Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kõrgkultuur" - 309 õppematerjali

kõrgkultuur – kaasab enda alla plaanipärase põllumajanduse, teaduse, linnade olemasolu, ühiskonna organiseerituse, tööjaotuse, kirja olemasolu, arenenud religioosse süsteemi, ühise mõtlemise ja tunnetuse ning ajaarvamissüsteemi.
thumbnail
3
docx

Baltisaksa kõrgkultuur – Karl Ernst von Baer

Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte ­ nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Vene...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Baltisaksa kõrgkultuur Eestis

Baltisaksa kõrgkultuur Eestis Eduard Gustav von Toll Baltisakslasteks nimetatakse pärilikke aadlisuguvõsasi. See tähendab, et maad ning võim olid edasipärandatavad. Algselt küll ainult isalt pojale kuid hiljem ka tütrele ning teistele sugulastele. Baltisakslased on saksa ristirüütlite järeltulijad, kes 13.sajandil tungisid Baltikumi seoses ristisõdadega. Saksa rüütlid jagunesin kiiresti üle Liivimaa ning kindlustasid siin oma feodaalse seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse e...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Massikultuur ja kõrgkultuur

Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja...

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti Professionaalne Kõrgkultuur

,,Endla" Pärnus.Sel perioodil pandi alus ka eesti spordile: maadleja Georg Lurich, 1912 esimene medal olümpiamängudelt: Martin Kleini hõbemedal maadluses.Eesti professionaalse kultuuri tekkest võin teha kaks järeldust : Esiteks, eestlased olid majanduslikult sedavõrd kosunud, et oli tekkinud maksujõuline nõudlus kõrgkultuurile ja teiseks oli tekkinud piisavalt hea kunstilisel tasemel pakkumine eestlaste poolt. Kokkuvõttes arvan ma, et Eesti professionaalne kõrgkultuur arenes sel ajal jõudsalt ning minu meelest on üks tähtsamaid just see, et meil on tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas, usun, et see on väga märkimisväärne saavutus....

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kirjand "Raha ja Kõrgkultuur"

Et teenida head raha ei pea mitte sugugi omama kõrgharidust. Sellest kõigest ma üritangi jutustada. Eesti on väga hea riik selle poolest, et meil on kõrgharidus paljudele õpihimulistele tasuta. Kui sooritada peale keskkooli kõik eksamid edukalt, eriti matemaatika ja bioloogia, siis on põhimõtteliselt kõik uksed riigieelarvelistele kohtadele ülikoolis avatud. Kui aga mul oleks soov minna näiteks Ameerikasse õppima siis pole mingit võimalust teha seda tasuta. Loomulikult on ka Eestis õppimine tasuline kui sooritatud eksamid pole piisavalt head. Kui Eestis õppida magistrit siis läheb see maksma 90000.- . Selliseid peresid on vähe, kes seda endale lubada saaksid. Teatavasti langes majandussurutise ajal töökohtade arv. Paljud kõrgharidusega inimesed lihtsalt koondati oma ametipostilt ning neil tekkis küsimu, et milleks on siis k...

Eesti keel
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Varauusaeg

Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus ­ rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked ­ uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine ­ esimesena purj...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maajad

Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ­ ,,tõeline mees". ,,Tõelise...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

Aktiivselt tegutsesid mitmed organisatsioonid - Eesti kultuuri tutvustati välismaal ja vastupidi. Kindlasti aitas kultuuri arengule kaasa ka omariikluse saavutamine, sest nüüd kui oli oma iseseisev riik, siis tekkis paljudel soov tähtsustada just oma rahvust ja riiki ja tegeleda rahvuskultuuriga ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur ­ tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur ­ rahva argielus ja pidupäevil avalduv pärimuslik aineline ja vaimne kultuur ja kombed, see näitab iga rahvuse omapära ja identiteeti, tegutsevad mitmed seltsid, ühingud, ringid rahvamajades, korraldatakse näitemänge ja muusikapäevi. kultuurautonoomia ­ suurematel rahvusgruppidel on õigus luua...

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kultuuriteooria

Traditsioonilist kultuuri seostatakse ennekõike ,,kõrgkultuuriga", mis oli kättesaadav vaid valitud eliidile, mida iseloomustas stiil ja maitsekus, samal ajal, kui levikultuuri peeti labaseks, massiturule valmistatud kultuuriliseks tooteks, millega kaasnes kultuuritoote standardiseerimine ja massikäitumine selle kasutamisel. Levikultuur e massikultuur oli laiadele massidele tunduvalt kättesaadavam kui seda oli kõrgkultuur . See on nende kõige suurem erinevus. Siiski on kõrgkultuur muutunud võrreldes varasemate sajanditega tavainimesele lähedasemaks. Kõigil on vabadus tarbida kõike. Kui niiviisi levikultuuri ja kõrgkultuuri võrrelda, võib arvata, et selline tendents tekitab probleemi, et kõrgkultuur, mis jõuab laialdaselt massidesse, võib muutuda levikultuuriks. Kaasegsed autorid vaatlevad levikultuuri kui dominantsete ja allutatud klasside vahelist ala, samas kui mõned (nt...

Filosoofia
327 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inime...

Sissejuhatus...
489 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Maiad

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus?

Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvusliku väljendiga massiüritused. Rahva haritustase tõusis ja materiaalsed võimalused avardusid. Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, kuigi see oli range tsensuuri all, avardas see siiski eestlaste silmaringi. Põhja-Eestis näidati ka Soome kanaleid, sealt saadi informatsiooni välismaailma kohta...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Inimene, ühiskond ja kultuur

Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Esmalt kasutati seda eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate üles- tähenduste tegemiseks. Riiklik korraldus saigi üldjuhul võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule. 5. Ühtlasi lõi kiri eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks. See või- maldas üles tähendada pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kuid kirjaga kaasnes ka kõrgkultuur selle sõna kitsamas tähenduses ­ arene- nud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Nagu näeme, võib tsivilisatsiooni piiritleda mitme eri tunnusega. Kuid kõigis neis avaldub inimühiskonna senisest märksa suurem organisee- ritus, mis ilmneb omakorda kõige selgemini riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olidki lahutamatult seotud. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Ajaloo konspektid

Nende jõgede ümbrust nimetatakse Mesopotaamiaks, mis Kreeka keeles tähendab jõgedevaheline maa. Jõgede ümbruse pinnas oli pehme, niiske, sest jõevool, üleujutused kandsid põldudele rammusat mulda. Seega oli maad kerge harida, seeme kandis head saaki. Umbes 3500 a. ekr tekkis seal põlluharimisel põhinev kõrgkultuur . Kõrgkultuur e tsivilisatsioon ­ ühiskond, kus on arenenud põlluharimine, käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riigid, tuntakse kirja ja luuakse kõrgetasemelisi kirjandus ­ kunstiteoseid. Inimesed õppisid jõe ümbruse vilja kandvat ala laiendama. · Rajasid tammi ja kanaleid, et vesi pääseks kuivematele aladele. · Seal, kus vett liiga palju, juhiti vesi kanalitega eemale....

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Muusika

Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi ­ korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimesed eesti heliloojad

Eesti esimesed heliloojad Koostanud: Samuel Põldaru Aprill 2012 Sissejuhatus Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. Eesti heliloojate esimesse, ärkamisaegsesse põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris...

Muusika
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-30-ndatel

Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele (kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid, , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased: astronoom E. Öpik, Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur , loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli....

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Konspekt Vana-Kreeka ajaloost

VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene ­ Kujunes umbes 2000 ­ 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur . Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 ­ 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 ­ 500 e...

Ajalugu
552 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma, Etruskid ja Rooma riigi algus

8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulisemaks jõuks oli kodanike koosolekud, kus valiti magistraadid (kõrgemad riigiametnikud)...

Ajalugu
238 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti muusika

Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul" Runolaul on Soome rahvamuusika. Esitlusviis ühehäälne saateta, teema kalevala, pill kantele, tants jenka. 2. Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti ­ ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail ­ kuni 19. sajandi alguseni polnud piititlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil iseloomulik...

Muusika
136 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun