditsioonilist kultuuri seostatakse ennekõike ,,kõrgkultuuriga", mis oli kättesaadav vaid valitud eliidile, mida iseloomustas stiil ja maitsekus, samal ajal, kui levikultuuri peeti labaseks, massiturule valmistatud kultuuriliseks tooteks, millega kaasnes kultuuritoote standardiseerimine ja massikäitumine selle kasutamisel. Levikultuur e massikultuur oli laiadele massidele tunduvalt kättesaadavam kui seda oli kõrgkultuur. See on nende kõige suurem erinevus. Siiski on kõrgkultuur muutunud võrreldes varasemate sajanditega tavainimesele lähedasemaks. Kõigil on vabadus tarbida kõike. Kui niiviisi levikultuuri ja kõrgkultuuri võrrelda, võib arvata, et selline tendents tekitab probleemi, et kõrgkultuur, mis jõuab laialdaselt massidesse, võib muutuda levikultuuriks. Kaasegsed autorid vaatlevad levikultuuri kui dominantsete ja allutatud klasside vahelist ala, samas kui mõned (nt
problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned?
Hoggarti poolt, hiljem muutus tavaliseks osakonnaks. Arvati, et kogu kultuuripraktika on meedia vahendatud, kõrg-madal ja kesk-töölisklassi vastandused on kadunud, kõik tekstid on kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis, toimub pidev võitlus ,,tähistamisõiguse eest" cultural studies kultuuriuuringud, välja kasvanud kaasaja indrustriaalühiskonna analüüsist. Käsitleb pinget antropoloogia ja kitsamalt humanitaarse kultuurikontseptsiooni vahel. Väidab, et mitte üksnes kõrgkultuur, vaid iga kultuuri vorm on teisega võrreldav. Kultuur hõlmab nii sümboleid kui materiaalset maailma ja kultuuri uurimine ei saa piirduda ühega neist. Dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine (Derrida loodud raskestidefineeritav termin, mis sisuliselt sisaldab eeldusi, selleks et asuda rünnakule logotsentrismi vastu. Derrida tahab kukutada üldise arusaama, et eksisteerib otsene vastavus keele ja välise maailma vahel ning kasutab relvana just
peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. Luges sisemine ja vaimne kontroll. Ideed romantismist: Kunsti idee on originaalsus
Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest
Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16. Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus. 18. Saj hakati rääkima kahest mõistest: kultuur ja tsivilisatsioon, sest need ei olnud samad asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada". Inimese areng ei peatu, sest ta saab alati midagi juurde teada. Renessanss- taassünd. Inimese taassünd inimesena. Inimese positsioon maailmas defineeritakse ümber
IDEEDEST: Kunst peab seisma kõige üle, kunst peab näitama teed, juhtima. Kultuuri inimestel on täiustamise ja paremaks tegemise võime. · Romantismis polnud samas mitte ainult üksildased inimesed, vaid olid ka inimesi rahva seast. · Rahval oli olemas loodusläheduse idee. · Idee rahvast oli seotud kujutulusega sellest samast rahvast kui puhtuse ja süütuse allikast · Prantsuse mõtleja Rousseau [rosoo]: Tsivilisatsioon kuhu inimene siseneb, rikub loodust. · Rousseau: inimene on algselt puhas, aga mingi aeg hakkab tema puhutus kaduma ja ta muutub patuseks. · Rosseau: ,,Kõik on hea asjade looja käes, kõik kaob alla inimese käes" · Tema loogikas on vastantikus loodus ja kultuur, ta eelistas loodust. Looduses oli ju kõik puhtam, inimarengu kaudu (ka kultuur) toimub allakäik. · Inimene peab läbi tegma puhastustule, et tuua inimese loomupärane headus terrori kaudu välja.
Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. Nt. Vaesed leiavad varanduse. · Kunsti väärtusest ei saa rääkida kus ajakuld ei muuda midagi kunsti absoluutväärtus. On kust, mis on püsiväärtusega, aga me ei tea tuleviku huve, me saame määrata ainult oleviku põhjal. Nt. disko kestab siiani. "CULTURE AND SOCIETY" - Massid on hüsteerilised ja barbaarsed, kultuuri vastand. Williams näeb masside manipuleeritavuses ohtu. Demokraatia on liiga tähtis, et seda massidele usaldada. Massidemokraatiat ei ole Williamsi sõnul olemas, on ainult demokraatia. Mass on meist alati eemal, see on teised inimesed, me ei arva iseend kunagi massi hulka, sest see on meist väljaspool. Williamsi sõnul on see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne.
. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out algne meie loodud stiil on sisestatud kommertsi, nt mingi underground punkbänd teeb sony'ga lepingu ja siis saab tuntuks jne. Muusikatööstus moonutab muusikat mitte ei loo seda. Samas oleneb sellest, kas see puhtana on varem olemas või luuakse hoopis seal sees. Vastandamine. Popkultuur pole kõrgkultuur, seega on madalkultuur. Rahva enda oma pole, seega on peale surutud. 05.09.2013 M. Arnold Populaarkultuuri käsitlemisel on klassiaspekt täitsa olemas. "Kultuurianarhia", anarhia tänapäeva mõistes popkultuur. Kultuur on tema jaoks teadmiste varamu. "Kultuur on parim, mis on maailmas mõeldud ja öeldud." "Kultuuri kohalolek peab kindlustama jumaliku korra valitsemise maailmas" Kultuur peab võtma rolli, mida varem religioon täitis. Religioon on kadunud. Teisalt kultuuril
19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele kultuurikäsitlusele tähistas kultuur ka inimvaimu kõrgemaid, täiuslikuks ja peeneks peetud saavutusi. Vastanduvad kõrgkultuur ja rahvakultuur, eliit suhtub põlglikult lihtrahvasse. Kultuur on vähemuste hoida ning tuleb ära hoida nn masside mässu, mille anarhistlik jõud häsitaks kõrgkultuuri (Matthew Arnold). Elitaarse kultuurikonseptsiooni kriitika suuna eestvedajaks sai peale II MS Birminghami koolkond, kes andis kultuurile laiema tähenduse. Koolkond seadis eesmärgiks uurida kõiki kultuurivorme. Kultuur sai igasuguse (tähendusliku) inimtegevuse üldnimetajaks. Kultuur muutub “tavaliseks”. 1970
Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda. Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena.
paika : see polegi midaig muud kui suurimetajate evolutsiooni kulgemise tulemus] võimutahtel on kvalitatiivne aspekt (isandatel on seda rohkem, orjadel vähem) ja on kvantitatiivne aspekt. siin teeb nietzsche vahet jõu kahe toimesuuna vahel : see võib avalduda aktiivsena ja reaktiivsena. aktiivne lähtub inimese sisemistest tungidest. see on tasakaalus isiksuse tunnus. reaktiivne on suunatud väljapoole ja see märgib iseseisvuse ja autonoomsuse puudumist. ka see on võimutahte väljendus, aga see ei ole kuidagi aktiivne. nietzsche järgi on aktiivsed jõud reaktiivsetest kõrgemad, sest nad ei ole teadvusele kättesaadavad. aktiivsed jõud on instinktide, tungide sfäär. nad ei ole mingil juhul mõistuse sfäär. judaismis ja kristluses on käibel mõiste ressentiment : trots, vastuhakk, tõrjumine (pr k) see sõna tähistab just reaktiivset arusaama. see hoiak usub subjekti kannatavat mingitel välistel põhjustel
täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis
täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis
romaaniga. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduse ajaloo käsitlus ehk esitus. Kirjapandud lugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, renessanss, valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism), olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud
tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust.Herderi historismi sisuks on, et vaimuteadused tegelevad üksiku ja erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida positiivseid seaduspärasusi ka vaimuteadustele. Püüdlus positivismi kriteeriume vaimuteadustele anda(võtta positiivset üle). Eugeenika – kui eemaldame mingi inimgrupi, nt ülekaalulised, siis on maailm parem (positivism vaimuteadustes). Vaimuteadused keskenduvad sellele, mida uurida.(Fenomeloogia)
Suhtes iseendasse Qualisign: värvuse, heli Värvilaik abstraktsel vastuvõtt pildil, rõivaste värvus jne Mona Lisa portree, Sinsign: objekt v otseülekanne TVs, sündmus; üksik sõna, liiklusmärk kuna ta on Legisignumi ind. väljendus Legisign: kokkulepe, Tinglik kujutis, risti seadus, nimetus kui kujutis, pühakoja tüüp kokkuleppeline lingv. suhe MÄRK PEIRCE ECO näide Suhtes Ikoon: mõtteline kujund, joonis, Mona Lisa portree, objekti diagramm, metafoor. Loomulik diagramm, struktuur... sarnasus objektiga
Modernsus vabastab inimese traditsioonide, seisuse ja kiriku eestkostest ning ei kirjuta ette, milliseid väärtusi inimene peaks taga ajama. Kuid kui inimese väärtusi vahendab ainult raha kuidas me teeme heade ja halbade sotisiaalsete väärtuste vahel vahet? (vrd Thatcheri ,,ühiskonda pole", igaüks otsustab ise) Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist raamistikku: kultuur vs äri, kultuur vs tsivilisatsioon, staatus vs leping, mehaaniline solidaarsus vs orgaaniline solidaarsus, kogukond vs assotsiatsioon, praktika vs töö, kasutusväärtus vs vahetusväärtus jne sümboliseerivad kõik seda. Staatusest sai tarbekaup. Ja selle tulemuseks ongi, et kultuur muutus selleks, mida ei saa osta: sünnipära, legitiimsus, kasvatus. Kunsti ei saa toota, seda luuakse (ükskõik kui palju kodanlus teatris käib, aru nad sellest ei saa).
*põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise
väljendab juhtiva klassi positsiooni ja huve, mis saavad ise kogu ühiskonna loomulikuks hoiakuks. Marksistliku kirjandusteooria alused *kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris *teos tugevdab lugejas ideoloogia mõju, mida teos esindab või kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima - paljud teosed teevad mõlemat. *ideoloogia ei väljendu mitte ainult teose sisus, vaid ka vormis - realistlik väljendus, võimaldab paremini väljendada ajastu majanduslikke ja ühiskondlikke ebavõrdsusi. *nn.eksperimentaalne kirjandus - keskendub üksikisiku teadvusele. Paljud marksistlikud kirjanikud aga ka hindavad sellist vormi, kuna fragmenteeritud esitamine, võõrandumine viitab inimese võõrandumisele kapitalistlikus ühiskonnas. Mida uurib kirjanduses marksistlik kirjandusuurija *kas teos toetab kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? *kas teos kritiseerib ......väärtusi
mõtlemise paradoksi, bioloogiliste olenditena me ei saa looduskeskkonnast ega oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maalimas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 15 kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999)
näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt
Tekkis keskajal, põhizanriks renessanssis. 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd, stroofilised. Itaalia sonett 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks Prantsuse sonett kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev. Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Vaatepunkt - paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Aeg Jutustaja hääl, mis edastab teose sündmustikku Tegelased - teose kõige olulisem komponent Viivad sündmustikku edasi Nende kaudu avaneb teose ideestik Nendele on suunatud lugeja huvi
müüdiperiood. Kirjandusteooria koolkonnad Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu 7 alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest
Selline tekst on konstrueeritud kunstireeglite põhjal. Väljamõeldislik ei pruugi alati olla kujundlik. Kuid näiteks 17. ja 18.sajandi romaane esitati sageli kui tõestisündinud lugusid (nt Robinson Crusoe). Ajakirjanduse tõeväärtus on ajalooliselt tugevalt varieeruv. Sageli peetakse määravalt kujutlusvõime abil loodud teoseid nendeks õigeteks ilukirjanduslikeks teosteks, nt omaelulookirjutuslikke teosed peetakse tihti kui mittekirjanduseks (käsitlevad küll autori tegelikku elu, kuid autor pole teost luues kujutlusvõimet piisavalt kasutanud). Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib täheldada ka teistes valdkondades, nt matemaatika, filosoofia, ajalooteadustes jne. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. Ajalooliselt on kirjandus olnud pigem esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. Sageli usutakse, et ilusana on tõesem. Emmanuel
näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur
Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond jagunenud? - Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid? - Kuidas mõned ühiskonnagrupid püüavad oma privileege kaitsta? - Kuidas teised ühiskonnagrupid status quo'le vastu hakkavad? Sotsioloogia ülesanne: ühiskonda mõista ja selle mõistmise abil muuta (vähendada ebaõiglust) Teoreetikud: Marx, Gramsci, Althusser, DuBois, Mills Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne-->Vastulause: kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed
näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt
ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb ühiste tähenduste süsteemile.
neist ajuprotsessides ei tööta,sisi asju ei saa märkidena tajuda. Väljendus/sisu · mittetajutav komponent kui sisu (tähendus) ja tajutav kui väljendus(märgikandja) · märk semiootilises mõttes on miski,mis tekib nende kahe koosmõjul · semiootikas pole sellist eristuspaari, nagu sisu ja vorm, kus tajutav osa vorm ja mittetajutav osa sisu, aga semiootikas sellist eristust pole vaid on sisu ja väljendus · märgist rääkides on üheks probleemiks märgi suhe reaalsusega · ühel juhul on märk väljendus,mis viitab millelegi väljaspool märki nt sõna puu on selle objekt välisruumis Puu= puu kujutis /märk on väljendus, mis osutab sõnale väljaspool märki. · teine kontsptsioon märgist on arusaam,e t märk loodud sisu väljenduse seose kaudu e pole märgivälist tähendust vaid märk ongi see tervikkomplekt
panteism – jumaliku kohalolek kõikjal Kunstnikku, kes on võimeline jätkama looduse salaplaani, nim. geeniuseks (konkreetne mõiste, võis olla ainult mees, naine oli osa loodusest). Ta kanaliseeris looduse salaplaani. Kunstiteosed kasvavad ise välja geeniusest. Vastandiks käsitöölised – teevad, loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone. Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu. BYRON oli geenius. Kultuur ja tsivilisatsioon Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina. TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab.
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib
annaabi.ee 
