Vastus leiad õppematerjalist: Masintehnoloogia spikker

Masintehnoloogia spikker (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on GPS ja tema komponendid?
Millest sõltub kombaini töö kvaliteet?
Kuidas GPS töötab?

1.Täppsiviljeluse olemus
Täppisviljelus on tehnoloogia kus agrotehnikanõudeid täidetakse täpsemini kui tavaviljeluses, arvestades saaki mõjutavate tegurite muutumist põllu piirides nagu mulla omadused, kahjustajate esinemine, põllu naabruses olevad objektid.

Saagi koguse ja kvaliteedi kaardistamine põllu piires

Mullaparameetrite mõõtmine seotuna täpse asukohaga

Taimestiku seisundi kasvuaegne hindamine käigu pealt

Põlluoperatsioonide teostamine varem ettevalmistatud töökaartide põhjal.

Täpne roolimine - paralleelsõiduseadmed ja automaatroolimisseadmed
Täppisviljeluse kolm positiivset tulemit
1. Majanduslik efekt, kas suurema saagi või väiksemate kulutuste tõttu
2. Väheneb keskkonnareostuse oht tänu täpsematele jaotatud väetise- ja kemikaali kogustele
3. Parem ülevaade oma põldudest
2.Täppisviljeluseks vajalikud eeldused

Peab vastama mõnele küsimusele, et investeeringud ei osutuks asjatuteks kulutusteks.

asukoha määramine, mida tehakse navigeri abil

masinajuhtide kui ettevõtte spetsialistide koolitamine ja andmete kogumine

Tõsisemat andmeanalüüsi, kui on olemas andmed kolme viljavahelduse ringi järel.
3.Täppsiviljeluseks vajalikud seadmed ja tarkvara
Täppisviljeluseks sobivad kõik masinad , millel juhtimine toimub elektrooniliste juhtsignaalide alusel ja mis on võimelised kasutama asukohasignaali.
4.Mis on GPS ja tema komponendid?
GPS – Ülemaailmse Positsioneerimise Süsteem. GPS on süsteem eriti täpse asukoha- ja kiirusinfo määramiseks kolmemõõtmelises ruumis ja selle kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks kõikjal maailmas.
GPS süsteem koosneb kolmest põhisõlmest:

maapealne kontrolljaam ja jälgimisjaamad,
kosmosejaam satelliidil,
kasutaja valduses olev vastuvõtja.

5.Kuidas GPS töötab?
GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus
6.Naviger- (D)GPS vastuvõttur- mobiilne seade asukoha määramiseks.
7. MULLAHARIMIS - JA KÜLVITEHNOLOOGIAD
Adrad, tüübid ( ripp -tavaadrad, poolripp-tavaadrad, ripp-pöördadrad, poolripppöördadrad, liigendraamiga poolrippadrad),
Adrahõlm- Mida kitsam on adrahõlm, seda paremini töödeldakse pinda.
Vaolainedi- Võimaldab vaos künda laiade rehvidega traktoriga.
Eelkoorel ehk eelsahk ?. Eelkoorel kujutab endast põhikorpuse külge asetatud väikest sahka mille ülesandeks on lahti lõigata ja visata viilu põhja ülemine 10 cm mullakiht mis on väga rikas umbrohtudest
Nurgalõikur on kõver plekitükk adra hõlma esiosas. Täidab sama ülesannet mis eelkoorel aga eeliseks on kivikindlus.
Nuga- lõikab künniviilu servast lahti.
Hõlma- pikendus keerab viilu paremini ära.
Tugirattad - on künnisügavuse reguleerimiseks.
8. Tavaharimine- Suur roll on mullaharimisel. Intensiivse mullaharimisega saab alla suruda nii umbrohte kui ka mõningaid taimehaiguseid ja kahjureid , kuid seejuures halvenevad mulla füüsikalised ja hüdroloogilised omadused. Kiireneb mulla orgaanilise aine mineralisatsioon , mis viib huumuse vähenemisele.
Künniasendamine kobestamisega- Tavaliselt on see adra asendamine tüükultivaatoriga või randaaliga. Kündi saab asendada ka nt kergadraga, kus töösügavus on 5-16 cm, sellega on juba kütuse kokkuhoid ning kergader segab taimejäänused kogu harimissügavuse ulatuses, mis annab hea võimaluse mullaelustiku tegutsemisele ja selle kaudu huumuse moodustumisele. Harimine rullrandaaliga, on kiire maa ettevalmistus külviks, hoiab kokku kütet, suureneb mulla huumusesisaldus ning ka vihmausside arvukus, paraneb mulla veeläbilaskvus. Tõuseb aga umbrohtumus , seega vajalik uldhävitav umbrohutõrje.
Otsekülv –Esiteks tööaja kokkuhoid ning vähem tööoperatsioone, kõik tehakse ühe korraga. Külv + väetis. Plussid: tööaja kokkuhoid, Kütuse kokkuhoid,Vähem masinaid, Parem mullastruktuur, Ei häirita mullaelustiku, Parem niiskusreziim, Suurem orgaanilise aine hulk mullas, Säästlik toitainete ringlus, Mulla tihenemine väheneb, Väiksem mullaerosioon, Keskonnasõbralik. Vajab suuremaid trakotoreid. Otsekülvik vajalik spetsiaalne külvik, tavakülvikuga otsekülvi teha ei saa
9. Mullaharimise agrotehnilised nõuded
Mulla kobestamine; umbrohtude tükeldamine ja mullaga segamine ; mulla pinnal oleva orgaanilise aine (põhk, tüü, jt) mullaga segamine; mulla tihendamine ; külvipinna ettevalmistamine.
10. Põimmasinad.
Põimmasinad, mis sooritavad ühe töökäiguga mitu operatsiooni. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt tööks sobivaimat aega. Mullaharimise põimmasinad võib tinglikult jagada nelja gruppi vastavalt mulla töötlemise iseloomule :
1. Mulla pindmise kihi pööramise ja tihendamise masinad – hõlmkoorlid. Peamiseks tööseadiseks on hõlm, mis segab ja pöörab mulda. Tihendusseadis parandab oluliselt hõlmkoorli töö kvaliteeti. Kui koorlil puudub rull, tuleb rullida eraldi operatsioonina
2. Mulla pindmise kihi segamise ja tihendamise masinad – rullrandaalid. Nende masinate iseloomulikuks osaks on mulda töötlevad kettad , millele järgneb mulda tihendav rull.
3. Mulla pindmise kihi segamise, sügavamate kihtide kobestamise ja mulla tihendamise masinad. Sellistel kombimasinatel on nii pii- kui ketastööseadised. Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Mulla pinnakihti töötlevad kettad võivad olla nii enne kui peale piitööseadiseid
4. Künnimaa külviks ettevalmistamise masinad - rullkultivaatorid. Need masinad on ette nähtud juba küntud või muul viisil ette haritud põllu töötlemiseks. Peamiseks tööorganiks on tihendusseadis – rull. Sellele on lisatud vedrupiid, mis kobestavad ja segavad mulda. Rull tihendab ja tasandab mulda. Rullkultivaatori üheks kasutusalaks on kevadine taliviljaoraste rullimine . Sellega parandatakse oluliselt taimede olukorda, purustatakse tekkinud koorikut ja luuakse eeldused kõrge saagi saamiseks.
11. Mulla pindmise kihi pööramise ja tihendamise masinad – hõlmkoorlid, kergadrad.
Kergader- töösügavus on 5-16 cm, sellega on juba kütuse kokkuhoid ning kergader segab taimejäänused kogu harimissügavuse ulatuses, mis annab hea võimaluse mullaelustiku tegutsemisele ja selle kaudu huumuse moodustumisele.
13. Mulla pindmise kihi segamise, sügavamate kihtide kobestamise ja mulla tihendamise masinad rullkäpprandaalid
Rullkäpprandaalid- Tihesega muldadel on otstarbekam kasutada rullkäpprandaale. Harimisügavus 13-15 cm.
Sellistel kombimasinatel on nii pii- kui ketastööseadised. Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Erineva kujuga piiotsa kasutamisel on võimalik mõjutada saadava aluspõhja tasasust ja mulla kobestamise iseloomu. Piide tekitatud vagude tasandamiseks kasutatakse tasanduskettaid, mis töötlevad ainult õhukest mullakihti piijälgede vahel, tasandades mulla pinda. Mulla pinnakihti töötlevad kettad võivad olla nii enne kui peale piitööseadiseid. Tihendusseadis on sellise masina oluline koostisosa, sest mulla nõutav tihedus on mulla elustiku seisukohast väga oluline.
15. Randaali ketaste suuruse ja kumeruse, ründenurga mõju mullaharimise kvaliteedile, intensiivsusele, ketaste kulumisele.
Ketta parameetrid määravad mulla töötlemise iseloomu ning veojõu vajaduse. Suurema läbimõõduga ketas võimaldab sügavamat ning intensiivsemat töötlemist ning selle kulumise varu on suurem. Väiksem ketas tungib paremini mulda ja on kergem ning odavam vahetada, samas on maksimaalne töösügavus ja kulumise varu väiksem. Kumeram ketas töötleb mulda intensiivsemalt, kui lamedam, vajades samas oluliselt suuremat veojõudu. Sügavate sälkudega ketas jätab ebatasasema aluspinna, sobides nii paremini kõrrekoorimiseks, kuid tungib hästi mulda. Väiksem ja siledama servaga ketas on väiksema veojõu vajadusega , annab siledama aluspõhja, kuid samas võib suure orgaanilise massi muldasegamisel hätta jääda.
16. Rullimise mõju mulla omadustele, erinevate rullitüüpide mõju mulla agrofüüsikalistele omadustele
Tihendusseadis ehk rull on kaasaegse mullaharimise põimmasina üks oluline koostisosa. Erinevatel masinatel on kasutusel erinevast materjalist ja erineva konstruktsiooniga lahendused. Hoolimata ehitusest on rulli ülesandeks tasandada mulla pinda, suruda maasse väljatulnud kivid ja tihendada muld sinna segatud taimejäänuste ümber nõutava määrani.
Sileketasrull. Kettad võivad olla terasest või malmist, sileda või väljalõigetega servaga. Tihendab mulda hästi ja suurendab oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist. Kettad paiknevad ühisel võllil jäigalt.
Rihvelketasrull. Kettad malmist või terasest, vahekettad saavad liikuda ristsuunas. Erinevalt liigendatud ketastel erinevad nimed (Crosskill, Cambridge jms. ). Tänu eenditele sõbastab mulda, vähendades nii veekadu mullast.
Kummirõngasrull. Väga hea isepuhastumisvõime ja talub hästi kive.
Kiiltrummelrull jätab kobeda mullapinna. Tuntakse ka “haiuimerullina”. Trumlist eenduvad kiilud on kiviõrnad.
Õhkrehvrull talub hästi kive ja kopeerib põllu pinda.
Karpprofiilrõngasrull tihendab mulda hästi. Tänu töötamisel profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe.
Varbrull ainult tihendab mulda, seetõttu pole kuigi sobiv kaasaegse mullaharimise põimriista komplekti.
17. Põhukamm, ülesanne, paigaldus põllupinna suhtes.
Paigaldatakse rullrandaali külge? Suure hulga taimejäänuste ühtlasemaks jaotamiseks masina töölaiusele kasutatakse vedrupiidega põhukamme. Paigutus vertikaalne ??
18. Mullaharimismasinate pii ja ketta mulla töötlemine, erinevused.
Ketas ja pii (käpp) tööseadisena töötlevad mulda erineval viisil ja sügavusel.
Ketas- töötleb mulda intensiivselt pinnakihis . Samal ajal toimub taimejäänuste intensiivne segamine mullaga. Kuna ketast surutakse töötlemisel allapoole, et tagada töösügavust, tekib ka ketta alla õhuke tihenenud mulla kiht. Kuna samal sügavusel on taimede juurte aktiivtsoon, siis lõhuvad kasvavad taimed töötlemisel tekkinud tihese. Kivises mullas ei tõsta ketas kive mullast välja, vaid surub mulda.
Vedrupii töötamisel vibreerib nii piki- kui ristisuunas, samal ajal paratamatult muutub väikeses ulatuses ka töösügavus. Kuna piiots liigub pidevalt kõigis kolmes suunas, tekitab see teatava ebatasasuse aluspõhjal. See ebatasasus koos pii liikumisel tekkivate mikropragudega parandab mulla vee vastuvõtmise võimet. Piiotsa peamiseks ülesandeks mullakihi kergitamine.
19. Mulla tallamise vähendamise võimalused ja mõju mullale.
Tallamine- Suureneb mulla lasuvustihedus, kahjustada saab mulla õhuga täidetud pooride hulk, väheneb taimedele kättesaadav vee hulk, juurte areng ja levimine mullas on takistatud, väheneb varte mass ja nende toitainetesisaldus, väike aeratsioon, stress, tihendamisega võib luua umbrohule soodsama keskkonna kui kasvatatavale kultuurile.
Vähendamise võimalused- Vältida põllul liikumist, kui muld on märg, vähendada põllust ülesõite, põld ei ole tee !!, teljekoormused hoida väiksed (alla 5 t), vähendada survet pinnaühikule, kasutades topeltrehve, säilitada väetiste abil mulla hea koostis ja suur orgaaniline aine sisaldus, vähendada loomade liikumist märgadel aladek, kasutada ulatusliku juurekavaga taimi, kasutada tehnoradu
20.KOMBAINID, PÕHUMAJANDUS
Millest sõltub kombaini töö kvaliteet?
Kombaini töö kvaliteet oleneb eelkõige koristatava kultuuriterade ja põhu niiskusest ning umbrohususest. Ilmastiku arvestamine teraviljade koristamisel on vajalik selleks, et valida kõige soodsam aeg koristamiseks, paremini kasutada masinaid, pikendada kombainide töötamise kestust päevas ja suurendada nende tootlikkust ning sellega vähendada koristuskadusid.
Koristuskaopõhjused.
Niiskusest tulenevaid koristuskadusid on mitu: terade kasvamine peas, pudenemine, lamandumine, tera kuivainesisalduse vähenemine varasel koristamisel intensiivse päikesekiirguse mõjul. Kaod kombaini ebatäiuslikkusest jt.
Kombaini peksumasina konstruktsiooni mõju kombaini tootlikkusele (klahvpuisturid, rootorpuisturid, peksutrumlid)
Rootorpuisturid vigastavad teri vähem, kuna seal hõõrutakse terad peast välja, mitte ei toimu see löögi põhimõttel nagu teistel kontstruktsioonidel. Samuti rootorpuisturiga kombainidel on tootlikkus suurem kui nt klahvpuisturitega kombainidel.
Mitme peksutrumbliga kombainid peenestavad põhku paremini nii kuiva kui niiske vilja koristamisel. Samuti on terade väljapeaks peast ja separeermine parem mite trumliga . kombainidel .
Põhu peenestamine, millest oleneb kvaliteet, põhu peenestamise tähtsus järgnevatele mullaharimistöödele.
Põhu sissekündmisel tuleb see eelnevalt peenestada ja põllule laotada ning kohe peale seda koorimise (või koristamise) käigus mullaga segada. Põhk tuleks sisse künda võimalikult hilja sügisel, sellega hoitakse ära nitraatlämmastiku leostumine.
Soovitav põhk sisse künda eelkõige rühvelkultuuride alla minevatel põldudel, kus ta intensiivse mullaharimise tõttu kiiremini laguneb. Põhk kui jäetakse põllule väetiseks,siis oleks sobiv valida rootor- või rootorpuisturiga kombainid, siis on põhk paremini peenestatud ka. Kui põhku tahetake pallida siis sobivad suure klahvpuisturiga kombainid.
Tähtus järgnevatele töödele, et põhk ei tohiks olla vaalus ning peab olema korralikult peenestatud, sest muidu on künni kvaliteet kehv kuna põhk ei ole mullaga ära segatud ning kohati jäävad pangad .
Põhumajandus (mõju mullale, C:N suhe, lagunemiskiirus, mulda segamise sügavus).
Põhu sissekünnil tuleks anda iga tonni põhu kohta 5 kg N/ha. . Põhus on suur C:N suhe, see võib põhjustada saagi langust. Lämmastiku asemel võib anda ka virtsa või külvata sinna liblikõielised nt mesikas. Sissekünd 23-25 cm ?.
Põhumajandus otsekülvil.
Kuna otsekülvil mulda ei harita , siis põhk jääb põllule, oluline on et ta on sealt ühtlaselt ning oleks peenestatud.
21.KASUTATAVAD TAIMEKAITSEPRITSID, PIHUSTID , PIHUSTUSE KVALITEET
Danfoili taimekaitseprits, tema eelised
Danfoil AirBoss ja ConCorde on Taanis valmistatud õhusurvel töötav taimekaitseprits. Danfoili süsteem on tipptase pritsimistehnikas ja ökonoomsuses. Danfoili patenteeritud pihustites segunevad pritsimislahus ja õhk, kus kõrgsurveõhk on lahuse kandjaks. Suur õhusurve tekitab taimede vahele keerise, mille kaasabil kantakse pritsimislahus ka taimede aluspinnale, kus taimed on vastuvõtlikumad..
Danfoil pneumopihustite eelised ja puudused:
+ võimalik pritsida väga väikese veekuluga;
+ pihuse hea sisseviimine taimestikku;
+ pihuse sadenemine osaliselt ka lehtede alumistele pooltele, mis suurendab toimet;
+ taimestiku ühtlane märgamine väikese veekuluga pritsimisel, suurem tootlikkus;
- kallim;
- pritsimisjäägi kõrgem kontsentratsioon, mistõttu pritsi puhastamine on kulukam ;
- kuna õhuvooluta ei saa pritsida, siis on taimestikuta põllul puhise triiv võimalik.
Cabe hooldusniiduk
ENA/ FINLANDIA -S
Cabe Ena/Finlandia-S hooldusniiduk on eriline lahendus võsa tõrjumiseks, kesapõldude hooldamiseks, põlluservade niitmiseks, kraavide ja teeservade niitmiseks. Võimalus töötada tõstenurgaga kuni +90°, kraavikallaste niitmisel allalaskenurk kuni -70°. Võsa paremaks allasurumiseks saab avada esikaane. Tööorganiks on rasked vasarad või Y terad
EN SUPER
Ten mudel on kasutatav väga laialdaselt rohumaade ja võsa (kuni 8 cm ) niitmiseks ja purustamiseks . Niidetud jäänused surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad. Soovituslik töökiirus on 5-12 km/h.
TSN
Tsn mudel on eelkõige mõeldud suurepinnaliste karjamaade hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, peenvõsa niitmiseks (2- 4 cm), kartulipealsete purustamiseks ja muudeks töödeks. Suure tootlikusega! Niidukeid on võimalik varustada Y teradega või vasaratega. Varustuses on ka kanderattad mis asetsevad taga ja tänu sellele järgitakse täpselt maapinna kontuuri. Teisaldamine toimub suurmate mudelite puhul masina otsast. Masinaga töötamisel kasutatav töökiirus on 10 - 20 km/h.
Haybuster vasarveskid
Haybuster pakub nõudlikule kasutajale suure tootlikkusega ja laia kasutusalaga vasarveskeid. Veskid on mõeldud igasuguse teraviljade, põhu ja heina purustamiseks. Soovitud fraktsioon tagavad erinevad sõelad vahemikus 3,1 - 200 mm. Haybusteri märksõnaks on suur tootlikus ja töökindlus.
Haybuster H-1000 II ja H- 1130

Purustab heina ja põhku, nii lahtist kui ka rullis
Jahvatab märga ja kuiva vilja, maisi jne.
Suure tootlikkusega vasarveski
Sõelad vahemikus 3,1 - 203 mm
Automaatika jälgib veski tööd
Hobujõu tarve alates 120hj.

Haybuster GP-50
GP-50 põhineb Haybuster H-1000 tehnoloogial kuid tema tootlikkust on suurendatud ning kasutusala on igasugu teravilja jahvatamine. Tootlikkus olenevalt vilja niiskusest ja sõelteava suurusest võib olla isegi 40 t/h.

Jahvatab märga ja kuiva vilja, maisi jne.
Väga suure tootlikkusega vasarveski
Sõelad vahemikus 3,1 - 203 mm
Vasaraid 132 tk. Veski läbimõõt 660 mm.
Automaatika jälgib veski tööd
Hobujõu tarve alates hj. 150 h

22.Kivi koristajate Kivikaru ja Kivi-Pekka tööpõhimõte
Kivikaru:-
Kogub kivid vaalu ja koritab ühe töökäiguga. Tööpõhimõte- Rehikud mis on varustatud kulumiskindlate sõrmedega pöörlevad edasiliikumissuunale vastupidises suunas, on pealtvaates koguri poole kaldu ja moodustavad kivivaalu kivikoristi telgjoonele. Vaalust liiguvad kivid hõõrdejõudude abil sõela terale. Rootortõukuri vedrupiid viivad kivid piki vahetatavat sõela edasi tagasi ja sõeluvad peened kivid ja mulla massist välja, sõelmed langevad mullapinnale. Tõukurtrumli vedrupiid tõukavad sõela ületanud kivid kivipunkrisse. Täitunud punker tühjendatakse kallutamisega hüdrosilindrite abil. Transpordiasendisse seadmiseks volditakse rehikud ülesse. See vähendab kivikoristi laisugabariiti niivõrd, et avalikel teedel ei tekiks probleeme. Töösügavus 5..7 cm. Kobedas mullas töötab paremini.
Kivi-Pekka:’
Külgedel olevad rotaatorid pöörlevad vastassuunas masina kulgemissuunaga, korjates kivid masina keskele , kus tõstetrummeli piikade abil tõstetakse kivid mööda sõela kombaini. Kivide sõelal liikumisel enams pinnasest sõeöutakse tagasi pinnale. Max tootlikus 1,2 t/min. Suurused 4, 5 , 6m. Pinnasesõel vähendab oluliselt kividega kaasa tuleva mulla hulka. Puhastatud kive on võimali kastutada ehitustöödel ja teede täitematerjalina. Sõelumine toimub kallutamisel, mil pinnas libised pinnase konteinerisse nind sealt edasi põllule. Tagaseinavõrk on teinud konteineri eriti vastupidavaks.
23.VEDELSÕNNIK JA MAJANDAMINE
Hoiustamine- PVT vedelsõnniku säilitamiseks on lekke- ja korrosioonikindel, mehhaanilistele-, keemilistele ning termilistele mõjuritele vastupidav betoon - või teraselementidest mahuti või eelmainitud mõjurite suhtes vastupidav plastikmaterjalist laguun -tüüpi hoidla . Hoidla võib olla täielikult maa pinnal, osaliselt, või täielikult maa sees. Hoidlat tühjendatakse regulaarselt tehnilise korrasoleku kontrolliks ning hooldustöödeks.
Segamine.Hoidlas seismisel vedelsõnnik kihistub, sellise vedelsõnniku toitainete sisaldus on kihtide lõikes väga ebaühtlane. Seetõttu tuleb vedelsõnnikut enne proovide võtmist ja väljapumpamist segada.. Vedelsõnnikut segatakse tiivik - või pumpsegistiga, neid käitatakse kas elektri- või hüdromootoriga.
Pumpamine - Vedelsõnnik pumbatakse hoidlast või vahemahutist laoturini ema- ehk toitevooliku kaudu, seda veab traktor järel. Sõltuvalt kasutatava pumba tootlusest saab kasutada kuni 1000 m pikkust toitevoolikut läbimõõduga 65 kuni 90 mm. Ummistuste vältimiseks ei tohiks kasutatava vedelsõnniku kuivainesisaldus ületada 5%
24.Segistid võib liigitada tööpõhimõtte alusel kolmeks:
1) mehaanilised - tööorganiks on pöörlev tiivik;
2) hüdraulilised - vedelsõnnikut pumbatakse (tagasi);
3) pneumaatilised - hoidla põhja juhitakse suruõhku.
25.Vedelsõnniku transport, laotamine. Vastavalt seadusandlusele peab üle 300 loomühiku loomi pidav isik, kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300 le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, koostama enne vedelsõnniku laotamist laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse vedelsõnniku- e lägalaoturitega, mis on kas haagised , poolhaagised või liikurmasinad.
Vedelsõnnikut võib laotada:
• põllu pinnale - pindlaotus,
• põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda - tavaliselt ketastega,
• mulda või rohukamarasse sisseviimisega.
Vedelsõnniku laotamiseks põllu pinnale on levinud põhiliselt kaks moodust:

vedelsõnnik paisatakse õhu kaudu laiali (paisklaotur)

jaotatakse töölaiuse ulatuses nn lohisvoolikutega (lohisvooliklaotur).
Paisklaoturid- on ühe-, kahe- või kolme ja enama paiskeseadisega. Enamlevinud lahenduse korral suunatakse vedelsõnniku juga vastu kaldu asetsevat plaati , mis pihustab sõnniku laiali. Paisklaoturite kasutamine on piiratud kasvavate taimede, eriti rohumaade väetamisel, kuna sõnnikuga saastunud taimedest pole võimalik valmistada kvaliteetset sööta.
Lohisvooliklaoturitel- on poomi külge töölaiuse ulatuses ühtlase vahega paigutatud maapinnani ulatuvad voolikud. Nende kaudu jaotatakse vedelsõnnik ühtlaste 10-15 cm laiuste ribadena maapinnale. Taimede kõrgemalasuvad lehed jäävad puhtaks. Lohisvooliklaotur sobib nii põllu- kui ka rohumaade (kasvavate taimede) väetamiseks. Kuivanud maapinnale laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse mistõttu lendub palju ammoniaaki.
27. Seadised vedelsõnniku sisseviimiseks mulda või kamarasse jagunevad üldjoontes kaheks:

pinnasesse lõigatakse mõne sentimeetri sügavused lõhed, kuhu vedelsõnnik suunatakse voolikute kaudu.

vedelsõnnik pressitakse maa sisse survega.
Avatud lõhega seadised - vedelsõnnik suunatakse 50-150 mm sügavusele pinnasesse. Lõhed lõigatakse kamarasse spetsiaalsete nugade või ketastega. Sellised seadised ei sobi väga kivistele ning raskete muldadega põldudele
Suletud lõhega seadised - vedelsõnniku suunatakse 50-200 mm sügavusele pinnasesse. Sõnnikuga täidetud lõhe suletakse vannase järel oleva surveratta või rullikuga. Seadise eeliseks on 30-40% väiksemad toitainetekaod ja samaaegselt kobestatakse ka mulda. Seadme puuduseks on väiksem laotuslaius, vajadus võimsamate traktorite järele ning suur oht kasvavate taimede juurestikku vigastada. Suletud lõhega külviseadiste kasutamist piirab eelkõige mullastiku seisund. Kivistele ja savistele muldadele see ei sobi.
Survega sisseviimisel (pihustamisel) e survelaotusel pressitakse vedelsõnnik kuni 5 cm sügavusele pinnasesse. Tööseadisteks on kõrgsurvet taluvad jaotuskambrid . Seda moodust saab kasutada madala taimestikuga ja pinnakivideta põldudel.
28. Mis on Galileo? Galileo programm on Euroopa algatus kõrgtehnoloogilise globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi loomiseks, mis tagab väga täpse ja usaldusväärse globaalse positsioneerimisteenuse tsiviilkontrolli all. Galileo kaasaegne ja tõhus satelliitinfrastruktuur suurendab Euroopa tehnoloogilist sõltumatust. Tänu Galileo programmile saab täpsemaks muuta sõidukite navigatsiooniseadmeid, tõhustada maanteetranspordi juhtimist ning otsingu- ja päästeteenuseid, muuta pangateenused turvalisemaks j atagada usaldusväärne elektrivarusus
29.Mis on EGNOS- ehk Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonisüsteem on Euroopa piirkondlik tugisüsteem GPS-i signaali jaoks. Galleo eelkäija. Egnos muudab GPS-i täpsemaks. Tõhustab lennuohutust. Vähem lendude tühistamist, hilinemisi, kulusi, kasvuhoone gaase ning müra
2

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kokkamari Õppematerjali autor

Masintehnoloogia masinaehitus Täppsiviljelus hõlmkoorlid rullkultivaatorid rullrandaalid Hõlma Nuga Tugirattad Nurgalõikur Vaolained Adrahõlm

Sarnased õppematerjalid

doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljelus (Soil management)

Põllumajanduse alused

pdf

Põllumajandus masinad

elastseteks (joonised 3.3 ja 3.4). Jäik C-pii on kogu ulatuses nelinurkse ristlõikega topeltvedrulehega, elastsel C-piil on vedrusilmus, ristlõige on muutuva kujuga. Jäigal S- piil on topeltleheline ülaosa, sääre ristlõige kogu ulatuses ühesugune nelinurk. Elastse S-pii ristlõige on muutuv ja keskosas ovaalne. 3 13. Lauskultivaatori töövalmendus ja töö tehnoloogia. Töövalmendus seisneb komplektsuse, koostamise õigsuse, tehnilise ja tehnoloogilise seisundi kontrollimises ning tehnoloogilises seadistamises. Tehnilise seisundi kontrollimisel pöörata tähelepanu järgmistele kohtadele: 1) polt- ja lõhisliidete kinnitatus; 2) vannaste, survevarraste, käpahoidikute, raami deformeerimatus; 3) määrde olemasolu rattalaagrites; 4) käpa- või piitera (-otsiku) kinnituspoltide peitpea ei tohi ulatuda üle tööpinna (joonis 3.9);

Põllumajandus masinad

docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinim

Põllumajandus

doc

OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL

masintehnoloogia vastu, eriti aga selle vastu, kui palju maksab selleks vajalik põllutööde masinapark ja kui suured on selle asendus kulud aastas. 1. MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST. Põhikriteeriumiks tehnoloogiavalikul on mullastik ja viljeldavate kultuuride stuktuur. Minimeeritud mullaharimine sobib kergete ja keskmiste lõimisega nii kivivabadele kui ka kivistele muldadele kõikide kultuuride viljelemiseks.Selle tehnoloogia masinad töötlevad mulda minimaalselt ning ei hävita mulla elustikku, eriti vihmausse, kelle osa mullaviljakuse kujunemisel ja säilitamisel on väga oluline.Väheael harimisel säilib mulla struktuursus ja mullas olev veevaru. Kuna harimise käigus mullapinnale toodud kivid surutakse mulda tagasi,siis kaob nende korjamise vajadus. Harimiseks sobivad kõik rullrandaalid, mis on komplekteeritud mulla tihendus rullidega.

Põllumajandus

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

· TÄISKÜPSUS - kuprad on pruuni tooniga põllu üldine värvus helepruun. Viimane aeg seemnesaagi koristuseks; · ÜLIKÜPSUS - kuparde värvus on muutunud mustaks ja kuprad on avanenud, varred on pruuni tooniga. Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni Linakoristuse juures kasutatakse kahte tehnoloogilist skeemi Ühe tehnoloogia järgi on tulemuseks leotamata linavars ehk linaõlg o Linavarte leotamine, luu paremaks eraldamiseks kiust, toimub basseinides o Peale leotust linavarred kuivatatakse ja töödeldakse Teise tehnoloogilise skeemi järgi on tulemuseks leotatud linavars, ehk kasteleolina Kasteleo puhul on suureks plussiks tema loodussõbralikkus ja on tunduvalt energiasäästlikum Kasteleotuse puhul on perioodi pikkuseks kaks nädalat, sõltuvalt ilmast Lina kitkumine vaalu koos kupraga

Taimekasvatus

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna mulla omaduste ja selles kulgevate reiimide mõjutamise kaudu. Mullaharimissüsteem on mõjus kui iga kasutatav tehnoloogiline võte kindlustab eelnevate tulemuslikust ja järgnevate efektiivsust. Mullaharimise tehnoloogia ei ole dogma, vaid keskkonnatingimusi ja viljeldava kultuuri bioloogilisi iseärasusi arvestav dünaamiline süsteem. Mullaharimissüsteem peab tagama väetamissüsteemi maksimaalse efektiivsuse konkreetsetes keskkonnatingimustes, arvestades konkreetse kultuuri nõudeid keskkonnatingimuste suhtes. Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks. Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist

Taimekasvatus

226

pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…?

Aiandus

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Rohkem sarnaseid