Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vastutuule" - 18 õppematerjali

thumbnail
7
doc

Marco Polo

Saare kristlased on väga osavad võlurid. Tõsi, et peapiiskop ei kiida neid tegusid heaks, kuid saarlased ütlevad, et nende esiisad on teinud sääraseid asju ennevanasti ja seepärast teevad nemadki. Näiteks kui mõni mereröövli laev on teinud saarlastele häda, ei saa nad minema enne, kui on kahju heastanud. Võivad nad küll ju soodsa tuulega purjed heisata ja päris kaugele jõuda, kuid võlurid nõiuvad vastutuule ja sunnivad laeva tagasi tulema. Nad suudavad tuule puhuma panna sealt, kust soovivad ja võivad mere tüüneks muuta või tõsta valju tormi ja tuult. Nüüd Abessiinia provintsi ehk Kesk-India juurde. Selle provintsi ülemkuningas on kristlane ja talle alluvad provintsi ülejäänud kuus kuningat ­ kolm kristlased ja kolm saratseenid. Provintsi kristlasi tuntakse ära kolmest märgist näost: üks läheb laubalt nina keskpaika, ja üks kummalgi palgel. Need...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
sxw

Narva Lahing

Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest venelased olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda Vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud niitsid venelasi kraavides maha nagu rohtu, kuid venelaste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks. Hertsog de Croy tahtis käsklusi anda, kuid vürst Dolgorukov ei tahtnud neid vastu võtta. Vene ohvitserid tõstsid saksa ohvitseride vastu mässu. Nad tapsid hertsogi sekretäri kolonel Lyoni ja palju teisi. Hertsog de Croy, kindral vabahärra Ludwig Nicolaus von Allart ja saksa ohvitserid, kes kartsid nende vastu mässu tõstnud venelasi rohkem kui rootslasi, andsid end krahv Magnus Stenbockile vangi....

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kergejõustik 2009 väike uurimistöö

38 ja ühtlasi Eesti rkordi heitis kettaheitja aastal 2006 Helsingborgis. Aastal 2008 tuli kergejõustiklane Kanter Pekingi Olümpiamängudel olümpiavõitjaks tulemusega 68.82. Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber. Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus. Tiimi loojaks ja juhiks on Raul Rebane. Gerd Kanter on korduvalt valitud parimaks Eesti meessportlaseks. Kanter lõpetas...

37 allalaadimist
thumbnail
38
doc

OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...

Põllumajandus
56 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Jaan krossi looming

Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938­45) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arretee...

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kaubanduse areng keskaegses Eéstis.

Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. Ühele laevale paigutati mitme kaupmehe kaubad, sest nii oht kaup kaotada väiksem. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid.Hansa kaubalaevade - kogede teekond Lübeckist Tallinna ehk Revalisse kestis soodsa tuulega nädala, vastutuule puhul kaks nädalat. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik...

Kaubandus ökonoomika
31 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ohutustehnika metsa- ja raietöödel

· Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus-labidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm Töö ajal: · Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40 cm jämedusi puid. Puude langetamisel üksinda, ilma abiliseta on keelatud üle 40 cm jämeduste puude korral. · Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral. · 6 pallilise ja tugevama tuulega, äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud. · Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks. · Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab...

Metsandus
57 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Karl 12

Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest vene väed olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud tekitasid suuri kahjusi, kuid venelaste üksuste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks. Veerand tunni pärast valitses vene vägede leeris kohutav kaos. Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Distsiplineeritud rootslased ajasid kogenematuid vene nekruteid kahte leeri, põhja ja lõunasse laiali. Osa vene sõdureid heitis relvad maha ja laskus rootslaste ette põlvili. Õhtupimedas või isegi järgmisel päeval kapituleerusid viimased vene vägede vastupanukolded...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
22
doc

AUTOHOOLDUSVAHENDID, TÖÖSTUSKAUBA REFERAAT

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray...

Kaubandus ökonoomika
40 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL

Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus-labidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm Töö ajal: Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40 cm jämedusi puid. Puude langetamisel üksinda, ilma abiliseta on keelatud üle 40 cm jämeduste puude korral. Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral. 6 pallilise ja tugevama tuulega, äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud. Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks. Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel...

Metsandus
29 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...

Laevade ehitus
57 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Diisel

4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...

Abimehanismid
81 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Saeõpetus

Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetuslabidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm. 3. Töö ajal 1. Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40 cm jämedusi puid. Puude langetamine üksinda, ilma abiliseta on keelatud üle 40 cm jämeduste puude korral. 2. Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral. 3. 6 pallilise ja tugevama tuulega, äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m see st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud. 4. Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45° nurga all taganemiseks. 5. Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus...

Seadmete õpetus
33 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

"Teiste eestlaste metsikuse tõttu" preestrid kohapeale elama jääda siiski veel ei söandanud. Kokkupõrge Saaremaa Uues sadamas Sama aasta suvel lahkusid Riiast koos Saksamaale pöörduvate ristisõdijate laevadega ka Ratzeburgi piiskop Philipp ja Eestimaa piiskop Theoderich, et minna Rooma kirikukogule. Kohe reisi algul tormi ja vastutuule kätte sattunud laevad otsisid varju Saaremaa Uuest sadamast (portus novus), kus nad aga saarlaste poolt sisse piirati. Pärast teistest Eestimaa maakondadest abivägede saamist rünnati ristisõdijate kogesid ja püüti neid tuleparvedega põlema süüdata. Ristisõdijatel õnnestus rünnak tõrjuda ja hiljem ka sadamast välja pääseda. Neljas Lateraani kirikukogu 11.–30. novembrini Roomas koos olnud kirikukogul viibinud ja seal ka paavstiga...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale...

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
122
pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...

Sport
9 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...

Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun