liigid,seda sarnasemad on nende valkude koostisk DNA nukleotiidide järjestus.N:inimene,simpans) Ev.tõendid:homoloogilisus(inim.käsi,linnutiib-sarnane ehitus,erinev funktsioon)paleontoloog.leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin
sinna sattunud liigist ja on spetsialiseerunud toiduallikate järgi. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või loob täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele. Konvergents seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega ega muuda organismirühma põhitunnuseid. Nt. delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused (põsisoojasus, poegade sünnitamine ja toitmine emapiimaga, õhuhingamine), ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga. Ka mõned üksikud sarnase funktsiooniga elundid võivad konvergentsi tulemusena võrdlemisi sarnaseks muutuda. Väljasuremine üksikute liikide või tervete rühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. evolutsiooniprotsessis tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist seni eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi
Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd. Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt
Mikroevolutsioon on näiteks... Liigisisesed evolutsioonilised muutused. Alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis. Makroevolutsioon on näiteks... Uute geenide teke. Liigist kõrgemate organismirühmase teke ja areng. Kaks konvergentsi iseloomustavat näidet! Delfiinil ja hail voolujoonelise kehakuju tekkimine. Lennuse tekkimine lendkonnal ja lendoraval. Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina? Tõestab erinevate liikide ühist päritolu. Homoloogia? Antud elusolendite jäsemeteluude ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust. Analoogsed organid on näiteks..
Keha on nii välja sirutatud kui võimalik. · Seliliujumine- ainus ujumisviis, mille start antakse veest. Käed liiguvad vaheldumisi nagu veskitiivad. Keha on välja sirutatud. · Rinnuliujumine(brass)- kõige aeglasem ujumissstiil. Käsivarred ja jalad püsivad vee all. Jalad liiguvad koos konna moodi jõnksutades. · Liblikujumine- kasutatakse tugevaid kahekäetõmbeid,mille abil ennast vees edasi tõugatakse. Jalad liiguvad üles alla nagu delfiinil. Vettehüpped Vettehüpete puhul hindavad kohtunikud stiili. Vettehüpped jaotuvad hoolaua- ja tornihüpeteks. On kuus hüppeklassi:rinnutiseisust ette, seljatiseisust taha, rinnutiseisust taha, seljatiseisust ette, kruvihüpped ja hüpped kätelseisust. Need klassid võimaldavad kokku rohkem kui100 erinevat hüpet olenevalt stardiasendist ja liikumisest õhulennul. Kujundujumine See sport on nagu veeballett, milles ujujad sooritavad muusika saatel kunstilisi liikumisi vees või vee all
polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda. Delfiin elab kuni 30- aastaseks. Delfiinid ja inimesed Igal aastal hukkub tuhandeid delfiine kalurite võrkudes. Aegajalt juhtuvad terved delfiinide parved randadele. Väga harva õnnestub neid päästa. Arvatakse, et randumine on delfiini kajaloodi vigastuse tagajärg, mille põhjustajaks olla laeva radar. Delfiinil tekivad vigastuse tõttu orienteerumisraskused ning ta satub kaldale. Ta kutsub abi ning kaldale satuvad seetõtu ka teised, talle appi tulnud delfiinid. Inimestesse suhtuvad delfiinid suhteliselt rahulikult. Kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama. Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsed. Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav.
Suudab paremini kasutada keskkonda, kus ta elab. Suudab asustada uusi elupaiku. Sõltub vähem keskkonnast. Toob kaasa: Organismirühmade mitmekesisuse ehk divergentsi. Divergents- liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ülisest eelasvormist. Näiteks putukad ja õistaimed Takson- kindlasse kategooriasse kuuluv organismi rühm Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid. ii
Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses *Rikkalik maksaensüümide kompleks, mis võimaldab lagundada mürkaineid (toksiine, alkaloide, eeterlikke õlisid) Looduslik valik Et looduslik valik toimiks, on vaja populatsioonis muutlikkust. Geneetiline mitmekesisus tagab kohastumise kliima ja evolutsiooni teguritega
omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades.(jäsemete mitmekesisus) Divergentsi ulatus sõltub: • uue organismitüübi arenguvõimelisusest • elupaikade mitmekesisusest (uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme) Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused, ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga) Progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Väljasuremine - Peamine põhjus: kliima muutub. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: • suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel • spetsiifiliselt toitujatel • tipptarbijatel • rändajatel
omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades.(jäsemete mitmekesisus) Divergentsi ulatus sõltub: · uue organismitüübi arenguvõimelisusest · elupaikade mitmekesisusest (uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme) Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused, ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga) Progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Väljasuremine - Peamine põhjus: kliima muutub. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: · suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel · spetsiifiliselt toitujatel · tipptarbijatel · rändajatel
Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret. Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on üks jalgade delfiinilöök alla peale starti ja igat pööret. Jalgade tõuke ajal peavad jalalabad olema pööratud väljapoole. Jalgade käärlöögid ning vibreeriv ja delfiinilöögisarnane liikumine alla ei ole lubatud. Jalataldade ilmumine veepinnale ei ole karistatav juhul, kui sellele ei järgne jalgade delfiinilöögisarnast liikumist alla. Iga pöörde ajal ja finiseerimisel tuleb sooritada seinapuude samaaegselt kahe käega ülevalpool või allpool veepinda või veepinnal
Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret. Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on üks jalgade delfiinilöök alla peale starti ja igat pööret. Jalgade tõuke ajal peavad jalalabad olema pööratud väljapoole. Jalgade käärlöögid ning vibreeriv ja delfiinilöögisarnane liikumine alla ei ole lubatud. Jalataldade ilmumine veepinnale ei ole karistatav juhul, kui sellele ei järgne jalgade delfiinilöögisarnast liikumist alla. Iga pöörde ajal ja finiseerimisel tuleb sooritada seinapuude samaaegselt kahe käega ülevalpool või allpool veepinda või veepinnal
Aserinsky REM une avastaja Unenägude seletused: Freud unenäod kaitsevad und, kuna enamus teadvustamata tunge on ebamoraalsed ja ei laseks magada Ludwig Strümpell me ei oska unenägusid ajaliselt paigutada, küsimus, miks me nii palju mäletame Õppimise teooria Jouvet unes mängitakse läbi geneetiliselt sisestatud käitumismustreid, uued mälujäljed kinnistuvad Crick unustamise teooria ebavajalik kustutatakse, saab hakkama väiksema ajuga Sipelgasiilil ja delfiinil suhteliselt suurim aju, puudub REM uni Tänapäevane lähenemine: uni kaitseb unenägusid, lihased une ajal ei tööta 4. SJ tunnetuspsühholoogiasse Taju: stiimuli avastamine, tuvastamine, eristamine Taju piirid: absoluutlävi väiksem eristatav ühik, eristuslävi väikseim võimalik vahe kahe stiimuli vahel, mida eristatakse (et on erinevad) Sensoorne tundlikkus: positiivne adaptatsioon (tundlikkuse suurenemine), neg
reljeefis. Portreed olid väga tõepärased, võeti ka surimaske, mis olid egiptlaste omadest karaktiseeritud. Alates 1. saj kunstist väljendub naine kui isiksuse väärtustamine, võib välja lugeda daami intelligentsi ning positsiooni. Ka lihtsad Kreeka soengud asendusid erilistega. Skulptuuris väljendub jumalikustamine keisri täiuslikus atleedifiguuris ning mõnikord idealiseeritud näos. Augustuse paraadportreel vihjab tema jumalikkusele atleetlik keha, Amor delfiinil (Aphtodite sümbol), kehakatte vähesus, kuna ta oli muidu külmakartlik mees. Rooma kunsti tõepärane kujutus kestis 4. sajandi allakäiguni. Võidusambad püstitatud suurte ja võidukate sõjakäikude jäädvustamiseks, mille reljeefil sõda üksikasjalikult tähtsündmusi kujutati. Tunti perspektiivi, keisrid olid vaenlastega sama suured. Traianuse sammas. Loodud ratsakujuddest on säilinud vaid Marcus Aureliuse kuju, ülejäänud valati kahuriteks.
täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele (maismaa taimede teke lõi eeldused loomade väljumiseks merest). Organismitüüpide mitmekesistumine võib mõnikord viia divergentsile näiliselt vastupidisele muutustele konvergentsile. See seisneb erineva päritoluga organismide sarnastumises sarnastes tingimustes. Divergents ja konvergents käivad kõrvuti (nt. delfiinil on imetajate põhitunnused püsisoojasus, poegade sünnitamine, toitmine emapiimaga kuigi kehakujult sarnaneb ta kalaga). Evolutsiooniliseks protsessiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismtüüpide teket ja edasist arengut. Mikroevolutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt
annaabi.ee 
