SONAADI VORM-kujunes välja Viini klassikute loomingus, instrumentaalmuusika vorm a) eksositsioonteemade tutvustamisel esitletakse peaja kõrvalteemat b) töötlusarendatakse teemasid, muutuvad helistike suhted, tavaliselt on kulminatsioon c) repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul täisskeem: sissejuhatusekspositsioontöötlusrepriiskooda VARIATSIOONI VORM-muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teema muudetud kordustest. A A A A RONDOinstrumentaalmuusika vorm, kus põhiteema kordub vähemalt 3 korda vaheldumisi uute teemadega, tihti tantsulise iseloomuga. ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 v...
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 ...
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
Claudio Monteverdi Jaan Hellermann Gert Vahemäe GIII Claudio Monteverdi (1567-1643) Elulugu • Sündis Ceremonas (linn Itaalias) • Claudio oli pere viiest lapsest vanim • Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister (orkesteri õpetaja) • Ta laulis ka kirikukooris • Õppis Ceremona Ülikoolis • 1582. aastal avaldas esimesed muusikateosed • Motetid ja madrigalid • Motett- mitmehääleline vokaalteos • Madrigal- Itaalia stiili polüfooniline (palju helisid) laulužanr Muusika areng • 1587. aastaks avaldas vaimuliku madrigalide kogumiku • 1602. aastal töötas muusikajuhina • Ta oli töötanud ka viiuldajana ja lauljana • 1613. aastal asus tööle dirigendina (muusikajuhina) Veneetsias ühes kirikus Pereelu • 1599. aastal abiellus Claudio
Autoriõigus Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti ja teadusteoseid Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele
Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessansi iseloomustavad : kaubanduse ja manufaktuuride areng, inimene sai elutelje keskpunktiks, ilmaliku sisuga kunsti areng, teaduse avastused, uus ühiskonnakiht kodanlus, eeskujuks antiikkunst, jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. Kasutatud materjal : 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika_ajalugu
Barokiajastu Heliloojad Rebekka Vainov 10b Claudio Monteverdi 15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia Ta oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“.
Näiteks võib autor anda õigused filmi produtsendile, kes soovib antud teose põhjal filmi teha. Autoriõiguste rikkumine leiab aset kui autoriõiguseid kasutatakse ilma autori nõusolekuta või on vastuolus kasutusõiguse ulatusega. Õigusvastased autoriõiguste rikkumise vormid on plagiaat, piraatlus. Tänapäeval on väga populaarne piraatlus, mis kujutab endast failide, programmide ebaseaduslikku paljundamist. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus, mis on kriminaalkorras karistatav. Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot. Infoühiskond on endaga kaasa toonud palju autori tööd soodustavaid , kuid samas ka takistavaid tegureid. Kui mina tahaksin kunagi oma loomingut müüma hakata , siis peaksin
Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige esimene laul muusikalis kirjeldas laulja armastuse otsimist ja emotsioonide kirjeldamist. See laul andis ka ülevaate kogu toimuvast näitemängust. Teose viimane laul võttis aga
löökpille. Marti Tärn on peamiselt tuntud kui kontrabassi mängija, kuid oskab mängida veel mitmeid teisi pille, näiteks klaverit, flööti jne. Peeter Rebane on kontserdite korraldaja ja pillimees, peamiselt mängib ta kitarri. Lava kaunistustele ja eriefektidele rõhku ei olnud pandud. Laval olid ainult pillid ja esinejad ning kontsert oli lihtne ja kergesti arusaadav. Kuna Marko Matverele ei meeldi jõululaule laulda, siis neid esitas peamiselt Maarja-Liis Ilus. Muusikateosed olid lihtsad ja kergete sõnadega. Laule lauldi nii koos kui ka eraldi, mis muutis kontserti vaheldusrikkamaks ja huvitavamaks. Heaks vahepalaks eesti keelsetele lauludele olid paar inglise keelset laulu. Üllatuseks mulle oli see, et lauljaid ja pille oli võrdselt kuulda, tavaliselt kõlab ikka üks laulja või mõni pill teistest üle. Esinejad laulsid selgelt ja piisava hääletugevusega ning kõik sõnad jõudsid ilusti publikuni
See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud
Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt pälvis hertsogi tähelepanu, isa tahtis,et ta õpiks juristiks,11aastaselt olid ta muusikateosed küpsed,muusikale sai pühendada alles peale isa surma. Inglismaa peab teda oma heliloojaks,tänapäevani toimuvad londonis tema nimelised festivalid. London oratooriumid Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi draamasüzeesid: "Semele" (1744) "Herakles" (1745) ja allegooriaid: "Aja ja tõe triumf" (1737...57) Oratooriume kanti ette teatrisaalides Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte. London-ooper 1737
periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. 1950-ndad kuni 1960-ndad: multidimensionaalse serialismi, ka nö "totaalse serialismi" periood. Muusika loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult paljud muusikalised parameetrid alates 1960-ndatest: nö "polümoduleeriv serialism", mille puhul muusika loomisel muutus järjest olulisemaks muusikaline parameeter ning seeria võis isegi taanduda. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960- ndatel. Seriaalse muusika loojad: Alban Berg Pierre Boulez Luigi Nono Arnold Schönberg Karlheinz Stockhausen Anton Webern Alban Berg Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja. Töötas Kölni raadios. Ta oli esimene helilooja, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni.
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928)
Serialism. Matemaatiline täpsus. Detailsid esitusjuhised interpreetidele. Kõlavärvimuusika e sonorism. Klastrid. Oluline on kõla. Happening.(1952 esimene) Improviseeritud etendus, sisaldab üheaegselt kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti, liikumise elemente. John Cage. Perfomance. (1960esitlus) Etendus enam ettevalmistatud kui happening`i puhul. Aleatoorika e. Juhusemuusika. Nii heliteose loomine kui ka ette kandmine sõltub juhusest. Konkreetne muusika. 1940.-1950. elektroakustilised muusikateosed, mis on kokku monteeritud erinevate mürade ja mittemuusikaliste helide salvestitest. Elektronmuusika. Uute tämbrite otsinguil hakkatakse kasutama aparatuuri. Tavaliste instrumentide helisid ja inimhääli, mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Karlheinz Stockhausen. Minimalism. Nn korduste muusika. Helikõlalisus. Puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. Steve Reich, Philip Glass. Postmodernism. Eelmiste sajandite muusikastiilide ja
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen)
Quijote La Manchast" William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet", "Kuningas Lear" ja "Othello" Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades. Populaarsemaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal Renessanssiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontserdimuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Giovanni Gabrieli Jubilate Deo Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustabloodustunde tugenemine ja realistiku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Kuigi suur osa oli usulise sisuga tulid moodi
emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodus. Loodushääled ongi justkui valmis muusikateosed, ehk meloodiad mida inimhääl suudab viisi pidamisel edasi anda või sellest inspiratsiooni saades uusi teoseid luua. Iga heli on minu jaoks noot või noodid noodireal. Pole vahet kas selle noodi paneb kõrvus kõmisema tehniline liikumine või kellegi hääl, alati on võimalus, et sellest saab ühe inspiratsiooni algus või hoopis maailma ajaloo enim kuulatud lugu. Kui ma olen alustanud uue teose loomist, siis olen tähele pannud, et ma sisenen nagu teise maailma
Orkestrimäng avaldas mulle suurt mõju, sest oli huvitav jälgida, kuidas orkester teeb koostööd tantsijatega, keda nad ei näe. Eriti meeldis mulle harfi osa, sest see mõjus saladuslikult, rahustavalt ning lõõgastavalt. Osa, mis mulle tõesti meeldis ning kõige rohkem meelde jäi, on «Waltz», mis oli kohati positiivseid tundeid tekitav, siis jällegi ähvardav ning järsk. Tantsijad tundsid väga hästi muusikat ning liigutused sobisid parajasti mängitava pala osaga. Kõik muusikateosed olid tantsijate poolt väga hästi emotsioonidesse ümber pandud ning nad oskasid neid ka publikule edasi kanda. Tsaikovski suutis oma muusikasse panna kõik: elegantse ekspressiivsuse, tunde, et varsti tuleb kulminatsioon, kuid seda ei tule ning midagi innovaatilist omalt poolt, mis teeb ta teosed nii eriliseks. Arvasin, et ballett tuleb tavapärane ning korralik, kuid lavastajad suutsid tuua sisse ka noodi originaalsust, mis omakorda tekitas minus uusi emotsioone, mida poleks oodanud
Pillide püüti anda inimhääle kõla. Renessanssiajastu lemmikpillideks kujunesid orel ja lauto. Otsiti pillikõla, mis meenutaks inimhääle laulvust ja seda suutis kõige tundeküllasemalt tekitada viiul. Kuulsad pillimeistrid Anarud ha Stradivarid oskasid selle pilli vormida täiuslikuks. Renessanssiajastu hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama ka kontsertmuusikana. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Esimene renessanssiajastu ooper esietendus 1597 Firenzes ja ooperite loomisel olid eeskujuks vanakreeka tragöödiad, mille ainestik oli võetud kreeka mütoloogiast. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. O. Lasso lõi muusikat kõikides tollaegsetes zanrites, oli väga julge ilmalike viiside rakendamisel vaimulikku muusikasse ja kõlavärvide kasutamisel. G
ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Elulugu Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Muusikateosed Liszt on enim tuntud oma klaverimuusika järgi, kuid samas ta kirjutas palu ka teistele instrumentidele. Liszi kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele. Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Liszt võttis kasutusele temaatilise ümberkujundamise tehnika- Klaverimuusika Liszti suurima ja tuntuima loomingu osa moodustavad tema algupärased klaveri
Minu lemmiktegelasteks olid Monsieur Andre (Kalle Sepp) ning Monsieur Frimin (Lauri Liiv), sest nende oleks ning käitumine pakkus publikule ka natukene nalja. Lisas lavastuse kurbade hetkede vahele ka natukene nalja. Ma ei oska öelda, kas see teos näitas kuidagi, milline on helilooja mõttemaailm. Ma peaksin selleks enne nägema ka tema muid teoseid, et saaksin leida ühiseid jooni ning siis saaks aru, kas tema mõttemaailm avaldub ka tema teostes. Mulle meeldisid muusikateosed, mis Webber oli kirjutanud. See oli kerge teos – sisu oli lihtsasti arusaadav ning etendust oli väga huvitav jälgida. See ületas minu ootused. Positiivse elamuse jättis mulle ka see, et publik elas kaasa. Õnneks kaasa elamine väljendus plaksutamises, mitte jalgu trampides ning vilistades. Oli näha, et kõigile meeldis „Ooperifantoom” väga. Tegelaste kostüümid olid uhked ning detailirohked. Ooperifantoomi meik oli väga tõetruu
orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heliloojad (eesti) Veljo Tormis, Uno ja Tõnu Naissoo, Ülo Vinter, Margo Kõlar. *,,Ära karda mind" muusikalist ,,Kaotajad", heliloojad (eesti) Olav Ehala ja Jaan Tätte *,,Sirens" muusikalist ,,Jane Eyre", heliloojad Paul Gordon (ameerika) ja John Caird (briti) *,,Kuulsuse ahelad", heliloojad Mike Leander (briti), Heigo Mirka (eesti)
,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3. Filmid: film ,,Tegi pätti", Ladina-Ameerika teleseriaal ,,Maria õnn" 4. Mängude, tantsude pealkirjad: jooksumäng ,,Jänes põõsas", lauamäng ,,Reis kuule", kaardimäng ,,Linnade põletamine" 5. Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod: operett ,,Ainult unistus", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev", skulptuur ,,Hämarik" 6. Kultuurtaimede sordinimed: kartul ,,Jõgeva kollane", sügisõun ,,Liivi kuldrenett" 7. Pealkirjalaadsete ürituste nimed: matkavõistlus ,,Tere, kevad!", näitus ,,Eesti raamat"
väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks sai lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid: jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sündisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda
roosid", kirjandivõistlus "Tulevik ja karjäär" Taimede sordinimed kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Eesti mitteaerialases tarvituses pirn" (ilukirjandus, ajalehed) esisuurtähega Teistest keeltest võetud siniliilia ,,Spring Beauty", roosid Sordinimede ,,Super Star" algustäheortograafat ei muudeta Raamatud, filmid, ,,Eesti entsüklopeedia", luuletus muusikateosed, saated, ,,Rändaja õhtulaul", ,,Sõja ja rahu" kunstiteosed, sarjad, mängud, III osa, sarisaade ,,Võta või jäta" dokumendid jutumärgid + esisuurtäht
c) Olevipoeg- ehitusmeister 28. Miks on eepose stiil monumentaalne? Rõhutamaks kangelast ning tema tegude tähtsust ja erakordsust. 29. Milliseid kujundeid võib leida eeposest? Sealt võib leida võrdlusi, metafoore, parallelismi, personifikatsioone ja hüperboole. 30. Milles väljendub eepose arhailisus? See on loodud arhailises eesti keeles. Teoses leidub tänapäeva keelest kadunud sõnu ja grammatilisi vorme. 31. Millised muusikateosed (5) ja kelle poolt on loodud eepose ,,Kalevipoeg" ainetel? K. A. Hermann ,,Isamaa ilu hoides", ,,Kuku sa kägu, kuldalindu" K. Türnpu ,,Troost" M. Härma ,,Enne ja nüüd" E. Kapp ,,Kalevipoeg" 32. Milliseid Kalevipoja-ainelisi kunstiteoseid sa tead? Loetle viis teost. A. Weizenbergi ,,Linda" A. Adamsoni ,,Kalevipoeg" ja ,,Sarvik" K. Raud ,,Kalevipoeg" 33. Millistesse keeltesse (7) on ,,Kalevipoeg" tervikteosena tõlgitud? Vene, saksa, läti, ungari, soome, inglise ja tsehhi keelde.
Kui varem kõlas inst. muusika mõne laulu või tantsu saateks, siis hiljem kuulati meeleldi ka mõnel pillil esitatud laulusaadet või improvisatsiooni. Ren. ajastul valmistati ka uusi pille. Ning 16 saj. loodi pill, mis oma vibreeriva kõla tõttu oli lähedane inimhäälele. See pill oli viiul, mille muutis täiuslikuks viiulimeister Stradivari. Ren. ajastul hakati jumala- teenistuseks mõeldud muusikat esitama ka kontsertmuusikana ja nõnda tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed. Missa (tavaline jumalateenistus), Reekviem(leina), Passioon(Kristuse kannatustest).Kõik need teosed on seotud Piibli ja usuga. Esimene ilmalik suurteos OOPER loodi Ren. ajastul. See on lavateos, kus tegelased väljendavad oma mõtteid ja tundeid laulude kaudu sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laul- soolo. Kooslaul- ansambel või koor. Aaria on ulatuslikum soolonumber, kus domineerib väljendusrikas meloodia. Väike aaria- kavantiis,ariett,ariooso. Retsitatiiv- jäljendab kõnet
54) Tasuta tarkvara vabavara (freeware)- on tasuta levitatav tarkvara. Selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid. 55) Avalik tarkvara (publik domain software)- autor on koopiaõiguse loovutanud. 56) Piraatlus- Kui me teadlikult ebaseaduslikult paljundame ja müüme autoriõigusega kaitstud teost (kirjandus-, kunsti või teadusteos) siis on tegemist piraatlusega. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus.
See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Renessanssooperit tuntakse peamiselt mõni aasta hiljem loodud ooperi "Eurydike" kaudu. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot ja Pierluigi da Palestrinat aga olulised on ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes
autasude nimed Eesti Taassünni auhind ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed Inglisild Jutumärkide ga esisuurtähega: teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad luuletus ,,Minu kass" saated, sarjad saatesari ,,Käsi kullas" filmid film ,,Tegi pätti" mängude, tantsude pealkirjad jooksumäng ,,Jänes põõsas" laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod jne laul ,,Mu isamaa" kultuurtaimede sordinimed kartul ,,Jõgeva kollane" pealkirjalaadsete ürituste nimed näitus ,,Eesti raamat" ALGUSTÄHE NÄITEID: · väikekohad: Taevase Rahu väljak, Taani Kuninga aed · maastikuesemed (ka loodusvormid): Hea Lootuse neem, Suur Munamägi · taevakehad ja nende süsteemid: Suur Vanker, Linnutee; tähtkujud: Kaksikud · ehitised: Jumalaema Uinumise klooster · ruumid: Tuhande Samba saal
Mängitakse pillirühmaga, milles on vähemalt 2 pilli: › Bassipill ( tšello, fagott…) › Harmooniapill ( orel, lauto…) 16.sajandi lõpp: Instrumentaalmuusika teke ja areng. Viiul, altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass Viiuli perekonna pille võimalik häälestada; ulatus on väga suur, alates kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte mänguvõimalustega olemasolu Kuulsad muusikateosed: • Kontsert • Concerto grosso • Orkestrisüit Instrumentaalmuusika barokiajastul Concerto grosso (conserto – koos mängimine, grosso – suur) 2 gruppi mängivad vaheldumisi 3 osa: kiire, aeglane, kiire o Kontsert: Teos soolopillile ja orkestrile 3 osa: kiire, aeglane, kiire Soolopill koguaeg põhiline, orkester vaid saadab. Süit: Mitmeotsaline teos, mille osad on omavahel sisuliselt seotud. Kirjutati põhiliselt tantsusüite.
Muusika laadis kerkisid esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Uue helikeeleotsingud, mis olid renesansile iseloomulikud said soodustusi instrumentaalmuusika tekkimisest. Seoses inst. Muusika tekkega said nüüd populaarseks omaette esitatavad tantsupalad ja laulude seaded ning ka improvisatsioonid. Eriti väljendusrikkaks peeti vibreerivat kõla. XVI saj. loodigi pill mille hääl oli teistest paremini võomeline vibreerima viiul. Renesansiajastul tekkisid ka esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid passioonid. Loodi ka esimne ilmaliku muusika suurteos ooper. Ooper on lavateos, mille tegelased väljendavad oma tundeid ja mõtteid lauldes sümfooniaorkestri saatel. Üksiku tegelase laul soolo. Kooslaul ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid: mees-, nais-, laste- ja segakoor. Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid. Renessantsooperit tuntakse peamiselt "Eurydike kaudu". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana
Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt pälvis hertsogi tähelepanu, isa tahtis,et ta õpiks juristiks,11aastaselt olid ta muusikateosed küpsed,muusikale sai pühendada alles peale isa surma. Inglismaa peab teda oma heliloojaks,tänapäevani toimuvad londonis tema nimelised festivalid Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et
Muusika - Muusika oli kõikidest kunstikest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Muusika seati aukohale. Romantikute viisid on enne-olematult kaunid - tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleoluvarjundeid anti edasi ootamatute har-moonianihetega. Muusikat lähendati kirjandusele ja kujutavale kunstile. Vaba tundeväljenduse nimel lubasid romantikud endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Selle tulemuseks olid nn. vabas vormis muusikateosed, millel vormiskeem tihti puu-dus ja muusikaliste mõtete kulgu määras helilooja fantaasia. Selle ajastu lemmikanr oli soololaul. Ooperi kõrval omandasid tähtsa koha ballett ja operett. Maalikunst - Ainestiku valimisel pöörduti minevikku, tunti huvi Idamaade ja üldse eksootika vastu, kuid ei jäetud kõrvale ka kaasaja sündmusi. Pearõhk asetati väljendusviisidele - valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele.
10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmidest või hoopis tantsusammudest tekkivad helid, kuid näib olevat selge, et muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest, tavadest. Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri.
´´ - hakkab järsult, madalalt, võimsalt, kiirelt, jooksud, nõid luuaga. ´´Kiievi väravad´´ - rahulik, kõrgem+madal, vali, vahepeal hästi rahulik ja ainult kõrge, äkitselt valjuks ja kiireks. Pidulik, suursugune, kõrvuti kurvameelse vene kirikuviisiga. Lõpeb ortodoksi hümni ja kelladega. Selle suurepärase helilooja elutee jäi lühikeseks. Ta suri juba 42. eluaastal väidetavalt alkoholi liigtarbimise tagajärjel, kuid selle aja jooksul jõudis ta luua surematud muusikateosed: ooperid "Boriss Godunov" (libreto Puskini samanimelisele draamateosele kirjutas helilooja ise) "Hovanstsina" ja "Sorotsintsõ aastalaat", soololaulude tsüklid "Lastetuba" ja "Surma laulud ja tantsud", tsükkel "Öö Kolgata (lagedal) mäel" . (vt. pilt 11) 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta
( Kolossova 1975, lk 57- 58) Üheteistkümne aastaselt läks Ludwig juba tööle asendas kirikus organisti. Neljateistkümneselt sai ta vürsti õukonnas organistikoha. Talle anti paraadrõivad: roheline tressidega frakk, siidsukad, pannaldega kingad, kullaga tikitud vest, silinder, mõõk. Seesugune riietus ei sobinud Ludwigile kuidagi. 1787. aastal, kui Beethoven sai seitsmeteistkümneseks, kogus ta veidi raha, võttis oma muusikateosed kaasa ja asus pikale teekonnale Viini Mozarti juurde, kelle otsust oma loomingu kohta oleks ta uskunud kõhklemata. Beethoveni unistuseks oli Mozarti lähedal viibida, tema juures õppida. Kuid ootamatult tuli teade, et tema ema on raskelt haige. Ludwig kihutas koju, Bonni. Ema suri tema käte vahel. (http://miksike.ee/docs/referaadid/muusika_areng.htm) Uuesti ja nüüd juba alatiseks tuli Beethoven Viini 1792. a. Novembris. Aasta enne seda oli Mozart päris noorena surnud
· aunimetused: aasta õpetaja, aasta isa, aasta sportlane, aasta auto. rahvused: sakslane, inglane, eestlane 3.2 Teoste pealkirjad on jutumärkides ja algussuurtähega ilu- ja tarbekirjandusteosed: ,,Tõde ja õigus", luuletus ,,Elu tuli", ,,Eesti entsüklopeedia", ,,Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik" filmid: ,,Sügisball", ,,Klass", ,,Sõrmuste isand" saated, sarjad: ,,Tähelaev", ,,Kodu keset linna", ,,Aktuaalne kaamera" muusikateosed: ,,Mustlase laul", ,,Duett viiulile ja klaverile" või Schuberti duett viiulile ja klaverile kunstiteosed: ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Russalka" fotod: ,,Sügishommik", ,,Lillede pidu" Pealkirja käänamisel tuleb silmas pidada, et soovitatav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Tõde ja õigus", filmis ,,Toomas Nipernaadi" 4 NUMBRITE VÕI SÕNADEGA? Tavatekstis kirjut, numbrid 1-10 sõnadega: nägin kümmet vaenlase tanki ja seitset BTRi
Pärast selle kooli lõpetamist aastal 1951 jätkab Karlheinz õpinguid Olivier Messiaen'i käe all. Ta käis kompositsioonitundides Darius Milhaudi juures Pariisis. Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus ta puutus kokku serialismi kompositsiooniga. Karlheinzi kokkupuude Pierre Schafferiga tema helimuusikastuudios. Nende vahel oli koostöö konkreetse muusika vallas. Konkreetne muusika = elektroaktustilised muusikateosed 1948 aastal, mis on kokkumonteeritud erinevatest salvestistest (müra, hääled, muusikahelid jne). Iseloomulikud helitehnikavõtted: manipuleerimine, salvestiste tagurpidi mängimine. Aastal 1953 pöördus Stockhausen tagasi Kölni, kus ta jätkas tööd sealses elektronmuusikastuudios. Sellest perioodist pärineb tema esimene teos, mis on mõeldud esitamiseks suurel laval. ,,Kontra-Punkte" (1953) on 10-le instrumendile kirjutatud teos. ,,Kreutzspiel" on üks Karlheinzi varasemaid teoseid.
haridusministri määrus number 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise kord". · Saated ja sarjad kirjutatakse jutumärkidesse esimene sõna suure tähega. NT: uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera" · Filmid jutumärkides esisuure tähega. NT: film ,,Viimne reliikvia" · Mängude ja tantsude pealkirjad kirjutame jutumärkidesse ja kehtib esisuur tähe reegel. NT: kaardimäng ,,Linnade põletamine", rahvatants ,,Oige ja vasemba" · Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod kirjutame jutumärkidesse ja esisuur tähega. NT: Tsaikovski 6. sümfoonia ,,Pateetiline", laul ,,Mu isamaa", skulptuur ,,Hämarik", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev" · Kultuurtaimede sordinimed kirjutame jutumärkidesse ja esisuure töhega. NT: sügisõun ,,Liivi kuldrenett", maasikasort ,,Punane iludus" · Ürituse pealkiri jutumärkidesse esisuuretähega. NT: matkavõistlus ,,Tere, kevad!", näitus ,,Eesti raamat" NB!!!:
artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt. teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama- ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid,
1. igal kunstiteosel on 2 väärtust: kultusväärtus(algupära on originaalse kunstiteose unikaalne aura. Tahame näha just originaali, mitte koopiat) vs näitusväärtus (tekib vahetust kontakstist vaatajate ja publikuga). 2. Uued rituaalsusest vabad väljendusvormid. kunsti enda vormid muutuvad. Nt. fotograafia puhul võime me rääkida, et ta on sellisest rituaalsusest vaba, sest iga koopia fotost on originaal. Samamoodi, filmid ja praegused muusikateosed. Seetõttu on nad kõik rituaalsusest vabad. Kaob ära autori positsioon, autori ja publiku vaheline eristus hakkab hälbima. 12 Enam ei ole nii, et kunstiteose autorid on eraldiseisvad inimesed. Järeldus: loomingulise inimese tüüpi võib jagada kaheks: a) Võlur- vaatab tegelikkust väljaspoolt. Nt maailkunstnik. Maal on loodud pilguga väljaspoolt tegelikkusse vaadates
artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama- ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 2 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed;
5.05.2016 Autoriõigus Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigused 1. Kirjanduslikud teosed 2. Teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed 3. Arvutiprogrammid 4. Suulised teosed 5. Stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod Autoriõigused 6. Draama- ja muusikalised draamateosed 7. Muusikateosed 8. Koreograafiateosed ja pantomiimid 9. Audiovisuaalsed teosed 10. Maalid, graafika, trükised, joonistused, illustratsioonid 31 5.05.2016 Autoriõigused 11. Lavastused ja lavakujundused 12. Skulptuurid 13. Arhitektuurne graafika, projektide seletuskirjad, arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed 14. Tarbekunstiteosed 15. Disaini- moekunstiteosed
Ka tänapäeva piraadid ehivad ennast võõraste sulgedega ning üritavad rikastuda võõra vara arvelt. Piraatluse peamisteks ja levinuimateks vormideks on kindlasti piraatplaatide (muusika, tarkvara, filmid) ja videote valmistamine ning nendega kauplemine turul, poodides jne., aga samuti tarkvara ebaseaduslik kasutamine arvutites. Intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvad nii autoriõigusega kaitstavad objektid (kirjandus-, kunsti- ja muusikateosed, arvutitarkvara jms) kui ka tööstusomandi seadustega kaitstavad objektid (leiutised, kasulikud mudelid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused). Seega kuuluvad õiguskaitse alla võrdselt näiteks nii maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi populaarne teos ,,De Deum" kui ka mõne leiutaja patendiga kaitstud leiutis, kaubamärk jms. Kõiki neid objekte kaitstakse vastavate seadusega.39 Analüüsides piraatlusparadiisi tekkimise põhjuseid Eestis, tuleb kõigepealt märkida üldist rasket
aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu RT I 1999, 97, 859 jõust. 6.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad
aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed; 10) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 11) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 12) skulptuuriteosed; 13) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm),
annaabi.ee 
