OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL (0)

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool
Maamajanduse Mehhaniseerimine
Siim Jaansoo
OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE
LÕPUTÖÖ
Juhendas: Ants Siitan
2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST. 4
2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES. 5
2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid . 5
2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad. 10
2.3. Külvikud ja väetusamasinad. 19
2.4. Taimekaitsepritid. 21
2.5. Koristusmasinad . 25
3. SOBIVAIMA MASINA KOMPLEKSI VALIK. 29
4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud. 32
5. Teravilja tootmise tasuvus . 34
6. Teraviljakuivati vajadus. 36
37
Vajlik teravilja kuivati mahtumus siis peaks olema 62 m, kui teravilja saagikus on 1200 t. niisket vilja. 37
Kokkuvõte 37
Kasutatud kirjandus 38

SISSEJUHATUS

Nagu märgitud on teravilja tootmise tulukuse suurendamise üheks peavõimaluseks saagikuse suurendamine (väetised ja taimekaitse vahendid) ja masina töökulude vähendanine (ostes näiteks odavaimaid,kasutatud masinaid)
Teravilja saagikuseks on võetud lähiaegade loodetav eesti keskmine saagikus 2.5 t/ha ja müügihinnaks 1000 kr/t ja 1500 kr/t.
Arvutused on näidanud ei ole keskmise saagikuse 2.5 t/ha ja müügihinna 1000 kr/t korral võimalik teravilja kasvatamisest praktiliselt kasumit saada. Kui aga vilja müügihind oleks 1500 kt/t, saab viljakusest tulu, kui masinatöökulud 1.ha-le on alla 2500 krooni.
Kui teravilja saagikus oleks 4 t/ha (selliseid talusid jms.Estis on), saab ka vilja müügihinna 1000 kr/t puhul tulu ha-toetuse 400 kr/t korral kasumit vaid siis, kui masina töökulud on alla 1700 kr/ha(so.kui põllutöid tehakse vanade ja odavate masinatega ja ei arvestata amortisatsioonikulusid, et saaks osta uusi masinaid) Kuid müügihinna 1500 kr/t ja ha-toetuse 400 kr/ha puhul on loota väikest kasumit ka masina töökulude 3500 ....3900kt/ha korral.
Maksimaalne ostuhind riigireservi ostmisel on toidunisul 1900 ja -rukkil 1800 kr/t. Keila TERKO ostis toidunisu hinnaga 1800-2000 kr/t,söödaks1700 kr/t ningotra 1500 kr/t. Nende andmete alusel on võetud arvestustes suvivilja kokkuostuhinnaks 1700 kr/t taliviljal 1800 kr/t.
Teemaks valisin just selle teema kuna teravili on olnud ja arvatavasti jääb üheks tähtsamaks põllukultuuriks Eestis,mida kasvatatakse käesoleval ajal juba üle 300 000 hektari ja selle viljelemine on tõusujoonel. Siit ka jätkuv huvi teraviljakasvatuse masintehnoloogia vastu, eriti aga selle vastu, kui palju maksab selleks vajalik põllutööde masinapark ja kui suured on selle asendus kulud aastas.

MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST.

Põhikriteeriumiks tehnoloogiavalikul on mullastik ja viljeldavate kultuuride stuktuur.
Minimeeritud mullaharimine sobib kergete ja keskmiste lõimisega nii kivivabadele kui ka kivistele muldadele kõikide kultuuride viljelemiseks.Selle tehnoloogia masinad töötlevad mulda minimaalselt ning ei hävita mulla elustikku , eriti vihmausse, kelle osa mullaviljakuse kujunemisel ja säilitamisel on väga oluline.Väheael harimisel säilib mulla struktuursus ja mullas olev veevaru. Kuna harimise käigus mullapinnale toodud kivid surutakse mulda tagasi,siis kaob nende korjamise vajadus. Harimiseks sobivad kõik rullrandaalid, mis on komplekteeritud mulla tihendus rullidega .
Kiirestitihenevate ja väljakujunenud tihesega muldade harimiseks tuleks kasutada täiuslikemaid mullaharimismasinaid, kus lisaks pindmiselt mulda segavatele ketastele on ka kobestuskäppade lüli, mis võimaldaks kobestada 15.18 cm-ni. Kõikide nende agrekaatide iseloomulikuks jooneks on suur tootlikkus (5-7 ha tunnis). Veovõimsuseks tuleks arvestada 35-40 hobujõudu töölaiuse meetri kohta.
Küntud alade külvieelseks harimiseks nii kergetel, keskmistel kui ka rasketel muldadel sobivad põimagregaadid, mis koosnevad labasilurist ja tihendusrullisest või kobestuskäppadest ja tihendusrullidest. Esimesena mainitud agregaat sobib sügisel küntud alade kevadiseks külvieelseks mullaharimiseks. Teisena mainitud agregaati võib kasutada nii värskelt küntud,kui mõnda aega seisnud küntud alade külvieelseks harimiseks.
Pikaajalisi otsekülvi uurimisi veel pole, kuid seniste uurimuste põhjal võib öelda, et otsekülv sobib suvi-ja taliteraviljade, rüpsi ja rapsi ning herne viljelemiseks kerge ja keskmise lõimisega muldadel. Teraviljade eelviljadena rapsi, herne ja ristiku väärtus otsekülvil ei realiseeru täiel määral. Seepärast on soovitatav enne otsekülvi mulda 7-8 cm sügavuselt segada või kasutada otsekülvikuid, mis koos külviga ka mulda harivad.
Ainult adraga harimisele orienteerumine ei ole majanduslikult ege keskonnahoidlikust aspektist perspektiivikas. Lisaks mullastiku oludele tuleks valiku tegemisel arvestada viljeldavate kultuuride struktuuri ja tootmismahtu ning investeerimisvõimalusi.
Õige valiku korral on võimalik tõid ja tegemisi korraldada ilmastikuoludest lähtuvalt.

2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.

2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.

Nii Saksamaal kui Soomes osteti kahel viimasel aastal kõige enam 60…110 kW (82…150 hj) traktoreid (E. Koigi andmetel). Siin nimetatud kui ka teistes L-Euroopa riikides on tendents üle 100 kW võimsusega traktorite ostu suurenemisele. Kui Eestis oleks traktori keskmine kasutusiga 12 aastat, siis Saksamaa andmete põhjal oleks vaja Eestis igal aastal soetada ligikaudu 1600 uut traktorit. Võttes traktori keskmiseks hinnaks 45 tuh. Eurot ehk 700 tuhat krooni, saame investeeringute vajaduseks ligikaudu 1100 miljonit krooni. Kuna Eestis on olemasolev traktoripark vananenud, siis sellele summale lisandub veel vanade traktorite väljavahetamine ja investeeringute vajadus on sellevõrra veelgi suurem. Kui arvestustes lähtuda 2005 a põllumajanduses kasutatavatest ratastraktorite arvust 30665 ja võttes kasutusajaks 15 aastat, saame, et igal aastal oleks vaja osta 2044 uut traktorit. Kui kasutusiga oleks 12 aastat tuleks aastas soetada ca 2555 uut traktorit. Ilmselt on Eestis praegu traktoreid liialt palju, samuti kasvab võimsamate traktorite osatähtsus. Traktoripargi kaasajastamiseks oleks ligikaudse arvestuse alusel vaja Eestis igal aastal soetada ligi 1600 uut traktorit, investeeringunõudlusega 1,2…1,3 miljardit krooni aastas. Kui kõik ostetavad traktorid saaksid EL tõukefondidest toetust, väheneks see summa poole võrra.
Moodsa lääne tehnika ja tehnoloogia kasutuselevõtt on tinginud muutusi ka traktori võimsustarbe valikus . Nii on enam ostetavaks võimsusklassiks 140…165 hj traktorid. Tootlikumate haakemasinate kasutamine nõuab juba 160…170 hj traktoreid. Alljärgnevalt lühiülevaade mõnede140 hj traktorite tehnilistest näitajatest ja võrdlusandmetest:
Tehnilised andmed ja erihinnad
Tabel 1. 140 hj võimsusklassi traktorite tehniliste andmete lühiülevaade
Firma mudel
Case CS130
D-F Agrot. 135
JD 6820 AQ
MF 6290
NH TM 140
ValtraT 140
Fendt 714 Vario
Kesk-mine
Nimivõimsus kW/hj
92/ 125
103/ 140
99/ 135
99/ 135
106/ 144
99/ 135
103/ 140
100/ 136
Käike edasi/tagasi
24/24
24/24
20/20
32/32
18/6
36/36
astme v
Suurim kiirus km/h
50
50
50
40
40
40
50
Tühi mass kg
6205
6515
6330
6420
6450
6515
6290
6389
Lisatav mass kg
2795
2485
4170
2830
2550
4485
4710
3432
Ratta vahe ees cm
192
190
182
185
200
196
188
190
Katse tulemused Mootor (mõõdetud jõusiirdevõllil)
Nimipöörded p/min
2300
2300
2100
2200
2200
1800
2100
2143
Võimsus nimipöör. kW
80,3
84,0
90,3
91,9
86,6
94,4
99,4
89,5
Kütuse erikulu nimi- pööretel g/kWh
269
282
247
271
282
242
241
262
Suurim võimsus kW
84,7
94,6
99,7
93,5
89,3
97,5
106,9
95,2
Pöörded suurimal võimsus.
2003
1854
1950
1802
1905
1699
1903
1874
Konst võimsuse piirkond%
26
32
26
22
25
16
29
25
Pöördemomendi tõus %
40
46
42
35
43
27
48
40
Veovõimsus
Veovõim. nimipööretel kW
69,3
75,3
78,9
77,8
70,5
80,1
81,1
76,1
Erikulu nimipööret. g/kWh
310
318
285
323
350
285
296
310
Maksim . veovõimsus kW
75,7
83,8
88,1
80,0
73,2
82,6
86,5
81,4
Erikulu maksimaalsel veovõimsusel g/kWh
274
279
266
276
311
276
281
280
Hüdraulika
Maksimaalne võimsus kW
31,1
35,6
33,4
30,8
31,7
23,8
31,4
31,1
Õlikogus l
30
40
25
25
35
40
45
34
Tõsteseade ( tagumine ) daN
Tõstejõud - väikseim
6878
7244
6300
4754
3894
6587
5609
5894
- suurim
8695
8978
6930
5931
7875
6395
7652
7494
Tõsteseade ( eesmine ) daN
Tõstejõud - väikseim
3137
2272
2734
4800
3105
2633
2348
3037
- suurim
3367
3150
3893
5446
3224
3869
3391
3730
Müratase dB(A)
Maksim. müratase veol
77,0
75,5
72,0
77,5
76,5
73,0
73,0
74,9
" " suurimal kiirusel
76,5
76,0
74,0
77,0
77,5
77,5
73,0
75,9
2002 aastal oli vaatluse all 6 traktorifirma (Deutz- Fahr , Valtra, New Holland , Belarus , John Deere, Massey Ferguson) 16 traktorit, millede mootori võimsused olid vahemikus 100…260, keskmine 152 hj. Traktorite vanus oli 1…4 aastat, aasta koormus 1339 töötundi.
Traktorite kütusekulu kõigub suurtes piirides, olles künnil 13…25, keskmiselt 16 l/h. Korras adra korral ei sõltu kütusekulu niivõrd küntava põllu seisundist (kõrrepõld, sööt), kuivõrd mulla lõimisest, eriti aga mulla niiskusest.
Traktori hooldekulu oli keskmisena 37 kr/ h, mis kõikus piirides 5,6 kuni 50 kr/ h.
88 hj traktorile (Belarus) sobib 3-sahaline pöördader. Künni tootlikkuseks saadi 0,5 ha ja kütusekulu oli 22,1 l/ha. Teraviljakülvil oli tunnitootlikkus 1,9 ha ja kütusekulu 4,3 l/ha. Transpordil oli kütusekulu 1,85 l/t kohta või 0,29 l/tkm. Tunnis jõuti haljasmassi niita 1,3 ha, milleks kulus 8 l kütust.
140 hj traktoril tuli välja panna kogu võimsus, et raskel savimullal vedada 4-sahalist pöördatra. Künnil kulus kütet 13…25 l/h.
150 hj traktor kündis 5-sahalise pöördadraga tunnis 1,0 ha ja kulutas kütust 15,8 l/h. Kultiveerimisel oli tunnitootlikkus 4,3 ha ja kütusekulu 15,9 l/h. Raske rulliga jõuti tunnis rullida 3,6 ha ja kulutati kütust 14,7 l. Ruloonsilo valmistati tunnis 11,3 t, milleks kulutati kütust 0,83 l tonni kohta.
Ka 162 hj võimsusega traktorile sobib 5-sahaline pöördader. Tunnitootlikkus oli 1,0…1,2 ha ja kütusekulu 14,4 l/h. Libistamisel 8,2 m laiuse libistajaga oli tootlikkus 1,4 ha, kütusekulu 2,9 l/ha. 2,4 m laiuse väetisekülvikuga töötamisel kulus tunnis 4,0 l kütust. Kultiveerimisel 8 m laiuse kultivaatoriga oli tunnitootlikkus 6,0 ha ja kütusekulu 22,1 l. Enim kütust nõudis 5,1 m laiune tüükultivaator - 27,0 l/h. Traktori (162 hj) kütusekulu mõõdeti kütusekulumõõturiga EDM 1404.
Traktori tööseadmetest enim hinnati mootorit ja käiguosa, hindepunktid vastavalt 9,1 ja 8,9 (10- nest võimalikust). Väiksemad hindepunktid (6,9) said müügifirma poolne teenindus
Traktori soetamisel tuleks arvestada töödemahu ja hooajalisusega. Väike talus teeb traktor aastas 500…800 töötundi, ühistutes aga 1200…2100 tundi.
Mõnede traktorimarkide erihindadest annab ülevaate alljärgnev tabel.
Tabel 2. Mõnede 150…160 hj traktorite erihinnad EEK/kW
Traktori mark
Võimsus, kW
Erihind EEK/kW
Case IH Maxxum MX 150
Deutz Fahr Agrotron 150 MK3
John Deere 7710
Lamborghini Champion 160 D
Massey Ferguson 8220
Same Rubin 150
Valtra HiTech 160/200
119
114
119
118
114
110
118
11 140
11 300
13 228
12 086
11 952
12 702
9351
Nimistust puuduvad New Hollandi ja Belarus firmade traktorid. Belarus 1025 T (77 kW) ja NH 110-90 DT (81 kW) erihind on vastavalt 6340 ja 8675 EEK/kW.

2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.

Rullrandaal on mõeldud tüüstiku harimiseks töösügavusel 4...10 cm. Selle ülesande täidavad kõik turul pakutavad rullrandaalid(siiski puuduvad andmed nende töökindluse kohta kivistel muldadel)
Tööpõhimõte on kõigil ühesugune. Masina aaasosas on kahes reas (jäljes) paiknevad kettad .Nende järel on rull, mis tagab ketastele vajalikku töösügavuse ja tihendab ka mulda. Eri firmade masinad erinevad vaid üksik asjade poolest.Ketaste läbimõõt varieerub piirides 43....66 cm.Väikesed kettad töötavad väiksemal töösügavusel, lõigates kamarakihi läbi.Suured kettad töötavad suuremal töösügavusel ja ummistuvad ka vähem kui väikesed.
Kettaridade (sektsioonide) vahekaugus on 60...130 cm, mistõttu masina kogupikkus on sellele vastavalt väiksem või suurem.Väiksema pikkusega randaali töösügavus on ühtlasem.
Ketaste vannased on raamiga ühendatud kas kummipuhvrite või vedrude vahendusel, Firma Dalbo randaalil on leevendina kasutatud hüdroakut.
Vaadeldavad tüürandaalid ei ole siiski üheotstarbelised nagu tüükultivaatorid.randaali tööd piiravad niisked mullaolud ning taimejuurte ja (tüü) põhu rohkus .
Oluline on rullrandaali mass, mispuhul suuremal töökiirusel (10-15km/h) töötavad kettad"puhtamalt"ja rullid tihendavad hästi mulda. Koos rullidega on randaali erimass 500 kg töölaiuse ühe meeti kohta.
Käppkultivaatorid: Käppkultivaatori järele haagitud rull peab toimima masina tugirullikuna, tihendama ja peenestama mulda ning seejuures mitte ummistuma.
Münsteri Põllumajanduskoja töötajad uurisid , missugune rullitüüp töötab kõige paremini tiibkäppkultivaatori järgi haagituna-nn.järel rullina.
Käppkultivaatori sobiva järelrulli praegusajal plaanitav ost tekitab sama pikki arutelusid nagu ka muude masinate osas.Selles ei ole midagi imestusväärset, sest järelrull peab täitma paljusid nõudeid;
1)töösügavuse täpsus ka kergetel muldadel.
2)mulla hea tihendamine koristamisel varisenud seemnete kiireks idanemiseks ning neile optimaalse optimaalse külvikihi loomine.
3)põhu-ja saaagijäänuste mullast eraldamise või väljakiskumise vältimine
4)suurte mullapankade(-kamakate) peenendamine suuruseni , mis ei tekitaks mulla muutumist poriks.
5)ummistusohu puudumine ka põhu-või muude taimejäänuste suurte kogumite korral.
6)mulla külge kleepumise puudumine ja mullakraapide pikaajaline häireteta töötamine.
7)rulli püsiv pöörlemine(veeremine) ja ülemise mullakihi hõõrumise puudumine libisemise või liugumise tulemina.
8)lihtne ehitus, kuid mitte liiga raske (eeskätt rippmasinale haagituna) lihtne puhastada ja hooldada .
Soovides teada missugune järel rull kõigeparemini õigustab.Nimetatud nõudeid.korraldati 2002.a.suvel võrdluskatsetused.Selles osalesid järgmised rullitüübid:
1)toruvarbrull
2)tandem rull
3)hammaspakker(rull 500 mm)
4)nugarõngasrull(rullpurusti)
5)kiilrõngas rull(450 mm)
6)tähikrull(tehismaterjalist tähikutega)
Missuguse rulli kasuks otsustada?
Kui tegu on eranditult kerge mullaga ja kui traktori hüdrosüsteemi tõstejõud on piiratud ning kui järelrulli hankimiseks ei saa kuigi palju raha välja anda,siis tuleb otsustada toruvarbrulli kasuks. Seejuures peab tegema olulisi mööndusi kasutuskindluse ja mulla tihendamise osas.
Tandemrull sobib samasugustele muldadele ,ent töötleb seda intensiivsemalt. Tandemrull on oluliselt raskem ja kallim, mullapinna kopeeritavus on aga parem.
Rasketel muldadel töötab hammaspakkerull küll astme võrra kindlamalt, kuid rull on palju raskem ja tüüstiku õhukesel töötlemisel ei saa oma eeliseid selliselt avada nagu näiteks vurräkkega töödeldud pinnal
Väga häid tulemusi koos kõrge kasutus kindlusega tagavad kiil- või trapetsrõngasrullid, samuti tähikrullid ja ka nugarõngasrullid. Kõik need kolm rullitüüpi töötavad kindlalt ka rasketel muldadel, olles küll tundlikud ummistuste suhtes, ent tagades mulla hea tihendatuse. Nende rullitüüpide miinuspooleks on kõrgemhind ja suurem mass.
Kivikoristus on põllumajandusmaa puhastamine maaviljelust takistavatest ja segava-test maapinnal ja künnikihis paiknevatest kividest. Oma eesmärgilt ja sisult võib kiviko-ristust jaotada kolmeks liigiks :
1) melioratiivne ehk maaparanduslik, mis seisneb kivide eemaldamises kvatelt ( maaviljeluseks ülesharitavatelt) uudismaadelt; ultuuristata
2) kultuurtehniline ehk väljaparenduslik, mis seisneb kivihunnikute, vanade kivi-aedade ja –kangrute kõrvaldamises põldude massiivistamisel ja nende kuju korra-pärastamisel;
3) agromelioratiivne ehk põlluparenduslik, mis seisneb kultuuristatud maade (eeskätt põldude) perioodilises puhastamises põllutöid segavatest kividest.
Kuivõrd melioratiivne ja kultuurtehniline kivikoristus ei kuulu kultuuride viljelus -tööde hulka, siis järgnevalt vaadeldakse ainult agromelioratiivset liiki.
Agromelioratiivne kivikoristus on maaviljelustöö, põllutöö. Kivide tõttu väheneb masinate tootlus keskmiselt 20 % ja suureneb kütusekulu ca 25 %. Koristamise seisu-kohast liigitatakse kive kahe tunnuse alusel:
1) suuruse (läbimõõdu) järgi eristatakse väikesi (kuni 30 cm), keskmisi (30…70 cm), suuri (70…100 cm), väga suuri (100…150 cm) ja ülisuuri kive (üle 150 cm);
2) peitumusastme järgi on:
- pinnakivid ehk lahtised kivid, millede eemaldamisel ei teki tasandamist vajavat aset;
- poolpeitkivid ehk poolmaetud kivid, mis asuvad osaliselt mullas ja on seega loendatavad;
- peitkivid ehk täielikult mullasse maetud kivid, mida nimetatakse ka sala- ehk irdkivideks.
Üldjuhul on koristatavad pinna- ja poolpeitkivid, millede koristusviise saame liigita-da järgmiste tunnuste alusel:
1) koristatava ala ulatuse järgi:
- lauskoristus, mis seisneb kogu põllu pinna läbikammimises ( koristus üle kogu pindala);
- laikkoristus, mis seisneb põllu üksikosadel (laiguti) leiduvate kivide eemalda-mises;
- kohtkoristus, mis seisneb põllul üksikuna (ühekaupa) paiknevate suuremate ki-vide eemaldamises;
2) koristusprotsessi etapilisuse järgi:
- otsekoristus ehk üheetapiline, mis seisneb kivide kogumises või välja-kangutamises koos nende kohese äraveoga;
- lahuskoristus ehk kaheetapiline, mispuhul kivide vaalutamine või välja-kangutamine ning nende kogumine ja äravedu toimuvad ajaliselt erinevatel etappidel .
Suure energiamahukuse tõttu on vähe levinud tehnoloogiavariant, kus koos kivide kogumisega need purustatakse killustikuks ja laotatakse põllule tagasi. Kartulikasvatu-ses seevastu on (eeskätt Šotimaal) levinud tehnoloogia, kus kivid separeeritakse mullast välja ja paigutatakse kartulivagude vahekohtadesse (igasse teise vaovahesse), nii on väl-ditud kivide sattumine kartulikombaini ja väheneb oluliselt mugulate vigastumine.
Mis tahes kivikoristusviisi saab rakendada kas ainult pinnakivide ärakorjamisena (kogumisena) või koos mulla pealiskihis paiknevate peit- ja poolpeitkivide väljamise ja kogumisena. Tavaliselt tehakse seda külvieelselt. Külvijärgselt on võimalik pinnakivide korjamine käsitsi.
Kivipunkriga varustatud kivikogurit nimetatakse punkerko-guriks, veokile laadimise võimaluse korral aga laadurkoguriks. Vaalutatud ki-vide üleskorjamise masin on vaalukogur. Kui üheaegselt kivide vaalutamisega toimub ka kivide kogumine koos laadimisega punkrisse või veokile, siis on tegu vaalurkoguriga, mida nimetatakse ka kivikombainiks.
Suurte kivide mullast välja kangutamisel, samuti laadimisel ja veol rakendatakse ka maaparanduses ja mullatöödel kasutatavaid riistu ja masinaid. Niisugusteks on kännu-juurel (-rookur), ekskavaator , haarats- ja kopplaadur , buldooser, kallurauto ja traktori kallurhaagis.
Kivivaalur (-vaaluti) on väikeste (kuni 30 cm) pinna- ja kuni 10 cm sügavuses ole-vate poolpeitkivide laus - ja laikkoristuse haake -, ripp- või poolrippmasin. Selle töö tu-lemusena moodustub kivivaal laiusega 1,0…1,5 m ning tüsedusega (joontihedusega) kuni 50 kg/m.
Kivivaalurid võivad olla passiivsed ja aktiivsed. Passiivvaaluri, mida saame nimetada ka vaalutiks, tööseadiseks on liikumissihi suhtes nurgi paiknev kammpiistik, mis mullas liikudes kammib sellest kivid välja ning koos pinnakividega suunab masina liikumissihilisse vaalu . Passiivvaalur võib olla ühe- või kahepoolse tööseadisega, seega pikitelje suhtes ebasümmeetriline või sümmeetriline.
Joonis 1. Aktiivse kivivaaluri ehituse ja töötamise põhimõtteskeem: 1 – tugiratas, 2 raam, 3 – kivide vaal, 4 – hammasbiiter (- trummel ), 5 - hammas (sõrm, pulk ), 6 – pin-nakivi, 7 – riputusseadis
Kivikogurite ehitus ja eripärad
Kivikogurid liigituvad vahelduv- ja pidevtoimelisteks.
Vahelduvtoimelised on laik- ja kohtkoristusmasinad, millega saab koristada 15…70 cm suurusi kive. Seepärast võib neid nimetada ka suurkivikoguriteks. Enamasti on need kahele õhkrehvrattale toetuvad poolrippmasinad, mille tööseadiseks on kivikogumise kaldne varbrest koos mulla pinnakihis liikuva hammaskammiga (joon.4). Varbresti taga paikneb varbadest kallurpunker, mistõttu tegu on kivide punkerkoguriga. Tööprotsessis kaldrestile võetav suurkivi või kogunenud väikekivid suunatakse punkris-se kaldresti kallutamisega hüdrosilindrite abil. Selleks tuleb masina edasiliikumine pea-tada, milles väljendubki vahelduvtoimelisus. Punkri täitumise korral kallutatakse punker hüdrauliliselt tühjaks kas põllul või kivide kuhjastuskohal (joon.2). Seega saab seda masinat kasutada ka kiviveokina.
Joon. 2. Vahelduvtoimelise kivikoguri (punkerkoguri) eestvaade : 1 – hammaskamm (kihvsahk), 2 – kanderatas, 3 – kaldresti 6 kallutamise hüdrosilinder, 4 – punkri 5 kallu -tussilinder, 7 – raam, 8 - veotiisel.
Pidevtoimelised kivikogurid on kuni 10 cm sügavusel ja põllupinnal paikneva-te väikekivide (suurusega kuni 30 cm) üleskorjamise ja punkrisse kogumise (punker-kogurid) või veokile laadimise (laadurkogurid) masinad. Nende alamliikidena saab eristada järgmisi:
1) vaalurkogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutatud kive;
2) lauskoristuskogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutamata kive nii pinnalt kui pin-nakihist;
3) vaalurkogurid, mis üheaegselt vaalutavad ja koguvad ning mida nimetatakse ka kivikombainideks.
Kõikide koguriliikide tööseadiseks on passiiv - või aktiivsahk (vibrosahk) ning varbsari-, varblint- või ketasbiitersõelur. Saha kohal võib paikneda ka kive sõelurile suunav haspel .
Kivide vaalukogurit (joon.3) juhitakse piki vaalu, kusjuures 5…10 cm sügavusel tööta- valt sahalt suunduvad kivid (haspli abil või ilma selleta) sõelurile ja sellelt varbkonveieri va-hendusel kõrval või järel sõitvale veokile. Enamik vaalurkogureid töötavad normaalselt vaalu joontihedusel (vaalu tüsedusel) 30…50 kg/m.
Joon. 3. Kivide vaalukoguri skeem külg- (a), pealt- (b) ja eestvaates (c): 1- sahk , 2 – riputusseadis, 3 – haspel, 4 – raam, 5 – põikkonveier, 6 tugiratas, 7 – kõrval sõitev veok
Vaalurkogur ehk kivikombain on kivi-vaalurist ja vaalukogurist koosnev ühendmasin, mis kogutavad kivid laadib ka veokile (harvem punkrisse). Enamasti on need poolrippmasinad ning varustatud ka kive suuna-va haspliga.
Kivikoristite töövalmendus ja kivikoristuse tehnoloogia
Kivikoristite töövalmendus seisneb peamiselt nende tehnilise ja tehnoloogilise sei-sundi kontrollimises ja avastatud puuduste kõrvaldamises. Unustada ei tohi laagrite määrimist ja hüdroseadistest õlilekete kõrvaldamist, aga ka vajaliku õhurõhu tagamist rattarehvides ja kaitsekatete olemasolu kardaanajamitel. Peamised tehnoloogilised sea-distamised tehakse juba põllul. Nende hulka kuulub vaalurite ja vaalurkogurite töölaius ja –sügavus.
Kivikoristuse tehnoloogia sõltub põllu kivisusest (kivide hulgast) ja selle iseloomust (suured, keskmised või väikesed, pinna-, peit- või poolpeitkivid) ning kividega risusta-tud ala ulatusest (üksikult, laiguti, üle kogu pinna). Vastavalt sellele tuleb valida kivikoristi liik ja veoki tüüp.
Suurte üksikult või laiguti paiknevate kivide koristamisel kasutatakse laadur - rookureid koos veokiga või vahelduvtoimelist punkerkogurit. Veokina tuleb vältida liht-sat lohist (veoplaati), sest mitmete oluliste eeliste (lihtsus, töökindlus, hea läbivus, prak-tiliselt nulliga võrduv laadimiskõrgus) kõrval on sellel kaks tõsist puudust – rikub mul-lastruktuuri ja tühjendamiseks on vaja buldooserhõlmaga traktorit. Otstarbekam on ka-sutada traktori rippsüsteemile paigaldatud harki või varbplatvormi, kallurkelku või ra-tastega kallurhaagist, aga ka traktori rippsüsteemile paigaldatud harki või platvormi. Kallurkelk kujutab endast kühvlikujulist lohist, mille liugepind on varustatud jalasribi-dega. Kelgu esiosa külgservadele on liigendiliselt kinnitatud veotiisel. Kelgu tühjenda-misel tõstetakse traktori hüdrosüsteemi abil kelgu esiots üles ja lülitatakse sisse traktori tagasikäik. Kiviveo kallurhaagis on madalaraamiline, ühe- või kaheteljeline, veokast madalaservaline.
Kivide kangutamisel lähenetakse laadurrookuriga sellele aeglaselt, surudes samaaeg-selt kangutuskihvad maasse. Kui traktori liikumisel ei osutu kangutamine võimalikuks, tõstetakse kivi maast välja kangutuskihvaku pööramisega. Tõstmisel traktor peatatakse ja pidurdatakse.
Seejuures on otstarbekas rakendada ka kahte-kolme abitöölist, kes lähimas ümbruses paiknevad väiksemad kivid käsitsi üles korjavad ja veokile või punkerkoguri punkrisse loobivad.
Väikeste ja keskmiste pinna- ja pinnakihikivide esinemisel laiguti on ots-tarbekas kasutada samuti vahelduvtoimelist punkerkogurit koos abitööliste ja veokiga. Seejuures liigub kivikoristi süstikuliselt ning tühjendab oma täitunud punkri põllul seis-vasse veokisse. Nimetatud suurusega kivide lausesinemisel on vaja rakendada kas kivivaalurit koos vaalurkoguriga või lauskoristuskogurit (viimasel puudub vaalutussea-dis). Töötamisel liiguvad kõik need masinad süstikuliselt või vahelduveeliselt. Laadur-koguritega koos töötava veokina tuleb kasutada ratastega kallurhaagist.
Kivide koristamine külvijärgselt (taimede kasvuaegselt) on võimalik ainult käsitsi-tööna, kusjuures veok peab olema õhkrehvratastega (metallrehvratastega võib olla vaid hobusega veetav vanker ).
Kivikoristuse kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt ning hinnatakse koristamata jäänud nähtavate kivide arvu järgi

2.3. Külvikud ja väetusamasinad.

Otsekülv kõrrepõldu säästab mullastruktuuri, hoiab kokku kulutusi maaharimisele ja tõstab põlluharija töö tootlikkust. Peale sajust sügist on sageli vajalik tasan-dada masinate poolt põllule jäänud sügavaid rattajälgi. Rasketel muldadel on minimeeritud mullaharimine enamasti kõige mõistlikum lahendus. Huumusrikastel ja turba-muldadel tagab künd aga kiirema kuivamise kevadel.
 
Maestro 3000 ja 4000 on lihtsalt ümberseadistatavad ja eri muldadele kohandatavad põimkülvikud. Soomes toodetud ja põhjamaistesse tingimustesse sobiv Maestro on lihtne, täpne ja töökindel. 
 
Maestro on moodullahendusega külvi- ja väetusmasin. Seda annab erinevate muldade tarvis ümber seada ja kiirelt kohandada põllumeeste poolt eelistatud külvimeetoditega. Seeme ja väetis viiakse mulda ühise ketasseemendiga. Varasemaid väetamismeetodeid eelis-tades võib külviku loomulikult varustada eraldi väetise-seemenditega. Kasutamisel esilibistiga või kombineerituna erinevate esiäketega saab Maestro külvikust minimeeritud mullaharimismasin ning kombinatsioonis hambuliste ketastega isegi otsekülvik.
 
Külvikul on kahte tüüpi väljakülvirullid. Soovitud külvitihedus saadakse väljakülvirullide pöörlemiskiiruse sujuva reguleerimise teel reduktorihoova nihutamisega astmeteta ja kiirelt. Peenseemne jaoks kasutatakse tiheda naastuga väljakülvirulli, kus külvitihedus algab 1,5 kg/ha. Samaaegse peenseemne allakülviks on masinal olemas eraldi võimalus.
Maestrol on mahukas külvisekast, vastavalt 3500 või 4700 liitrit - vähem täitmist, rohkem aega külviks. Ülevalt laienev kasti kuju kergendab täitmist. Külvisekasti vaheseina asend on muudetav. Näiteks külvikul Maestro 3000 saab tänu sellele muuta vilja poole mahutavust vahemikus 1550 - 2500 liitrit ning väetise poole mahuta- vust vahemikus 900 - 1750 liitrit. Kastil on vedrustatud, iseavanev kate. Peenseemne ja starterväetise külvise-kast monteeritakse masina tagaossa.
Eraldi koormatavad ja paarikaupa balansseeritavad tugirattad jagavad masina raskuse ühtlaselt üle kogu töölaiuse. Tugiratastest moodustuv tihendusrull tagab mulla ühtlase tihendamise seemne- ja väetiseridade kohal ning kindlustab niiskuse säilimise. Vajaduse korral saab igat üksikut ratast lihtsalt ja kiiresti vahetada.
 
Juhtpult WIZARD juhib ja kontrollib masina töötamist. On võimalik jälgida sõidu-kiirust, pindala ja tootlik -kust. Külvisekasti ja väljakülviaparaadi kontroll annab märku külvisekasti tühjenemisest ja häiretest külvisenormis. WIZARD juhib ka hüdraulilist märgistit ja tehnoradade moodustamist. Sobiv tehnoraja automaa -tika valitakse vastavalt töölaiusele ja hilisemale harimistehnikale.
Sakilised ketasseemendid. MAESTRO põhivarustusse kuulub JUNKKARI traditsioonilise seemendiketta ja koonus-tugiketta baasil loodud kombiseemendi, mis viib seemne ja väetise ühte mullavakku. Lõikav kettaserv on sakiline ja seemendi survet saab reguleerida vahemikus 6 kuni 140 kg. Reavahe on 12,5 cm. Teravilja ja väetise-külviks eraldi saab MAESTRO külvikut lisaseadmena varustada väetiseseemenditega.
Hüdrauliline käigumärgisti märgib ära järgmise töökäigu. Töötingimustele vastavalt võib valida märgisti jaoks kas käsitsi või automaatse juhtimise.
Järeläke on reguleeritav. Kui surve maapinnale on õigesti reguleeritud, kobestab see mullapinda väga hästi.  Väheneb niiskuse aurustumine ja kooriku tekkimise oht peale vihmahoogusid.
Lisaseadmena saab tellida tiisli alla eesmised tihendus-rullid, mis tihendavad külvipinda traktorirataste jälgede vahel ja suurendavad masina stabiilsust külvil. Ei soovita-ta kasutada kombinatsioonis ketasäkkega.
Lisaseadmeks on ka laineliste ketastega ketasäke, mis töötab koorijana ja kobestab mulla seemendite ees. Soovitatakse otsekülviks ja minimeeritud mullaharimiseks, kui seemendiketta survest üksi ei piisa. Ketta surve maapinnale on hüdrauliliselt reguleeritav.
Juhtpult WIZARD Plus on samuti eraldi tellitav, selle juurde kuulub lisaks standardfunktsioonidele veel väeta- mise koguse reguleerimine. Valitud väetise kogus hektarile on nähtav juhtimispuldil.
Eraldi saab tellida ka kaherealist vedrupiiäket, mis sobib kivistele muldadele. Sügavuse reguleerimine hüdrauliliselt. Piide töönurk on reguleeritav.
 Tabel 3.Külvikute võrdlus.
 
Maestro 3000
Maestro 4000
Töölaius,m
3
4
Transportlaius,m
3
4
Kõrgus (tööasendis),m
2.05
2,05
Mass,kg
2,85
3,5
Reavahe
12,5 cm
12,5 cm
Seemendite arv
24
32
Seemendite surve,kg
6 - 140
6 - 140
Võimsustarve,hj/kw
80 - 140/58,8-102,9
110 – 180/80,85-132,3
Külvisekasti math,l
3500
4700

2.4. Taimekaitsepritid.

Üks olulisemaid taimekaitsepritsi komponente, millest sõltub pritsi- mise tulemuslikkus, on pihustid . Tuntumad pihusteid tootvad firmad on Lechler, Hardi , TeeJet, Lurmark, Berthoud jt. Mitmed pritside tootjad kasu-tavad eelnimetatud firmade pihusteid. Õigesti valitud ja korras pihustid võimaldavad taimekaitsevahendeid kokkuhoidlikumalt kasutada ning tu-lemuslikumalt töötada.
Laialdaselt kasutatavate lehvikpihustitega ei ole alati võimalik opti-maalselt, so õigeaegselt, suure tootlikkusega, hea tõrjeefektiga ja keskkonda saastamata taimekaitsetöid teha. Praktilised kogemused on näidanud, et heade tulemuste saamine pritsimisel on väga keerukas: kui näiteks hea pihusekatvuse saamiseks on vaja pritsida hästi peenikeste piiskadega, tõu-seb kohe pihuse (pihustatud töölahuse juga) minemakandumise ja haihtu-mise oht. Ka ei tungi peenikesed piisad tihedasse taimestikku. Suured pii-sad seevastu ei kandu nii kergesti minema ja tungivad hästi ka taimestikku, kuid võivad lehtedelt kergesti maha veereda, ka on nende pihusekatvus väiksem.
Pritsimise efektiivsuse tõstmiseks on tänapäeval kasutusel mitmeid õhu kaasabil toimivaid tehnilisi lahendusi:

• piiskade aktiivtransport ventilaatori poolt tekitatud õhuvoolu-ga/õhkkardinaga (Damman DAS, Hardi Twin , Rau AirPlus, Degania);

• õhuvoolu suunatud töölahuse pneumopihustus (Danfoil-System);

• õhu imemine injektoriga pihustisse ja segunemine seal töölahusega (injektorpihustid ID, IDK, AI);

• pneumopihustid, milles segunevad töölahus ja suruõhk (AirTec, AirJet, TwinFluid).
Kuna need lahendused on tehniliselt keerukamad, on nad ka kallimad. Suurem investeering soetamisel peaks aga hiljem end õigustama seeläbi, et on võimalik pritsida:

• väiksema veekuluga, mis suurendab tootlikkust ja seeläbi õigeaegse pritsimise võimalusi;

• tuule suurema kiiruse korral, mistõttu on pritsimiseks sobivat aega rohkem;

• pestitsiidi väiksema kulunormiga, sest triiv on väiksem - see hoiab kokku raha.
Saksamaa põldurite kogemused näitavad, et pritsifirmade reklaamitav 50 %-line vee kokkuhoid on siiski raskelt saavutatav ja pestitsiidi kokku- hoid jääb 15 % piiresse.
Õhkkardinaga pritsi kasutamine õigustab end rohkem siis, kui tai-mestik on vähemalt 30…50 cm kõrge, madalama taimestiku pritsimisel triiv ei vähene ja kuiva mulla puhul tekib selle minemapuhumise oht. Kõrgema taimestiku ja eriti kartuli pritsimisel liigutab aga õhuvool taimestiku laiali ja kannab puhise ka alumistele taimeosadele. Kuid samas näiteks umbro-hutõrjel enne põhikultuuri tärkamist, st taimestikuta põllule, võimaldab õhkkardina kasutamine pritsida ka mõnevõrra tuulisema ilmaga, sest suu-natud õhuvool surub pihuse maha ja vähendab sellega triivi.
Erinevate firmade õhkkardinad töötavad erineva õhukuluga. Näiteks Rau Air Plus süsteemis on õhukulu üle 2000 m3 tunnis töölaiuse ühe meetri kohta – see on eeliseks tiheda ja tugeva taimestiku korral. Samas ei ole Rau Air Plusi pihustid agregaadi liikumissuunas pööratavad, mistõttu puudub võimalus pritsida tagant- ja vastutuule režiimis.
Hardi Twin süsteemis on õhukulu kuni 2000 m3 töölaiuse ühe meetri kohta. Õhutoru on aheneva ristlõikega – see tagab ühtlase õhukulu kogu töölaiuse ulatuses. Pihustite ja õhuvoolu suund on liikumissuunas reguleeri-tav vastavalt tuule suunale (joonis 4).
. Taganttuul Vastutuul
Joonis. 4. Hardi Twin poomi asend sõltuvalt tuule suunast
Mudel NV

Standardvarustus

* Membraanpump  1203 või 1303
* 600 või 800 liitrine paak
* 10 või 12  meetrine  MB tüüpi poom
* Rõhu ühtlustusseadmega BK-180 juht-
   pult
* Kontrollseade HARDI-MATIC
* Poomi sektsioonide jaotusklapid
* Seade lahuse segamiseks paagis, ka töö
   ajal
* Kolmekordne filtreerimine , imi-, surve- ja pihustifiltrid
* Tilkumisvastaste klappidega SNAP-FIT pihustisadulad
* ISO F110 seeria pilupihustid 
* Kardaan
* Puhtaveepaak 15 L
NV mudelid on varustatud tugeva ja tunnustatud MB poomiga. MB poomi iseloomustab: tarpetsikujuline riputusseade, mis hoiab poomi töös stabiilsena ja tagab selle pikka tööea.
Kõikide HARDI taimeklaitsepritside paagid on valmistatud ultraviolettkiirguse vastu stabiliseeritud materjalist. Paagi täiteavas asub sõel.
 
NV mudelite tehnilised andmed:
PAAGI MAHT / L
TÖÖLAIUS / M
PUMBA MUDEL
PUMBA TOOTLIKKUS / L/MIN
MÕÕTMED P*L*K /CM
KAAL /KG
600
10
1203
99
150*226*220
220
600
12
1203
99
150*226*220
230
600
10
1303
114
150*226*220
226
600
12
1303
114
150*226*220
236
800
10
1203
99
150*226*220
245
800
12
1203
99
150*226*220
255
800
10
1303
114
150*226*220
251
800
12
1303
114
150*226*220
261

2.5. Koristusmasinad.

Teraviljakombaini valikul tuleb arvestada koristatava teravilja pinna suurust, mis otstarbeks vilja kasvatatakse, koristamistingimusi (ilmastik, saagikus jm) ja selle järgi valida kombaini võimsusklass. Arvestades aastate pikkusi kogemusi Eestis, võib kombaini vajaduse arvutamise aluseks võtta tunni-, päeva- ja hooajatootluseks järgmised arvud:
Tootlikkus, ha
Kombaini võimsus tunnis päevas hooajal
kuni 170 hj 1,0 9,0 200
kuni 250 hj 1,5 15,0 300
kuni 290 hj 2,0 16,0 400
üle 290 hj 2,5 20,0 500
Väga soodsatel koristustingimustel võib tootlikkus olla kuni 40% suurem. On soovitav , et koristamisel oleks ka varu variant (varu) kombaini näol. Kui koristada tuleb näiteks 500 hektarit, võiks võimsa kombaini kõrval reservis olla väiksem (ka pruugitud) kombain , koos varu kombainijuhiga. Kui suur on sellest tulenev tulu, vajab uurimist .
Pikaleveninud hooaja tõttu koristasid kombainid 600…700, mõned veelgi rohkem hektarit. Et põldudel kasvas viimaste aastate suurim teraviljasaak, saadi statistikaameti esialgsete andmete keskmiseks saagikuseks vaid 2441 kg hektarilt. Väikeses saagikuses pole süüdi ei kombainid ega kombainijuhid vaid see, et ekstreemsete olukordade jaoks napib kombaine ja põllumehel raha uute ostmiseks . Tulemuseks on pikaleveninud koristushooaeg, väike hektarisaak, halb tera kvaliteet, suured masinakulud. Võiks siin üle korrata sedagi , et pärast teravilja optimaalset koristusaega, mis on suhteliselt lühike, 10…12 päeva, suureneb terakadu teraviljade keskmisena 0,4…1,0% päevas. Kui kombain suudab koristada 700…800 ha optimaalsel ajal, on see kiiduväärt.
Kombainide tootlikkus, kütuse- ja hooldekulu
Keskmisena koristasid kombainid tunnis 2,2 ha ja 8,3 t vilja. Päeva tootlused olid keskmisena 18,0 ha ja 69 tonni teri . Maksimaalselt koristati päevas (kombainide keskmisena) 31 ha ja 133 tonni. Suurima päevakoristus oli MF 7274 - 36 ha. Suurim kogutud saak päevas oli NH CX 860 – 185 tonni.
Vaatluse all oli Eestis enam müüdud 9 suurevõimsusega kombaini: Claas Lexion 460, New Holland CX 860 (2 tk), Massey Ferguson 7274, John Deere 9780 CTS (2 tk), John Deere 9680 , Case 2388, Don 1500 B. Alljärgnevates tabelites esitatud kombainide mitmed töönäitajad, nagu kütusekulu, tootlikkus jt pole kombainide omavahelise paremuse hindamise aluseks ettevõtete majandus-looduslike tingimuste erisuste tõttu.
Tabel .4. Vaatlusaluste kombainide tehnilised andmed
Jrk nr
Kombain
vl aasta
Võim-
sus hj
Heedri laius m
Koris -tati ha
Koristamise
Koris-
tus päevi
Kombainijuhi staaž
algus
lõpp
1
Case 2388
2005
304
6,0
623
21.07
27.09
44
16
2
Cl Lexion 460
2003
320
6,6
540
09.08
14.09
28
3
3
Don 1500 B
2005
240
6,0
581
21.07
27.09
44
4
JD 9680 WTS
2004
336
7,6
866
25.07
21.09
48
7
5
JD 9780 CTS
2000
328
6,7
754
26.07
07.09
38
13
6
JD 9780 CTS
2003
358
7,8
827
01.08
28.09
48
8
7
MF 7274
2003
330
6,7
905
02.08
27.09
41
13
8
NH CX 860
2002
333
7,3
526
21.07
14.09
38
15
9
NH CX 860
2005
333
7,3
604
21.07
14.10
36
5
keskmine
320
6,9
692
21.07
14.10
40
11
Kombainide vanused olid 1-st 6 aastani. Nii mootori võimsused kui heedri laiused olid kombainidel ligilähedased. Kombainijuhtide tööstaaž oli keskmisena 11 aastat, seejuures Don`il, Case`l ja NH CX 860 töötanud juhil oli see üle 15 aasta. Kombainid töötasid Järva, Rapla , Jõgeva, Tartu, L-Viru ja Põlva maakonnas , põhiliselt OÜ-des ja ühes talus.
Alljärgnevalt vaatlusaluste kombainide töötulemused.
Tabel 5. Kombainide tootlikkused teravilja koristamisel
Jrk nr
Kombain
Koristati (mootori töötunnilugeja järgi)
tunnis (keskmiselt
päevas (keskmiselt)
päevas (maksimaalselt)
ha
t
ha
t
ha
t
1
Case 2388
1,8
8,3
14,7
70,3
29,9
113,6
2
Claas Lexion 460
2,2
8,7
19,2
73,8
33,9
138,5
3
Don 1500 B
1,7
7,6
13,2
60,4
23,7
101,8
4
JD 9680 WTS
2,2
7,6
18,0
61,0
29,8
104,5
5
JD 9780 CTS
2,3
7,9
19,8
66,0
27,0
112,0
6
JD 9780 CTS
2,4
8,2
17,0
60,4
30,0
129,6
7
MF 7274
2,1
6,0
22,0
61,6
36,0
134,0
8
NH CX 860
2,3
8,7
17,0
67,0
34,0
183,0
9
NH CX 860
2,6
12,0
21,0
101,0
31,0
185,0
keskmine
2,2
8,3
18,0
69,0
31,0
133,0
Kuid pidev tootearendus ,sõbralik klienditeenindus ja kõrge kvaliteet on Soome tehase Samp-Rosenlew Oy lipukirjaks.Uue seeria 3000 teravilja kombainid on mõeldud koristama vilja just meie rasketes ja muutlikkes tingimustes.
Topeltsepareerimise süsteemiga teravilja kombainil SR3085 TS suurendavad viljapeksu efektiivsust ja tagavad terade kõrge kvaliteedi:

• eelpeksutrummel.millega algab tera õrn käitlemine
  
• kuus põhupuisturit
  
• suur ja kiirestitühjenev 8,1 m mahuga terapunker
  
• hõlpus ja kiire puhastamine,mis väldib võõrteri
  
• hüdrostaatiline transmissioon teeb töötamise sujuvaks ja paindlikuks
  

kliimaseadmega ruumikas ja vaikne Deluxe kabiin ,arusaadavad ja selged monitorid ja mõõteriistad.
Sampo-Rosenlew uudne teraviljakombaini mudel 3085 on teinud kolmandat hooaega head tööd.
FIE Leino Tammann kasutab peamiselt rendimaid põlevikvi kaevanduste aladel.Põllud on seal muutlikud,ebatasased sageli risustatud.Ta kiidab oma Sampot 3065 ökonoomsuse,paindliku tööreziimi,kerge manööverduse ja hea läbivuse poolest.Läbivus on kombainil hea,ta on kerge ja hüdrovedru on sujuv .
Eesti talunikud põhjendavad Soome kombainide valikut sellega,et nad on töökindlad ja kuidagi sõbralikumad teistest. Kindlustunnet suurendab asjaolu,et Türil on osaühing Sampo Grupp kombaini täis teenindus ja kui midagi tõsisemat juhtubgi siis on vajaminev osa Soomest kähku kohal.Väha tähtis on ka sellise täiusliku kombaini ja varuoasde soodne hind.

3. SOBIVAIMA MASINA KOMPLEKSI VALIK.

Põllutöömasinate võimsustarve
Põllundusse tuleb sellisel hulgal uusi masinaid, et katseliselt ei ole enam võimalik kõiki neid kohapeal uurida. See kehtib nii traktorite kui ka mitmesuguste põllutöömasinate kohta. Seepärast on kõrvuti sobivate välismaiste katseandmete ja kogemuste maksimaalse ärakasutamisega oluline analüüsi teel selgitada, mida teatud masinatüüp majanduslikult võimaldaks?
Põllutöömasinate ja - riistade otstarbekamaks agregateerimiseks traktoriga, traktori veojõu optimaalsema ärakasutamise eesmärgil on traktorid jaotatud võimsusklassidesse. Võimsusklasse on moodustatud mitmete näitajate alusel. Siiski pole need muutumatud ja on alati võimalus neid täiendada. Võttes aluseks Eesti põllumajandusliku traktoripargi struktuuri kujunemist, võiks traktorid võimsuse järgi jaotada järgmistesse klassidesse: kuni 70 hj (51 kW); 71…90 hj (52-66 kW); 91…110 hj (67-81 kW); 111…130 hj (82-95 kW); 131…150 hj (96-110 kW); 151…170 hj (111-125 kW); 171…200 hj (126-147 kW); üle 200 hj (üle 147 kW). Eesti liiklusregistris on traktori võimsusklasside jaotus siin toodust mõnevõrra erinev.
Mullaharimise töökiirusest lähtuvalt on igal operatsioonil iseloomulik eritootlikkus ja erivõimsustarve, st tootlikkus ja võimsustarve haardelaiuse ühiku kohta. Eelduseks on kõigi masinate ja riistade rakendamine võrreldavates heades tingimustes. Igale töömasinale või -riistale on vajalik tema võimsustarbele vastav traktor. Sellise valiku eelduseks on masinatüüpide võimsustarve (vt tabel). Teatava traktorivõimsuse maksumuse korral (siin kasutatud 8651 kr/kW) on võimalik määrata energeetilise vahendi erimaksumus mingil põllutööl (vt tabeli tulp ). Mõlema osa - töömasina või -riista ja traktori - liitmisel saab töö tegemiseks vajaliku agregaadi erimaksumuse (vt tabeli tulp).
Tabel 6.Eri masinatüüpide võimsustarve ja traktori erimaksumus
Masin või riist
Võimsustarve haardelaiuse kohta kW/m
Traktorivõimsuse erimaksumus põllutöömasina vedamisel kr/m
Agregaadi erimaksumus kr/ha
Pöördader
Adrad
Rapid /Överum põimikud
Freeskülvikud
Tüükultivaatorid
Otsekülvimasinad
Horisontaalfreesid
Kahvelfreesid
Nugaäkked
Randaalid
Överum 8 m pneumokülvik
47
39
29
25
25
23
22
21
19
17
15
14
13
405 000
338 100
248 700
216 300
217 500
199 700
194 500
178 800
160 100
144 200
129 800
116 800
112 800
434
314
239
238
170
202
186
188
78
99
102
114
77
Masinapargik: Belarus 952.3 70kW/91hj lihtsamate tööde tegemiseks nagu kivikoristus, kultiveerimine jms.Kuna on belarusil on hoolduskulud suhteliselt väikesed ja kütusekulu aspektist on belarus ökonoomne.
MF 6290 99kW/135 hj see traktor oleks kultiveerimiseks ,randaalimisks, pritsimiseks jms.töö tegemiseks kuna tõstejõudu ja kütusekulu poolest on ta arvutuste kohaselt keskmine.
Siis Lamborghini Champion 160 D 118kW/160 hj see traktor oleks otsekülvikuga külvamiseks kuna otsekülvik nõuab ikka piisavat võimsust. Selle traktori võimsuse ja erikulu suhe on ka paigas siis see sobib kõige pareimini selliste tööde tegemiseks.
Kivikoristuseks kasutaks kivivaalur kogurit. Kuna inimtööjõud on kallis ja lihtsam oleks läbi ajada mehhaniseeritult siis kõige parem oleks seda kasutada.
Pritsik oleks 12 m Hardi prits, kuna tootlikus on tal hea ja NV mudelid on varustatud tugeva ja tunnustatud MB poomiga. MB poomi iseloomustab: tarpetsikujuline riputusseade, mis hoiab poomi töös stabiilsena ja tagab selle pikka tööea.
Külvikuks oleks Maestro 4000 on lihtsalt ümberseadistatav ja eri muldadele kohandatav põimkülvik. Soomes toodetud ja põhjamaistesse tingimustesse sobiv Maestro on lihtne, täpne ja töökindel
Kombainiks oleks kõige sobivam NewHolland CX 860 kuna tema tootlikus on kõige suurem nagu arvutused on näidanud.
Külvieelne mulla kobestamine Traktor+Kobesti


Kivikoristus Traktor+Kivikoristaja
Külvamine Traktor+Otsekülvik
Väetamine ja umbrohutõrje Traktor+Prits
Koristus Teraviljakombain
Kuivatamine ja vedu Kuivati, Traktor+käru
Tehnoloogiaskeem .

4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud.

Toodetavate põllutöömasinate arv kasvab pidevalt, sest müügile tulevad üha uued erineva konstruktsiooniga ja võimsusega jõu- ja töömasinad. Eestis on müügil arvukalt Lääne firmade masinaid, mis on meie põllumajandustootjate poolt hästi vastu võetud. Kuid paljud Lääne firmade masinad on valmistatud Lääne riikide tootmistingimusi arvestades. Lääne-Euroopas domineerivad keskmised ja väikesed talud , kus masinate aastne töömaht, võrreldes Eesti OÜ ja AS-dega on suhteliselt väike. Kui Lääne taludes tuleb aasatas näiteks künda 20-70 ha, siis meie surtootjatel võib olla aastane töömaht 500-700 ha või isegi rohkem. Seetõttu tootjate nõuded masinate tootlikusele ja vastupidavusele on sageli ka erinevad. Igal toodetaval masinal on kindel tööressurss, st.kui palju tööd on otstarbekas selle masinaga tema kasutusea jooksul teha. Selle ressursi ületamisel on masina kuluvus väga suur ,sageli hakkab toimuma rikkeid ,remondikulud ja seisuajad muutuvad sedavõrd suureks, et otstarbekam on selle masina semele uus soetada.
Eestis on uuetüübilisi Lääne põllutöömasinaid kasutusel veel suhteliselt vähe ja puuduvad ka ülevaatlikud uurimused nende vastupidavuse ja tööressursi kohta meie tingimustes. Ka firmade reklaamprospektides puuduvad andmed masina korrashoiukulude ja tööressursi kohta. Seetõttu on mõni suurtootja ebameeldibalt üllatunud, kui tema suure töömahu juures Lääne masin muutub kasutus kõlbmatuks juba 3-4 või isegi vähema aastaga.
Piirkonniti on erinevad ka looduslikud töötingimused-pinnase kivisus, maapinna kalle, põldude tasasus, heintaimede kogus hektaril jne. Ka need tegurid mõjutavad mõne masina osas oluliselt remondikulude suurust ja masina tööressurssi.
Korrashoui kuludena on arvestatud hoolde-ja remondikulusid, liikurmasinate diislikütuse-ja õlikulud korrashoiu kulude hulka ei kuulu.
Saksamaal teevad hoolde-ja remondi töid firmadest kohale kutsutud maistrid, kellel on kõrge töötasu (ligikaudu 200 kr/tund), ja katta tuleb ka nende kohalesõidu kulud.
See muudab remonditöö tunduvalt kallimaks kui on kulud masina remontimisel oma ettevõtte töökojas. Estis on töötasu tunduvalt madalam ja see vähendab ka remondikulusid ning seetõttu võib osutuda otstarbekaks kasutada mõnd masinat kauem kui on Saksamaal pakutud optimaalne tööressurss. Masinate remontimisel oma töökojas on kaa sotsiaalne funktsioon-see annab traktoristile tööd ka talvel.
Tabel 7. Masinate optimaalne tööressurss ja korrashoiukulud
Masina tüüp või grupp,võimsus või töölaius.
Soetus hind,tuh.kr
Tööressusrss
Kasutusiga (aastat)
Aasta koormus
Korrashoiukulud
1
2
3
4
5
6
Ratastraktorid
töötund
töötund
kr/h
Neljarattaveoga
-112-129 kW
1010
10000
12
625
109
-148-167 kW
1360
10000
12
625
125
Haagised
2-teljeline 10t
140
30000
15
1500
3
Mullaharimismasinad
Külvieelse mullaharimise põimmasin 2,5m
44
1750
10
131
62
Kivukoristusmasinad
Kivide vaalkogur 1.5m
452
400
8
38
780
Külvikud
Otsekülvik 3m
290
2100
10
158
189
Saagikoristus masinad
Teravilja kombain 150 kW
1950
3000
10
225
218

5. Teravilja tootmise tasuvus.

Tabel 8. Tootmise tasuvus
Tulud
Viljapind
ha
300
Saagikus(kuiv vili)
t/ha
4
Vilja kogusaak
t
1200
Vilja müügihind
kr/t
1600
Müügitulu
kr
1920000
Sama
kr/ha
6400
Ha-toetus
kr/ha
1570
KOKKKU TULU ha.lt
kr/ha
7970
Kulud
Seeme
kr/ha
430
Väetised
kr/ha
952
Taimekaitsevahendid kokku
kr/ha
300
Muud
kr/ha
50
Muutuvkulud kokku
kr/ha
1732
Kokku masina(püsi)kulud
kr/ha
3319
Muutuv+püsikulud
kr/ha
5051
Kokku muud kulutused
kr/ha
361
KOKKU TULU ha-lt
kr/ha
5412
KASUM/ KAHJUM
Tulu ha-lt
kr/ha
7970
Muutuvkulud
kr/ha
1732
Masina(püsi)kulud
kr/ha
3319
Muud kulud
kr/ha
361
Kulud kokku
kr/ha
5412
Kasum(+) või kahjum(-)
kr/ha
2558
300 ha-liselt põllult tuleks kasumit nende arvestuste kohaselt siis76 7400 kr.
Joonis.4.Tootmise tasuvus

6. Teraviljakuivati vajadus.

Viljakuivatite vajadus sõltub talus, osaühingus vms. kasvatatavast viljakogusest, viljaliikide ja –sortide struktuurist (need valmivad eri aegadel so.saab moodustada nn.koristuskonveieri), kaunvilja, rüpsiseemne ja seemnevilja ning õlleodra askaalust (viimaseid tuleb kuivatada madalama kuivtaustemperatuuriga kui sööda-ja toiduvilja ,mistõttu kuivati tootlikkus on ka vastavalt väiksem)
Tsüklilise kuivatus tehnoloogiaga viljakuivatite vajalik maht Vk talus jms.on arvutatav järgmise valemi abil:
10 Gnv k k (w –w )
Vk =-------------------------------------
g k k Tk(100-w )
Kus: Gnv-niiske vilja ja rüpsiseemne kogutoodang majandis või majandi osakonnas ,tonni;
w -tera-ja kaunvilja ning rapsiseemne algniiskus (kaalutud keskmine ja arvestuslik niiskus) %;
w -tera-ja akunvilja ning rapsiseemne lõppniiskus (niiskus pärast kuivatamist) %;
g -antud viljakuivati kauivatuskambri (so.sooja õhu kanalitega kuivatuskambri) eritootlikkus, so.kui palju vett kg-des eemaldatakse ühes tunnis 1m –s kuivatuskambris, seega mõõtühik on kg/m h, kui kuivatatakse sööda-ja toiduvilja;
Tk –viljakuivati tööperioodi arvestuslik kestus aastates: kui vilja koristatakse 30 kalendripäeva, siis on Tk = 500 tundi,20 kalendripäeva –Tk = 330 tundi ja 15 kalendripäeva –Tk = 350 tundi;
k – koefitsent mis arvestab kuivati tootlikuse muutumist sõltuvalt kuivatatava vilja jms. Liigist: nisu, odra ja kaera kuivatamisel on k = 1.0, rukki ja rapsiseemne kuivatamisel k =0,9 ja herne kuivatamisel k = 0,7, Koefitsendi k keskmine väärtus arvutatakse kas keskmise kaalutuna või odra järgi;
k –kuivati mahu paranduskoefitsent, mis näitab,mitu korda on kuivati kogumaht suurem kuivatuskambri (õhukanalitega) mahust.Firmade ANTTI ja ARSKA sahtkuivatites on keskmiselt k = 2.0;
k -kuivatustemperatuuri paranduskoefitsent, Soome firmade kuivatites on sööda-ja toiduvilja kuivatamisel k =1.0 ,seemevilja ja õlleodra kuivatamisel k =0,7, ja herne kuivatamisel k =0,4. Punker-ja kastkuivatite puhul on k =1.0 nii sööda-,toidu-,kui ka seemnevilja kuivatamisel
k –teravilja ajakasutus koefitsent: sahtkuivatites ja ühe punkriga punkerkuivatites on k =0,7...0.8,mitme punkriga-kastiga punker-ja kastkuivatis on k =0,3...0,7(sõltub kuivatite täitmis ja tühjendustehnoloogiatest ja konveieritest.
Teravilja tsüklilise kuivatustehnoloogia teravilja kuivatite passitootlikuse määramiseks koos arvutusnäidetega.
Tabel 8.
Näitaja
Ühik
Niisket vilja kokku Gnv
tonni
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
Vilja algniiskus Wa
25
25
25
25
25
25
25
25
25
Vilja lõppniiskus w
14
14
14
14
14
14
14
14
14
Kuivati passtootlikus g
kg/h m
30
30
30
30
30
30
30
30
30
Kuivati mahu koef. Kv
2
2
2
2
2
2
2
2
2
Kuivatustemp..Koef. Kt
0.8
0.8
0.8
0.8
0.8
0.8
0.8
0.8
0.8
Kuivati ajakasutsukoef.Ka
0.75
0.75
0.75
0.75
0.75
0.75
0.75
0.75
0.75
Kuivati tööaeg aastas Tk
h
300
300
300
300
300
300
300
300
300
Kuivati vajalik maht Vk
m
9.5
14,2
19,0
23,7
28,4
33,2
37,9
42,6
47,4

Vajlik teravilja kuivati mahtumus siis peaks olema 62 m, kui teravilja saagikus on 1200 t. niisket vilja.

Kokkuvõte

Töö eesmärgiks oli teravilja tasuvuse määramine, sobivaima masinakompleksi valik. Kas üldse tasub kasvatada teravilja väikestes kogustes ja väikesel pindalal.
Nagu nüüd arvutused näitasid; on võimalik 300 ha-lisel põllul teravilja kasvatada nii,et kasumit ka ikka oleks.
Optimaalne on teravilja kasvatada ikka vähemalt 300 ha-lisel põllul ja saagikus peaks ka olema 4 t/ha ringis muidu ei tasu teravilja kasvatus ennast ära.Väiksemal pindalal kasvatada siis lihtsalt kulud on suuremad kui tulud ja jääb teravilja kasvatamisega miinustesse.
Minu eesmärgiks oli teravilja tasuvuse määramine ja see mul ka õnnestus,kuna arvutuste kohaselt jääb sellise teraviljakasvatuse juures kasumisse.

Kasutatud kirjandus

1.www.eria.ee
2.www.atammel.ee
3.Aastavakk 2003-2006
4. EMVI infolehed