distamised tehakse juba põllul. Nende hulka kuulub vaalurite ja vaalurkogurite töölaius ja sügavus. Kivikoristuse tehnoloogia sõltub põllu kivisusest (kivide hulgast) ja selle iseloomust (suured, keskmised või väikesed, pinna-, peit- või poolpeitkivid) ning kividega risusta- tud ala ulatusest (üksikult, laiguti, üle kogu pinna). Vastavalt sellele tuleb valida kivikoristi liik ja veoki tüüp. Suurte üksikult või laiguti paiknevate kivide koristamisel kasutatakse laadur-rookureid koos veokiga või vahelduvtoimelist punkerkogurit. Veokina tuleb vältida liht-sat lohist (veoplaati), sest mitmete oluliste eeliste (lihtsus, töökindlus, hea läbivus, prak-tiliselt nulliga võrduv laadimiskõrgus) kõrval on sellel kaks tõsist puudust rikub mul- lastruktuuri ja tühjendamiseks on vaja buldooserhõlmaga traktorit. Otstarbekam on ka- sutada traktori rippsüsteemile paigaldatud harki või varbplatvormi, kallurkelku või ra-
Võsarehad Võsarehadega kogutakse mahalõigatud võsa ja oksarisu vaaludese. Reha riputatakse traktorile kas ette või taha ning teda liigutatakse tavaliselt kahe hüdrosilindriga. Täituriks on painutatud, kiilukujuliste mahavõetavate kihvadega võrehõlm. Liikumisel riisuvad kihvad mahalõigatud võsa, väikesed kännud ja risu kokku ning traktor lükkab need vaaluna paigaldamiskohta. Peale võsarehade võib kogumistöödel kasutada ka rookureid-kogureid, kuid nende ekspluatatsiooniline tootlikkus on 1,5...2 korda väiksem kui rehadel (joonis 3). Kokkuriisutud risu tõstetakse vaalust veokile vastava laaduriga. Juurmismasinad Juurimismasinad on ette nähtud puu maapealse osa ja juurte eemaldamiseks. Võsastunud- metsastunud ala juurimine võib olla valikuline ja täielik. Valikuliselt juuritakse maa-ala pärast laastamist võsalõikuriga. Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad