Kuis kassi minnu õks imestämä pandva Kuis ma augusti kuun villä kuivatasin nakas mul ikäv. Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp
huli...aan,uudisimuli...ud , roh...em kaelkirja...ute, Hul...ur, jän...u, roh...em, leo...elauliski, kii...as, ku...istada, koo...itüki kellegi, otsustadigi, tunn...ida, o...alik, lõu...as, i...a, igasu...useid. 2. KIRJUTA P VÕI B Tule tup...a! Hoo...lema, tii...u, la...sed, lõ...uks, vii...ib, hoo...les, är...les õ...etajana, õ...ilased, heliko...terit, koo...asti antiloo...ide, koo...ad 3.KIRJUTA T VÕI D Pi...i, en..., en...ale, maali...es, ülemjuha...ajal..., kas tea...e?, kallu...ada, näi...ab, hele...amini, hämmel...unult, rii...ed, lin...ude, looma...e kä...istamist, kä...in, hii...lane, raa...io, pil...istada, esin...amas, hõbe...ase, hun...ikoer, kabine..., oia...as, harsaltsel..., töö...ab hõbe...ased, hale...alt, tor...i, sõi...is, leh...i, toominga...e, Ei...e, spor...ialad, höbe...ase, hale...alt, muu...us, huvi...avat, tun...ud, ilusa..., töö...ab, Tobe...ad, sale...at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas,
Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur............................................
kallutatud veelaud või -plekk. 20 21 20. Akende sobitamine horisontaal- 21. Akende sobitamine horisontaal- voodri (näiteks UTK) laiadesse voodri (näiteks UTV) kitsastesse voodrilaudadesse. Akende kohal voodrilaudadesse. Akende kohal ja ja allservas on lisaks väljapoole allservas on lisaks väljapoole kallu- kallutatud veelaud või -plekk. tatud veelaud või -plekk. OSTMIS-, PAIGALDAMIS- JA TÖÖTLEMISJUHEND Ostmine Voodrilaudade ostmisel andke teada vähemalt järgmised andmed: NCWCRTQKNKV××R PV765 · puidu liik (enamasti kuusepuit); · laudade ristlõige (mm x mm); · laudade pikkus, kui soovitakse mõõtujärgatud puitmaterjali; · pealispinna töötlemisviis (nt peensaagimine); · lauad hööveldatud või peensaetud selliselt, et südamikupool jääb välja;
kallutamisega hüdrosilindrite abil. Selleks tuleb masina edasiliikumine pea-tada, milles väljendubki vahelduvtoimelisus. Punkri täitumise korral kallutatakse punker hüdrauliliselt tühjaks kas põllul või kivide kuhjastuskohal (joon.2). Seega saab seda masinat kasutada ka kiviveokina. Joon. 2. Vahelduvtoimelise kivikoguri (punkerkoguri) eestvaade: 1 hammaskamm (kihvsahk), 2 kanderatas, 3 kaldresti 6 kallutamise hüdrosilinder, 4 punkri 5 kallu- tussilinder, 7 raam, 8 - veotiisel. Pidevtoimelised kivikogurid on kuni 10 cm sügavusel ja põllupinnal paikneva-te väikekivide (suurusega kuni 30 cm) üleskorjamise ja punkrisse kogumise (punker- kogurid) või veokile laadimise (laadurkogurid) masinad. Nende alamliikidena saab eristada järgmisi: 1) vaalurkogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutatud kive; 2) lauskoristuskogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutamata kive nii pinnalt kui pin- nakihist;
annaabi.ee 
