MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES (1)

Tallinna Majanduskool
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
Karmen Küket
RP099
MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES
Referaat
Juhendaja : Evi Kikas
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 4
1.1Kassatehingud 4
1.2Arvestus arvelduskontodel 5
2. NÕUETE ARVESTUS 6
2.1 Nõuded ostjate vastu 6
2.2 Muud lühiajalised nõuded 7
2.3 Ettemaksed 7
3. VARUDE ARVESTUS 8
4. PÕHIVARADE ARVESTUS 9
4.1 Materiaalne põhivara 9
5. KOHUSTUSTE ARVESTUS 11
5.1 Laenukohustused 11
5.2 Võlad tarnijatele 11
5.3 Võlad töövõtjatele 13
5.4 Maksuvõlad 13
5.5 Muud võlad 14
6. OMAKAPITALI ARVESTUS 15
7. ARUANDLUS 16
KOKKUVÕTE 17

SISSEJUHATUS

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel.

1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS

Kassatehingud

Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja .
Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta.
Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine :

tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta

märkida tehingu kuupäev

tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek)

lahtrisse “ Klient / Hankija ” on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate nimekirja tehingu kirjeldus “töötasu väljamaksmine”.

Enne müügiarvete/ostuarvete koostamist on vajalik üle vaadata ja täiendada müügiga seotud püsiandmed: kliendid, artiklid, makseviisid. Oluline on üle vaadata ka enda firma pangakontod ja arveldusarvete numbrid , mida soovite trükkida müügiarvetele. Pangakontosid saate muuta programmi menüüst Tegevused > Pank > Pangakontod. Kui te soovite kliente ja artikleid grupeerida, siis sisestage gruppide nimekirja ka grupid (saab kasutada vastava mooduli litsentsi olemasolul ). Kui püsiandmed on üle vaadatud, siis valikus Müügiarved sisestage klientidele väljastatavad müügiarved ja klientide algsaldod e võlasaldod arvete lõikes. Püsiandmeid saate täiendada ka jooksvalt müügiarvete koostamise käigus.
D 1000 Kassa D 1350 Ettemaksed varude eest
K 2500 Ostjate ettemaksed K 1000 Kassa

Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa.
Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või väljamineku order . Sularaha hoidmise eest vastutavaks isikuks on juhatus.
Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss . Kursivahed kajastatakse kassakande akna alumises osas muudes ärituludes ( kontol 3520) või –kuludes (kontol 4950).
Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu (kontoö 6040) või –kuluna (kontol 6041). Valuutakursi muutused kantakse sisse raamatupidamisõiendi alusel finantsmoodulis.

Arvestus arvelduskontodel

Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi panga ülekandeid.
Maksekorraldused koostab Merit Aktiva pangamooduli aknast Maksekorraldused ning impordib internetipanka raamatupidaja, ülekanded kinnitab ja teostab juhatus.
Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontodel.
Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev raamatupidaja.
Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammi pangamoodulis iga päev arvelduskonto väljavõtte alusel. Pangamoodulis tehingute kirjendamine toimib täpselt samamoodi nagu kassamoodulis.
Näide :
D 12261 D 4004
K 1010 K 12261
Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes (kontol 6040) või –kuludes (kontol 6041).
Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes (kontol 4340).

2. NÕUETE ARVESTUS

Lühiajalised nõuded on : nõuded ostjate vastu, muud lühijalised nõuded ja ettemakstud kulud.

2.1 Nõuded ostjate vastu

Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes Merit Aktiva programmis müügimoodulis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse analüütiliselt klientide ja ostuarvete lõikes.
Eraldi arvestust peetakse klientide ettemaksude kohta (kontol 2500) , mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust.
Müügiarveid koostavad müügiosakonna töötajad. Arvetele vastavad kanded Merit Aktivas teostab raamatupidaja.
Müügimooduli kandeaknasse tehingu sisestamine:

valida klient, kellele arve esitatakse. Uue kliendi lisamiseks klõpsata kliendi valiku akna allosas olevale tekstile „Uue kliendi lisamiseks kliki siin“. kuupäeva lahtrisse sisestada dokumendi kuupäev.

kande kuupäeva on vaja muuta siis kui müügi toimumise ja arve koostamise kuupäevad on erinevad.

sisestada arve number

määrata tehingu valuuta ja Eesti Panga kurss

sisestada kauba/teenuse artiklid, kogused ja hind. Uue artikli lisamiseks vajuta artikli valiku akna alumises osas olevale tekstile „Uue artikli lisamiseks kliki siin“. Artiklite sisestusel tuleb määrata artikli tüüp: kaup, teenus, laokaup, kas artiklit kasutatakse nii ostu- kui ka müügiarvetel, ühik. Määrata tuleb ära ostu- ning müügikonto ja käibemaksumäär.
D 1200
K 3000
K 2310
Kreeditarve tegemiseks sisestada kogus miinusmärgiga. Laokauba jaoks kreeditarve tegemisel kasutada artiklit tüübiga Kaup, mitte Laokaup ja sisestada täiendavalt lao liikumine, teha väljaminek, et laojääk õigeks läheks.
Välisvaluutas esitatud arveid arvestatakse nii välisvaluutas kui ka Eesti kroonides. Raamatupidamises kajastatakse nõudeid tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi, mida saab sisestada lahtrisse Kurss. Bilansipäeval hinnatakse nõuded ümber vastavalt bilansipäeval kehtivale Eesti Panga valuutakursile ning kanded teostatakse raamatupidamisõiendi alusel finantsmoodulis.

2.2 Muud lühiajalised nõuded

Muude nõuete all kajastatakse antud laene ja nõudeid aruandvate isikute vastu.
Kui ettevõte annab laenu ning maksab välja selle pangakontolt, siis kirjendatakse tehing Merit Aktivas :
D 12271
K 1010
Tehingud aruandvate isikutega nt. lähetuse- ja kuluaruanded kirjendatakse finantsmoodulis finantskandena. Finantskandesse on vaja sisestada tehingu kuupäev, viide dokumendile, mille alusel kanne teostatakse ning korrespondeeruvad kontod koos tehingu kirjeldusega.

2.3 Ettemaksed

Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule : kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis.
Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse.

3. VARUDE ARVESTUS

Varud on varad , mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele.
Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses , mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega.
D 1340
D 2311
K 2110
Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised.
Kõik materjalide ja kaupade tarnete arved kinnitab juhataja, laoprogrammi sisestab laohoidja. Kõik materjalide ja kaupade ostuarved kontrollib ja sisestab raamatupidamisse raamatupidaja.
Müügiarvete sisestamisel kantakse kaubad kuluks kaalutud keskmise meetodil, mida arvestab programm automaatselt. Tehakse kanded:
1. kajastatakse müügitulu
D 1200
K 3000
K 2310
2. müüdud kaubad kuluks
D 4000
K 1340
Iga kvartali lõpus koostab laohoidja inventuurilehe ja laoaruanded, mida raamatupidaja kontrollib ja võrdleb raamatupidamise andmetega.
Kord aastas detsembrikuu viimasel nädalal toimub korraline inventuur , mille viib läbi 3 liikmeline komisjon. Inventuuri käigus loetakse kõik materjalid ja kaubad tükkhaaval üle, hinnatakse soetusmaksumust ning nende vastavust turuhindadele ning koostatakse inventuuri akt.

4. PÕHIVARADE ARVESTUS

4.1 Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ning mida plaanitakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab 15 000 krooni ühiku kohta.
Põhivara objektid on liigitatud vastavalt bilansiskeemi kirjetele:

• maa, ehitised ja rajatised;
  
• masinad ja seadmed ;
  
• muu materiaalne põhivara;
  
• põhivara akumuleeritud kulum ;
  
• lõpetamata ehitised;
  
• ettemaksed materiaalse põhivara eest.
  

Iga liigi kohta peetakse eraldi kulumi arvestust, mis annab põhivara liikide jääkmaksumustest objektiivsema ja ülevaatlikuma pildi.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses ostudokumendi alusel Merit Aktiva ostumoodulis, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi.
Lisaks avatakse igale põhivarale kaart Merit Aktiva põhivarade moodulis amortisatsiooni arvestuse tarbeks. Põhivara kaardile tuleb sisestada põhivara kirjeldus, soetusmaksumus, soetamise kuupäev, ning amortisatsiooniarvestuse algus kuupäev.
Materiaalse põhivara iga objekti kohta koostatakse arvele võtmise akt, millele lisatakse koopia ostudokumendist koos muu dokumentatsiooniga. Aktile märgitakse vara kasutuskoht ja materiaalselt vastutav isik. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Erandiks on piiramatu kasutuseaga objektid (maa, raamatud jne), mida ei amortiseerita. Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest.
Kasuliku eluea ning amortisatsiooninormi määramine Merit Aktivas toimub esimese amortisatsiooni arvestamisel. Amortisatsiooni arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu. Amortisatsiooni arvestatakse põhivarade moodulis aknas Amordi arvestus. Lisatakse uus periood ning uue tööakna avanedes, tehes põhivara nimetusele vajutades avaneb põhivara kaardi aken Amortisatsiooni arvestus, millele märgitakse amortisatsiooni protsendi määr, amortisatsiooni kulukonto (kontol 4810), põhivara liigitusele vastav amortisatsiooni konto ning põhivara liigitusele vastav põhivarakonto.
D 1500 100 000
D 1831 70 000
K 1830 170 000
Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana.
Igal bilansipäeval vaadatakse üle materiaalse põhivara nimekiri, nende kasulik eluiga ning jääkväärtused.
Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis -, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest .

5. KOHUSTUSTE ARVESTUS

Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Kõik kohustused, mille täitmise tähtaeg ei ületa 12 kuud, on lühiajalised ja need, mille täitmise tähtaeg on üle 12 kuu, on pikaajalised.
Kohustused jagunevad : laenukohustused, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad, muud võlad, saadud ettemaksed.

5.1 Laenukohustused

Laenukohustustena kajastatakse ka krediitkaardi võlgnevusi ja arvelduskrediidi jääki-
Lühiajalise laenukohustuse laekumine:
D 1010
K 2010
Pikaajalise laenukohustuse laekumine:
D1010
K 2810

5.2 Võlad tarnijatele

Arvestust tarnijate võlgade üle peetakse analüütiliselt tarnijate ja ostuarvete lõikes raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva andmebaasis.
Ostuarve sisestamine Merit Aktiva raamatupidamisprogrammi toimub järgnevalt:

valida hankija, kellelt arve on saadud. Uue hankija lisamiseks klõpsata Hankija valiku akna allosas olevale tekstile Uue hankija lisamiseks kliki siin.

Kuupäeva lahtrisse sisestada dokumendi kuupäev. Kande kuupäeva on vaja muuta siis kui ostu toimumise ja arve koostamise kuupäevad on erinevad.

sisestada arve number

sisestada hankija panga arveldusarve number

kui arvel on viitenumber, siis see viitenubri lahtrisse

määrata tehingu valuuta ja Eesti Panga kurss

sisestada kauba/teenuse artiklid, kogused ja hind. Uue artikli lisamiseks klõpsata artikli valiku akna alumises osas olevale tekstile Uue artikli lisamiseks kliki siin.

kui ostuarvel oleva kauba kohta peetakse laoarvestust, siis tuleb ostuarvele valida artikkel tüübiga laokaup

ühendusesisese kauba või teenuse ostuarve sisestamiseks peab hankija olema EL liikmesriik (jälgida hankija kaardil asukoha riiki!) ja arvel kasutatav artikkel kandma õiget käibemaksumäära (vastavalt kas 9% teenuse artikkel või 9% kaubaartikkel või 20% teenuseartikkel või 20% kaubaartikkel). Ostuarvetel on käibemaksu arvutust täiendatud nii, et väljaspool Eestit ostu korral on käibemaksu summa alati null olenemata ostuarve rea käibemaksu määrangutest.

lahtrisse Maksetähtaeg sisestada arve laekumise tähtaeg, kui seadistust ei ole tehtud hankijakaardil.
D 1340
D 2311
K 2110
Kreeditarve tegemiseks tuleb sisestada kogus miinusmärgiga. Laokauba jaoks kreeditarve tegemisel kasutada artiklit tüübiga Kaup, mitte Laokaup ja sisestada täiendavalt lao liikumine, teha väljaminek, et jääk õigeks läheks
Välisvaluutas fikseeritud kohustusi tuleb raamatupidamises ümber arvestada Eesti kroonidesse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi, mis tuleb programmis sisestada lahtrisse Kurss ning nende arvestus toimub nii Eesti kroonides kui välisvaluutas.
Bilansipäeval tuleb välisvaluutas fikseeritud kohustuste jääk ümber hinnata bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kasumit või kahjumit valuutakursi muutustest kajastatakse vastavalt muudes ärituludes (kontol 3520) või –kuludes (kontol 4950).
Eraldi arvestust peetakse tarnijate ettemaksude kohta (kontol 1350) , mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust.
Iga kuu lõpus koostatakse tarnijate maksmata arvete kohta aruanne programmi ostumoodulist, millele lisatakse pearaamatu kontode väljatrükid.

5.3 Võlad töövõtjatele

Palga- ja puhkusearvestus kajastatakse võlad töövõtjate all. Palgaarvestus toimub tööaja tabelite alusel. Palgaarvestuse jaoks vormistab tööaja tabelid personalijuht ning kinnitab juhatus.
Palgaarvestuse eest vastutab raamatupidaja. Palgaülekanded valmistab ette raamatupidaja pangamooduli aknas Maksekorraldused, impordib need panka ning ülekanded pangast teostab juhatus hiljemalt 5. kuupäeval.
Töötasude arvestamiseks kasutatakse programmi Merit Palk, kust saab importida pearaamatukande Merit Aktiva programmi läbi finantsmooduli. Kande sisestamisel vastusele Kas salvestan maksud pangas tasumiseks vastata jah, kuna see muudab maksude õigeaegse tasumise paremini jälgitavaks.
Vajadusel saab iga töötaja palgatõendi töötasu arvestuse, maksude kinnipidamise ja sotsiaalmaksude arvestuse kohta.
Iga töötaja kohta peetakse töötasu arvestust, samuti maksude deklareerimise arvestust. Töötasude arvestust peetakse palgaprogrammi abil, maksude deklareerimist saab kontrollida ka maksuametist iga isiku lõikes.
Puhkuste arvestamine toimub vastavalt kehtivale seadusele. Puhkusetasu arvestatakse nii põhi- kui lisapuhkuse eest. Puhkuste vormistamiseks teeb iga töötaja avalduse, mille kinnitab juhatus.
Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega.
Puhkusereservi korrigeerimiskanded sisestatakse programmi finantskannetena .
Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil.

5.4 Maksuvõlad

Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot: müüdi käibemaksu konto, sisendkäibemaksu konto, põhivara soetamisel arestatud käibemaksude konto, impordilt tasutud käibemaks.
Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded valmistab ette raamatupidaja ning teostab juhatus.
Iga kuu lõpus on kõikide maksude kohta väljatrükid pearaamatust maksude arvestamise kohta, deklaratsioonid ning nende parandused. Iga kuu lõpus on lisatud aruannete kausta maksuametist kontode väljatrükid võrdlusandmetega.

5.5 Muud võlad

Muud võlad jagunevad alljärgnevalt: võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, muud võlad.
Muude võlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt ja muudelt võlakohustustelt tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse, samuti teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ja sidusettevõtjate intressikohustusi.
Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval, tehes maksegraafiku alusel finantsmooduli kande; bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded, mis sisestatakse samuti finantsmoodulis raamatupidamisõiendi alusel.
Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani.
D 6060
K 2410
Lähetuskulude arvestus toimub iga lähetatu isiku lõikes. Pärast lähetust tuleb koostada lähetuskulude aruanne, millele on lisatud sõidupiletid ja muud kuludokumendid. Päevarahade, sõidukulude ja muude kulutuste arvestamine toimub vastavalt seadustele.
Kui makstakse päevarahasid üle Eestis kehtestatud piirnormide, tuleb arvestada ka maksud.
Programmi sisestatakse lähetuskulu aruanne finantsmoodulis.
Tekkepõhised maksukohustused on järgmised: sotsiaalmaksud, mida kajastatakse viitvõlgades töötasu arvestamisel; tulumaks , mida kajastatakse viitvõlgades töötasu arvestamisel; töötuskindlustusmaks; kogumispensioni maks; tulumaks dividendikohustuselt, mida arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kui tulumaksumäär muutub ja dividendid jäävad välja maksmata, tuleb dividendikohustus ümber arvestada.
Kui dividendide väljakuulutamine tühistatakse, võetakse ka dividendi tulumaksukohustus tagasi.

6. OMAKAPITALI ARVESTUS

Omakapital koosneb kapitalist , reservidest ja kasumist/kahjumist.
Reservidest kasutatakse kohustuslikku reservikirjet.
Kasumeid ja kahjumeid arvestatakse aastate lõikes eraldi kontodel.
Dividendide väljakuulutamisel kantakse dividendid vastavalt aastatele omakapitalist välja.
Omakapitaliga seonduvad kanded kirjendatakse Merit Aktivas finantsmoodulis.

7. ARUANDLUS

Aruandlus jaguneb perioodiliseks ja ühekordseks.
Perioodilisi aruandeid esitatakse igakuiselt maksuametile, statistikaametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadel. Aruannete vormid ametkondadele on kinnitatud vastava ametkonna poolt. Kõik maksuametile esitatavad aruanded edastatakse interneti teel.
Maksudeklaratsioon edastatakse palgaprogrammist väljastatud aruandena.
Käibedeklaratsioon saadakse Merit Aktiva programmi maksumoodulist. Lisades uue deklaratsiooni, teeb programm automaatselt ära ka tulemile vastava kande ning salvestab selle.
Aruannete koostamise ja edastamise eest vastutab raamatupidaja.
Majandusaasta lõpus koostatakse aastaaruanne , mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ning rahavoogudest.
Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest: raamatupidamise aastaaruanne; tegevusaruanne; kasumi jaotamise ettepanek; audiitori järeldusotsus; aastaaruande kinnitamine; informatsioon ettevõtte põhiaktsionäridest, osanikest või liikmetest.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest:

bilanss ;

kasumiaruanne ;

rahavoogude aruanne;

omakapitali liikumiste aruanne.
Põhiaruannete lahti seletamiseks koostatakse vajalikud lisad. Bilanss ning kasumiaruanne on kättesaadavad programmi finantsmoodulis.
Bilansi ja kasumiaruande skeemid on välja toodud raamatupidamise seaduse lisas 1, samuti nõuded lisadele.
Ettevõte kasutab kasumiaruande skeemi number 1.

KOKKUVÕTE

Raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva kirjeldus raamatupidamise sise-eeskirjades on vajalik, kuna see aitab kaasa programmist aru saamisel, kui uus raamatupidaja peaks tööle asuma ning töökogemus ettevõttes kasutatava programmiga puudub. Muidugi peab olema sise-eeskirajde kõrval ka programmi väla töötanud isiku kasutusjuhend.
Raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva kirjendamine sise-eeskirjades oli väga raske töö, aga kuna on inimese kes on töödanud välja ka programmidele kasutus juhendeid ei pea panema sise-eeskirjadesse programmi kasutamist nii põhjalikult.
17