Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused” (2)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
TERAVILJA EELPUHASTUS − KUIVATUSPUNKT
Ainetöö
õppeaines „ Tehnoloogia projekteerimise alused”
TE.0006
Energiakasutuse eriala

Üliõpilane: “ “ 2009. a. …………

Juhendaja : “ “ 2009. a. …………dots. Viljo Viljasoo
Tartu 2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS 4
1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid 4
1.2. Šahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid 6
2. KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS 9
2.1. Seadmete tööajad 9
2.2. Seadmete tarbitud energiahulk 9
2.3. Kuivati ööpäevane kütusekulu 10
2.4. Amortisatsioonikulud 10
2.5. Hooldusremondikulud 11
2.6. Tarbitud elektrienergia maksumus 11
2.7. Kulutused kuivati kütusele 12
2.8. Töötasu 13
2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud 13
2.11. Teraviljakompleksi rentaablus ja seadmete tasuvusaeg 15
15
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17
LISA 18
Tabel A.1. Kasutuskulu majandusarvestus 19
Tabel B.1. Teravilja koristusjärgse töötlemispunkti seadmed 21
Joonis C.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti konstruktiivtehnoloogiaskeem: 22
Joonis D.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti vooluliini struktuurskeem : 23
SISSEJUHATUS
Teraviljad on olnud ja jäävad Eesti tingimustes valdavateks põllukultuurideks. Teravilja kasutatakse nii toiduainetööstustes erinevate küpsetiste valmistamiseks kui loomafarmides loomasöödaks. Enne toidulauale jõudmist läbib teravili palju erinevaid töötlemisprotsesse. Ühed olulisemad nendest protsessidest on teravilja koristusjärgne eelpuhastus ja kuivatamine. Antud töös on keskendutud rukki eelpuhastus- ja kuivatuspunkti projekteerimisele ja parameetrite uurimisele.
Üldiselt on kaer parasvöötme merelise kliima lembene kõrsvili. Ligikaudu 90% kaera pindalast paikneb põhjapoolkeral 40. ja 56. laiuskraadi vahelisel ajal, kus septembri isoterm ei lange alla +9ºC ja juuli isoterm ei ületa +21ºC. Kaer talub kliimat kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Väga vähe on kaer levinud Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kokku ainult 5% piires maailma kaera pindalast. Kaer ei talu kuiva kuumust. Niisket sooja kliimat kaer talub ja annab rahuldavat terasaaki Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas. Eestis kasvatatakse kaera rohkem lõuna pool. 1940. aastal oli kaera pindala 147,1 tuh. ha, 1961. aastal 37,3 tuh. ha, 1974. aastal 75,7 tuh. ha ja 1977. aastal 60,5 tuh. ha. Kasvupinna järgi võib öelda, et meil ei ole rukkikasvatus olnud stabiilsel alusel [1, lk.104–106].
Antud ainetöö eesmärgiks oli teravilja eelpuhastus − kuivatuspunkti tehnoloogiline projekteerimine ja tutvuda teravilja koristusjärgse töötlemispunktiga ning seal kasutatavate seadmete spetsifikatsioonidega. Samuti tuli arvestada majanduskulusid ja viljakuivati tasuvuse aega.
Ainetöö ülesanded
1. Probleemi olemuse käsitlus.
2. Ainetöö metoodika koostamine.
3. Projektülesande lahendamine.
4. Ülesandekohaste jooniste , skeemide koostamine.
5. Kokkuvõte, järelduste tegemine.

TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS

1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid

Teravilja kogusaak on arvutatud valemiga
m = s·S = 4,5·100 = 450, (1.1)
kus
m
–
teravilja kogusaak t;
s
–
teravilja keskmine saak hektarilt t/ha;
S
–
teravilja kasvupind ha.
Teravilja maksimaalne juurdevedu päevas on arvutatud valemiga
, (1.2)
kus
mmax
–
teravilja maksimaalne juurdevedu päevas t/d;
Kp
–
päeva ebaühtlustegur (Kp=1,4) [2,lk.48];
tk
–
koristusperioodi pikkus päevades [d = 7 (d – päeva tähis)].
Teravilja keskmine juurdevedu päevas on arvutatud valemiga
, (1.3)
kus
mkx
–
vilja keskmine juurdevedu päevas t/d.
Teravilja maksimaalne juurdevedu tunnis on arvutatud valemiga
(1.4)
kus
mhm
–
vilja maksimaalne juurdevedu tunnis t/h;
Kh
–
tunni ebaühtlustegur (Kh=1,5) [2,lk.48];
tp
–
kombaini tööpäeva pikkus h/d (t = 6).
Teravilja keskmine juurdevedu tunnis on arvutatud valemiga
, (1.5)
kus
mkh
–
teravilja keskmine juurdevedu tunnis.

Teravilja eelpuhasti tegelik jõudlus on arvutatud valemiga
qe = qte ·Kt·Kl·Kv = 35·0,95·0,90·0,93 = 27,83, (1.6)
kus
qe
–
eelpuhasti tegelik jõudlus t/h;
qte
–
eelpuhasti tehnoloogiline jõudlus (normaaltingimustes) t/h (qte = 35); (Tabel B.1[3]).;
Kt
–
aja kasutustegur (Kt = 0,95) [2,lk.48];
Kl
–
teravilja liiki arvestav tegur (Kl = 0,90);
Kv
–
teravilja niiskust ja prügisust arvestav tegur.
Teravilja niiskust ja prügisust arvestav tegur on arvutatud järgmise valemiga
Kv = 1-0,05(W-[W])-0,02(P-[P]) = 1-0,05(21-20)-0,02(16-15) = 0,93, (1.7)
kus
W
–
vilja niiskus % (W = 21);
[W]
–
vilja niiskus normaaltingimustes % (W = 20) [2,lk.48];
P
–
vilja prügisus % (P = 16);
[P]
–
vilja prügisus normaaltingimustes % (P = 15) [2,lk.48].
Teravilja eelpuhasti K 527 A tehnoloogiline jõudlus on 35t/h ja koppelevaatori 2НПЗ-20 jõudlus 40t/h, kuigi eelpuhasti tegelik jõudlus valemi (1.6) põhjal on 27,83t/h ja koppelevaatori tegelik jõudlus on arvutatud valemiga
qk = qtk ·Kt·Kl·Kv = 40·0,95·0,90·0,93 = 31,81, (1.8)
kus
qk
–
koppelevaatori tegelik jõudlus t/h;
qtk
–
koppelevaatori tehnoloogiline jõudlus (normaaltingimustes) t/h (qte = 40).
Koppelevaatori 2НПЗ-20 tegelik jõudlus valemi (1.8) põhjal on 31,81t/h, seetõttu eelpuhasti ei ummista koppelevaatorit ja teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti vastuvõturežiimis ei esine vilja kuhjumist.
Teravilja eelpuhasti keskmine tööaeg päevas on arvutatud järgmise valemiga
(1.9)
kus
tkp
–
eelpuhasti keskmine tööaeg päevas h/d.
Teravilja eelpuhastite vajalik arv on arvutatud järgmise valemiga
(1.10)
kus
n
–
eelpuhastite vajalik arv.
Valemi (1.10) põhjal on saadud eelpuhastite vajalikuks arvuks 0, sest valitud eelpuhasti tehase passiandmete järgi on kasutusele võetud 38% kogu võimalikust jõudlusest. Antud tehnoloogiaarvutusest järeldub, et esitatud lähteandmete põhjal on valitud võimsam eelpuhasti kui tarvilik, seega jääb osa ressursse reservi.

1.2. Šahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid

Šahtkuivati tegelik jõudlus on arvutatud järgmise valemiga
(1.11)
kus
qkt
–
šahtkuivati tegelik jõudlus t/h:
qtv
–
šahtkuivati tehnoloogiline jõudlus (normaaltingimustes) t/h (qtv = 20).
K0
–
teravilja kasutusala arvestav tegur (K0 = 1,0) [2,lk.48];
Kw
–
tegur, mis arvestab niiskuse mõju kuivati tootlikkusele (KW = 1,10).

Kuivati tööaeg päevas on arvutatud järgmise valemiga

(1.12)
kus
tkp
–
kuivati tööaeg päevas h/d.
Vajalik kuivatite arv on arvutatud järgmise valemiga
(1.13)
kus
mhm
–
vilja maksimaalne juurdevedu tunnis t/h;
qkt
–
šahtkuivati tegelik jõudlus t/h.
Valemi (1.13) põhjal on saadud teraviljakuivati vajalikuks arvuks 2, sest olemasoleva kuivati tehase passiandmete järgi tuleks kasutada 148% kogu võimalikust jõudlusest. Antud tehnoloogiaarvutusest järeldub, et esitatud lähteandmete järgi on vaja suuremat kuivatit, mis võimaldab suuremat jõudlust ja teravilja effektiivsemat kuivatamist.
Eelpuhasti ja kuivati jõudluste vahe on arvutatud järgmise valemiga
Δq = qe – qkt = 27,83 – 15,54 = 12,3, (1.14)
kus
Δq
–
eelpuhasti ja kuivati jõudluste vahe t/h.
Kuna arvutused on tehtud ühe töötunni kohta, võib jõudluse vahet iseloomustavast ühikust aja parameetri tund (h) ära jätta. Eelpuhasti ja kuivati jõudluste vahe iseloomustab vilja hulka, mida kuivati sellise vilja juurdeveo ja eelpuhasti korral ei suuda vastu võtta (kuivatada ühe tunni jooksul). See on vilja hulk, mis tuleb paigutada kuivati ja eelpuhasti vahel paiknevasse säilituspunkrisse.
Arvutustest järeldub, et vili kuhjub eelpuhasti ja kuivati vahele säilituspunkrisse.
Vastuvõtupunkrite arv on arvutatud järgmise valemiga
(1.15)
kus
nvp
–
vastuvõtupunkrite arv;
Vvp
–
vastuvõtupunkri ruumala m3;
γ
–
vilja (kaer) mahumass kg/m3 (γ = 500).
Valemi (1.15) põhjal on saadud vastuvõtupunkrite vajalikuks arvuks 1, kuigi kasutusele on võetud 106% kogu võimalikust jõudlusest. Vilja hulka, mida vastuvõtupunker ei suuda korraga vastu võtta, võib ladustada vastuvõtuplatsile, mis eeldab vastuvõtusõlmele varjualuse ehitamist.
Säilituspunkrite arv on arvutatud järgmise arvutuse teel. Ühte säilituspunkrisse mahtuva vilja mass on arvutatud järgmise valemiga
(1.16)
kus
msp
–
ühte säilituspunkrisse mahtuva vilja mass t;
Vsp
–
säilituspunkri ruumala m3;
Säilituspunkrite arv on arvutatud järgmise valemiga
(1.17)
kus
nsp
–
säilituspunkri arv.
Kui kuivatisse toodaks kogu vili korraga, oleks vaja
säilituspunkrit. Kuna kõike vilja arvatavasti korraga kuivatisse ei tooda ja osa vilja on samal ajal kuivati erinevates seadmetes ringluses, siis tegelik vajaminev säilituspunkrite arv on väiksem. Vastavalt sellele valitakse arvutuste tarbeks säilituspunkrite arvuks kaks säilituspunkrit kuna
säilituspunkrit oleks liigne rahaline kulutus ja nõuaks enda olla suurt ruumi.
Valemi (1.14) põhjal järeldub, et säilituspunkritesse koguneva vilja ülejääk on 12,3t/h. Kuna eelpuhasti keskmine tööaeg päevas on valemi (1.9) põhjal 2,29h/d ja kuivati poolt mitte vastu võetava vilja kogus sõltub eelpuhasti jõudlusest ning sellega seoses ka tööajast, siis sellest lähtuvalt saab kuivati poolt mittevastuvõetava vilja koguse arvutada valemiga
Vü = tkp ∙∆q = 2,29 ∙12,3 = 28,16 t/d, (1.18)
kus Vü – kuivati poolt mittevastuvõetava vilja kogus päevas t/d;
tkp– eelpuhasti keskmine tööaeg päevas h/d;
Δq – eelpuhasti ja kuivati jõudluste vahe t/h.
Kuna kuivati jõudlus on väiksem kui eelpuhasti jõudlus, peab kuivati eelpuhastist päevas kauem töötama, et vili säilituspunkritesse ei kuhjuks. Eelsäilituspunkrite arv on arvutatav valmiga
(1.19)
kus nsep – eelsäilituspunkri arv.
Säilituspunkreid varustab viljaga kettkraapkonveier УТФ-200/35 ja tühjendab viljast kettkraapkonveier ТСЦ-25. Teravilja eelpuhastus- kuivatuspunkti põhiseadmeid (eelpuhasti ja šahtkuivati) varustatavate konveierite tööaeg peab võrduma nende seadmete tööajaga. Selle põhimõtte alusel on leitud konveierite tööajad päevas valemite (1.9) ja (1.12) järgi (Tabel 1.1).

Tabel 1.1. Konveierite tööajad

Seade
Tähistus
Tööaeg
Ühik
Koppelevaator 2НПЗ-20
t2НПЗ-20
2,29
h/d
Koppelevaator 1-2х20
t1-2х20
2,29
h/d
Kettkraapkonveier УТФ200/35
УТФ200/35
2,29
h/d
Kettkraapkonveier ТСЦ-25
ТСЦ-25
4,11
h/d
Koppelevaator 1-2x10/20
t1-2x10/20
4,11
h/d
Koppelevaator 1-2x10/15
t1-2x10/15
4,11
h/d
Konveierite tööaeg (tabel 1.1) on arvutatud seadmete jõudluse ja teravilja juurdeveo andmetest.
2. KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS

2.1. Seadmete tööajad

Šahtkuivati tööaeg koristusperioodil on arvutatud järgmise valemiga
(2.1)
kus
ttöö
–
seadmete tööaeg kogu koristusperioodi vältel h;
tk
–
koristusperioodi pikkus päevades d (d = 7);
ti
–
seadme tööaeg ööpäevas, kusjuures tähistuse indeksis tähistab täht ” i ” suvalist eelpuhastus-kuivatuspunkti seadet , h/d.
Teiste seadmete tööaeg on antud lisas (Tabel A.1).

2.2. Seadmete tarbitud energiahulk

Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete ööpäevane tarbitud energiahulk on arvutatud järgmise valemiga
(2.2)
kus
E
–
seadme poolt tarbitav energiahulk ööpäevas kWh;
P
–
seadme tarbimisvõimsus kW.
Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete kogu koristusperioodi vältel tarbitud energiahulk on arvutatud järgmise valemiga
(2.3)
kus
Ep
–
eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete kogu koristusperioodi vältel tarbitud energiahulk kWh.
Kõigi seadmete poolt tarbitav energia on antud lisas (Tabel A.1). Seadmete töörežiimide kujutamiseks ja tarbitava energia ajaliseks määramiseks on koostatud seadmete töötamise tabel (Tabel E.1) ja kujutatud see graafiliselt (Joonis E.2).

2.3. Kuivati ööpäevane kütusekulu

Kuivati kütusekulu ööpäevas on arvutatud järgmise valemiga
F = Fk∙tp∙qkt = 8∙4,11∙15,54 = 510,95, (2.4)
kus
F
–
kütusekulu ööpäevas kg;
Fk
–
kuivati kütusekulu kg/t;
tp
–
kuivati tööaeg päevas h/d;
qkt
–
kuivati tegelik jõudlus (t/h).
Kuivati kütusekulu terve koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga
F p = F∙tk = 510,95∙7 = 3576,68, (2.5)
kus
Fp
–
kuivati kütusekulu koristusperioodil kg;
tk
–
koristusperioodi pikkus d.

2.4. Amortisatsioonikulud

Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete amortisatsioonikulud koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga
(2.6)
kus
AAM
–
seadmete amortisatsioon EEK;
a
–
seadmete amortisatsiooninorm %;
B
–
seadmete bilansiline maksumus EEK.
Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete amortisatsioon koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1).

2.5. Hooldusremondikulud

Eelpuhastus − kuivatuspunkti seadmete hooldusremondikulud koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga
(2.7)
kus
ETH
–
seadmete hooldusremondikulud EEK;
th
–
seadmete hooldusremondi normatiiv %.
Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete hooldusremondikulud koristusperioodi vältel on esitatud lisas(Tabel A.1).

2.6. Tarbitud elektrienergia maksumus

Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete poolt tarbitud elektrienergia maksumus koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga.
(2.8)
kus
QE
–
seadmete poolt tarbitud elektrienergia maksumus EEK;
Ai
–
seadme tööaeg perioodil (tähistuse indeksis tähistab täht ” i ” suvalist eelpuhastus-kuivatuspunkti seadet) h;
Em
–
elektrienergia maksumus EEK/kWh (Em = 0,75 [3]).
Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete elektrienergia maksumus koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1).

2.7. Kulutused kuivati kütusele

Kütust tarbivad eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmetest ainult kuivatid. Kulutused kuivatite kütusele koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga
(2.9)
kus
QE
–
kulutused kuivati kütusele EEK;
HK
–
kütuse maksumus EEK/t (HK = 6,20 [4]).
Lähtudes valemist (2.9) on kulutused kuivati kütusele koristusperioodi vältel 66364,249 krooni.

2.8. Töötasu

Kogu eelpuhastus-kuivatuspunkti tööd peab kontrollima tööline. Töölise töötasu kogu koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga
Tp=tk∙tp∙T=7∙12∙20=1680, (2.10)
kus
Tp
–
töötasu kogu koristusperioodi vältel EEK;
T
–
kuivataja töötasu tunnis EEK/h (T = 20 [6]).
Arvestades Eesti Vabariigis kehtivat Eesti Tööandjate Keskliidu ning Eesti Ametiühingute Keskliidu kahepoolset kokkulepet 2009. a. üleriigilise palga alammäära kohta on miinimumpalgaks 4350 EEK [5]. Sellest tulenevalt oleks otstarbekas võtta tööline palgale kokkuleppelise tasuga hooajatööle.

2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud

Kõigi eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga
(2.11)
kus
Sk
–
seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu EEK.
Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarsed ekspluatatsioonikulud koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1) veerus 15.
2.10. Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum
Vilja müügist saadud sissetulek on arvutatud järgmise valemiga
V = VH∙m = 1711∙450 = 769950, (2.12)
kus
VH
–
vilja kokkuostuhind koos käibemaksuga EEK (VH = 1450 + 18% = 1711[6]);
m
–
teravilja kogusaak t.
Summaarsed ekspluatatsioonikulud sellel koristusperioodil on saadud, liites omavahel eri seadmete summaarsed ekspluatatsioonikulud. Summaarsed ekspluatatsioonikulud on EEK.
KU = Sk = ,
kus
KU
–
summaarsed ekspluatatsioonikulud koristusperioodil EEK.
Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum on arvutatud järgmise valemiga
K = V – KU = 769950 – = 572587,74, (2.13)
kus
K
–
aastane kasum EEK/a;.
V
–
vilja müügist saadud sissetulek EEK.

2.11. Teraviljakompleksi rentaablus ja seadmete tasuvusaeg

Teraviljakompleksi rentaablus on arvutatud järgmise valemiga
(2.14)
kus
REN
–
rentaablus %.
Seadmete tasuvusaeg on arvutatud järgmise valemiga
(2.15)
kus
tta
–
kogu kuivatuspunkti tasuvusaeg a;
BM
–
seadmete kogumaksumus EEK.
Seadmete kogumaksumus on arvutatud, liites erinevate seadmete bilansilised maksumused omavahel kokku. Et saada paremat ettekujutust teravilja eelepuhas-kuivatuspunkti tööst on lisatud töösse kuivati konstruktiivtehnoloogia skeem (Joonis C.1) ja vooluliini skeem (Joonis D.1).
KOKKUVÕTE
Käesolevas ainetöös on jõutud järgnevatele tulemustele:
1. Teravilja kogusaak antud koristusperioodil on 450 t.
2. Teravilja maksimaalne juurdevedu päevas on 90 tonni.
3. Teravilja keskmine juurdevedu päevas on 64 tonni.
4. Teravilja maksimaalne juurdevedu tunnis on 23 tonni.
5. Teravilja keskmine juurdevedu tunnis on 10,66 tonni.
6. Teravilja eelpuhasti tegelik jõudlus tunnis on 27,83 tonni.
7. Teravilja eelpuhasti keskmine tööaeg on 4,11 tundi päevas
8. Teravilja eelpuhastite vajalik arv on 1.
9. Kuivati tegelik jõudlus on 15, 54 t/h.
10. Kuivati tööaeg päevas on 12,3 tundi.
11. Vajalik kuivatite arv antud vilja koguste juures on 3.
12. Ühte säilituspunkrisse mahtuva vilja mass on 27 tonni.
13. Eelpuhasti ja kuivati jõudluste vahe 12,3 t/h.
14. Vastuvõtupunkrite arv sõltuvalt kuivati jõudlusest on 1.
15. Säilituspunkrite arv vastavalt vilja kogusele 2.
16. Konveierite tööaeg ööpäevas on esitatud tabelis 1.1.
17. Šahtkuivati kütusekulu ööpäevas on 510,95 kg.
18. Šahtkuivati kütusekulu kogu koristusperioodi vältel on 3576,68 kg.
19. Teraviljakompleksi tasuvusaeg on antud algandmete järgi 0,74 aastat.
KASUTATUD KIRJANDUS

Annus H. Teraviljakasvatus Eestis. Valgus. Tallinn 1981. – 9 lk.

Viljasoo V. Tehnoloogia projekteerimise alused. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu 2000. − 49 lk.

Äriklientide hinnapaketid. Kättesaadav: http://www.energia.ee/index.php ? id=1642 (04.12.08).

Eksar-Transoil kütuse hulgimüük. Kättesaadav: http://www.eksar.ee/?show = article&group=13&PHPSESSID=14037e57613948ca90611e62c725d5e8 (04.12.2008).

Üleriigiline alampalga määr alates 01.01.08. Kättesaadav: http://www.rmp.ee/ma ksud /maksud_yldiselt/6612?HL= alampalk (04.12.08).

Teravilja kokkuostu hinnad. Kättesaadav: http://www.keskoagro.ee/index.php?-136437059 (04.12.08).
LISA
Lisa A

Tabel A.1. Kasutuskulu majandusarvestus

Seade
Tööaeg h
Bilansiline
Energiahulk kWh
Kütusekulu kg
maksumus
Nimetus
Arv
Ööpäevas
Perioodil
EEK
Ööpäevas
Perioodil
Ööpäevas
Perioodil
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Šahtkuivati M - 819
1
4,11
41,1
260000
369.9
3699
510,95
3576,68
Eelpuhasti K-527 A
1
2,29
22,9
38740
29,77
297,7
―
―
Koppelevaator 2НПЗ-20
1
2,29
22,9
10920
9,16
91,6
―
―
Koppelevaator 1-2 x 20
1
2,29
22,9
17420
9,16
91,6
―
―
Koppelevaator 1-2 x 10/20
1
4,11
41,1
14300
9,04
90,4
―
―
Koppelevaator 1-2 x 10/15
1
4,11
41,1
11960
4,52
45,2
―
―
Ventileeritav punker БВ-40
2
4,11
41,1
28600
542,3
5424,0
―
―
Kett-kraapkonveier УТФ-200/35
1
2,29
22,9
18200
12,595
125,95
―
―
Kett-kraapkonveier ТCЦ-25
1
4,11
41,1
15990
16,4
164
―
―
Vastuvõtupunker
1
2,29
22,9
8060
―
―
―
―
Kokku:
424190
1030,10
103010
Lisa A
Tabel A.1. järg
Ekspluatatsioonikulu perioodil EEK
 
 
Amortisatsioon
Hooldusremont TH
Energia
Kütus
Töötasu
Kokku
10
11
12
13
14
15
32500,00
46800,00
5437,5
130893,5
1680,00
169263,5
4842,50
6973,20
439,73
―
―
14829,95
2473,64
1965,60
135,30
―
―
4419,85
1550,64
3135,60
135,30
―
―
6931,45
2030,60
2574,00
132,88
―
―
5730,40
1698,32
2152 ,80
66,44
―
―
4631,60
7150,00
5148,00
3988,11
―
―
33229,05
3021,20
20592,0
186,04
―
―
7832,20
2654,34
3276,00
241,08
―
―
7011,60
1007,50
4352,40
―
―
―
2950,0
Kokku:
256921,55
Lisa B

Tabel B.1. Teravilja koristusjärgse töötlemispunkti seadmed

Jrk nr.
Seadme nimetus
Mark
Jõudlus t/h
Tarbimisvõimsus KW
Hinnakirja hind EEK
Normatiiv
Amortisatsioon
TH Hooldusremont
1.
Šahtkuivati
M-819
20
90
260000
12,5
18
2.
Eelpuhasti
K 527A
35
13
38740
12,5
18
3.
Koppelelevaator
2НПЗ-20
40
4
10920
14,2
18
4.
Koppelelevaator
1-2 x 20
40
4
17420
14,2
18
5.
Koppelelevaator
1-2 x 10/20
20
2,2
14300
14,2
18
6.
Koppelelevaator
1-2 x 10/15
20
1,1
11960
14,2
18
7.
Ventileeritav punker
БВ-40
54m2
66
28600
12,5
18
8.
Kett-kraapkonveier
УТФ-200/35
50
5,5
18200
16,6
18
9.
Kett-kraapkonveier
TCЦ-25
25
4
15990
16,6
18
10.
Vastuvõtupunker
 
 
20m3
8060
12,5
18
Kuivati M-819 kütusekulu 8kg/t
Kütuse maksumus 6200 EEK/t [5]
Elektrienergia maksumus 0,75 EEK/kWh [4]
Kuivataja töötasu 20 EEK/h [6]
Lisa C

Joonis C.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti konstruktiivtehnoloogiaskeem:

1 – vastuvõtukolu; 2 – koppelevaator 2НПЗ-20; 3 – eelpuhasti K-527 A ; 4 – koppelevaator 1-2х20 ;5 – kettkraapkonveier УТФ-200/35; 6 – ventileeritav punker БВ-40; 7 – kettkraapkonveier TCЦ-25; 8 – koppelevaator 1-2 x 10/20; 9 – šahtkuivati M – 819; 10 – koppelevaator 1-2 x 10/15.

Lisa D

Joonis D.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti vooluliini struktuurskeem:

I – vastuvõtukolu; 1 – koppelevaator 2НПЗ-20; II – eelpuhasti K-527 A „Petkus“; 2 – koppelevaator 1-2х20 ;3 – kettkraapkonveier УТФ-200/35; III – ventileeritav punker БВ-40; 4 – kettkraapkonveier TCЦ-25; 5 – koppelevaator 1-2 x 10/20; IV – Šahtkuivati M – 819; 6 – koppelevaator 1-2 x 10/15
Lisa E
Tabel E.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete töögraafikute tabel
Seade
Nimivõimsus
Kellaaeg
kW
8...9
9...10
10...11
11...12
12...13
13...14
14...15
15...16
16...17
17...18
Koppelevaator 2НПЗ-20
4
4
4
4
x
4
4
x
x
x
x
Eelpuhasti K-527 A
13
13
13
13
x
13
13
x
x
x
x
Koppelevaator 1-2х20
4
4
4
4
x
4
4
x
x
x
x
Kettkraapkonveier УТФ-200/35
5,5
5,5
5,5
5,5
x
5,5
5,5
x
x
x
x
Ventileeritav punker БВ-40
132
132
132
132
132
132
132
132
132
132
x
Kettkraapkonveier TCЦ-25
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
x
Koppelevaator 1-2 x 10/20
2,2
2,2
2,2
2,2
2,2
2,2
2,2
2,2
2,2
2,2
x
Šahtkuivati M – 819
90
90
90
90
90
90
90
90
90
90
x
Koppelevaator 1-2 x 10/15
1,1
x
1,1
1,1
1,1
1,1
1,1
1,1
1,1
1,1
1,1
 
Kokku:
254,7
255,8
255,8
229,3
255,8
255,8
229,3
229,3
229,3
1,1
Joonis E.2. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete töögraafik.
17