Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Põllumajandus masinad (2)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku -, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks.
2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets -, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel).
3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis. Esimene kiil töönurgaga (xz- tasapinnal ) eraldab künniviilu vao põhjast (xy-tasapinnast) ja tõstab selle üles. Koos sellega viil deformeerub ja praguneb, st. kobestub.
Teine kiil töönurgaga (xy-tasapinnal) eraldab künniviilu vao seinast (xz-tasapinnast) ja nihutab selle kõrvale. Seejuures viil samuti deformeerub ja praguneb, st. kobestub, kuid juba teises sihis. Kolmas kiil töönurgaga (yz-tasapinnal) kallutab künniviilu. Kui nurga muutumist kujutleda piirides 90° tihendamine (joon. 3.4, a). Teatud tiheduse juures hakkab mullaviil painduma (joon 3.4 b). Edasi toimub mulla pragunemine nihkepindade frondi nurgaga (joon 3.4 c). Kuivad savimullad purunevad tükkidena (joon. 3.4, d), mistõttu vaopõhi jääb konarlik.
1 4. Silehõlmade tehnoloogiline iseloomustus. silinderhõlm ­ väga hästi kobestab, halvasti pöörab.
5. Hõlmadra abitööseadised. Hõlmadra saha abiosad on pöid, tald ja säär (ankur, vannas). Adrasahk ühendub raamiga toendi vahendusel, mida olenevalt selle ehitusest nimetatakse kas: ankruks ­ massiivne , keeruka kujuga stantsitud või õõnes terasvalikonstruktsioon, kinnitub raamile jäigalt, töötab paindele; vannaseks ­ liigendiliselt raamiga ühendatud, lihtsa kujuga ümara või ristkülik ja ristlõikega, töötab tõmbele; sääreks ­ sihvakam, lihtsa kujuga, toruja või ristkülikja ristlõikega, raamile jäigalt kinnitatud.
6. Ribahõlma eelised ja puudused. Eelised ­ Muld ei kleepu hõlma kluge; viilu murendamine on pööramine on kvaliteetsem; ribade omavahelist asetust ja painet on võimalik muuta. Puudused ­ ei tea
7. Rippadra tehnoloogiline lõppseadistus. Rippader seatakse traktori hüdraulilise rippsüsteemi külge. Hüdrauliline rippsüsteem koosneb rippseadmest ja hüdrosüsteemist. Hüdrosüsteemi peahüdrosilinder on sõlmeks, mis ühendab hüdrosüsteemi rippseadmega.
8. Rippadra raami rõhtsuse ja töölaiuse tagamine. Teine nõue ­ haardelaiuse isesäilivus ­ on täidetud, kui alumiste veolattide projektsioonijooned rõhttasapinnale lõikuvad samuti masinast eespool asuvas punktis 3 (joonis 3.17, b). Kui näiteks masina tööorgani takistusele ( kivile ) sattumise tagajärjel paiskub masina raam tööorganitega vasakule kõrvale (joonis 3.17, b), siis pöördub tööorgan normaalse liikumissihi suhtes. Pöördumine peab olema aga sellise suunaga, et agregaadi edasisel liikumisel suunduks masin tagasi paremale. Nagu selgub skeemilt joonis 3.17, b, vastab sellele nõudele punkti 3 asetus masinast eespool. Vastasel juhul (joonis 3.18, b) on aga olukord vastupidi: tööorgan tungib üha enam vasakule. Süsteem on seda tundlikum , mida suurem on nurk (joonis 3.17, b). Järelikult on rippseadme kahepunktiline skeem (joonis 3.16, c) sellest seisukohast eelistatum , võrreldes kolmepunktilisega.
9. Pöördadra töövalmendus.
10. Kivikaitsemehhanismide tüübid. 1) kaitseobjekti järgi: ühine kogu adrale (ühiskaitse) ja eraldi igale sahale (individuaalkaitse); 2) tööprotsessi kulgemise järgi: mitteautomaatne ­ kui kivi ületamise protsess nõuab traktoristi sekkumist sellesse ja automaatne ­ protsess kulgeb traktoristi abita; 3) jõuseose säilumise järgi kaitseobjekti ja kaitsme vahel: katkestav ja mittekatkestav; 4) kaitseseadise füüsikalise tööpõhimõtte järgi: mehaaniline , hüdrauliline, pneumaatiline ja hüdropneumaatiline; 5) kaitseelemendi (kaitsme) järgi: tihvt-, vedru-, hoob- (varb-), hüdro-, pneumo - jms kaitse.
2 11. Lauskultivaatori ülesanne, agronõuded ja liigitus. Lauskultivaator on kogu põllupinda töötlev mullaharimise masin, mis peab täitma järgmisi ülesandeid: 1) mulla kobestamine ja õhutamine; 2) mulla segamine ja murendamine; 3) põllupinna tasandamine ; 4) umbrohu hävitamine. AGRNÕUDED 1) lauskultiveerida tuleb õigeaegselt, st kui mullapind on tahenenud ja elutegevus mullas alanud; 2) lauskultiveerida tuleb nõutud sügavusega: mulla kuivamise kiirendamise eesmärgil sügavusel 10...15 cm, kuiva mulla puhul ja vahetult külvieelselt piisab sügavusest 6...8 cm; 3) lauskultiveeritud põllu pindmine kiht peab olema hästi kobestatud ja murendatud, umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud; 4) lauskultiveerimine peab toimuma ilma niiskete ja märgade aluskihiklompide pinnale toomiseta; 5) lauskultiveerimisega ei tohi kaasneda mulla tolmustamist (mullasõmerate purustamist ) ja tihendamist; 6) lauskultiveeritud põllu pind peab olema tasane , ilma vaonditeta ja vallideta; 7) lauskultiveeritud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi.
Lauskultivaatoreid liigitatakse mitmete tunnuste järgi järgmiselt: 1) otstarbe järgi: üld- ja eriotstarbelised ; 2) haakimisviisi järgi: haake -, ripp - ja poolrippkultivaatorid; 3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorid; 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid; 5) tööseadise liigi järgi: käpp- ja piikultivaatorid; 6) tööseadise tüübi järgi: S- ja C-kujuliste vedrupiidega, hanijalg - ja peitelkäppadega jms.
12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised. Lauskultivaatori koostisosad on raam, veermik , haake- ja riputusseadis, töö- ja reguleerseadised. Peale nende võivad olla veel lisaseadised (väetusseadis, kivikaitseseadis jms). Veermik koosneb enamasti kahest kande- või tugirattast koos nende telgedega. Rattad võivad olla paigutatud raami kõrvale (külgedele), alla (joonis 3.1) või taha ning kujundatud üksik- või tandem ratastena (balanssiirratastena). Viimane kujutab endast ühisele kiikteljele toetuvat rattapaari, mis tagab künkliku künnipinna sujuvama ja tõugeteta kopeerimise. Tihti kujundatakse tandemratas nii, et kumbki ratastest liigub oma jälge mööda. Tööseadis (käpp, pii) koosneb terast ja säärest (ankrust). Tera on tööosa, mis peitpeapoltide abil kinnitatakse sääre alaotsale. Terade kuju järgi eristatakse hanijalg- ja peitelteri (joonised 3.3 ja 3.6). Tera nimetatakse ka käpa- või piiotsakuks (-otsaks). Vedrupiid liigituvad sääre (ankru) kuju järgi C- ja S-kujulisteks, mõlemad omakorda veel jäikadeks ja elastseteks (joonised 3.3 ja 3.4). Jäik C-pii on kogu ulatuses nelinurkse ristlõikega topeltvedrulehega, elastsel C-piil on vedrusilmus, ristlõige on muutuva kujuga. Jäigal S- piil on topeltleheline ülaosa, sääre ristlõige kogu ulatuses ühesugune nelinurk. Elastse S-pii ristlõige on muutuv ja keskosas ovaalne .
3 13. Lauskultivaatori töövalmendus ja töö tehnoloogia . Töövalmendus seisneb komplektsuse, koostamise õigsuse, tehnilise ja tehnoloogilise seisundi kontrollimises ning tehnoloogilises seadistamises. Tehnilise seisundi kontrollimisel pöörata tähelepanu järgmistele kohtadele: 1) polt- ja lõhisliidete kinnitatus; 2) vannaste, survevarraste, käpahoidikute, raami deformeerimatus; 3) määrde olemasolu rattalaagrites; 4) käpa- või piitera (-otsiku) kinnituspoltide peitpea ei tohi ulatuda üle tööpinna (joonis 3.9); 5) käpa- või piitera lõikeservad olgu teravad : rohimiskäpa (hanijalgkäpa) lõikeserva paksus mitte üle 0,5 mm, kobestuskäpal kuni 1,0 mm; 6) reguleerseadised ja - kruvid liikugu vabalt. Tehnoloogiline seadistamine seisneb lauskultivaatori tööseadiste seadmises nõutud töösügavusele ja ühesugusele jäljevahele. Jäljevaheks nimetatakse tööseadiste poolt jäetavate vaokeste (jälgede) keskjoonte põikisihilist vahekaugust. Jäljevahe on ühtlasi tööseadise töölaius. Rohimiskäppadel (hanijalgkäppadel) peab jäljevahe olema b = 3...4 cm võrra väiksem käpa tööosa (tera) konstruktiivsest laiusest bk, tagades niiviisi naaberseadise ülekatte _b ja kõikide umbrohujuurte läbilõikamise, seega b = bk ­ _b. TEHNOLOOGIA 1. enne töö algust veenduda, et traktori rippsüsteemi püsttõmmitsad oleksid veolattidega ühendatud oma piklikavade kaudu. 2. Lauskultiveerimisel liigutakse agregaadiga süstikuliselt (edasi-tagasi), alustades põllu äärest. Kui agregaadi järsk tagasipööre põllu otstel on raskendatud, siis võib kasutada vahelduveelist liikumist. 3. Pööretel tuleb kultivaatori tööseadised kindlasti mullast välja tõsta, st et agregaadi pööre tuleb sooritada kultivaatori teisaldusasendis. 4. Esimeste läbimite (töökäikude) järel kontrollitakse töösügavust ja vajadusel korrigeeritakse seda vastavalt mulla lõimisele, tihkusele (kõvadusele) ning põllu tehnoloogilisele seisundile ehk tehnofoonile (künd, kultiveeritus vms). Külvieelsel kultiveerimisel tuleb eelistada väikest (5...8 cm) või keskmist (8...12 cm) töösügavust, arvestades seejuures ka piide või käppade jäljevahet.
4 5. Kultiveerimise kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse töö tegemise õigeaegsust, töösügavust ja selle ühtlust, põllupinna harjalisust ja tasasust, mõnikord ka mulla kobedust ja panklikkust ning umbrohu hävitamise täielikkust. 6. kvaliteetid määramine.
14. Randaali ülesanne, agronõuded ja liigitus. Randaal on kahest (harva kolmest või enamast) teineteise järel liikuvast sektsioonist või reast koosnev ketasriist, mida endisaegadel nimetati ka ketasäkkeks või taldrikäkkeks. Olenevalt olukorrast ja kasutamise eesmärgist on randaalil mitu ülesannet: 1) mulla segamine ja kobestamine, 2) põllupinna tasandamine, 3) väetise segamine mullaga, 4) kamara (künnieelne) purustamine, 5) mättalise künni töötlemine, 6) umbrohu hävitamine.
Agronõuded randaalimisel on järgmised: 1) randaalida tuleb nõutud töösügavusega: kõige suurem on see sõnniku sisserandaalimisel ­ 15 cm ja rohkemgi , külvieelsel mullaharimisel piisab sügavusest 8...10 cm; 2) külvieelselt ja künnijärgselt randaalitud ning randaaliga kooritud põld peab olema tasane ja muld sõmeraline, umbrohujuured läbi lõigatud, mättad purustatud , taimejäänused ja väetis mullaga segatud; 3) randaalitud põllul ei tohi olla vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Randaale liigitatakse viie tunnuse järgi: 1) haakimisviisi järgi on haake-, ripp- ja poolripprandaale; 2) kasutusala järgi eristatakse põllu-, soo- (uudismaa), aia-, metsa- jms randaale; 3) kontuurskeemi järgi on X-kontuuriga (sümmeetrilised, kahepoolsed) ja V-kontuuriga (ebasümmeetrilised, ühepoolsed) randaale (joonis 2.1); 4) tööosa (sfäärketta) kuju järgi on sileservkettalisi (sileda servaga) ja sälkservkettalisi (sälkja, hambulise lõikeservaga) randaale ning nn segasüsteemseid, millel esisektsioon on sälkservketastega ja tagasektsioon sileservketastega; 5) ühele kettale langeva massi järgi eristatakse kergeid (15...40 kg), raskeid (40...100 kg) ja üliraskeid (100...500 kg) randaale (tabel 2.1).
15. Randaali ehitus ja konstruktsiooni iseärasused. Randaali koostisosad on raame, haake- ja riputusseadis, veermik, tööseadised ning juht- ja reguleerseadised. Raam on nelinurkkontuuriga keeviskonstruktsioon (joonis 2.3), millele jäigalt kinnitub haakevõi riputusseadis, liikuvalt aga tööseadised (kettapatareid) ja kanderataste põlvtelg koos ratastega. Randaali tööseadis on sfäärketastest koostatud kettapatarei. Selle põhimõtteline ehitus on samane ketaskoorli omaga . Laagripukkide vahendusel kinnituvad patareid randaali raamile, kusjuures üks neist on liigendseoses, teine aga nihutatav (tavaliselt välimine). Patareid paiknevad kahes teineteise järel asetuvas reas, moodustades niiviisi eesmise ja tagumise sektsiooni . Esisektsiooni patareikettad suunavad mulla ühele poole, tagumised aga vastaspoole, kusjuures tagasektsiooni kettajäljed jäävad eesmiste vahele (joonis 2.2). Sellega tagatakse mulla täielikum ja intensiivsem läbitöötamine. Randaali patarei koosneb 5...16 kettast. Mõnel randaalil on tagasektsiooni ühel patareil ketaste arv ühe võrra suurem (võrreldes teistega ). Selle nn liigketta ülesanne on töödelda eesmiste patareide lahkala (puuteala). Paljudel randaalidel on tagasektsiooni äärmised kettad väiksema läbimõõduga, millega tagatakse naaberläbimite (töökäikude) puuteala sujuvus. Patareide arv randaalil on 2...12, töönurk reguleeritav piirides 10...27°.
5 Nüüdisajal on hakatud kujundama randaale, mille kettad on paigutatud paralleelsetesse ridadesse, kusjuures iga ketas on individuaalse vannase abil kinnitatud raamitala külge ja varustatud kummileevendiga. Sellist võib nimetada II-kontuurskeemiga randaaliks.
16. Mullaharimisäkete ülesanne, agronõuded ja liigitus. Mullaharimisäkke on mulla pinnakihi (3...4 cm) lausharimise masin. On ka reasharimisäkkeid, ent need kuuluvad taimehooldusmasinate rühma ja käsitletakse eri osas. Osa lausharimisäkkeid on kasutatavad nii külvieelsel mullaharimisel kui ka taimehooldustöödel (näit orase äestamisel), aga ka lauskülvatud seemnete (näit heinaseemnete) muldaviimisel ehk sõnastamisel ning põllupinna külvijärgseks tasandamiseks. Äkkega töötamine on äestamine, eristada võib laus - ja reasäestamist. Eristada saab ka külvieelset, külviaegset ja külvijärgset ehk kasvaegset äestamist, kusjuures viimatinimetatu on jällegi taimehooldustöö. Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jm tööga, külviaegne äestamine aga koos külvamisega. Mullaharimisäkke ülesanded on: 1) põllupinna tasandamine (silendamine); 2) mulla pinnakihi kobestamine, murendamine ja mullapankade purustamine; 3) umbrohu hävitamine; 4) kuivanud mullakooriku purustamine mulla õhutamiseks ja kapillaarkanalite lõhkumiseks (põllu libistamisjärgselt ja oraste äestamise).
Üldiseks agronõudeks äestamisel on mullakihi ühtlane läbitöötamine töösügavuses ja pindalaliselt. See üldnõue on täpsustatav järgmiste üksiknõuetega: 1) äestada tuleb õigeaegselt; kevadisel mullaharimisel tähendab õigeaegsus kõigepealt mulla sobivat niiskust (kui muld ei kleepu tööseadistele), hooldusäestamisel on veel oluline taimede arengustaadium; 2) äestada tuleb ettenähtud töösügavusega (tavaliselt 3...6 cm); 3) äestatud põllupind peab olema tasane (vaokeste sügavus mitte üle 4 cm); 4) mullakoorik peab olema purustatud ja äestatud muld peenesõmeraline (sõmera läbimõõt mitte üle 3 cm); 5) umbrohutõusmed peavad olema välja rebitud ja kultuurtaimedest mitte üle 5% vigastatud (näit orase äestamisel); 6) äestatud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi.
Äkkeid liigitatakse mitmete tunnuste alusel järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis - ja hooldusäkked; 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv - ja aktiiväkked; 3) tööseadise kujunduse järgi: pulk -, käpp-, biite- (tähik-), sõrmketas-, lüli-, varbrull- (varbvalts-), hari-, ( kamm -) jms äkked; 4) tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised (raamiga) ja paindpinnalised (raamita); 5) ühele tööseadisele (tööosale) langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid (eeskätt pulkäkete puhul).
17. Passiiväkete ehitud ja tööseadised. Tööseadised. Äkke ehitus on otseses sõltuvuses tööseadise kujundusest ja tüübist. Passiiväkke tööseadisteks võivad olla pulgad (pulkäke), hanijalgkäpad (käppäke, sõrgäke) või vedrupiid (vedrupiiäke
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Põllumajandus masinad #1 Põllumajandus masinad #2 Põllumajandus masinad #3 Põllumajandus masinad #4 Põllumajandus masinad #5 Põllumajandus masinad #6 Põllumajandus masinad #7 Põllumajandus masinad #8 Põllumajandus masinad #9 Põllumajandus masinad #10 Põllumajandus masinad #11 Põllumajandus masinad #12 Põllumajandus masinad #13 Põllumajandus masinad #14 Põllumajandus masinad #15 Põllumajandus masinad #16 Põllumajandus masinad #17 Põllumajandus masinad #18 Põllumajandus masinad #19 Põllumajandus masinad #20 Põllumajandus masinad #21 Põllumajandus masinad #22 Põllumajandus masinad #23 Põllumajandus masinad #24 Põllumajandus masinad #25 Põllumajandus masinad #26 Põllumajandus masinad #27 Põllumajandus masinad #28 Põllumajandus masinad #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tirinipp22 Õppematerjali autor

Lisainfo

TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP
Kordamisküsimused
1. Atrade liigitus.
Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-,
metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms).
Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks
(joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks.

2. Adraterade liigitus.
Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel).

3. Adra saha geomeetriline iseloomustus.
Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis. Esimene kiil töönurgaga (xz-tasapinnal) eraldab künniviilu vao põhjast (xy-tasapinnast) ja tõstab selle üles. Koos sellega viil deformeerub ja praguneb, st. kobestub.

Märksõnad

Mõisted

üldader, nokkteral, põskteral, silinderhõlm, ankruks, vannaseks, sääreks, hüdrosüsteemi peahüdrosilinder, lauskultivaator, lauskultivaatori koostisosad, tera, jäigal s, elastse s, jäljevaheks, jäljevahe, tehnoloogilisele seisundile, randaal, agronõuded randaalimisel, randaali koostisosad, randaali tööseadis, mõnel randaalil, mullaharimisäkke, osa lausharimisäkkeid, kusjuures viimatinimetatu, äkke ehitus, pilgad, rask, kergäkke pulgad, seemendus, võrkäke, harkjas lüli, rootoräkkena, ketas, sõrmketasäke, võnkäke, tööseadiseks, vurräkked, mullafrees, mullafrees, vastavalt sellele, joonkiirus, tugiratasteks, nugatrumliga mullafreesi, rulli ülesandeks, silinderrull, üheks niisuguseks, kobesti, kobestuskultivaatoril, libisti, lint, lauskülv, vahekaugus reas, külviku koostisosad, jäikraam, liigendraamid, külviku tööorganid, mugulanorm, kartulipanuri koostisosad, mugulapunker, kinnitatud metall, elevaator, seemendi ülesandeks, seemendi esiosas, sama toendiga, lahuskoristamine, kaldkamber, lõikeseadme kere, põhikoostudeks, sõrmlatiks, kaksiktigu, sõrmmehhanismi telg, peksuseadme ülesandeks, kartulit koos, kartulivõtturi koostisosadeks, tööorganiteks, pöörlevad küljed, sõelur, konsoolsõrm, elevaatori tugirullid, kombaini purustamiseks, varbade samm, sorteerimisseadised, kiviärasti, noppelaud, mugulapunker, hüdrotõste, rõhtosa, haakemasina ajamiks, juurviljade koristamisel, peedi, koristite koostisosad, tööorganiteks, kaeveorganiteks, käpad, kaevesahkadega, lõikeseadme ülesandeks, ketasnoa võll, sõelurid elevaator, elevaatorsõeluri ehitus, survetrummel või, varbkonveieri veoelementideks, konveieril, masinate puuduseks, sorteeride ülesandeks, sortimisviise, trummel, ühtedel, võrksorteeri tööorgan, mugula pinnast

Meedia

Kommentaarid (2)

Estoman profiilipilt
Estoman: Osad joonised on puudu, ning osad fotod on väga kehva kvaliteediga!
14:16 26-03-2017
arxzo profiilipilt
arxzo: tänan
22:24 07-01-2013


Sarnased materjalid

15
docx
Põllumajandus aluste test
99
rtf
Põllumajandusega seotud seadused
11
docx
Põllumajandusökonoomika eksam
7
doc
Põllumajandus
6
docx
Põllumajandus
3
doc
Põllumajandus
91
doc
Eksami konspekt
4
doc
Maailma põllumajandus





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun