Psühholoogia konspekt (1)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

4 HEA

1. loeng
Aleksander LURIA – neuropsühholoogia rajaja, afaasia , ajukahjustused
ŠEREŠEVSKY – mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega
Daniel Tammet – autist , mäletas 22,000 Pi kohta
Oswald ja Wu – eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu

sajandi mudel – teadust võis teha igaüks põlve otsas – ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas.
Weierstrass – analüüsi isa
Teadvus – teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest
Pierre Janet – automatismid
Freud – väljatõrjumise mehhanism – teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse
Ebbinghaus – mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida
Rudolf Kallas – esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897 . Rahvalauliku mälu – alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid

loeng
Endel Tulving – mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi
Mälusõjad – kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi. 5a hiljem mõisteti õigeks kuna mälupildid olid pärit ajalehtedest.
Elisabeth Loftus – valemälestused, eriti efektiivne võltsitud fotodega -> juurdlusorganite sisendavad küsitlused võivad viia valetunnistuseni, alateadvusesse tõrjumine võimatu, mälupildid vaid hägustuvad ja muutuvad uue informatsiooni sisenedes
IQ – vaimset võimekust oluline mõõta, kuna psühholoogid peavad teadma, millisest piirist alates ei ole inimene võimeline oma tegudest aru saama ja oluline on osata seda ka mõõta.
Kohtuprotsessid - Gilesi IQ 61, süüdi mõrvas
Eneseteadvus – teadlik olemine iseendast ja oma tegutsemisest
Gordon Gallup – peeglitest: magava looma laubale tehakse märk mida näeb vaid peegliga, kui peeglisse vaatav loom puudutab laiku oma laubal vms, võib oletada, et tal on enesteadvus (tunneb ennast peeglis ära)
Peeglitesti on läbinud šimpans, orangutan, gorilla Koko, bonobo ahv, inimene (kandidaadid: elevant , haarakas, afaliin)
Peeglitesti EI OLE läbinud koer, tuvi, kaputsiinahv
Lapsed õpivad end ära tundma alles 2. eluaastaks.
Alison Gopnik – kommitest: kommikarbis pliiatsid, küsitakse lastelt mis sees on. Vastus: " kommid ", hiljem väidavad kõik 3. aastased, et arvasid seda kohe algusest peale
Rahvapsühholoogia – tüüpilised teadmised inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste, käitumise kohta
nt arvamus, et ainulapsed närvilisemad, vähem sotsiaalsed. Uurimustes ei vasta tõele.
Enamusel juhtudel ei vasta rahvuse stereotüübid tegelikele isiksuseomadustele!
Eraldi kasvanud kaksikud väga sarnased – seega kasvatuse mõju väike.
Vanematel ei ole olulist mõju iseloomuomadustele, kuid nendest oleneb väärtushinnangute, harjumuste ja hoiakute kujunemine.
Psühholoogia: üldiste seadustpärasuste uurimine eksperimentaalselt, väited ümberlükatavad, teadmised vastastikku kontrollitavad (tulemused avaldatakase avalikult, et teised saaksid kontrollida),
Emil Kraepelin : esimene ekps. Psühholoogia labor Eestis asus Näituse 2
Kinnituse ja ümberlükkamise ebasümmeetrilisus: universaalse väite kehtivust ei ole võimalik tõestada, ka üksainus negatiivne fakt lükkaks selle ümber (kõik luiged on valged, kuskil võib olla üks must luik)
Demarkatsiooniprobleem: teooria peab olema ümberlükatav
PsychINFO – 50 milj viidet, 650 ajakirja täielikult, osaliselt, 100 000 uut kirjet aastas
Psüühika eesmärk – maailmast tervikpildi loomine, lahendatakse konkreetsete ülesannetega mida nim psüühika funktsioonideks
Taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, liikumine
Daniel Kahnemann – Nobeli preemia 2002, psühholoogilise sissevaate toomise eest majandusteadusesse, inimeste otsused ei ole ratsionaalsed nagu eeldab majandus

Teadvus ja teadvustamatus
Ptolemaios – kirjutas esimesena teadvustamatusest (silmas tekkiva kujutise põhjal ei saa otsustada asjade tegeliku suuruse üle kuna see muutub koos vaatenurgaga ja kaugusega)
Eduard von Hartmann- 1869 Teadvustamatuse Filosoofia, 3 teadvustamatust – füsioloogiline (refleksid), suhteline (veel pole teadvuses), absoluutne (ei jõua sinna kunagi)
Freud – teadvustamatus (ID), eelteadvus (Ego), teadvus (Super-Ego)
Redutseeriv lähenemine – osakeste kirjeldamisest ja nende seoste uurimisest piisab teadvuse mõistmiseks (närvirakud ja omavaheline koostöö)
Sidumise probleem – pilt ümbritsevast on ajus hajutatud erinevate osade vahel, luuakse erinevad tõmmised, mis kaardistavad nähtut erineval moel
Nägemine: piirkond V4 spetsialiseerunud värvide eristamisele, V5 on värvipime, eristab liikumist (kahjustus – liikumispimedus – akinetopsia ingl)
Singer et al – sidumise probleemi ( kui nähtut töödeldakse eri osades, kuidas aju teab, et tegemist sama objektiga) saab lahendada närvirakkude sünkroonsuse uurimise teel.
Sidumine seisneb eri piirkondade aktiivsuse sünkroonsuses.
Crick – DNA struktuuri kindlakstegija ühes Watosniga. Ütles, et teadvus tekkis evolutsiooni jooksul hajutatud andmete omavahelise sidumise tõttu ajus.
Eneseteadvus:
William James – mitu mina (füüsiline, sotsiaalne, vaimne), mitu eneseteadvust
Standardteooria – eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel
Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt , mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu
Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik , geomeetriline mõtlemine – mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud
Reflektiivne mõtlemine – asi ja mõte sellest on eraldatud, trad . Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos
Inimesed konstrueerivad endale mõistuse mõistmise teooria (häirunud autistidel) – teiste inimeste teadmiste mõistmine, nende päritolu mõistmine (kui pall pannakse Anni äraolekul mujale siis Ann ei oska seda sealt otsida)
David Premack – uuris kas ahvid saavad aru teise kavatsustest, tahtmistest
Teadvuse seisundid :
Hüpnoos: Charcot – hüpnotiseerida saab hüsteerikuid, on patoloogia
Hyppolyte Bernheim – hüpnoosile alluvad enamvähem kõik, esile kutsub inimese mõistus ise
Nicholas Spanos – hüpnoos on eesmärgipärane tegevus, oleneb inimese kavatsustest ja olukorra tõlgendamisest, hästihüpnotiseeritavad tahavad jätta mulje kontrolli kaotanud inimesest
Hüpnoos alandab vastuolude tajumise võimet (Nt Stroopi test)
Raz – hüpnoos toimib kergesti mõjutatavate inimestega, kel kaob võime kriitiliselt tajuda
Freudi posthüpnootiline amneesia – vihmavarju avamine pärast hüpnoosi näide
UNI
Kleitmann 1938 unelabor, uneuurimise isa
Aserinsky – REM une avastaja
Unenägude seletused:
Freud – unenäod kaitsevad und, kuna enamus teadvustamata tunge on ebamoraalsed ja ei laseks magada
Ludwig Strümpell – me ei oska unenägusid ajaliselt paigutada, küsimus, miks me nii palju mäletame
Õppimise teooria – Jouvet – unes mängitakse läbi geneetiliselt sisestatud käitumismustreid, uued mälujäljed kinnistuvad
Crick – unustamise teooria – ebavajalik kustutatakse, saab hakkama väiksema ajuga
Sipelgasiilil ja delfiinil suhteliselt suurim aju, puudub REM uni
Tänapäevane lähenemine: uni kaitseb unenägusid, lihased une ajal ei tööta

