KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on s...
a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu c) tootmiskulu d) perioodikulu e) halduskulu 11. Kuidas leida jääktulu (JT), kui on teada ärikasum (EBIT) ja püsikulud (PK)? JT= PK+ EBIT 12. Leia jääktulumäär, kui müügikäive on 900 000 ja muutuvad kulud on 720 000 krooni. JT määr= JT/NK* 100= 180 000/900 000* 100%= 20% JT= 900 000- 720 000= 180 000 13. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuvkulu suureneb samapalju, kuidas see mõjutab jääktulu ja jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas:
Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad: Müügikäive 700 000 krooni JT= NK- MK Muutuvad kulud 520 000 krooni JT= 700 000- 520 000= 180 000 (EI SAA LEIDA!) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26% MK- NK= JT- PK [= EBIT] > PK= JT + NK MK PK= 180 000 + 700 000 520 000= 360 000
Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm1 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 50 punkti. On toodud mitmesugused jalgrattatehase kulud. Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid: Ettevõttel on lahtilõikamise ja koostamise jaoskond
Sihtkasum- eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe. Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja,
amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest. Enamikul põhivaradest on amortisatsiooni normiks 20% aastas. 7.4 Materiaalse põhivara remondi arvestus Põhivara remontimisega seotud kulud lisanduvad vara soetusmaksumusele ning võivad pikendada põhivara eluiga. Pideva hoolduse ja remondi kulu on perioodikulu. 7.5 Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine Põhivara väljaminek toimub ostu-müügilepingu alusel. Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist nii põhivara soetusmaksumus kui ka akumuleeritud kulum. Põhivara ennetähtaegselt mahakandmisel vormistatakse põhivara mahakandmise akt. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse
Kasumiaruanne skeem 2 jaotatakse kulud funktsiooni järgi: müüdud toodangu, kaupade ja teenuste kulu, turustuskulud, üldhalduskulud jm. b) Varude mõõtmiseks ja hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid 3) tellimuse ja perioodikulu c) Otsuste vastuvõtmiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu 5) täiendkulud d) Planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine.
Kulude liigitamise eesmärgid võib jaotada kolme gruppi: o Kulude jaotamine varade hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid 3) tellimuse ja perioodikulu o Kulude jaotamine juhtimisotsuste ettevalmistamiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu
Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine: D 7040 Muu põhivara amortisatsioon K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 6.4. Materiaalse põhivara remondi arvestus Materiaalse põhivara hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja tõenäoline on nende osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Pideva hoolduse ja remondi kulu on perioodikulu. 6.5. Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine Põhivara väljaminek toimub ostu-müügilepingu alusel. Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist nii põhivara soetusmaksumus kui akumuleerunud kulum. Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning
kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt Maksud palkadelt: sotsiaalmaks- sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk) D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost D: töötuskindluskulu 0,3% D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele K: puhkuse reserv (puhkuse tasude ulatuses) Palgapäev: vastavalt lepingule ehk siis järgmise kuu alguses D: võlad töövõtjatele (kirjutatakse kohustused lahti) K: sotsiaalmaksu võlga K: tulumaksu võlg K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg
57 Leida a) Inventeeritavate kulude summa kui toodetakse 12000 toodet b) perioodikulude summa, kui müüakse 7000 toodet Vastus a) b) Ülesanne 1.5 On toodud mitmesugused kulud golfivarustust tootva firma kohta. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga tegemist: NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti Kululiigid a) muutuvkulu b) püsikulu c) perioodikulu d) tootekulu e) halduskulu f) müügikulu g) tootmiskulu h) uurimis ja arendustegevuse kulu i) põhimaterjal j) põhitööliste palk k) tootmise lisakulu Kulud 1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall 2.Tsehhijuhataja ametipalk 3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone
kuul väljamakstud tasudelt Maksud palkadelt: · sotsiaalmaks- sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. · töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt · lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk) D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost D: töötuskindluskulu 0,3% D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele K: puhkuse reserv (puhkuse tasude ulatuses) Palgapäev: vastavalt lepingule ehk siis järgmise kuu alguses D: võlad töövõtjatele (kirjutatakse kohustused lahti) K: sotsiaalmaksu võlga K: tulumaksu võlg K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg
annaabi.ee 
