Raamatupidamise praktika aruanne (16)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala

Eesnimi Perekonnanimi
Kursuse nr
Raamatupidamise praktika I
Firma nimi

Ettevõttepoolne juhendaja : XXXX
Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee- Juurik

Tallinn 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 4
1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA 5
1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur 5
1.2 Ettevõtte ajalugu 6
2 Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm 6
3 Rahaliste vahendite arvestus 7
3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid 7
3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus 7
3.3 Kassatehingud 8
4 Arveldused aruandvate isikutega 8
5 Varude arvestus 9
5.1 Varude arvestuses kasutatavad dokumendid 9
5.2 Varude laoarvestus 9
5.3 Varude arvestus raamatupidamises 9
5.4 Varude inventeerimine 10
6 KINNISVARA INVESTEERINGUD 10
7 Materiaalse põhivara arvestus 10
7.1 Materiaalse põhivara liigitus 10
7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus 10
7.3 Materiaalse põhivara kulumi arvestus 11
7.4 Materiaalse põhivara remondi arvestus 11
7.5 Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine 11
7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine 12
7.7 Materiaalse põhivara hindamine 12
8 Immateriaalse põhivara arvestus 12
9 Lühiajaliste kohustuste arvestus 13
9.1 Lühiajalised laenukohustused 13
9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro 14
9.3 Eraldised 14
9.4 Muude lühiajaliste kohustuste ja ettemaksete arvestus 14
10 Töötasude arvestus 15
10.1 Palga arvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded 15
10.2 Puhkusetasude arvestus 15
10.3 Maksude arvestus töötasult 15
11 Pikaajaliste laenukohustuste arvestus 16
12 Omakapitali arvestus 17
KOKKUVÕTE 17

Sissejuhatus

Praktika temaatika sisaldab ettevõttega tutvumist, raamatupidamise töökorralduse ja tööjaotuse uurimist , rahaliste vahendite arvestust , arveldusi aruandvate isikutega, varude arvestust, materiaalse põhivara arvestust, immateriaalse põhivara arvestust, lühiajaliste kohustuste arvestust, töötasu arvestust, pikaajaliste laenukohustuste arvestust ja omakapitali arvestust.
XXXX OÜ-s oli minu juhendajaks juhatuse liige , kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika käigus tekkis nii mitmeidki jooksvaid küsimusi, kuid nendele sain lihtsa selgitusega kiired vastused.
Praktika käigus sain väga palju juurde uusi kogemusi, teoreetilisi teadmisi ja jäin väga rahule.
Praktika kestis kokku 7 nädalat. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli juhatuse liige XXXX.

TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA

OÜ XXXX pakub raamatupidamisteenuseid väikestele ja keskmistele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõttjatele, mittetulundusühingutele ja korteriühistutele.
OÜ XXXX on iga klient omanäoline ning iga kliendiga tegeletakse personaalselt, vastavalt kliendi vajadustele ja nõudmistele.
Oma tegevuselt on nad väga paindlikud ja kliendisõbralikud, pakkudes oma klintidele parimat teenindust . Kliente abistatakse erinevate probleemide lahendamisega, dokumentide kohaletoimetamisega ja tähtaegade meelespidamisega
OÜ XXXX on Maksumaksjate Liidu liige.
OÜ XXXX pakub järgmiseid teenuseid:

• Firmade loomine
  
• Tegutsemiseks vajalike dokumentide koostamine
  
• Ettevõtte jooksva raamatupidamise korraldamine
  
• Personaliarvestus
  
• Deklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksuametile
  
• Aruannete koostamine ja esitamine Statistikaametile
  
• Majandusaasta aruannete koostamine
  
• Raamatupidamisalane konsultatsioon
  

Ettevõtte organisatsiooniline struktuur

Ettevõttes on kokku kolm töötajat. Ettevõtte omanik on ka juhatuse liige ning samuti raamatupidaja. Peale ettevõtte omaniku töötab firmas veel kaks raamatupidajat.

Ettevõtte ajalugu

OÜ XXXX alustas raamatupidamisteenuste pakkumisega 19.04.2005 aastal. Algselt tegutses ettevõttes raamatupidamisteenuste pakkumisega ainult juhatuse liige ja firma asutaja, 2006 – 2007 aastal liitus firmaga veel kaks raamatupidajat, kes on siiani ettevõttes tööl. Seega firmas kaadrivoolavust ei esine. Samuti on ettevõttes sooritanud oma praktikaid 5 praktikanti. Ettevõte osutab teenuseid väga erinevatele firmadele näiteks: toitlustus , hambaravi, takso , aiandus - ja õmblusteenuseid pakkuvatele firmadele.
Klientideks on näiteks: Pitsameistrid OÜ, Elkdata OÜ, Timbermeister OÜ jne.
Hetkel on ca 50 püsiklienti, kuid osale nendest firmadest tehakse raamatupidamist ainult kord aastas, näiteks majandusaasta aruandeid.

Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm

Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise- eeskiri .
Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis-seaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjeldatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist.
Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb kolm raamatupidajat. Igal raamatupidajal on oma firmad, mille raamatupidamist nad korraldavad.
Ettevõttes on kasutusel raamatupidamisprogramm HansaWorld SBE.

Rahaliste vahendite arvestus

Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid

Ettevõtte arvelduste vormid on kassa ja pangakontod.
Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks.
Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid.
Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank , mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu.
Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot . Maksete teostamise korral panga kohustis ettevõtte ees väheneb ja pank debiteerib firma pangakontot. Ettevõte tõlgendab väljavõtet enda kui majandusüksuse seisukohast .
Kontoväljavõtted on firmale raamatupidamise algdokumentideks, mille alusel sooritatakse raamatupidamiskandeid.

Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus

Pangakontode numbrid on järgmised: 1020 – 1021. Arveldusarved asuvad Swedbankis ja SEB pangas.
Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant.
Kanded pearaamatus:

Kliendi summa laekumine:
Deebet – pank
Kreedit – ostjate tasumata summad

Tarnijale maksmine :
Deebet – võlad tarnijale
Kreedit – pank

Kassatehingud

Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige.
Sularaha arvestus toimub kontol 1010 ja vahekontot ei kasutata.
Kanded pearaamatud:

Sularaha laekumine kassasse:
Deebet – kassa
Kreedit – pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne.

Sularaha väljamaksed:
Deebet – pank, võlad tarnijatele, võlad aruandvatele isikutele, võlad töövõtjatele jne.
Kreedit – kassa

Arveldused aruandvate isikutega

Aruandvaks isikuks võib olla töötaja või juhatuse liige.Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol 1340 .
Majandusavanssi antakse vastavalt vajadusele ja selle kohase avalduse alusel. Majandusavanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast.
Aruandev isik on kohustatud esitama majanduskulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektsed originaaldokumendid. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ja tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kuulub kuluaruanne kinnitamisele juhatuse liikme poolt. Juhul kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks , kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid, vastavalt tegelikele kulutustele.
Majandusavansi kasutamata osa peab aruandev isik kandma tagasi ettevõtte pangakontole või maksma tagasi sularahas kassasse peale kuluaruande esitamist ja hiljemalt kalendrikuu lõpuks.

Varude arvestus

Varude arvestuses kasutatavad dokumendid

Moodulist Ladu saab vastavalt sisestatud andmetele välja printida laoseisu, inventuurilehti, artiklite ajalugu ja palju muud.

Varude laoarvestus

Raamatupidamisprogrammis kasutatakse eraldi moodulit Ladu. Seal on võimalik teha eraldi lao sissetulekuid, väljaminekuid, muid laoliikumisi, mahakandmisi, toodete tagastamisi.
Laomoodulis tuleb igale kaubale või kaubagrupile luua artikkel ning hiljem on mugav artiklite järgi tooteid eristada, grupeerida ja leida.
Laomoodulis saab iga ettevõte määrata millisel meetodil ta arvestab laoseisu. Nendeks on siis FIFO meetod või kaalutletud keskmise meetod.

Varude arvestus raamatupidamises

XXXX OÜ ettevõttel endal ei ole varusid.
Ettevõtted, kellele pakutakse raamatupidamisteenuseid arvestatakse varusid FIFO meetodil.
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses , mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude mahakandmine toimub realiseerimismeetodil.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.

Varude inventeerimine

Varude inventeerimine toimub kord aastas, kalendriaasta teisel poolel.
Raamatupidamisprogrammist lastakse välja inventuurileht , millele märgitakse reaalne laoseis. Hiljem võrreldakse programmis olevat laoseisu reaalse saadud laoseisuga.
Inventuurilehe alusel tehakse vastavad korrektuurid.

KINNISVARA INVESTEERINGUD

XXXX OÜ-s ei esine kinnisvara investeeringuid.

Materiaalse põhivara arvestus

Materiaalse põhivara liigitus

Põhivarana võetakse arvele alates 10 000 kroonist olevad masinad ja seadmed või muu materiaalne põhivara.
XXXX OÜ materiaalne põhivara jaotatakse masinad ja seadmed ja muu materiaalne põhivara. Masinate ja seadmete alla kuuluvad sülearvutid ja muu materiaalse põhivara alla kuuluvad kontori inventaar ( printer /skänner/koopiamasin, töölauad jne).

Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud ). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse.
Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused
Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel on pandud amortisatsiooni norm. Põhivara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse kuni vara on täielikult amortiseerunud ja maha kantud .

Materiaalse põhivara kulumi arvestus

Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest.
Enamikul põhivaradest on amortisatsiooni normiks 20% aastas.

Materiaalse põhivara remondi arvestus

Põhivara remontimisega seotud kulud lisanduvad vara soetusmaksumusele ning võivad pikendada põhivara eluiga. Pideva hoolduse ja remondi kulu on perioodikulu .

Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine

Põhivara väljaminek toimub ostu-müügilepingu alusel.
Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist nii põhivara soetusmaksumus kui ka akumuleeritud kulum. Põhivara ennetähtaegselt mahakandmisel vormistatakse põhivara mahakandmise akt.
Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna.
Põhivara likvideerimisel tuleb põhivara kas lammutada või demonteerida ning need kulud arvestatakse põhivara likvideerimiskuludesse. Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara kantakse maha mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg XXXX OÜ-s ei ole tulnud ette põhivara likvideerimist.

Materiaalse põhivara inventeerimine

Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis -, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest .
Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised:

• põhivara nimetus;
  
• põhivara arvele võtmise kuupäev;
  
• soetusmaksumus;
  
• akumuleeritud kulum;
  
• jääkmaksumus;
  
• õiglane väärtus (turuväärtus);
  
• asukoht;
  
• kasutaja või vastutaja nimi.
  

Materiaalse põhivara hindamine

Igal bilansipäeval tuleb õiglases väärtuses kajastatav vara hinnata ümber hetke õiglase väärtuse järgi. Bilansipäeval tuleb hinnata, kas vara õiglase väärtuse muutumise tunnuseid esineb. Kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb õiglases väärtuses kajastatavad varad hinnata igal bilansipäeval ümber nende hetke õiglasse väärtusesse.
Finants- ja kinnisvarainvesteeringute õiglases väär­tuses ei võeta arvesse võimalikke realiseerimisega kaasnevaid tehingukulusid.

Immateriaalse põhivara arvestus

Immateriaalseks põhivaraks on ettevõtte raamatupidamistarkvara HansaWorld SBE.
Selle amortisatsiooni arvestatakse samal meetodil nagu materiaalset põhivara ning amortisatsiooni norm on samuti 20% aastas.

Lühiajaliste kohustuste arvestus

Lühiajalised laenukohustused

Lühiajalisteks kohustusteks peetakse kohustusi, mis tuleb hüvitada ühe aasta möödudes või ettevõtte talitustsükli jooksul. Tuleb hüvitada 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates. Lühiajalised kohustused põhinevad kas lepingutel või seadustel. Nende tasumise tähtaeg on fikseeritud.
Kui ettevõte võtab lühiajalist laenu 01.04.20XX.a. 90 000 krooni SEB pangast 9 kuuks ja 8%-lise intressiga, siis oleks kanded järgmised:
01.04.20XX
Deebet: Pank (1020) 90 000,00
Kreedit: Lühiajalised laenud ( 2110) 90 000,00
Ja võlakirjad
01.05.20XX ( Lühiajalise laenu esimese osamakse kanded)
Deebet: Lühiajalised laenud (2110) 10 000,00
Ja võlakirjad
Kreedit: Pank (1020) 10 000,00
Deebet: Intressikulud (8410) 800,00
Kreedit: Pank (1020) 800,00

Arveldused tarnijatega, ostureskontro

Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro
Kõik ostuarved registreeritakse , sorteeritakse ja pannakse kronoloogilisse järjekorda. Ostuarved sisestatakse raamatupidamise programmi ja konteeritakse ja maksetähtaja saabudes tasutakse kõik arved juhatuse liikme poolt. Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhatuse liige, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises.
Ostureskontrot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda, erinevuse korral selgitada põhjus ning vajadusel teha muudatused raamatupidamiskannetes.

Eraldised

Ainukeseks eraldiseks võib XXXX OÜ-s nimetatada puhkusetasueraldist. See on aruandeaastal välja teenintud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib tööandjal kohustus anda töövõtjale puhkust ja maksta selle eest puhkusetasu. Majandusaasta lõpus tekib olukord, kui töövõtja ei ole osaliselt või täielikult oma puhkust ära kasutanud ja otsustab selle ära kasutada alles järgneval majandusaastal. Sellisel juhul arvestatakse puhkusetasu kuluks tekkepõhiselt, mitte aga perioodil, kui toimub puhkusetasu tegelik väljamaksmine. Ettevõtte kajastab aruandeperioodil välja teenitud puhkusetasu kuluna ning sellega tekib puhusetasueraldis.

Muude lühiajaliste kohustuste ja ettemaksete arvestus

Ettemaksud tekivad juhul, kui ettevõte saab raha enne kui kaup lähetatud või teenus osutatud.
Ettemakstud summad kajastatakse müügituluna siis, kui kaup on üle antud või teenus on osutatud.
Kanded raha laekumisel oleks järgmised:
Deebet: pangakonto Kreedit: ostjate ettemaksed
Kanded teenuse osutamisel:
Deebet: ostjate ettemaksed Kreedit: müügitulu

Töötasude arvestus

Palga arvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded

Igal raamatupidajal on oma ettevõtted, kellele ta igakuiselt arvutab palkasid ning väljastab palgalehed.
Kõigil kolmel XXXX OÜ töövõtjal on kuupalk, mis on määratletud töölepingus.
Iga kuu 10. kuupäevaks esitatakse Maksu- ja Tolliametile palgadeklaratsioon.
Palga arvestamiseks kasutatakse sellel aastal esmakordselt palgaprogrammi Merit Palk. Töötasu ja sellega seotud maksude õigeaegse tasumise eest vastutab juhatuse liige.

Puhkusetasude arvestus

Puhkusetasust arvestatakse maha seaduses sätestatud maksud. Puhkusetasu arvestatakse vastavalt kehtivale seadusele.
Puhkuse kestvust arvestatakse kalendripäevades. Töötajale puhkusetasude arvestamise aluseks on vastavasisuline töötaja avaldus koos juhataja otsusega. Puhkusetasu arvestamisel võetakse aluseks töötaja keskmine päevapalk ning see korrutatakse puhkuse päevade arvuga.

Maksude arvestus töötasult

Ettevõte on kohustatud pidama kinni tulumaksu töötajale tehtavatelt väljamaksetelt väljamakse tegemise perioodil kehtinud maksumääraga, 2010 aastal on tulumaks 21% ja ettevõte peab arvestama tulumaksuvaba miinimumi milleks on 2250 krooni. Kinnipeetud tulumaks tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Ettevõte peab kinni pidama töötuskindlustusmakse 2,8 % ,mille peab maksma töötaja ja tööandja peab maksma 1,4%.
Kui töövõtja on liitunud kogumispensioni süsteemiga, siis peab ettevõte kinni pidama töötaja palgast 2% .
Ettevõte peab arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu 33% ning kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Pikaajaliste laenukohustuste arvestus

Pikaajalisteks kohustusteks loetakse kohustusi, mille maksetähtajani on üle aasta. Bilansis kajastatakse pikaajalise kohustuste all ainult kohustise põhisumma. See osa pikaajalistest kohustustest, mis tuleb tagasi maksta järgmisel aastal kajastatakse lühiajalise kohustusena.
Kui ettevõtte võtab pikaajalist laenu 1 000 000 krooni, 5 aastaks , 15% aasta intressiga Swedbank -ist 1.jaanuril 20XX .a., siis oleks kanded järgmised:
01.01.20XX
Deebet: Pank (1020) 1 000 000,00
Kreedit: Pikaajalised laenud (2810) 1 000 000,00
01.02.20XX ( Pikaajalise laenu tagasimaksmine igakuiselt)
Deebet: Pikaajalised laenud (2810) 16 666,66
Kreedit: Pank (1020) 16 666,66
Deebet: Intressikulud (8410) 12 500,00
Kreedit: Pank (1020) 12 500,00
31.12.20XX ( Pikaajalise laenu ja intressi tagasimakse 20XX –järgneval aastal)
Deebet: Pikaajalised laenud ( 2810) 200 000,00
Kreedit: Pikaajalise võlakohustuse 200 000,00
tagasimaksed järgneval aastal

Omakapitali arvestus

Omakapital koosneb osakapitalist, milleks on 40 000 krooni, kohustuslikust reservkapitalist ja eelmiste perioodide jaotamata kasumist/kahjumist ning aruandeaasta kasumist/kahjumist. Aruandeaasta kasum/kahjum selgub majandusaasta lõpus, kui tehakse aasta aruanne.

KOKKUVÕTE

See praktika oli minu esimene reaalne kokkupuude raamatupidamisega. Tutvumispraktikal olin kõrvalvaatleja, kuid seekord sain väga palju reaalselt ise ära teha.
Mind kui praktikanti võeti väga tõsiselt, mul oli oma koht kontoris ja mind alati oodati .
Näiteks sain palju uusi teadmisi varade arvestuse kohta, töötasude arvestuse kohta ja põhivara arvestuse kohta. Samuti sain sisestada arveid, teha kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid, arvutada amortisatsiooni jne.
Jäin väga rahule oma juhendaja XXXX, kes oli väga kannatlik ja mõistev.