SJ tunnetuspsühholoogiasse
Taju: stiimuli avastamine, tuvastamine , eristamine
Taju piirid: absoluutlävi – väiksem eristatav ühik, eristuslävi – väikseim võimalik vahe kahe stiimuli vahel, mida eristatakse (et on erinevad)
Sensoorne tundlikkus: positiivne adaptatsioon (tundlikkuse suurenemine), neg adaptatsioon (tundlikkuse vähenemine nt pideval kokkupuutel mingi valju heliga harjume sellega), selektiivne adaptatsioon kui on vahelduv kokkupuude
Stroopi test: näitab pidurdussüsteemi jõudlust tähelepanusüsteemist(nt sõna värvi nimetades suurem pidurdus kui sõna lihtsalt lugedes )
Tähelepanu silmapilgutus – mida lähemal on stiimulid üksteisele seda halvemini jõuavad nad teadvusesse ( numbrite jadas tähed, kui numbrite vahel 2 tähte, sain rohkem valesid vastuseid, kui numbrite vahel 6 tähte, märkasin rohkem)
Kahese ülesande eksperiment (dual task ) – lastakse teha kahte ülesannet korraga, halvem sooritus näitab, et ülesandetüübid võitlevad sama informatsiooni eest. Nt jalgrattasõit ja luule lugemine on sama edukalt sooritatavad nii koos kui eraldi tehes, essee kirjutamine ja luule lugemine mitte
Mälu!!!!
Sensoorne mälu – ikooniline (piltidena), kajamälu
Lühiajaline mälu – tahtlikult juhitav, väikese kestusega, piiratud maht, tundlik
Pikaajaline mälu
Eksplitsiitne mälu – teadlik info meenutamine, igapäevane (semantiline ja episoodiline)
Inplitsiitne mälu - alateadlik, kogetud info mõjutab teadvustamatult
Retrospektiivne mälu – tagasivaatav mäletamine
Prospektiivne mälu – edaisvaatav, tulevikus mäletamine
Tulving- protseduuriline , semantiline, episoodiline
Praiming – varasema stiimuli mõjutus hiljem (loetud sõna table, palutakse lõpetada tab... vastab ilmselt table kõigepealt)
Värskuse efekt – esimeste asjade mäletamine paremini
Esmasuse efekt – viimaseid asju mäletatakse paremini kui keskmisi
Töömälu visuaalse ja ruumilise info töötlemise uurimine:
visuaalse mahu tuvastamine: visuaalsete stiimulite esitus, keerulised kirjeldamist vajavad stiimulid, hääldamisülesande kordamine samal ajal
ruumiline: teekonna kirjeldamine ruumiliselt, tähiste suhteline paiknemine
Episoodiline vahehoidla: erinevatest allikatest tuleva info hoidmiseks ja sidumiseks. Känkimine (tükkideks sidumine) – mahu näitaja, staatiline sidumine, dünaamiline sidumine (keerulisem)
Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada.
Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv)

Arengupsühholoogia
Arenguetapid :
0-2 imikuiga, infancy
2-7 varane lapseiga , eelkooliiga
7-12 keskmine lapseiga, kooliiga
12-19 murdeiga
20- 30ndad varane täiskasvanuiga
40-50ndad keskmine täiskasvanuiga
60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga
sotsialisatsioon – kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine
USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis ( viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis)
Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud.
Murdeiga liikunud varasemaks ja pikemaks.
Täisea kriteerium varem väline näitaja (abiellumine nt), nüüd sismine (vastutusvõimelisus)
Täiseale peetakse oluliseks ka mängu, mida varem omistati vaid lastele.
Eapiirid on sotsiaalsed konstruktid.
Thomas ja Chess - väikestel lastel erinev temperament. 40% kerge temperamendiga, 10% raske temperamendiga, 35% ebamäärased, 15% raskesti ülessoojenevad
80ndatel attachment theory – varajased kiindumussuhted mõj. Tervet elu
Esimesel eluaastal mõõdetud seonsomotoorsed võimed ennustavad tulevast IQ-d vaid 1-2%
4-5 a IQ ennustab hästi murdeea , täiskasvanueas intelligentsi.
6-18 a vahel muutus 60%-l lastest IQ 15 punkti
Kohtupraktikas laste tunnistused:
4.aastased mäletavad paremini kui nooremad
6a alates usaldusväärsemad. Kergesti sisendatavad, küsitleda kiiresti, vbl ema poolt, kasutada mittejuhtivaid küsimusi.

Loeng – vaimsed võimed
Psühhomeetriline lähenemine:
Spearman – g-faktori, 1904 "general intelligence..."
g faktor on kaasasündinud, s-faktor on testile omane võimekuse avaldumine
Kahe faktori teooria – iga ülesande jaoks vaja üldist võimekust ja spetsiifilist võimekust
Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus.
G katab u 50% variatioonidest
Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud
Binet – vaimsete võimete test
planeerimine , kohanemine , õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted
Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus , numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline
Raymond Cattell 20.saj– 1) fluiidne e voolav intelligentsus , sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid

kristalliseerunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed , numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded.
Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon
James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus)
Binet – 1905. esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala, et eristada kooli
Stern – intellignetsuse koefitsent IQ
IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100
Stanford -Binet vaimse võimekuse test (1916) – verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu
Wechsler – 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne
Raveni progresseeruvad maatriksid – populaarne, hinnatud,
Kaufmann – K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja
Flynni efekt – IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti

loeng : Motivatsioon ja emotsioonid
motivatsioon – tegevust mõjutavate tegurite kogum
motiiv – tegutsema ajendav tegur
motivatsiooniline seisund – motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund
Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine
Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud.
Ekmann – põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus
Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima
Ortony ja Turner (1990) kritiseerisid baasemotsioonide ideed- ei teata palju neid on ja miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel
Lazarus – eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa) emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid
Hirm – signaliseerib füüsilisest karistusest
Ärevus – ebamäärasus, enesehinnang , arenes sotsiaalseks ellujäämiseks
Pidev tajutud kontrolli puudumine – õpitud abituse kujunemine ( Seligman )
Toimetulekuviis – ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda
Õnnelikkus – subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000)
Õnne emotsioon motiveerib planeerima, saavutades isikliku kontrollitunde

SJ tunnetuspsühhi II
visuaalne töömälu kordamine
Ajataju
Impulsiivsus kui ülehinnatud aeg.

loeng – Normaalsus ja ebanormaalsus

subjektiivne norm – lähtepunkt iseendast
2) normatiivne norm – lähtepunkt ideaal
Rieff 1986, iga kultuur postuleerib ideaalse isisksusetüübi ja ideaalse elukaare

kultuuriline norm – normaalne on see, mida enamus inimesi teeb
Dunn , Plomin – iga kultuur vastandab erinevusi, kõik kalduvad veidi keskmisest, igas kultuuris psühhoteraapiasse kalduvaid maagilisi nähtusi

statistiline norm – stat. Keskmisele lähedal

kliiniline norm – normaalne kui täitdad sotsiaalset rolli
Goffmann, 1967 – toimetuleuoskused ja interpersonaalsed oskused
Parsons, 1964 – inimene ei saa end lihtsalt kokku võtta
Kliiniline psühholoogia teemad
psühhopatoloogiate süstemaatika
psühhopatoloogiate teooriad
kuidas neid ravida
Psüühikahäirete seletuste ajalugu

Demonoloogiline

Somatogeenne – Hippokrates (ebanormaalne – aju patoloogia)

13-16. sajand Pime Aeg – demonoloogia , haigete isoleerimine

15.-17.sajand – spetsiaalsed varjupaigad

Humanistlik paradigma (18. saj) – Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust
1824. esimene varjupaik Riias
1880. psühhiaatria TÜ-s

Kaasaegse mõtlemise algus (19.saj lõpp)
Emil Kraepelin – 1883. psühhiaatria käsiraamat, dementia ja maniakaal-depressiivne psühhoos
Mesmer ja Charcot – psühhogeenne oluline, hüsteeria ravimine
Breuer – vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi
Kaasaegsed paradigmad :
Analüütilis-dünaamilised
Freud, Fromm, Jung ;
Psühhoptatoloogia põhjus teadvustamata tungide mahasurumine, omavahelised konfliktid
Ravi: teadvustada konflikt ja see lahendada, muuta saab vaid teadvuses, vastupanu analüüs
Kognitiiv-käitumuslikud
Bandura, Goldfried & Davidson, Wolpe
põhinevad tingimisel ja sotsiaalsel õppimisel
Kelly 1955 – personaalsete konstruktide teooria
Beck 1976 – kognitiivne teraapia
Ellis 1962 – ratsionaal .emotiivne teraapia
KÄITUMISTERAAPIA: Häire õpitud või kujunenud elusündmuste + psühhogeense haavatavuse koosmõjul. Ebakohane.
Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta. Välise käitumise muutmine muudab kognitiivseid ja afektiivseid probleeme.
Põhjustest olulisem käitumise säilitamine.
KOGNITIIVNE TERAAPIA: Dobson ja Block – kognitiivsed protsessid vahendavad emotsioone ja käitumist. Ebafunktsionaalsed skeemid .

muuta moonutatud infotöötlust 2) korrigeerida neg automaatmõtteid 3)muutuvad neg automaatskeemid
Kogemuslikud-ekspressiivsed
Rogers 1951 – kliendikeskne
Perls 1976 – geštalt
Frankl -logoteraapia
Singer ja Pope – kujutlusteraapiad
jne
Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast.
Strateegilised -süsteemsed
Minuchin, Andersen, White & Epsten jne
Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest. Mitte otsene probleemilahendus vaid lähedastevaheline konfliktilahendus , infotöötlus ja suhtlemine .
Teraapia efektiivsuse kriteeriumid – APA

Väh 2 uurimust : efekt võrdne või ületab ravi, platseebot vms

Üksikjuhtumite suur arv: hea eksperimentaalne kava, võrreldud teistega

Ravimanuaalidele vastavus

Katsegrupid detailselt kirjeldatud

Mõju demonstreerinud 2 eri uurijat
Biopsühhosotsiaalne lähenemine
Organism seotud. Bio + sots + psüh interaktsioon. Normaalsuse mõistmiseks nii inimese kui keskkonna uurimine vajalik.
Tänapäev:
300 häiret, 400 teraapiat, 200 lastele
DSM IV teljed

põhidiagnoos

kaasuv isiksusehäire v vaimne alaareng

kehaline haigus, seotud põhiga

psühhosotsiaalse stressori tase (1-5)

üldine funktsioneerimine (1-100)
10. loeng Mõtlemine ja keel
MÕTLEMINE – mõistete moodustamine, vaimsete elementidega manipuleerimine , organiseerimine , probleemide lahendamine
Peirce – sümbol on miski mis mõtlemises asendab midagi muud
Elemendid esinevad
Analoogiliselt – kujundina
Sümboliliselt – mõistete, skeemidena , stsenaariumitena
Keel – loov, struktureeritud
Sümbol – keele vorm mida saab kasutada teise asja esindamiseks
tähenduslik, osutav, suhtlemiseks mõeldud
Piaget: lapsel keel egotsentriline ( monoloog iseendaga), areneb kognitsioonidega suhtlemiseks
Võgotski: keel ja mõtlemine arenevad koos, keel kohe suhtlemiseks
tavamõiste – välised tunnused, seosed asja ja sõna vahel
teaduslik mõiste – mõistete süsteemis, seosed mõistete vahel
Laste sõnad: sõna tähendus iseloomulike tunnuste abil
Eve Clarck: tähendus tajutud vastavalt omadustest
Nelson - vastavalt funktsioonile
Benjamin Lee Worf – lingvistiline determineeritus : keele struktuur määrab mõtlemise ja taju

loeng – Isiksus
Leksikaalne hüpotees: suurem osa isiksuseomadustest väljendub keeles mida inimene kasutab
Allport , Odbert (1936) - psüh.leksikaalne uurimus, inglise sõnramaat, 17 000 sõna
Angleitner, Ostendorf (2000) – ida ja lääne saksamaa isiksuste võrdlus
Mischel (1968) kritiseeris seadumustest lähtuvat isiksuseteooriat: ütles, et isiksus muutub sageli, situatsionism, eri olukordades korrelatsioon max .30
Kognitiv-afektiivne isiksuseteooria :
Isiksus koosneb: encoding - kategooriad endale ja ümbritsevale, ootused ja uskumused, afektid, väärtused ja eesmärgid, kompetents ja eneseregulatsiooniplaan

loeng – Isiksus ja kultuur
Ruth Benedict,Margareth Mead – kultuur voolib isiksuse
Modaalne isiksuseteooria – Cora DuBois- isiksuse määrab lapse kohtlemine varases eas.
Am. kultuuri ja isiksuse koolkond – 1) kõik käitumine on oma kultuurilise mustriga
2)erinevused saavad alguse lapseeas 3) kultuuriliselt peamised omadused mõjutavad

ei olnud konsensust isiksuseomaduste suhtes üldse (osad Freudi järgi, osad muu)
erinevad meetodid

Viie faktori teooria – seadumused, kohastumused , enesekontsept, objektiivne biograafia, välised mõjutajad
Montesqieu – kliimast oleneb temperament
Terracciano (2005) kernel of truth – rahvuslik iseloom ei vasta tõele, hoiab nö rahvusliku vaimu, sarnasemad kui mõõdetakase samade instrumentidega (Baltikumis vastasid stereotüübile rohkem kui mujal)
Väga püsivad stereotüübid.

loeng Sotsiaalne käitumine
käitumisteadused, väljend 50ndatel

sajandi I pool – käitumine peamine -> biheiviorism (sotspsüh kui teadus sotsiaalsest käitumisest)
põhiidee: käitumine juhtiav tagajärgedega (tasu v karistus ), ei tööta alati. Kui erinevad hoiakud satuvad vastuollu tekib kongitiivne dissonants ja inimene püüdleb taskaaalu poole, muutes hoiakut.
Praegu peamine tunnetusprotsessid – kognitiivpsühholoogia
Milgrami eksperiment 1974 – elektrišokid
Zimbardo vanglaeksperiment 1971

saj Saksamaa – rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie)
inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära
19.saj lõpp Prantsusmaa – massi/hulga psühholoogia
Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega

saj lõpp Ameerika
Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine

saj vahetudes – significant others
W. McDougall (1908) – käitumine olulisim kuid vaeslapse osas, instinktid aitavad mõista
HOIAKUD 20-30ndad Ameerikas
käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda
AGA 1934 – La Piere – verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud
Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise
K.Lewin: Käitumine = keskkond + isiksus
Juhtimisstiilid:
Autorikraatlik, demokraatlik, anarhistlik e las minna tüüp
Yerkes- Dodson seadus – toimime paremini keskmiselt stimuleeritud olekus
Thomase teoreem ,: kui in´imesed tajuvad midagi reaalsena, muutub see reaalseks oma tagajärgedes
Konformsus : Asch, 2/3 inimestest ütleb vale pikkusega joone
Loeng 14. Sotsiaalne kapital
sotsiaalne kapital- seotud ja usaldus
Kahnemann (psühholoog) 2002 Nobeli preemia psühholoogia viimise eest majandusse
Bentler 2007,APA auhind
Infoühiskonda üleminek tõi suure "vapustuse" – inimkooslouste taasavastamise
Moreno 1941 – thenoloogia arenguga on olulisemad informaalsed sotsiaalsed võrgustikud
Sots. Kapitali mõiste 80-90ndatel. Püüab luua tervikut vastanduses atomiseerumisele.
Putnam – inimesed ei võta sots. Elust osa, võõranudvad teineteisest. Omavalitsuste efektiivsus sõltub kohalikust rahvastikust (koostöövalmis, usaldav), väljendub ka majanduslikult.
Sotsiaalse kapitali vähesus viib kuritegevuse tõusuni, valimisaktiivsuse langemiseni, perekondade ja sõpruskondade lagunemisele , usaldamise vähenemisele, narkomaania tõusule
Fukuyama – 90ndatest interneti tulek viis tõelisele infoajastule, sotsiaalne kapitaliseerumine on majandusreformide 2. aste
Durkheim – mehaaniline solidaarsus , orgaaniline solidaarsus (vabatahtlikud seosed) – interneti tulles orgaaniline solidaarsus areneb
Sotsiaalne kapital mõiste ühendab psühholoogia + majandusteaduse + poliitika (miks osad inimkooslused ei tööta, kas selle taga on usaldamatus )
Objektiivsed näitajad – kuulumine rühmitusse
Subjektiivsed – usaldamise määr
Lähenemised:
agregeeritud e kogukondlik – poliitikud fukuyama, putnam /Fukuyama- väärtused ja normid, mida inimesed kaasas kannavad, vajalikud majanduseduks)
personaalne e individualistlik – psühholoogid: kas on individuaalsed erinevused sots. Ressursside kasutamisel . Vajalik koopereerumiseks.
Eristatakse individuaalset kapitali (isiku sots. Seoste hulk ja kvaliteet)
Kollektiivset kapitali
Portes 2000 – sotsiaalse kapitali mõiste suurim eksport sotsioloogiast
Putnam – sotsiaalse kapitali indeks. Mida suurem seda parem koolitöö.

loeng Psühholoogia ülesanded ajuteadustes
Käitumine ajus, närvirakkude suhtlemisel põhinev. Närvitalitlust kannavad edasi sünapsites vabanevad ühendid.
1839 Purkinje – närvirakk – koosneb rakukeha, aksonid , dendriidid ja närvilõpmed
elektriline aktiivsus põhjustab polariseerumise ja ioonid hakkavad liikuma, ülekanne sünapsis
Olds ja Milner – loomad manustavad endile uimasteid
Eakamatel ärgastus tagasihoidlikum.
Vaba tahe on molekulide sihipärane suunamine.
Psühholoogia ülesanded:
meenutada eksimusi ( frenoloogia ) – vältida neofrenoloogiat (fMRI-d)
juhatada mõistlike järeldusteni
molekulaarne kaos üldistada tervikuks – palju erinevaid virgatsaineid
eristada uurimisobjekti, hiire pealt ei saa üldistada inimesele (zoomorfism loomalt inimesele, antropomorfism)
eristada adptatsiooni düsadaptatsioonist
individuaalsete erinevuste mõistmine
häirete osade mõistmine ja koosesinemine
Sõltuvuse komponendid: hüve ennustamine ja nautimine, mälu ja tingimine, otsustamine, olulisuses omistamine
kultuuri ja aju seosed: serotoniini geeni esinemine ja individualism -kollektivism ühiskonnas.

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 122 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dzemm Õppematerjali autor

Märksõnad ja põhimõisted loengutes käsitletust. Sobib materjali kordamiseks.

psühholoogia psühholoogia konspekt

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

Ülevaade psühholoogiast

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

docx

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

diskrimineerivad rassilise, usulise, soolise või rahvusliku tunnuse põhjal - Seetõttu on ja ilmselt ka jääb vaimse võimekuse testimine vastuolusid külvavaks ning regulatsioonidele altiks valdkonnaks. - Kes võivad IQ teste läbi viia ja tõlgendada - Spetsialiseerunud testikirjastajad - Sisuliselt tähendab B-tase, et inimesel on teadmised vaimsetest võimetest ja nende mõõtmisest vähemalt kolmeaastase psühholoogia bakalaureuse programmi tasemel. - Vaimsete võimete testimine kliinilises kontekstis esitab testijale veelgi suuremaid nõudmisi. Eeldatakse, et testide kasutajal ja nende tulemuste tõlgendajal on vähemalt magistrikraad psühholoogias ja superviseeritud praktilised kogemused testidega töötamiseks. Sisuliselt tähendab see vähemalt kuut aastat psühholoogiaõpinguid ja praktilise psühholoogitöö kogemu - Enamus IQ teste tasulised ja ühekordne testimisõigus suht odav

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

doc

Eksamikonspekt II osa

Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste

Sissejuhatus psühholoogiasse ii

docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia