Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguse rulli kasuks otsustada ?
 
Säutsu twitteris

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool
Maamajanduse Mehhaniseerimine


Siim Jaansoo


OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE
LÕPUTÖÖ




Juhendas: Ants Siitan

2007
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST. 4
2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES. 5
2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid . 5
2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad. 10
2.3. Külvikud ja väetusamasinad. 19
2.4. Taimekaitsepritid. 21
2.5. Koristusmasinad . 25
3. SOBIVAIMA MASINA KOMPLEKSI VALIK. 29
4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud. 32
5. Teravilja tootmise tasuvus . 34
6. Teraviljakuivati vajadus. 36
37
Vajlik teravilja kuivati mahtumus siis peaks olema 62 m, kui teravilja saagikus on 1200 t. niisket vilja. 37
Kokkuvõte 37
Kasutatud kirjandus 38


SISSEJUHATUS


Nagu märgitud on teravilja tootmise tulukuse suurendamise üheks peavõimaluseks saagikuse suurendamine (väetised ja taimekaitse vahendid) ja masina töökulude vähendanine (ostes näiteks odavaimaid,kasutatud masinaid)
Teravilja saagikuseks on võetud lähiaegade loodetav eesti keskmine saagikus 2.5 t/ha ja müügihinnaks 1000 kr/t ja 1500 kr/t.
Arvutused on näidanud ei ole keskmise saagikuse 2.5 t/ha ja müügihinna 1000 kr/t korral võimalik teravilja kasvatamisest praktiliselt kasumit saada. Kui aga vilja müügihind oleks 1500 kt/t, saab viljakusest tulu, kui masinatöökulud 1.ha-le on alla 2500 krooni.
Kui teravilja saagikus oleks 4 t/ha (selliseid talusid jms.Estis on), saab ka vilja müügihinna 1000 kr/t puhul tulu ha-toetuse 400 kr/t korral kasumit vaid siis, kui masina töökulud on alla 1700 kr/ha(so.kui põllutöid tehakse vanade ja odavate masinatega ja ei arvestata amortisatsioonikulusid, et saaks osta uusi masinaid) Kuid müügihinna 1500 kr/t ja ha-toetuse 400 kr/ha puhul on loota väikest kasumit ka masina töökulude 3500 ....3900kt/ha korral.
Maksimaalne ostuhind riigireservi ostmisel on toidunisul 1900 ja -rukkil 1800 kr/t. Keila TERKO ostis toidunisu hinnaga 1800-2000 kr/t,söödaks1700 kr/t ningotra 1500 kr/t. Nende andmete alusel on võetud arvestustes suvivilja kokkuostuhinnaks 1700 kr/t taliviljal 1800 kr/t.
Teemaks valisin just selle teema kuna teravili on olnud ja arvatavasti jääb üheks tähtsamaks põllukultuuriks Eestis,mida kasvatatakse käesoleval ajal juba üle 300 000 hektari ja selle viljelemine on tõusujoonel. Siit ka jätkuv huvi teraviljakasvatuse masintehnoloogia vastu, eriti aga selle vastu, kui palju maksab selleks vajalik põllutööde masinapark ja kui suured on selle asendus kulud aastas.

  • MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST.


    Põhikriteeriumiks tehnoloogiavalikul on mullastik ja viljeldavate kultuuride stuktuur.
    Minimeeritud mullaharimine sobib kergete ja keskmiste lõimisega nii kivivabadele kui ka kivistele muldadele kõikide kultuuride viljelemiseks.Selle tehnoloogia masinad töötlevad mulda minimaalselt ning ei hävita mulla elustikku , eriti vihmausse, kelle osa mullaviljakuse kujunemisel ja säilitamisel on väga oluline.Väheael harimisel säilib mulla struktuursus ja mullas olev veevaru. Kuna harimise käigus mullapinnale toodud kivid surutakse mulda tagasi,siis kaob nende korjamise vajadus. Harimiseks sobivad kõik rullrandaalid, mis on komplekteeritud mulla tihendus rullidega .
    Kiirestitihenevate ja väljakujunenud tihesega muldade harimiseks tuleks kasutada täiuslikemaid mullaharimismasinaid, kus lisaks pindmiselt mulda segavatele ketastele on ka kobestuskäppade lüli, mis võimaldaks kobestada 15.18 cm-ni. Kõikide nende agrekaatide iseloomulikuks jooneks on suur tootlikkus (5-7 ha tunnis). Veovõimsuseks tuleks arvestada 35-40 hobujõudu töölaiuse meetri kohta.
    Küntud alade külvieelseks harimiseks nii kergetel, keskmistel kui ka rasketel muldadel sobivad põimagregaadid, mis koosnevad labasilurist ja tihendusrullisest või kobestuskäppadest ja tihendusrullidest. Esimesena mainitud agregaat sobib sügisel küntud alade kevadiseks külvieelseks mullaharimiseks. Teisena mainitud agregaati võib kasutada nii värskelt küntud,kui mõnda aega seisnud küntud alade külvieelseks harimiseks.
    Pikaajalisi otsekülvi uurimisi veel pole, kuid seniste uurimuste põhjal võib öelda, et otsekülv sobib suvi-ja taliteraviljade, rüpsi ja rapsi ning herne viljelemiseks kerge ja keskmise lõimisega muldadel. Teraviljade eelviljadena rapsi, herne ja ristiku väärtus otsekülvil ei realiseeru täiel määral. Seepärast on soovitatav enne otsekülvi mulda 7-8 cm sügavuselt segada või kasutada otsekülvikuid, mis koos külviga ka mulda harivad.
    Ainult adraga harimisele orienteerumine ei ole majanduslikult ege keskonnahoidlikust aspektist perspektiivikas. Lisaks mullastiku oludele tuleks valiku tegemisel arvestada viljeldavate kultuuride struktuuri ja tootmismahtu ning investeerimisvõimalusi.
    Õige valiku korral on võimalik tõid ja tegemisi korraldada ilmastikuoludest lähtuvalt.

    2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.

    2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.


    Nii Saksamaal kui Soomes osteti kahel viimasel aastal kõige enam 60…110 kW (82…150 hj) traktoreid (E. Koigi andmetel). Siin nimetatud kui ka teistes L-Euroopa riikides on tendents üle 100 kW võimsusega traktorite ostu suurenemisele. Kui Eestis oleks traktori keskmine kasutusiga 12 aastat, siis Saksamaa andmete põhjal oleks vaja Eestis igal aastal soetada ligikaudu 1600 uut traktorit. Võttes traktori keskmiseks hinnaks 45 tuh. Eurot ehk 700 tuhat krooni, saame investeeringute vajaduseks ligikaudu 1100 miljonit krooni. Kuna Eestis on olemasolev traktoripark vananenud, siis sellele summale lisandub veel vanade traktorite väljavahetamine ja investeeringute vajadus on sellevõrra veelgi suurem. Kui arvestustes lähtuda 2005 a põllumajanduses kasutatavatest ratastraktorite arvust 30665 ja võttes kasutusajaks 15 aastat, saame, et igal aastal oleks vaja osta 2044 uut traktorit. Kui kasutusiga oleks 12 aastat tuleks aastas soetada ca 2555 uut traktorit. Ilmselt on Eestis praegu traktoreid liialt palju, samuti kasvab võimsamate traktorite osatähtsus. Traktoripargi kaasajastamiseks oleks ligikaudse arvestuse alusel vaja Eestis igal aastal soetada ligi 1600 uut traktorit, investeeringunõudlusega 1,2…1,3 miljardit krooni aastas. Kui kõik ostetavad traktorid saaksid EL tõukefondidest toetust, väheneks see summa poole võrra.
    Moodsa lääne tehnika ja tehnoloogia kasutuselevõtt on tinginud muutusi ka traktori võimsustarbe valikus . Nii on enam ostetavaks võimsusklassiks 140…165 hj traktorid. Tootlikumate haakemasinate kasutamine nõuab juba 160…170 hj traktoreid. Alljärgnevalt lühiülevaade mõnede140 hj traktorite tehnilistest näitajatest ja võrdlusandmetest:



    Tehnilised andmed ja erihinnad
    Tabel 1. 140 hj võimsusklassi traktorite tehniliste andmete lühiülevaade
    Firma mudel
    Case CS130
    D-F Agrot. 135
    JD 6820 AQ
    MF 6290
    NH TM 140
    ValtraT 140
    Fendt 714 Vario
    Kesk-mine
    Nimivõimsus kW/hj
    92/ 125
    103/ 140
    99/ 135
    99/ 135
    106/ 144
    99/ 135
    103/ 140
    100/ 136
    Käike edasi/tagasi
    24/24
    24/24
    20/20
    32/32
    18/6
    36/36
    astme v
    Suurim kiirus km/h
    50
    50
    50
    40
    40
    40
    50
    Tühi mass kg
    6205
    6515
    6330
    6420
    6450
    6515
    6290
    6389
    Lisatav mass kg
    2795
    2485
    4170
    2830
    2550
    4485
    4710
    3432
    Ratta vahe ees cm
    192
    190
    182
    185
    200
    196
    188
    190
    Katse tulemused Mootor (mõõdetud jõusiirdevõllil)
    Nimipöörded p/min
    2300
    2300
    2100
    2200
    2200
    1800
    2100
    2143
    Võimsus nimipöör. kW
    80,3
    84,0
    90,3
    91,9
    86,6
    94,4
    99,4
    89,5
    Kütuse erikulu nimi- pööretel g/kWh
    269
    282
    247
    271
    282
    242
    241
    262
    Suurim võimsus kW
    84,7
    94,6
    99,7
    93,5
    89,3
    97,5
    106,9
    95,2
    Pöörded suurimal võimsus.
    2003
    1854
    1950
    1802
    1905
    1699
    1903
    1874
    Konst võimsuse piirkond%
    26
    32
    26
    22
    25
    16
    29
    25
    Pöördemomendi tõus %
    40
    46
    42
    35
    43
    27
    48
    40
    Veovõimsus
    Veovõim. nimipööretel kW
    69,3
    75,3
    78,9
    77,8
    70,5
    80,1
    81,1
    76,1
    Erikulu nimipööret. g/kWh
    310
    318
    285
    323
    350
    285
    296
    310
    Maksim . veovõimsus kW
    75,7
    83,8
    88,1
    80,0
    73,2
    82,6
    86,5
    81,4
    Erikulu maksimaalsel veovõimsusel g/kWh
    274
    279
    266
    276
    311
    276
    281
    280
    Hüdraulika
    Maksimaalne võimsus kW
    31,1
    35,6
    33,4
    30,8
    31,7
    23,8
    31,4
    31,1
    Õlikogus l
    30
    40
    25
    25
    35
    40
    45
    34
    Tõsteseade ( tagumine ) daN
    Tõstejõud - väikseim
    6878
    7244
    6300
    4754
    3894
    6587
    5609
    5894
    - suurim
    8695
    8978
    6930
    5931
    7875
    6395
    7652
    7494
    Tõsteseade ( eesmine ) daN
    Tõstejõud - väikseim
    3137
    2272
    2734
    4800
    3105
    2633
    2348
    3037
    - suurim
    3367
    3150
    3893
    5446
    3224
    3869
    3391
    3730
    Müratase dB(A)
    Maksim. müratase veol
    77,0
    75,5
    72,0
    77,5
    76,5
    73,0
    73,0
    74,9
    " " suurimal kiirusel
    76,5
    76,0
    74,0
    77,0
    77,5
    77,5
    73,0
    75,9
    2002 aastal oli vaatluse all 6 traktorifirma (Deutz- Fahr , Valtra, New Holland , Belarus , John Deere, Massey Ferguson) 16 traktorit, millede mootori võimsused olid vahemikus 100…260, keskmine 152 hj. Traktorite vanus oli 1…4 aastat, aasta koormus 1339 töötundi.
    Traktorite kütusekulu kõigub suurtes piirides, olles künnil 13…25, keskmiselt 16 l/h. Korras adra korral ei sõltu kütusekulu niivõrd küntava põllu seisundist (kõrrepõld, sööt), kuivõrd mulla lõimisest, eriti aga mulla niiskusest.
    Traktori hooldekulu oli keskmisena 37 kr/ h, mis kõikus piirides 5,6 kuni 50 kr/ h.
    88 hj traktorile (Belarus) sobib 3-sahaline pöördader. Künni tootlikkuseks saadi 0,5 ha ja kütusekulu oli 22,1 l/ha. Teraviljakülvil oli tunnitootlikkus 1,9 ha ja kütusekulu 4,3 l/ha. Transpordil oli kütusekulu 1,85 l/t kohta või 0,29 l/tkm. Tunnis jõuti haljasmassi niita 1,3 ha, milleks kulus 8 l kütust.
    140 hj traktoril tuli välja panna kogu võimsus, et raskel savimullal vedada 4-sahalist pöördatra. Künnil kulus kütet 13…25 l/h.
    150 hj traktor kündis 5-sahalise pöördadraga tunnis 1,0 ha ja kulutas kütust 15,8 l/h. Kultiveerimisel oli tunnitootlikkus 4,3 ha ja kütusekulu 15,9 l/h. Raske rulliga jõuti tunnis rullida 3,6 ha ja kulutati kütust 14,7 l. Ruloonsilo valmistati tunnis 11,3 t, milleks kulutati kütust 0,83 l tonni kohta.
    Ka 162 hj võimsusega traktorile sobib 5-sahaline pöördader. Tunnitootlikkus oli 1,0…1,2 ha ja kütusekulu 14,4 l/h. Libistamisel 8,2 m laiuse libistajaga oli tootlikkus 1,4 ha, kütusekulu 2,9 l/ha. 2,4 m laiuse väetisekülvikuga töötamisel kulus tunnis 4,0 l kütust. Kultiveerimisel 8 m laiuse kultivaatoriga oli tunnitootlikkus 6,0 ha ja kütusekulu 22,1 l. Enim kütust nõudis 5,1 m laiune tüükultivaator - 27,0 l/h. Traktori (162 hj) kütusekulu mõõdeti kütusekulumõõturiga EDM 1404.
    Traktori tööseadmetest enim hinnati mootorit ja käiguosa, hindepunktid vastavalt 9,1 ja 8,9 (10- nest võimalikust). Väiksemad hindepunktid (6,9) said müügifirma poolne teenindus
    Traktori soetamisel tuleks arvestada töödemahu ja hooajalisusega. Väike talus teeb traktor aastas 500…800 töötundi, ühistutes aga 1200…2100 tundi.
    Mõnede traktorimarkide erihindadest annab ülevaate alljärgnev tabel.



    Tabel 2. Mõnede 150…160 hj traktorite erihinnad EEK/kW
    Traktori mark
    Võimsus, kW
    Erihind EEK/kW
    Case IH Maxxum MX 150
    Deutz Fahr Agrotron 150 MK3
    John Deere 7710
    Lamborghini Champion 160 D
    Massey Ferguson 8220
    Same Rubin 150
    Valtra HiTech 160/200
    119
    114
    119
    118
    114
    110
    118
    11 140
    11 300
    13 228
    12 086
    11 952
    12 702
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #1 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #2 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #3 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #4 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #5 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #6 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #7 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #8 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #9 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #10 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #11 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #12 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #13 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #14 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #15 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #16 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #17 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #18 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #19 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #20 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #21 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #22 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #23 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #24 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #25 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #26 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #27 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #28 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #29 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #30 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #31 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #32 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #33 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #34 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #35 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #36 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #37 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #38
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ESYIceMan Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Lõputöö teemal OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Maaviljeluse konspekt
    29
    pdf
    Põllumajandus masinad
    33
    docx
    Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    72
    docx
    Maaviljeluse konspekt eksamiks
    114
    doc
    Laondus ja veokorraldus
    79
    doc
    Majandusanalüüs
    91
    doc
    Eksami konspekt





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun