vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda. Pereringis tekivad lapsel esimesed kiindumussuhted, mis panevad aluse väärtushinnangutele ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus) hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut. Laps on väga paljude sidemete abil perekonnaga seotud. Siin põimuvad suhted ema ja isa, õdede ja vendade, vanavanemate ja sugulaste vahel. Laps jäljendab, talletab ja võtab kõike õige mudelina, olgu see siis hea või halb (Saarits 1998).
Analüüsimisel lähtusin A. Maslow püramiidist. Juhan on pärit linnast ja perest, kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida. Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne, on tarvis "piisavalt head ema"- empaatilist ja vastutustundlikku. Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agressiivset käitumist võib sellest järeldada, et ta on jäänud täiskasvanute tähelepanuta või on olnud tähelepanu vähene.
kohale. Suhtumine endasse ja teistesse armastuses kiindumusstiilid: Lähedussuhete erijooneks on läheduse kogemine, pakkumine ja vastuvõtmine. Mõnel inimesel on raske armastussuhteid luua, lähedust taluda, olla armastatuga avatud jne. Arengupsühholoogid seostavad seda lapsepõlvega, mil kujunesid arusaamad enda, teiste ning suhete kohta. Ameeriklased Cindy Hazan ja Phillip Shaver on välja toonud, et täiskasvanuea romantilised ja lapsepõlve kiindumussuhted omavad sarnaseid jooni, nt soov teise isiku läheduse järele, vastumeelsus lahusoleku suhtes. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos emotsionaalselt ja füüsiliselt, toetades suhte püsimist. Briti arengupsühholoog John Bowbly uuris ema-lapse vahelist suhet ning leidis, et lähedusvajadus on kaasa sündinudning motiveerib otsima ärevuse korral kaitset olulistelt teistelt ehk inimestelt, kes on lapsele tähtsad ning kelle hinnanguga ta arvestab
hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese Kiindumusprotsessi staadiumid: lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 1. Kiindumuseelne staadium (0 – 3 kuud) – jonnakaks või kurvaks, kui ta emast lahutatakse. 6 nädalane beebi hakkab huvi tundma teda 4. Mitmekesine kiindumuse faas (9 - … kuud) – ümbritsevate inimeste ja keskkonna vastu. Seda tekivad kiindumussuhted ka teiste lähedaste väljendab ta läbi erinevate tegevuste (nt inimeste ( isa, vanaema, - isa ja õed-vennad) ja ka sotsiaalne naer) võõrastega (nt. mängukaaslased). Ehkki võõristamine väheneb, jääb tugevaimaks ikkagi kiindumussuhe emaga.
Murdeiga liikunud varasemaks ja pikemaks. Täisea kriteerium varem väline näitaja (abiellumine nt), nüüd sismine (vastutusvõimelisus) Täiseale peetakse oluliseks ka mängu, mida varem omistati vaid lastele. Eapiirid on sotsiaalsed konstruktid. Thomas ja Chess - väikestel lastel erinev temperament. 40% kerge temperamendiga, 10% raske temperamendiga, 35% ebamäärased, 15% raskesti ülessoojenevad 80ndatel attachment theory varajased kiindumussuhted mõj. Tervet elu Esimesel eluaastal mõõdetud seonsomotoorsed võimed ennustavad tulevast IQ-d vaid 1-2% 4-5 a IQ ennustab hästi murdeea, täiskasvanueas intelligentsi. 6-18 a vahel muutus 60%-l lastest IQ 15 punkti Kohtupraktikas laste tunnistused: 4.aastased mäletavad paremini kui nooremad 6a alates usaldusväärsemad. Kergesti sisendatavad, küsitleda kiiresti, vbl ema poolt, kasutada mittejuhtivaid küsimusi. 6. Loeng vaimsed võimed Psühhomeetriline lähenemine:
Kui varajane ema-- lapsesuhe sisaldab esmajoones negatiivseid kogemusi, kahjustab see eneseväärikustunde kujunemist. Esimesel eluaastal tekib põhiturvalisus sel moel, et hoidja on kogu aeg käepärast ja laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt. Ka hiljem on täiskasvanu kättesaadavus kordaläinud vastastikuse mõjutamise suhte põhieeldusi. Pärastpoole ei tähenda see enam pidevat lapse juures olemist, vaid käepärastolekutunnet: laps teab, et tema esmased kiindumussuhted on püsivad ja nende peale võib loota. Siis räägitakse lapse psüühika hilisematest arengujärkudest. Lapse esimeste eluaastate tähtsuse rõhutamine ei tähenda seda, et isiksus on seejärel kujunenud. Need annavad vaid lähtekoha, kujundavad isiksuse tuuma, kuid kuue esimese eluaasta arengu hälvetes peituvad paljude psüühiliste hälvete juured. Isiksuse kujunemine kestab varajase täiskasvanueani, mingil määral kogu elu.
novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse.
erinevate funktsioneerimisel veelgi laialdasemad kui seotud vaid perevägivallaga. Perekonna funktsioneerimine on kompleksne - liikide esinemissagedus - küsimus Eesti vanematevaheline konflikt, kiindumussuhted lapse ja vanema ühiskonnas vahel ning vanemate kasvatus-praktika on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist vastastikku (Cummings, 1997). Kui Kristi Kõiv vaadelda näiteks lapse väärkohtlemise seoseid
138 Alla kolmeaastased lapsed kallistavad ja musitavad oma väikesi õdesidvendi ja püüavad neid abistada. Nad samas ka narrivad ja kiusavad neid, kusjuures teisel eluaastal narrivad nooremad neid omakorda. Tihti, kui suhetes puudub tasakaal, tuleb ette, et üks laps (enamasti noorem) on sõbralik, samas kui teine (enamalt jaolt vanem) on agressiivsem. Noorimatel lastel arenevad kergesti kiindumussuhted oma vanematesse õdedesse ja vendadesse. Titad on häiritud, kui nende alalised kaaslased lähevad kuhugi ära; nad tervitavad neid rõõmuga, kui nad tagasi tulevad; nad eelistavad oma pere lapsi mängukaaslastele ja otsivad nende juurest kaitset, kui ruumi siseneb võõraid. Noorematele lastele pakub rahuldust vanemate jäljendamine. Ettekujutus, et ühe pere lapsed teineteisest hoolivad, ei avalda mõju
annaabi.ee 
