P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit
P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit
1 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringu objektiks on maa, hooned või osa hoonetest, mida majandusüksus hoiab majandusliku kasu saamise eesmärgil ja mida ei kasutata majandustegevuses Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka rendile võetud põhivara ühik. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla hoonestusõigus. 2 Kinnisvarainvesteeringud Ehitatavat või arendatavat kinnistuobjekti, mida kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna, käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu
1400 Tarbitavad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 15 Müügiootel põhivara Aktiva 1500 Müügiootel põhivara Aktiva Müügiootel põhivara 16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad 1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad 1620 Muud aktsiad ja väärtpaberid Aktiva Muud aktsiad ja väärtpaberid 1630 Pikaajalised nõuded Aktiva Pikaajalised nõuded 17 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva 1700 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 1701 Kinnisvarainvesteeringute kulum Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 18 Materiaalne põhivara Aktiva 1800 Maa Aktiva Maa 1820 Ehitised Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1821 Ehitiste akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1830 Masinad ja seadmed Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1831 Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses)
12.20XX 31.12.20XX Raha 3 944 3 948 Lühiajalised finantsinvesteeringud 270 230 Nõuded ja ettemaksud 13 309 15 951 Varud 19 070 19 070 Käibevarad kokku 36 593 39 199 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 000 10 000 Kinnisvarainvesteeringud 88 500 90 000 Materiaalne põhivara 103 340 114 340 Immateriaalne põhivara 5 000 5 000 Põhivarad kokku 206 840 219 340 Aktiva kokku 243 433 258 539 Laenukohustused 2 600 2 300 Võlad ja ettemaksed 10 518 10 487
Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Põhivara Kokku 150 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 150 000 Sidusettevõtjate aktsijad või osad 170 000 6 Kokku 170 000 Kohustused kokku 1 376 600 Kinnisvarainvesteeringud Materiallne põhivara Ehitised 1 900 000 24 Omakapital Masinad ja seadmed 730 000 13+22 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 523 400 3+4(arvestuslik) Muu materiaalne põhivara -240 000 18 Ülekurss 31 000 29
Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Nõuded ja ettemakse kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varud Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil jamida ettevõte ise ei kasuta Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingim Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli opereerimisega, vaid see ostetakse täielikult sisse rendi Materiaalne põhivara Maa Ehitised Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda äritegevuses
) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang, valmistoodang jne) Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja ettemaksed jne) Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum, aruandeaasta kasum ( kahjum) Immateriaalne põhivara (nt .litsentsid )
arvestuse- ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (RTJ) ning riigiraamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01. jaanuarist 2012. a RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koostatakse tuhandetes eurodes. Kõigepealt koostatakse tegevusaruanne, tegevusaruandes antakse ülevaade asutuse tegevusest
............14 Lisa 2 Nõuded ostjate vastu..................................................................................14 Lisa 3 Muud lühiajalised nõuded......................................................................... 14 Lisa 4 Varud......................................................................................................... 14 Lisa 5 Sidusettevõtete aktsiad ja osad.................................................................. 15 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud.......................................................................... 15 Lisa 7 Materiaalne põhivara................................................................................. 16 Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele...........................
Inventeerimisele kuuluvad nii raamatupidamises bilansis kajastuvad varad kui ka bilansivälises arvestuses olevad varad (nt väheväärtuslikud varad, kapitalirendile antud varad, kasutusrendile võetud varad). Kuna varade inventeerimise protseduurid võivad tulenevalt vara liigist kohati erineda, on käesolevas juhendis varad jaotatud alljärgnevatesse gruppidesse (s.o vara klasside kogumitesse): Vara grupp Vara klasside numbrid* Kinnisvarainvesteeringud 154000 - 154090 Maa 155000 - 155019 Hooned 155100 - 155119 Teed ja rajatised 155120 - 155149 Muud materiaalsed varad, sh masinad, seadmed, 155400 - 155629 transpordivahendid, info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia seadmed. Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara 155700 155719
Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne.) Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses toodang, valmistoodang jne) Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materjaalne põhivara (maa, ehitised, Muud reservid masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja Eelmiste perioodide jaotamata kasum, ettemaksed jne) aruandeaasta kasum (kahjum) Immaterjaalne põhivara (nt litsensid) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU → Kõiki majandustehinguid kajastatakse raamatupidamises kahel kirjel.
·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne.
või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat
· Käibevarad (e. Lühiajalised varad) · Põhivarad ( e pikajalised varad) Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse kasvu eesmärgil või renditulu teenimise eesmärgil. 3. Bioloogilised varad: taimsed ja loomsed elusoragnismid, lüpsilehmad 4. Immateriaalsed varad: füüsilise substantsita-arvuti tarkvara (ei kuulu raamatupidamisetarkvara). Ettevõtte, kes teeb ntx projekte, milleks on tal programm, millega teenib tulu. Arvutitarkvara, patendid, litsensid, firmamärgid, piimakvoodid, firma väärtus, 5
6.1.7 Müügiootel põhivara Müügiootel põhivara on materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Müügiootel põhivara kajastatakse bilnasilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam [8 : 39]. 6.2 Põhivara Põhivara kasutakse majandustegevuses pikema ajavahemiku kui üks aasata jooksul. Põhivara esitakase bilansis nelja grupina: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) materiaalne põhivara; 4) immateriaalne põhivara [20 : 95]. 6.2.1 Pikaajalised finantsnvesteeringud Pikkaajalisteks finantsinvesteeringuteks on põhiliselt teiste ettevõtete aktsiad, osad ja mitmesugused pikaajalised nõuded [7 : 15]. Pikaajalised finantsinvesteeringud jagunevad alljärgnevalt: · tütarettevõtja aktsiad või osad; · pikaajalised nõuded emaettevõtjate ja teiste konsoldeerimisgrupi ettevõtjate vastu; · sidusettevõtjate aktsiad või osad;
2009. aastal negatiivseks, seda valdavalt sisenõudluse languse tõttu käesoleval aastal 4,6% võrra ja järgneval aastal 5,3%. Sisenõudluse vähenemine vähendab impordinõudlust, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne saldo kahaneb ning selle panus majanduskasvu muutub 2008.2009. aastal positiivseks (Rahandusministeerium, 2008). Senine majanduskasvu aeglustumine ongi olnud peamiselt sisenõudluse keskne: ootuspäraselt on vähenenud kinnisvarainvesteeringud, kui samuti on aselt leidnud prognoositust tunduvalt kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank, 2008). Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.-2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus, eksportturgude jahenemine ning kasvavad tootmiskulud, mis vähendavad konkurentsivõimet. Enim mõjutab kasvu sisemaisele turule orienteeritud tööstusharude tootmismahtude vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks
Bilansis näidatakse immateriaalne põhivara jääkväärtuses eraldi materiaalsest põhivarast.Kasumiaruandes nii materiaalse –kui ka immateriaalse põhivara kulum koos ühes summas. 3 Kanne soetamisel: D-Immateriaalne põhivara D- Käibemaks K-Tarnijatele tasumata arved KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt ettevõtte põhivara hulgas, maa või hoone või osa hoonest või mõlemad, millel ettevõte ise majandustegevust ei tee. Hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuks
Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed tarnijatele -Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtjate aktsiad või osad ; Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ; Sidusettevõtjate aktsiad või osakud ; Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele ; Muud aktsiad ja väärtpaberid ; Muud pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara: Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) ; Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)
K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kasutatavad kontod: tooraine,materjal,valmis- toodang,väikevahendid Vara võetakse arvele soetusmaksumuses.
- puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS
D Sihtfinantseerimine 1 PÕHIVARAD* Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse O OMAKAPITAL* Finantsinvesteeringud M Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Nõuded ja tehtud ettemaksed A Registreerimata aktsiakapital või osakapital Kinnisvarainvesteeringud K Ülekurss Materiaalsed põhivarad A Oma osad või aktsiad (miinus) Bioloogilised varad P Kohustuslik reservkapital Immateriaalsed põhivarad I Muud reserveid T Muu omakapital
Bilanss (kroonides) 31.12.2010 31.12.2009 VARAD Käibevara Raha 6 677 428 845 Nõuded ja ettemaksed 452 897 395 593 Varud 171 208 197 186 Käibevara kokku 630 782 1 021 624 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 610 729 247 150 Materiaalne põhivara 700 376 483 758 Immateriaalne põhivara 7 000 7 000 Kokku põhivara 1 318 105 737 908 KOKKU VARAD 1 948 887 1 759 532 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 657 187 474 787
Juriidilised isikud peavad finantsvahendeid arvestama tekkepõhiselt. Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 33
Käibevara kokku 71 525 63 447 82 729 Põhivara Kapitaliosaluse meetodil kajastatud 199 99 140 investeeringud Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26 26 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 504 2 215 2 130 Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930 5 623 Materiaalne põhivara 7 437 9 038 13 045 Immateriaalne põhivara 14 960 15 486 17 143 Põhivara kokku 30 056 31 794 38 107 VARA KOKKU 101 581 95 241 120 836 KOHUSTUSED
Varud 26 795 24 982 Käibevara kokku 78 741 63 122 Põhivara Investeeringud aktsiatesse 147 99 Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 2 454 2 215 Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930 Materiaalne põhivara 7 840 9 038 Immateriaalne põhivara 15 432 15 486 Põhivara kokku 30 829 31 794 VARA KOKKU 109 570 94 916 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped
kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 3. Passiva: 4. 5. Bilansiskeem: 6. AKTIVA(VARA) PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 7. 8. Käibevara 9. Kohustised: Lühiajalised Pikaajalised 10.Põhivara 11
aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha. Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV. PV-vara, mis on ettevõttes kasutusel v arvestuses kauem kui 1 aasta. Liigid: pikaajalised finantseeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne PV, bioloogilised varad, immateriaalne PV. 19. Põhivarade arvestus. Mis on kasulik eluiga ja kuidas seda määratakse. Põhivarade arvestuse tüüpkirjendid. Miks on oluline või vajalik põhivara maksumust kajastada erinevate aruandeperioodide RP-s. Materiaalne PV, Kinnisvarainvesteering, Bioloogiline vara. Kasulik eluiga on aeg aastates, kui kaua seda PV on otstarbekas kasutada. Tüüpkirjend D PV/biol.vara D KM
Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud (intress) Aruandeaasta kasum (kahjum) 5.7. BILANSS (prognoos) Käibevara Aastad 2016 2017 2018 Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara 14 Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Osakapital nimiväärtuses Eelmiste perioodide jaotamata kasum
ehk vara = kapital = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Käibevara: raha, lühiajalised investeeringud, nõuded ja ettemaksed, varud; (N reklaam) Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ; (Seadmed, autod jne), immateriaalne põhivara (patendid, tarkvara); Omakapital: Seotud omakapital (aktsia- või osakapital; reservid); vaba omakapital (aruandeaasta kasum; eelmiste aasate jaotamata kasum); Käibevara soetatakse kohustiste arvelt. Põhivara soetamiseks kasutatakse omakapitali ja natuke kohustisi. Kasumiaruanne – finantsaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi jooksul teenitud
või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. (Nt. Mul on lehm, kui ma müün selle 1 aasta jooksul, on ta käibevara, kui mitte, siis on põhivara). Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata 10. Kinnisvarainvesteeringud. Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub aruandluses. Mis on eripärad (amorti ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES VÄÄRTUSES mille alusel jm) Kas põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise,
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) 30 Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused
) 2) tulu investeeringu turuväärtuse kasvult. Investeeringuid liigitatakse mitmel eri viisil: investeeringu kestvuse järgi – lühiajalised (enamasti kuni 1.a) ja pikaajalised; investeerimisobjekti järgi – väärtpaberid, kinnisvara, tootmiseks vajalikud varad, väärisesemed, intellektuaalne omand (õigused, patendid, litsentsid). Äriühingu investeeringuid: lühiajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised, kinnisvarainvesteeringud, materiaalised põhivarad, immateriaalsed põhivarad
· Raha Lühiajalised kohustused · Väärtpaberid · Laenud · Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid · Kasum (kahjum) 3.1.1 Muutused bilansis Majandustehing on sündmus, mis vastab üheaegselt kahele tingimusele: - tehing mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi
kehtestatud raamatupidamise seadusega (RS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ) (riigi raamatupidamiskohustuslaste puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga). Raamatupidamise Toimkonna juhendid: RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted; RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes; RTJ 3 Finantsinstrumendid; RTJ 4 Varud; RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara; RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud; RTJ 7 Bioloogilised varad; RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad; RTJ 9 Rendiarvestus; 5 RTJ 10 Tulu kajastamine; RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine; RTJ 12 Valitsusepoolne abi; RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded; RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused; RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus;
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. 5. VARADE ARVESTUS Põhivarade arvestus Varade valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine ja muu viisil käsutamine (ka mahakandmine) on reguleeritud juhataja otsustega. Põhivaradena arvestatakse: osalused sidusüksustes, pikaajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 639 eurot (10 000 krooni) (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab juhataja. Põhivarade soetamine Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara, deebet
Ostjatelt kauba eest Tarnijatele kauba, teenuste jne eest Ostjatelt teenuste eest Töötajatele töötasude maksmisel Maksude maksmisel Investeerimistegevuse rahakäive (1) Investeerimistegevus on pikaajalise kasutuseaga vara soetamine ja müük ning lühiajaliste investeeringute soetamine ja müük. Pikaajalise kasutuseaga vara on põhivara, mis jaguneb: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. Investeerimistegevuste rahakäive (2) Lühiajalised investeeringud on näiteks: edasimüügiks soetatud väärtpaberid; lühiajalised väljastatud laenud; lühiajalised investeeringud, mis ei ole raha ja rahalähend. Näiteid investeerimistegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt põhivara müügist Tarnijatele põhivara eest
KÄIBEVARA - Raha ja raha ekvivalendid -Lühiajalised kohustused - Finantsinvesteeringud Laenukohustused - Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed - Varud -Pikaajalised kohustused PÕHIVARA Laenukohustused - Investeeringud tütar- ja Võlad ja ettemaksed sidusettevõtetesse OMAKAPITAL - Finantsinvesteeringud - Kinnisvarainvesteeringud -Aktsia- või osakapital - Materiaalne põhivara -Ülekurss - Bioloogilised varad -Kohustuslik reservkapital - Immateriaalne põhivara -Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -Aruandeaasta kasum (kahjum) 2/9/2015 Mai Takkis 42
3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara
Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad või väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused
arvatud ettemaksed ja tulumaks RTJ edasilükkunud 6 ja SME tulumaks IFRS peatükk 29 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud vastavalt Õiglane väärtus (juhul RTJ 6 RTJ 6 definitsioonile kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, soetusmaksumus
06.01.2009 Riigi raamatupidamise üldeeskiri 08.01.2009 RTJ 0 Eessõna 08.01.2009 RTJ 1 (muudetud 2009) Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01.2009 RTJ 8 (muudetud 2009) Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad 08.01.2009 RTJ 9 (muudetud 2009) Rendiarvestus 08.01.2009 RTJ 10 (muudetud 2009) Tulu kajastamine 08.01.2009 RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 08.01.2009 RTJ 12 (muudetud 2009) Valitsusepoolne abi 08.01.2009 RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded
PÕHIVARADE ARVESTUS 1. Mõisted. Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. 4) bioloogilised varad; 5) immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid.
· raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine, · riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põhivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus
annaabi.ee 
