Teraviljakombain Kombaini lõikeaparaat Kombaini lõikeaparaadi põhiosad ja nede ülesanne 1. Eeder- selle küljes on lõikeaparaadi osad. 2. Sõrad- aitavad vikatil lõigata ning kaitsta kivide eest. 3. Vikat- vilja läbilõikamine. 4. Kaksiktigu- vilja sisse tõmbamine sööte konveierile. 5. Haspel- Lükkab viljapäid kaksikteole ette ja tõstab maha vajunud viljapäid. Lõikeaparaadi sõlmede käitamine Käib variaatori kaudu rihm ülekandega ja hüdromootoritega. Lõikeaparaadi reguleerimise võimalused 1. Saab reguleerida kaksikteol kiirust ja veorenni vahelist kaugust. 2. Hasplil saab kiirust muuta ning kõrgust. Lõikeaparaadi,kaitsesidurid, nende tähtsus ja reguleerimine
13) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 14) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 15) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 16) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 17) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. 18) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. 1 KONKSU KONSTRUKTSIOON Säär Kael Suuava Teravik
valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 15) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 16) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 17) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 18) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. 19) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. · [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Triivõngejada Põhjaõngejada Põhjaõngejada Põhjaõngejada Triivõngejada taglastus Pöörleja Sööt
2) kontuurskeemi järgi eristatakse L- ja T-kujulisi; esimene on heedri külgmise asetusega (haake- ja poolrippkombainid), teine aga heedri eesmise (laup, frontaal) asetusega (ripp- ja liikurkombainid); 3) lõike- ja peksuseadme töölaiuste vahekorra järgi on ahenev- ja otsevoolukombainid. Teraviljakombain koosneb järgmistest tehnoloogilistest koostudest ja nende tööorganitest: 1) heeder (lõikusmasin): haspel, lõikeseade ja edastusseadmed (kaksiktigu, sõrmmehhanism, kaldkonveier); 2) peksuseade (peksumasin): peksutrummel, peksukorv, söötebiiter; 3) puhasti (puhastusmasin): põhupuistur, sari, sõelad, ventilaator ja edastusseadmed (teratigu, viljapeateod, viljapeaelevaator, põhubiiter); 4) terakogur: teraelevaator, terapunker, terajaotustigu, punkritühjendustigu (teraväljamistigu); 5) põhukogur: põhutihendur (-pakkur, -tamp), aganatihendur, põhupunker (või -press või
valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. · Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. · Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. · Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 6 · Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. · Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. /Kalapüügieeskiri/ 7 3. Lihtkäsiõng Lihtkäsiõng on püügiriist, mille olemasolu ja ehitust teab peaaegu iga inimene ja mis ka paljude kalameeste meelest on see kõige lihtsam ja algelisem kalastusvahend, kui västar välja arvata
Nende alamliikidena saab eristada järgmisi: 1) vaalurkogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutatud kive; 2) lauskoristuskogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutamata kive nii pinnalt kui pin- nakihist; 3) vaalurkogurid, mis üheaegselt vaalutavad ja koguvad ning mida nimetatakse ka kivikombainideks. Kõikide koguriliikide tööseadiseks on passiiv- või aktiivsahk (vibrosahk) ning varbsari-, varblint- või ketasbiitersõelur. Saha kohal võib paikneda ka kive sõelurile suunav haspel. Kivide vaalukogurit (joon.3) juhitakse piki vaalu, kusjuures 5...10 cm sügavusel tööta-valt sahalt suunduvad kivid (haspli abil või ilma selleta) sõelurile ja sellelt varbkonveieri va-hendusel kõrval või järel sõitvale veokile. Enamik vaalurkogureid töötavad normaalselt vaalu joontihedusel (vaalu tüsedusel) 30...50 kg/m. Joon. 3. Kivide vaalukoguri skeem külg- (a), pealt- (b) ja eestvaates (c): 1- sahk, 2
annaabi.ee 
