· Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? · Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? · Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? · Kirjeldage Jakobsoni kommunikatsiooniskeemi. · Kirjeldage Chomsky arusaama keelest. · Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? · Milline seisneb poststrukturalistliku tekstiteooria põhiline kriitika varasema tekstiteooria vastu ja kas see on põhjendatud? · Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? · Kuidas suhtuvad omavahel autor ja tekst? · Millised faktorid mõjutavad kultuurinähtuste kujutamist Marxi teooria seisukohalt?
Trubetskoi fonoloogia näitab, et iga foneem on määratletud teatava hulga tunnuste kaudu: kas täishäälik või kaashäälik. Kas kaashäälik või sulghäälik jne. Saab luua algoritmi, et iga tunnuse kohta saab öelda jah või ei. Märkide ühilduvus neid määratlevate tunnuste kaudu. Kui hakata neid tunnuseid kokku liitma, siis võime öelda, et need on ühisomadused, mis lasevad märkidel omavahel ühilduda, lauseid moodustada. 35. Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? 1) kõik, mis tähendab on informatsioon. Nt. kunstiteoste emotsionaalne sisu, ridade vahelt loetav. Või nt. mõne inimese kõnes sisalduv aktsent annab infot, milline on selle inimese päritolu. 2) Sõnum on informatsiooni sees olev luustik, mida ümbritseb lärm(mis tuleb informatsiooni destilleerimiseks kõrvale jätta) Nad on liiga paikapanevad ja karmid, seetõttu haavatavad, kui mõju teksti analüüsis on neil olnud pika aja vältel väga suur.
Tekstiloome on kogemuslik tegevus, mille puhul ka vilunud kirjutajad tunnetavad iga teksti alustades ainestiku suuremat või väiksemat vastuseisu, tarvidust luua mõtetest korrastatud tervik, raskust mõtteid keeleliselt täpselt väljendada. Tekstiloomes puudub piir, millest alates võiks kirjutaja öelda, et ta on saavutanud täiuse ning tal ei ole enam midagi õppida. Tekstiõpetuses kehtivad paljud üldreeglid. Näiteks võib väita, et tekstiteooria tundmine aitab tekstiloomele kaasa, on hea teksti sündimise eeldus. Kuid teooria tundmine ei lahenda kirjutamise kõiki probleeme, sest on inimesi, kes suudavad häid tekste kirjutada ka vaistlikult, teooriat tundmata. Tekstiloomele aitab kaasa ka see, kui autor · loeb ja kuulab võimalikult palju erinevaid või mingil kindlal teemal tekste; · kogub teda huvitavate valdkondade kohta ainestikku; · kirjutab võimalikult palju erinevaid tekste;
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Memoria: päheõppimine Pronuntiatio: ettekandmine Kõne koostisosad Sissejuhatus (exordium) Jutustus (narratio) Argumentatsioon (argumentatio): oma väidete põhjendamine (conformatio), vastase väidete kummutamine (refutatio) Kokkuvõte (peroratio) Topoi: kindlad kohad Tänapäeva retoorika-uurimisobjekstiks on kirjalik kõne Troopide (kujundite) uurimine lingvistiliste meetodite abil Tekstiretoorika (neoretoorika, kognitiivne retoorika jne)- teksti uurimine, üldine tekstiteooria, täpis- ja loodusteaduste keelte retoorilisus Kõlakujundid "Eufoonia"- ilukõne, kõlakujundlikkus/ hääliku, ühendi esiletungimine, koondumine, esilenihkumine "kakofoonia"- kole, inetu, kõle Alliteratsioon- kaashäälikute kordumine Assonants- täishäälikute kordumine Mets oli helde, laas oli lahke, Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik)
Algoritm: iga foneem saab ära määratletud teatud küsimuste kaudu. nt. O täishäälik, millega seda häält tehakse, huuled ümardatud. Fonoloogiline printsiip: märkide määratlemine üksikute tunnuste abil. kantav üle ka teistele märkidele. tähendust kandvad üksikud algosakesed. kokku liita lubavad teatud omadused märkidel. Märkide ühilduvus neid määratlevate omaduste kaudu. Märgid suudavad lauseid moodustada. Teksti teooriad · Strukturalistlik tekstiteooria. esitab kaks põhilist väidet: kõik mis tähendab on informatsioon, ka kunstiteoste emotsionaalne foon, ridade vahelt loetav, aktsent. teine väide: sõnum või see mis meile edasi antakse on selle meie jõudva informatsiooni sees olev luustik ning seda ümbritseb lärm, mis tuleb sõnumini jõudmiseks elimineerida. o kõik mis tähendab on informatsioon o sõnum on struktuuris, mida ümbritseb lärm
2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
